lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-17157/20

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 23.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-17157/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
23.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1353
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-17157

Tsiviilasi

Xxxxja Xxxxavaldus väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlausaldaja I: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

XxxxOÜ

pankroti

Võlausaldaja II: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht: xxxx, epost xxxx) Võlgnik: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx, võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige xxxx, e-post xxxx) Ajutine pankrotihaldur: Lembit Ülper (osaühing Fontala, Ristiku 10, Tallinn 10612, e-mail [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg

11. jaanuar 2017.a

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada XxxxOÜ suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Likvideerida XxxxOÜ ja kustutada ta Tartu Maakohtu registriosakonna registrist.
3.XxxxOÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Lembit Ülper.
4.Pärast XxxxOÜ kustutamist äriregistrist vabastada Lembit Ülper ajutise halduri kohustustest.
5.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Määrata XxxxOÜ dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige xxxx (isikukood xxxx).
6.Menetluskulud jätta XxxxOÜ kanda.
7.Määrata XxxxOÜ ajutise halduri Lembit Ülperi töötasuks 1200 eurot ja vajalike kulutuste hüvitiseks 250 eurot, kokku 1450 eurot.
8.Välja mõista ajutise halduri vajalikud kulutused summas 250 eurot ja ajutise

halduri tasu summas 150 eurot võlausaldajate poolt 09.12.2016 tasutud ettemaksu arvelt ja kanda see Lembit Ülperi arvelduskontole .

9.Välja mõista ajutise halduri tasu summas 1050 eurot XxxxOÜ-lt ja kanda see Lembit Ülperi arvelduskontole.
10.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Võlausaldaja Xxxxesitas 14.11.2016.a kohtule avalduse XxxxOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja Xxxxesitas 24.11.2016.a kohtule avalduse XxxxOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avaldused liideti 28.11.2016 kohtumäärusega ühte menetlusse, tsiviilasja nr 2-16-17157 alla. Kohus andis 28.11.2016 tähtaja ettemaksu 400 eurot tasumiseks ajutise halduri tasu ja kulude katteks. Võlausaldajad tasusid ettemaksu 09.12.2016. Harju Maakohtu määras 21.12.2016 määrusega ajutiseks halduriks Lembit Ülperi. Ajutise halduri aruanne 05.01.2017 esitas Lembit Ülper kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 37 857,16 eurot ning võlgnikul puudub vara. Haldur märgib selgitavalt, et võlgniku seaduslik esindaja ei olnud ajutisele halduri toimingute tegemisel kättesaadav ning seetõttu ei olnud võimalik tutvuda võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooniga. Ajutine haldur on esile toonud, et võlgnik pole esitanud ühtegi majandusaasta aruannet ning puuduvad igasugused andmed võlgniku tegeliku majandustegevuse kohta. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni majandustegevuse korraldamatus ja planeerimistegevuse puudumine ning seadusega ette nähtud aruannete tähtaegselt koostamata jätmine, sest vähemalt siis, aruannete koostamise käigus, selgunuks võlgniku maksejõulisus või selle puudumine, mille järgselt juhtorganitel tulnuks rakendada vajalikke meetmeid. Võlgniku juhtorganid ei ole ettevõtet juhtinud selleks vajaliku hoolsusega, jättes nii ettevõtte kui ka võlausaldajate huvid kaitseta, tekitades varalist kahju võlausaldajatele. Paljusid võlgnikule ja võlgniku võlausaldajatele kahjulikke tagajärgi oleks saanud ajutise halduri hinnangul mõjutada ja ära hoida, kui ettevõtte tegevust oleks seaduses ette nähtud korras ja piisava hoolsusega korraldatud. Olemasoleva dokumentatsiooni ja info põhjal ei ole ajutise halduri hinnangul võimalik anda arvamust, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, kuid siiski ilmnevad raskete juhtimisvigade tunnused, milliseid on kirjeldatud eespool. Need asjaolud vajavad täpsemat selgitamist pankrotimenetluse käigus. Ajutise pankrotihalduri arvates esineb vara tagasinõudmise võimalus kahjunõude esitamise vormis võlgniku juhtorganite vastu. Samas möönab ajutine haldur, et soovitud tagasivõitmise tulemus ei pruugi olla saavutatav ning kahtlemata kaasneks vastava kohtumenetlusega täiendavad kulud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Kuna võlgnikul ei ole vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, siis on ajutine pankrotihaldur teinud ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks 3500 eurot. Kui

nimetatud summat ettemaksuna ei tasuta, siis on ajutise halduri hinnangul alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäid võlausaldajad avalduse juurde ning ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulutuste arvestusele. Võlgnik kohtuistungile ei ilmunud. Võlgnik pole esitanud vastuväiteid pankrotiavaldusele, ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulude arvestusele. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, ajutise halduri arvamust ja kohtu poolt tuvastatud asjaolusid leiab, et XxxxOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 37 857,16 eurot ning võlgnikul puudub likviidne vara. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused on käesoleval hetkel oletuslikud ning puudub kindlus vara tagasisaamise tõenäosuse osas. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus tegi 11.01.2017 määrusega XxxxOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiidina pankrotimenetluse kulude katteks 3500 eurot hiljemalt 18.01.2017. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnimetatud summat pole pankrotimenetluse kulude katteks tasutud. Kohus leiab, et kuna XxxxOÜ ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pole pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat tasunud, siis on põhjendatud lõpetada XxxxOÜ suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse liikmele Xxxx(isikukood xxxx). PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude

jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on 05.01.2017 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1200 eurot ja vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 250 eurot, kõik kokku 1450 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitise välja mõista järgmiselt. Vajalikud kulutused summas 250 eurot ja ajutise halduri tasu summas 150 eurot välja mõista võlausaldajate poolt 09.12.2016 tasutud ettemaksu arvelt ja kanda see Lembit Ülperi arvelduskontole. Ülejäänud osa ajutise halduri tasust, st 1050 eurot, palub ajutine haldur välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutused kokku summas 400 eurot tuleb välja mõista võlausaldajate poolt tasutud ettemaksu arvelt ja ülejäänud ajutise halduri tasu summas 1050 eurot võlgnikult vastavalt PankrS § 23 lg 5 ja § 150 lg 4, kuna kohus lõpetab XxxxOÜ pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja