lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-338/14

Korrakaitse › Väljaandmised

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-338/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Väljaandmised
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3766
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-338 AB, VF, MI, MT ja VT kaebus Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2024. a korralduse nr 16 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2024. a otsus

Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised esindajad

ja

nende Kaebajad – AB, VF, MI, MT ja VT, esindajad vandeadvokaat Andrei Svištš ja advokaat Elvi Tuisk Vastustaja – Vabariigi Valitsus, esindajad vandeadvokaadid Martin Triipan ja Kaisa Jakobsoo Kolmas isik – X, esindajad vandeadvokaadid Paul Keres ja Karl Kask

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kaebajate apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta AB, VF, MI, MT ja VT apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2024. a otsus haldusasjas nr 3-24-338 muutmata.

Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4521 lg 6).

Riigikohtule

hiljemalt

29.04.2024

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Ameerika Ühendriikide (USA) Justiitsministeerium esitas 04.01.2023 Eesti Vabariigile taotluse Eesti kodaniku X väljaandmiseks seoses sellega, et USA-s on X suhtes algatatud kriminaalmenetlus ja talle on Washingtoni osariigi läänepiirkonna vandemeeste kogu poolt

3-24-338 esitatud 27.10.2022 asjas nr CR22-185 RSL süüdistus. Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse X järgmises: kuritegelik kokkulepe elektroonilise kelmuse toimepanekuks, elektrooniline kelmus, kuritegelik kokkulepe rahapesu toimepanekuks. Süüdistusakti kohaselt reklaamisid X ja teised kaasosalised vähemalt alates 2013. a detsembrist ja vähemalt kuni 2022. a augustini hulganisti kelmuslikke investeerimispakkumisi, mis olid seotud virtuaalrahaga. Nende investeerimispakkumiste abil veensid süüdistatavad investoreid üle maailma, sh investoreid Washingtoni osariigi läänepiirkonnast, investeerima ja ostma virtuaalrahaga seotud tooteid ja teenuseid, tuginedes süüdistatavate oluliselt vääratele ja pettuslikele ettekäänetele, väidetele ja lubadustele. Kokku veensid nad petuskeemi ja kelmuse abil sadu tuhandeid ohvreid kandma kokku üle 550 miljoni dollari süüdistatavate omanduses ja kontrolli all olevatele kontodele. Isikud kasutasid täiendavaid vääraid ja pettuslikke väiteid, võltsisid dokumente ning kandsid pettuse teel kõrvale suure osa investorite rahast. Nimelt paigutasid nad ohvritelt pettuse teel saadud raha keerulisse varifirmade, pangakontode, virtuaalvarade teenuste pakkujate ja virtuaalvääringute rahakottide rägastikku, mis olid kõik nende omanduses ja kontrolli all, otseselt või kaudselt. Lisaks koostasid nad võltsdokumente ja esitasid need finantsasutustele, et selgitada ebaseaduslikku rahaliikumist ning varjata sellise raha olemust, asukohta, päritolu, omanikke ja kontrollijaid. Washingtoni osariigi läänepiirkonna kohus väljastas kaebaja suhtes 27.10.2022 vahistamismääruse CR22-185-1RSL, mis on kehtiv ja täitmisele kuuluv.

2.Harju Maakohus tunnistas 15.03.2023 määrusega asjas nr 1-22-7089 X väljaandmise õiguslikult lubatavaks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.06.2023 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
3.Vabariigi Valitsus otsustas 07.09.2023 korraldusega nr 227 „Eesti kodaniku X väljaandmine Ameerika Ühendriikidele“ anda KrMS § 452 lg 1 ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise väljaandmislepingu (väljaandmisleping) art 2 alusel X USA-le välja õigusega süüdistada teda USA poolt 04.01.2023 kriminaalasjas nr CR22185 RSL Eesti Vabariigile esitatud väljaandmistaotlusele lisatud süüdistustes kirjeldatud kuritegude toimepanemises. Korralduse kohaselt ei saa X ilma Eesti Vabariigi valitsuse nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta ega karistada muude enne väljaandmist toime pandud kuritegude eest kui need, millega seoses esitati Eesti Vabariigile väljaandmistaotlus ja millega seoses luges Harju Maakohus 15.03.2023 määrusega väljaandmise õiguslikult lubatavaks.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsusega tühistati Vabariigi Valitsuse 07.09.2023 korraldus nr 227.
5.AB, VF, MI, MT ja VT esitasid 19.12.2023 Justiitsministeeriumile taotluse kaasata nad X väljaandmismenetlusse.

