2-16-18834/10 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud OÜ XXXX(likvideerimisel) esitas 15.12.2016 Harju Maakohtusse pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 21.12.2016 määrusega võeti avaldus menetlusse ja määrati ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülper. Ajutise halduri aruanne 05.01.2017 esitas Lembit Ülper kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 176 253,35 eurot ning võlgniku vara suuruseks on hinnanguliselt 3200 eurot. Võlgnikule kuulub mitmeid autosid (kaubikud), kuid enamus nendest on vanuse tõttu sisuliselt väärtusetud ja nende arvestuslik väärtus kokku on ca 3200 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni majandustegevuse korraldamatus ja planeerimistegevuse puudumine ning seadusega ette nähtud aruannete tähtaegselt koostamata jätmine, sest vähemalt siis, aruannete koostamise käigus, selgunuks võlgniku maksejõulisus või selle puudumine, mille järgselt juhtorganitel tulnuks rakendada ÄS § 176 nõudeid. Võlgniku juhtorganid – juhatus ja ainuosanik ei ole ettevõtet juhtinud selleks vajaliku hoolsusega, jättes nii ettevõtte kui ka võlausaldajate huvid kaitseta, tekitades varalist kahju võlausaldajatele. Võlgniku võlgade tekkimine on olnud võlgniku juhtorganite majandusefektiivse tegevusetuse tagajärg. Paljusid võlgnikule ja võlgniku võlausaldajatele kahjulikke tagajärgi oleks saanud ajutise halduri hinnangul mõjutada ja ära hoida, kui ettevõtte tegevust oleks seaduses ette nähtud korras ja piisava hoolsusega korraldatud. Olemasoleva dokumentatsiooni ja info põhjal ei ole ajutise halduri hinnangul võimalik anda arvamust, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, kuid siiski ilmnevad raskete juhtimisvigade tunnused, milliseid on kirjeldatud eespool. Need asjaolud vajavad täpsemat selgitamist pankrotimenetluse käigus. Ajutise pankrotihalduri arvates esineb vara tagasinõudmise võimalus kahjunõude esitamise vormis võlgniku juhtorganite vastu. Samuti tuleks ajutise halduri hinnangul analüüsida kahe transpordivahendi (Laadur ATLAS, reg.märk: XXXX, Esm.reg.aasta: 2010 ja MERCEDES-BENZ, reg.märk: XXXX) võõrandamise osas tagasivõitmise aluste esinemist. Samas möönab ajutise haldur, et soovitud tagasivõitmise tulemus ei pruugi olla saavutatav ning kahtlemata kaasneksid vastava kohtumenetlusega täiendavad kulud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Kuna võlgnikul ei ole vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, siis on ajutine pankrotihaldur teinud ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks 4500 eurot. Kui nimetatud summat ettemaksuna ei tasuta, siis on ajutise halduri hinnangul alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik avalduse juurde ning ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulutuste arvestusele. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et OÜ XXXX(likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 176 253,35 eurot ning võlgniku vara arvestuslikuks väärtuseks on 3200 eurot. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused pole käesoleval hetkel selgelt tuvastatavad. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna kohtu määratud summa. Kohus tegi 11.01.2017 määrusega OÜ XXXX(likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks 4500 eurot hiljemalt 18.01.2017. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnimetatud summat pole pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna tasutud. Kohus leiab, et kuna OÜ-l XXXX(likvideerimisel) ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜ XXXX(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule XXXXale (isikukood XXXX). PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. TsMS § 146 lg 1 p 2 sätestab, et menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on 05.01.2017 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 19 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 85 eurot ja palub määrata ajutise halduri töötasuks 1615 eurot ja vajalike kulutuste suuruseks 350 eurot, kokku 1965 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitise välja mõista solidaarselt võlgnikult ja võlgniku ainuosanikult. Võlgniku ainuosanik XXXX on esitanud 05.01.2017 avalduse, et nõustub ajutise halduri töötasu ja kulutuste arvestusega ning ta kohustub tasuma ajutisele haldurile kohtu poolt määratud töötasu ja tehtud kulutused solidaarselt võlgnikuga. OÜ XXXX(likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikud ei ole tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS § 23 lg-st 4, TsMS § 146 lg 1 p 2 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulutused kokku summas 1965 eurot välja solidaarselt võlgnikult ja võlgniku ainuosanikult XXXX Lembit Ülperi kasuks, mis tuleb tasuda Lembit Ülperi arvelduskontole .