Justiitsministeerium jättis 08.01.2024 vastusega taotlejad haldusmenetlusse kaasamata.

7.Vabariigi Valitsus otsustas 25.01.2024 korraldusega nr 16 anda X USA-le välja õigusega süüdistada teda USA poolt 04.01.2023 kriminaalasjas nr CR22-185 RSL Eesti Vabariigile esitatud väljaandmistaotlusele lisatud süüdistustes kirjeldatud kuritegude toimepanemises.
8.AB, VF, MI, MT ja VT esitasid 05.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 25.01.2024 korralduse tühistamiseks. Kolmas isik ja Y alustasid 2017. a märtsis uue projektiga Polybius. Projekt toimis ärimudelil, milles kuulutati välja uut tüüpi krüptoraha ja investoritel oli võimalik seda soodsalt osta, enne 2(9)

3-24-338 kui sellega saab tehinguid teha. 2017. a mais pakkusid nad investeeringuid ettevõttesse Polybius, mis nende lubaduste kohaselt moodustaks virtuaalvaluutale spetsialiseerunud panga. Seeläbi loodi krüptovaluuta PLBT, et finantseerida oma pangaks kasvamise plaane. Avaliku info kohaselt lubasid nad investoritele maksta Polybiuse kasumist dividende ja kogusid selle skeemiga vähemalt 25 miljonit dollarit, viisid suurema osa rahast teistele pangakontodele ja nende kontrolli all olevatesse virtuaalvaluuta rahakottidesse. Polybius ei moodustanud kunagi panka ega maksnud dividende. Sellega panid nad toime uue kuriteo episoodi, mis vastab kelmuse kuriteokoosseisu tunnustele. AB teostas krüptoraha platvormi vahendusel 506,26 euro suuruse makse, VF 1000 euro suuruse makse, MI 500 euro suuruse makse, MT 10 103 euro suuruse makse ja VT 1000 euro suuruse makse. Kaebajatele tekitati varalist kahju. Riigiprokuratuur kaasas 05.01.2024 määrusega kriminaalasjas nr 18221000045 kaebajad kannatanutena kriminaalmenetlusse, mille Politsei- ja Piirivalveamet oli alustanud 08.08.2018 Y ja kolmanda isiku suhtes. Vabariigi Valitsus pidi kaebajad kaasama menetlusse ja nad ära kuulama. Kaebajate kaasamise seisukohalt ei ole oluline, kas neile jäävad alles mõned alternatiivsed ja ebamugavad viisid oma nõuete maksmapanekuks või mitte. Kui kolmas isik antakse USA-le välja, on ka tsiviilkohtumenetluses kaebajate nõuete maksmapanek ebamõistlikult keerukas. Kolmanda isiku osalemine Eestis peetavas kohtumenetluses saab olema kas võimatu või äärmiselt aeganõudev, seega ka juhul, kui kolmandal isikul on veel arestimata vara, oleks selle tsiviilkohtumenetluse ajaline perspektiiv ebamäärane. Erinevalt uurimisasutustest kriminaalmenetluses oleks kaebajate võimalused tõendeid koguda piiratud. Korraldus on õigusvastane, sest vastustaja rikkus uurimispõhimõtet. Vastustaja ei arvestanud otsuse tegemisel nende asjaoludega, mis puudutavad kaebajaid. Vastustaja ei ole uurinud, kas kaebajad saavad tegelikult olla USA-s kriminaalmenetlusse kaasatud, kas nad saavad esitada USA-s oma hüvitisnõuded ja mis on nende nõuete rahuldamise perspektiiv ning kas kriminaalmenetluse koondumisel USA-sse saavad kaevajad oma nõuded kolmanda isiku vastu maksma panna. Samuti ei ole vastustaja arvestanud korralduse tegemisel kaebajate õigustega. Tegemist on kaalumisveaga. Korraldus välistab kaebajate võimaluse oma kahju hüvitamise nõuded maksma panna. On äärmiselt tõenäoline, et USA kriminaalmenetluses kaebajad hüvitist ei saa. USA seadustiku (The United States Code) 18. jaotise II osa peatüki 232 § 3663A1 lõige (a) punkt 1 sätestab, et süüdimõistmise korral on süüdimõistetu kohustatud hüvitama kannatanule kuriteoga põhjustatud kahju. Siiski sätestab sama paragrahvi lõige (c) punkt 3, et kahju ei hüvitata lõike (c) punkti 1 alapunktis ii (mis hõlmab mistahes pettuse või pettusega toime pandud kuritegusid) või iii kirjeldatud kuriteo puhul, kui kohus leiab dokumenteeritud faktide põhjal, et (A) kannatanute arv on nii suur, et kahju hüvitamine on võimatu; või (B) kannatanu kahju põhjuse või suurusega seotud keeruliste faktiküsimuste kindlaksmääramine muudaks karistuse määramise protsessi keerulisemaks või pikendaks seda määral, et karistuse määramise protsessi koormus kaalub üles vajaduse hüvitada kannatanule kahju. USA kohtule esitatud süüdistusakti kohaselt ulatub kannatanute arv sadade tuhandeteni, st kannatanute arv on märkimisväärselt suur. Samuti võib osutuda keeruliseks ja ajakulukaks kõigi kannatanute hüvitise suuruse kindlakstegemine, sh arvestades, et kasutatud on virtuaalraha. USA kohtupraktika ei toeta Eesti kannatanutele kriminaalmenetluses hüvitise maksmist. USA kohtupraktikas on avaldatud seisukohta, et interneti vahendusel toime pandud kelmuse korral saab kahju hüvitada üksnes

https://www.govinfo.gov/content/pkg/USCODE-2021-title18/pdf/USCODE-2021-title18-partII-chap232sec3664.pdf.

3(9)

3-24-338 USA kodanikest kannatanutele ning välismaa kodanike kahjud tuleb jätta hüvitamata2. Ka praeguses kohtuasjas on USA kohus tunnistanud kannatanutena üksnes USA-s asuvaid kannatanuid. Eesti kodanikule on USA tsiviilkohtusüsteemis keeruline esitada edukat tsiviilhagi. Selleks, et USA kohtus tsiviilnõue maksma panna, peab kohtupraktika kohaselt hageja suutma ära näidata, et kostja on toime pannud tahtliku teo, mis on selgelt suunatud osariigile, kus kohtuasi esitatakse, ning kostja teab, et ta on tekitanud kahju osariigis, kus kohtuasi esitatakse. Nii kaebajad kui kolmas isik asuvad väljaspool mistahes osariiki ja kahju tekkis Eestis. Kogu rahapesu objektina käsitletav vara konfiskeeritakse USA kasuks, mille tagajärjel puudub vara, mille arvelt Eestis Eesti kannatanute nõudeid rahuldada. USA seadustiku 18. jaotise I osa peatüki 46 § 9823 lõige (a) punkt 1 võimaldab kohtul konfiskeerida USA riigi kasuks kuriteoga seotud vara. USA-s esitatud süüdistusakti punktis 31 on selgitatud, et pärast süüdimõistmist konfiskeeritakse kogu Y ja kolmanda isiku vara, mis on seotud kuriteoga, USA riigi kasuks. Seega jääksid kaebajate nõuded tagamata ja nende maksma panek ka Eestis osutuks võimatuks. Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelist väljaandmislepingut (väljaandmisleping) ei ole kehtivalt ratifitseeritud. Tegemist on konstitutsioonilise seadusega, mida sai vastu võtta üksnes Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Väljaandmisleping ratifitseeriti 50 häälega4. Isiku väljaandmist käsitlev välisleping on kohtumenetluse seaduseks Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 104 lg 14 tähenduses. Isiku väljaandmine välisriigile on väga oluline riigielu küsimus, millel on selge puutumus riigi põhikorraga. Isiku väljaandmisel loobub Eesti riik sisuliselt kriminaalasja menetlemise õigusest ja kohustustest. Tegemist on olulise erandiga KrMS §-st 6 tulenevast legaliteedipõhimõttest. Lisaks jäetakse isikute väljaandmisega teised isikud faktiliselt ilma võimaluseta olla oma asja arutamise juures, piirates sellega nende põhiseaduslikku garantiid (PS § 24 lg 2).

Vabariigi Valitsus palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebajatel puudub kaebeõigus, sest see, kas kriminaalmenetlus toimub Eestis või USA-s, ei mõjuta nende õigusi. Oma võlaõiguslike nõuete kaitseks on kaebajatel õigus pöörduda tsiviilkohtusse. Kolmanda isiku väljaandmine seda võimalust ei muuda, sest asja on võimalik kostja nõusolekul arutada ka kirjalikus menetluses või kostja osavõtuta suulisel istungil esindaja kaudu. Kaebajatel on võimalik viibida tsiviilasja Eesti kohtus lahendamisel oma kohtuasja arutamise juures. Samuti ei jää kaebajad kolmanda isiku väljaandmisel ilma võimalusest olla kaasatud kolmanda isiku suhtes läbiviidavasse kriminaalmenetlusse USA-s. Juba enne kolmanda isiku väljaandmise otsustamist oli kaebajatel võimalik taotleda enda kannatanuna kaasamist USA kriminaalmenetlusse. Neil on võimalik täita veebilehel olev küsimustik ja lisada taotluse juurde vajalikud dokumendid või edastada tsiviilhagi asja eest vastutavale USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) eriagendile või prokurörile. Riigiprokuratuur teavitas neist võimalustest oma 15.11.2023 määruses. Ühelegi kuriteo ohvrile ei tulene seadusest nõuet, et riik ei võiks kriminaalmenetluse toimetamist loovutada teisele riigile, mille õiguskorraga on vastav väidetav kuritegu rohkem seotud. Isiku väljaandmisel tuleb küll hinnata, kas väljaandmisega taotletav eesmärk kaalub üles väljaandmisega kaasnevate põhiõiguste riive, kuid seda kohustust ei saa tõlgendada nii laialt, et sellega kaasneb kohustus hinnata väljaantava isiku võimalike võlausaldajate majanduslikke huve ja nende võimalusi oma nõudeid isikute vastu maksma panna. Väljaandmismenetluse eesmärgiga ühildamatu oleks teoreetiline olukord, https://casetext.com/case/united-states-v-elbaz-4. https://www.law.cornell.edu/uscode/text/18/982.

https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200610181300#PKP547:~:text=H%C3%A4%C3%A4letustulemused%20Poolt%20h%C3%A4%C3%A4letas-,50,Riigikogu%20liiget%2C%20vastuolijaid.

4(9)

3-24-338 kus väljaandmisega ei riivata küll ebaproportsionaalselt väljaantava isiku (ega tema pereliikmete) põhiõigusi, kuid väljaandmisest keeldumise tingib asjaolu, et isiku väljaandmine võib teoreetiliselt muuta väljaantava isiku võlausaldajate jaoks tema suhtes nõuete maksmapaneku ebamugavamaks. Väljaandmise otsustamisel tuleb silmas pidada väljaandmismenetluse üldist eesmärki, selle kaalukust ja sellelt menetlusliigilt oodatavat efektiivsust, millest tulenevalt saab haldusorganite kaasamiskohustuse rikkumist ette heita üksnes juhul, kui kaasamata on jäetud isikud, kelle õigushüvedele omab väljaandmine sellist mõju, et sellest võib ka tegelikkuses sõltuda väljaandmise otsustamine. Kolmanda isiku väljaandmisega ei kaasne kaebajate õigushüvedele sellist mõju, millest oleks pidanud sõltuma väljaandmise otsustamine. Isegi kui kaebajate õiguste riive oleks võimalik, on see niivõrd vähene, et ei saa põhimõtteliselt mõjutada väljaandmismenetluse tulemust. Kahe kaebaja väidetav kahju on 500 eurot, kahe kaebaja puhul 1000 eurot ja ühe kaebaja puhul veidi üle 10 000 euro. Arvestades sedavõrd väikeseid nõudeid ja samas kohtumenetluses kahe esindaja osalemise võimalikke kulusid, tekib kahtlus kaebuse eesmärgis.

10.X kaebuse kohta oma seisukohta ei esitanud.
11.Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kaebajatel puudub kaebeõigus. PS § 36 lg 2 kolmas lause annab kaebeõiguse väljaantavale isikule, mitte teistele isikutele, kelle huvidega väljaandmine kooskõlas ei ole. Teiste isikute kaebeõigust ei nähtu ka KrMS-ist. Eesti kodaniku väljaandmist kriminaalmenetluse läbiviimiseks välisriigis käsitleb KrMS 19. peatükk. Praeguse vaidluse seisukohalt on olulised KrMS §-d 436, 438, 439, 440, 446, 452, 4521. KrMS § 452 lg 4 järgi edastatakse otsuse koopia kinnipidamisasutusele, kus väljaantavat isikut väljaandmisvahistuses peetakse, ja tehakse talle allkirja vastu teatavaks. KrMS § 4521 lg 1 järgi esitatakse kaebus isiku välisriigile väljaandmise otsuse peale halduskohtule 10 päeva jooksul väljaandmise otsuse teatavakstegemisest arvates. Ka neist sätetest saab järeldada, et väljaandmise otsuse vaidlustamise õigus on üksnes väljaantaval. Nende normide eesmärk on kaitsta vaid väljaantavat. Väljaandmine puudutab väljaantava isiku õigusi, seetõttu tuleb väljaandmise otsustamisel hinnata tema õiguste riivet ja selle proportsionaalsust. Tallinna Ringkonnakohus leidis 29.11.2023 otsuses asjas nr 3-23-2038 (p 27), et lisaks tuleb hinnata ka väljaantava isiku perekonnaliikmete õiguste riivet, sest perekonnaliikmed on koos väljaantava isikuga asjas hinnatava perekonnaõiguse kandjateks, st PS §-s 26 toodu kaitseb samaaegselt nii väljaantava isiku kui ka tema pereliikmete põhiõigust. Seda seisukohta ei saa laiendada teistele isikutele, kelle soov on, et väljaantav isik Eestisse jääks. KrMS ei näe teiste isikute õiguste ja huvide arvestamist ette. Seetõttu ei tulnud neid kaasata ka haldusmenetlusse. Vastustajal ei oleks võimalik väljaandmise kohta teha viivitamatult otsust (KrMS § 452 lg 3), kui ta peaks hakkama erinevaid huvitatud isikuid välja selgitama, nende õiguste riivet tuvastama ja kaaluma. Peaaegu alati on kuritegude toimepanemisel olemas kannatanud, mis välistaks enamike kuritegude puhul isiku väljaandmise. See ei oleks aga kooskõlas väljaandmislepinguga võetud kohustusega (art 1). Kaebajate õiguste riivet ei too kaasa kolmanda isiku väljaandmine, vaid tema osas toimuva kriminaalmenetluse lõpetamine Eestis. Kaebajatel on võimalik kaitsta oma õigusi kannatanutena Eesti kriminaalmenetluses, mille kontrollimine ei allu halduskohtu pädevusele. Kaebajatel on võimalik vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamise otsust KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud korras. Kaebajate õigused ei jää kolmanda isiku väljaandmisel kaitseta. Kaebajatel on jätkuvalt võimalik esitada kolmanda isiku vastu tsiviilhagi Eesti maakohtusse. Kolmanda isiku elukoht on jätkuvalt Eestis (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 79 lg 1) ja kolmanda isiku 5(9)

3-24-338 ajutiselt kriminaalmenetluse ajaks USA-le väljaandmist ei saa käsitleda elukoha muutmisena. Samuti on Riigiprokuratuur selgitanud kaebajatele, et neil on võimalik edastada oma tsiviilhagi asja eest vastutavale FBI eriagendile või prokurörile USA-s. Selleks anti kaebajale nii nende ametnike kontaktaadressis kui ka veebilink, mille kaudu hagi ja sellele lisatud dokumendid edastada. Riigiprokuratuur kaasas 05.01.2024 määrusega kaebajad kannatanutena kriminaalmenetlusse ning nende andmed antakse koos kriminaalmenetlusega USA-le üle. Kaebajatel on võimalik USA-s toimuvas kriminaalmenetluses osaleda, vajadusel esindaja kaudu. Menetluse läbiviimine teises riigis ei tähenda, nagu oleksid kaebajad oma õiguste kaitsmise ja kohtumenetluses osalemise võimalustest ilma jäetud. Kaebajad esitasid ise 04.03.2024 kohtule USA justiitsministeeriumi 23.02.2024 kirja (dtl 286) Eesti Justiitsministeeriumile, milles kinnitati, et süüdimõistmine USA-s lubaks arestitud vara tagastada sadadele tuhandetele pettuse ohvritele nende asukohast hoolimata. Seega ei ole põhjendatud kaebajate hirm, et USA kriminaalmenetluses kannatanutele mingit kahju hüvitist välja ei mõisteta. Üksnes asjaolu, et kaebajate jaoks võib kahju hüvitise taotlemine muutuda keerulisemaks, ei anna alust vastustaja otsust tühistada. Kannatanuid on ka teistest riikidest ning kaebajaid ei tule kannatanutena eelistada. Väljaandmislepingut ei pidanud vastu võtma Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Samale seisukohale asus ka Tallinna Ringkonnakohus 29.11.2023 otsuses asjas nr 3-23-2038 (p 20). Seadused, mida tuleb vastu võtta Riigikogu koosseisu häälteenamusega, on toodud PS § 104 lg-s 2. Viidatud väljaandmisleping ega selle ratifitseerimise seadus ei mahu ühegi seal nimetatud seaduse alla. Viidatud väljaandmisleping ei reguleeri Eestis toimuvat kriminaalmenetlust ega selle üleandmist. Kriminaalmenetluse lõpetamist ja üleandmist reguleerib KrSM § 4366. Ka isiku täpsem väljaandmise menetlus, otsustamine ja selle kohtulik kontroll on reguleeritud KrMS-is, mis on erinevalt väljaandmislepingust konstitutsiooniline seadus PS § 104 lg 2 p 14 tähenduses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12.Kaebajad paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebajatel on kaebeõigus. Kaebeõiguse eelduseks on isiku õiguste rikkumise võimalikkus, mitte õiguste rikkumine. Õiguste riive intensiivsus ei ole kaebeõiguse hindamisel oluline. Vaidlustatav on ka kaudne riive. Põhiõiguse riive on selle kaitseala igasugune ebasoodne mõjutamine. Vaidlustatud haldusaktiga riivatakse kaebajate õigust nõuda kolmandalt isikult kahju hüvitamist. Kaebajad kaotavad sisuliselt õiguse oma kahju hüvitamise nõuded maksma panna. Kuriteo tulemusel tekitatud kahju heastamise tegelik võimalus on kannatanu subjektiivseks õiguseks, millega riik peab arvestama ega või seda kahjustada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 35). Eesti õigussüsteemis on kannatanutele antud subjektiivne õigus tsiviilhagi esitamiseks kriminaalmenetluse raames. Kolmanda isiku väljaandmisega minetavad kaebajad selle õiguse. Seda kinnitas ka prokuratuur. Kahtlustatava väljaandmisel USA-sse lõpetab prokuratuur kriminaalmenetluse KrMS § 204 lg 1 p 4 alusel. Mõistlikku kahtlust ei saa olla osas, et isegi juhul, kui kaebajad vaidlustavad kriminaalmenetluse lõpetamist, siis arvestades isiku väljaandmist USA-le ja USA-s samadel faktilistel asjaoludel põhinevat kriminaalmenetlust, on uurimiskaebuse rahuldamine äärmiselt ebatõenäoline. On äärmiselt tõenäoline, et kaebajad ei saa USA kriminaalmenetluse raames hüvitist kannatanute märkimisväärselt suure arvu tõttu. USA kohtupraktika ei toeta Eesti kannatanutele USA-s läbiviidavas kriminaalmenetluses hüvitise maksmist. USA seadustiku 18. jaotise II osa 6(9)

3-24-338 peatüki 232 § 3663A lg (a) p 1 sätestab, et süüdimõistmise korral on süüdimõistetu kohustatud hüvitama kannatanule kuriteoga põhjustatud kahju. Siiski sätestab USA seadustiku 18. jaotise II osa peatüki 232 § 3663A lg (c) p 3, et kahju ei hüvitata lg (c) p 1 alap-des ii (mis hõlmab mistahes pettuse või pettusega toime pandud kuritegusid) või iii kirjeldatud kuriteo puhul, kui kohus leiab dokumenteeritud faktide põhjal, et (A) kannatanute arv on nii suur, et kahju hüvitamine on võimatu; või (B) kannatanu kahju põhjuse või suurusega seotud keeruliste faktiküsimuste kindlaksmääramine muudaks karistuse määramise protsessi keerulisemaks või pikendaks seda määral, et karistuse määramise protsessi koormus kaalub üles vajaduse hüvitada kannatanule kahju. Seega võimaldab viidatud säte mitte määrata kuriteo kannatanutele hüvitist, kui kannatanute arv on väga suur või kui hüvitise kindlaksmääramine oleks nii keeruline, et see raskendaks või pikendaks karistuse määramise protsessi. Eesti kodanikel on USA tsiviilkohtusüsteemis keeruline esitada edukat tsiviilhagi. USA kohtupraktikas on avaldatud seisukohta, et interneti vahendusel toime pandud kelmuse korral saab kahju hüvitada üksnes USA kodanikest kannatanutele ning välismaa kodanike kahjud tuleb jätta hüvitamata. Ka praeguses asjas on USA kohus tunnistanud kannatanutena üksnes USA-s asuvaid kannatanuid. Kogu rahapesu objektina käsitletav vara konfiskeeritakse USA kasuks (USA seadustiku 18. jaotise I osa peatüki 46 § 982 lg (a) p 1), mille tagajärjel puudub vara, mille arvelt Eestis Eesti kannatanute nõudeid rahuldada. Eestis tsiviilkohtumenetluses oleks kaebajatel äärmiselt keeruline tõendada delikti olemasolu, sest need tõendid on kriminaaltoimikus, millele ligipääsu kaebajatele ei võimaldata. Kaebajad kaotavad Eesti õigussüsteemis eksisteeriva tagatise rahuldada õiguste rikkumise heastamisele suunatud nõuded eelisjärjekorras riigi konfiskeerimisnõude ees. Yi ja kolmanda isiku osalemine Eestis peetavates kohtumenetlustes saab olema kas võimatu või äärmiselt aeganõudev, mistõttu ka juhul, kui isikutel oleks veel arestimata vara, oleks sellise tsiviilkohtumenetluse ajaline perspektiiv ebamäärane. Kaebajad kaotavad ka õiguse olla nendega seotud kohtuasja arutamise juures, milles nad on kannatanud. Vastustaja pidanuks kaebajad kaasama haldusmenetlusse ja nad ära kuulama. Vastustaja rikkus uurimispõhimõtet, jättes olulised asjaolud välja selgitamata. Vastustaja ei uurinud, millised on korralduse tagajärjed kaebajatele (kas neid kaasatakse USA-s kriminaalmenetlusse, kas neil on võimalik esitada seal hüvitisnõuded ja milline on selliste nõuete perspektiiv ning kas kaebajad saavad Eestis oma nõuded kolmanda isiku vastu maksma panna). Nende asjaolude arvestamata jätmine on kaalutlusviga. Vastustaja tuvastas ka ekslikult, et valdav osa kannatanuid on seotud USA-ga. 05.02.2024 kohtuistungil seotud kriminaalasjas nr 1-23-5616 kinnitas prokurör tunnistajana ütlusi andes, et USA-s on kannatanuid umbes viis. Vastustaja poolt haldusasjas nr 3-24-317 esitatud tõendist nähtuvalt on USA-s tehtud maksete arv vaid 14% kõigist maksetest. Vastustaja ei uurinud, kui paljud kannatanud on Eestis. Kuna potentsiaalsete kannatanute arv USA-s oli vastustaja jaoks määrava tähtsusega argument väljaandmisotsuse tegemisel, siis oli vastustaja uurimispõhimõttest tulenevalt kohustatud selgitama välja, mis on potentsiaalsete kannatanute arv Eestis, Baltikumis ja Euroopa Liidus. Väljaandmisleping ei ole kehtivalt ratifitseeritud.

13.Vabariigi Valitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vaidlustatud korraldus ei riku kaebajate õigusi. Ühelegi kuriteo ohvrile ei tulene seadustest nõuet riigi vastu, et riik ei võiks kriminaalmenetluse toimetamist loovutada teisele riigile, mille 7(9)

3-24-338 õiguskorraga on vastav väidetav kuritegu rohkem seotud. USA süüdistusakti ja väljaandmistaotluse järgi on sadu tuhandeid kannatanuid ja kahju investoritele on üle 550 miljoni USA dollari. Kaebajad on kaasatud kannatanutena kriminaalmenetlusse nr 18221000045. Praeguses asjas ei ole võimalik vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamise otsust. Kaebajatel on õigus pöörduda tsiviilkohtusse. Olukorras, kus kostja ei viibi Eesti territooriumil, on võimalik arutada tsiviilasja ka kostja nõusolekul kirjalikus menetluses või kostja osavõtuta suulisest istungist. Viimasel juhul on kostjal võimalik osaleda istungil oma esindaja kaudu (TsMS § 403 lg 1, §.342 lg 3, § 346 lg 1, § 422 lg 1). Kaebajad ei jää ilma ka võimalusest olla kaasatud kriminaalmenetlusse USA-s. Neil on võimalik selleks täita küsimustik ja lisada vajalikud dokumendid veebilehel https://forms.fbi.gov/seeking-victims-inthe-hashflare-investigation või edastada tsiviilhagi asja eest vastutavale FBI eriagendile ACle või prokurör SWle. Väljaandmise otsustamisel ei pidanud vastustaja hindama väljaantava võimalike võlausaldajate majandushuve ja võimalusi oma nõudeid maksma panna, eriti olukorras, kus nõuded on sedavõrd väikesed. Kaebajad ei ole teistele kannatanutele eelistatud. Kaebajate õigused ei jää kolmanda isiku väljaandmisel kaitseta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
15.Väljaandmist käsitlevad PS § 36 lg 2 ja KrMS 19. ptk 2. jagu ei näe ette isiku väljaandmise otsustamisel Eestis toime pandud süüteo kannatanute huvide õiguslikku kaitset. Need normid on suunatud avalike huvide kaitsmise kõrval kaitsma väljaantava õigusi ja huve. Nagu ringkonnakohus 29.11.2023 otsuses asjas nr 3-23-2038 (p 27) selgitas, on kaebeõigus ka välja antava isiku pereliikmetel ning olenemata sellest, et väljaandmise otsus riivab kõige intensiivsemalt just välja antava isiku õigusi ning isikul oleks võimalik enda kaebuses tuua esile mh kõik need aspektid, millele võiksid tugineda tema perekonnaliikmed, ei anna see alust välistada viimaste võimalust pöörduda ka ise kohtusse. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde, et isiku väljaandmise korraldust saab vaidlustada isik, kelle õigusi sellega piiratakse. Kaebajatel võib küll olla märkimisväärne huvi, et kolmandat isikut USA-le välja ei antaks, ent neil ei ole subjektiivset õigust, mida väljaandmisega piiratakse.
16.Kaebajad ei mineta õigust nõuda kolmanda isiku poolt neile tekitatud kahju hüvitamist. Neile jääb alles õigus pöörduda kohtu poole kolmanda isiku tekitatud kahju hüvitamise nõudes, samuti ei kaota nad vaidlustatava haldusaktiga menetlusosalise staatust väljaantava isiku suhtes käimas olevas süüteomenetluses. Sellist tagajärge KrMS 19. ptk 2. jagu Vabariigi Valitsuse korraldusele ette ei näe. Sõltumata sellest, kas USA õiguse järgi on kaebajatel võimalik osaleda seal toimuvas kriminaalmenetluses või esitada kolmanda isiku vastu tsiviilnõuet USA kohtule, ei kaota kaebajad ühtegi Eesti õigusega neile ette nähtud õiguskaitsevahendit. Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et nende tsiviilnõuet tuleb menetleda kriminaalasja raames. Kannatanutel võib küll olla õigus nõuda käimas olevas kriminaalmenetluses neile tekitatud kahju nõudmiseks, kuid Vabariigi Valitsuse korraldus seda õigust ei piira. Nii, nagu kannatanutel ei ole õigust nõuda kriminaalasjas kahtlustatava või süüdistatava Eestist lahkumise keelamist, ei ole neil ka õigust nõuda sellise isiku välja andmata jätmist, sest Eesti õiguses ette nähtud õiguskaitsevahendid selle tulemusel ei muutu.
17.Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada, et kaebajatel on võimalik maakohtusse hagi esitamisega taotleda kolmanda isiku vara suhtes hagi tagamise abinõude kohaldamist, kui neil ei ole praktikas häid võimalusi taotleda kahju hüvitamist USA-s kolmanda isiku vara 8(9)

3-24-338 konfiskeerimise korral. Samuti on neil võimalik sellises tsiviilasjas taotleda tõendina USA kriminaalmenetluse tulemusel tehtava kohtuotsuse juurdevõtmist ja selle jõustumiseni tsiviilasja menetluse peatamist Eestis.

18.Kaebeõiguse puudumise tõttu ei hinda ringkonnakohus, kas vastustajal oli kohustus kaebajad vaidlustatud korralduse andmise eel ära kuulata või kas korralduse andmisel on tehtud kaalumisvigu või õigesti tuginetud kannatanute suurele arvule USA-s. Samuti ei hinda ringkonnakohus, kas asjakohane rahvusvaheline leping Eesti ja USA vahel on ratifitseeritud nõuetekohaselt või mitte.
19.Apellandid paluvad ringkonnakohtul arvestada asja lahendamisel halduskohtule esitatud tõenditega – kohtuistungi protokoll kriminaalasjas nr 1-23-5616 ja USA Justiitsministeeriumi rahvusvaheliste suhete osakonna 23.02.2024 kirja Eesti Justiitsministeeriumile. Halduskohus jättis need tõendid tähelepanuta, märkides, et need ei puuduta praeguse vaidluse eset, sest halduskohus ei kontrolli prokuratuuri tegevust. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta ega pea vajalikuks neid tõendeid hinnata ka ise.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11). Vastustaja ega kolmas isik pole taotlenud menetluskulude hüvitamist apellatsioonimenetluses. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium