X. X., V. V., Y. F., Y. Y. ja F. Q. kaebus Vabariigi Valitsuse 25.01.2024 korralduse nr 16 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – X. X., V. V., Y. F., Y. Y. ja F. Q., volitatud esindajad vandeadvokaat Andrei Svištš ja advokaat Elvi Tuisk Vastustaja – Vabariigi Valitsus (Justiitsministeeriumi kaudu), volitatud esindajad vandeadvokaadid Martin Triipan ja Kaisa Jakobsoo Kolmas isik – S. S., volitatud esindajad vandeadvokaadid Paul Keres ja Karl Kask
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X. X., V. V., Y. F., Y. Y. ja F. Q. kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.03.2024 (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4521 lg 4). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebajate, kolmanda isiku ja Z. Z.i nimed tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ameerika Ühendriikide (USA) Justiitsministeerium esitas 04.01.2023 Eesti Vabariigile taotluse Eesti kodaniku S. S. (kolmas isik) väljaandmiseks USA-le. Kolmanda isiku suhtes on algatatud kriminaalmenetlus ja talle on Washingtoni osariigi läänepiirkonna vandemeeste kogu poolt esitatud 27.10.2002 asjas nr XXXX-XXX RSL süüdistus. Washingtoni osariigi läänepiirkonna kohus väljastas kolmanda isiku suhtes 27.10.2022 vahistamismääruse XXXXXXX-1RSL, mis on kehtiv ja täitmisele kuuluv. Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse kolmandat isikut kuritegelikus kokkuleppes elektroonilise kelmuse toimepanekuks, rikkudes sellega USA seadustiku 18. jaotise § 1349, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 20-aastane vangistus;
elektroonilises kelmuses, rikkudes sellega USA seadustiku 18. jaotise § 1343, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 20-aastane vangistus; kuritegelikus kokkuleppes rahapesu toimepanekuks, rikkudes sellega USA seadustiku 18. jaotise § 1956(h), mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 20-aastane vangistus. Süüdistusakti kohaselt reklaamisid kolmas isik jt kaasosalised vähemalt alates 2013. a detsembrist ja vähemalt kuni 2022. a augustini hulganisti kelmuslikke investeerimispakkumisi, mis olid seotud virtuaalrahaga. Nende investeerimispakkumiste abil veensid süüdistatavad investoreid üle maailma, sh investoreid Washingtoni osariigi läänepiirkonnast, investeerima ja ostma virtuaalrahaga seotud tooteid ja teenuseid, tuginedes süüdistatavate oluliselt vääratele ja pettuslikele ettekäänetele, väidetele ja lubadustele. Kokku veensid kolmas isik jt kaasosalised petuskeemi ja kelmuse abil sadu tuhandeid ohvreid kandma kokku üle 550 miljoni dollari süüdistatavate omanduses ja kontrolli all olevatele kontodele. Kolmas isik jt kaasosalised kasutasid täiendavaid vääraid ja pettuslikke väiteid, võltsisid dokumente ning kandsid pettuse teel kõrvale suure osa investorite rahast. Nimelt paigutasid nad ohvritelt pettuse teel saadud raha keerulisse varifirmade, pangakontode, virtuaalvarade teenuste pakkujate ja virtuaalvääringute rahakottide rägastikku, mis olid kõik nende omanduses ja kontrolli all, otseselt või kaudselt. Lisaks koostasid nad võltsdokumente ja esitasid need finantsasutustele, et selgitada ebaseaduslikku rahaliikumist ning varjata sellise raha olemust, asukohta, päritolu, omanikke ja kontrollijaid.
2.Harju Maakohus tunnistas 15.03.2023 määrusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxx kolmanda isiku väljaandmise USA-le kriminaalmenetluse jätkamiseks õiguslikult lubatavaks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.06.2023 määrusega maakohtu määruse muutmata. Määrused jõustusid 30.06.2023.
3.X. X., V. V., Y. F., Y. Y. ja F. Q. (kaebajad) esitasid 19.12.2023 Justiitsministeeriumile taotluse (dtl 14) kaasata nad kolmandate isikute väljaandmismenetlusse.
4.Justiitsministeerium jättis 08.01.2024 vastusega (dtl 19) kaebajad haldusmenetlusse kaasamata.
5.Vabariigi Valitsus (vastustaja) otsustas 25.01.2024 korraldusega nr 16 (dtl 24) anda kolmanda isiku USA-le välja õigusega süüdistada teda USA poolt 04.01.2023 kriminaalasjas nr XXXX-XXX RSL Eesti Vabariigile esitatud väljaandmistaotlusele lisatud süüdistustes kirjeldatud kuritegude toimepanemises.
6.Kaebajad esitasid 05.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 25.01.2024 korralduse tühistamiseks. Põhjendused:
6.1.Kolmas isik ja Z. Z. alustasid 2017. a märtsis uue projektiga Polybius. Projekt toimis ärimudelil, milles kuulutati välja uut tüüpi krüptoraha ja investoritel oli võimalik seda soodsalt osta, enne kui sellega saab tehinguid teha. 2017. a mais pakkusid nad investeeringuid ettevõttesse Polybius, mis nende lubaduste kohaselt moodustaks virtuaalvaluutale spetsialiseerunud panga. Seeläbi loodi krüptovaluuta PLBT, et finantseerida oma pangaks kasvamise plaane. Avaliku info kohaselt lubasid nad investoritele maksta Polybiuse kasumist dividende ja kogusid selle skeemiga vähemalt 25 miljonit dollarit, viisid suurema osa rahast teistele pangakontodele ja nende kontrolli all olevatesse virtuaalvaluuta rahakottidesse. Polybius ei moodustanud kunagi panka ega maksnud dividende. Sellega panid nad toime uue kuriteo episoodi, mis vastab kelmuse kuriteokoosseisu tunnustele. X. X. teostas krüptoraha platvormi vahendusel 506,26 euro suuruse makse, V. V. 1000 euro suuruse makse, Y. F. 500 euro suuruse makse, Y. Y. 10 103 euro suuruse makse ja F. Q. 1000 euro suuruse makse. Kaebajatele tekitati varalist kahju (dtl 64, 151-164). Riigiprokuratuur kaasas 05.01.2024 määrusega kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx (dtl 148) kaebajad kannatanutena
2(7)
3-24-338
kriminaalmenetlusse, mille Politsei- ja Piirivalveamet oli alustanud 08.08.2018 Z. Z.i ja kolmanda isiku suhtes.
6.2.Korraldus on õigusvastane kaebajate kaasamata ja ärakuulamata jätmise tõttu. Kaebajate kaasamise seisukohalt ei ole oluline, kas neile jäävad alles mõned alternatiivsed ja ebamugavad viisid oma nõuete maksmapanekuks või mitte. Kui kolmas isik antakse USA-le välja, on ka tsiviilkohtumenetluses kaebajate nõuete maksmapanek ebamõistlikult keerukas. Kolmanda isiku osalemine Eestis peetavas kohtumenetluses saab olema kas võimatu või äärmiselt aeganõudev, seega ka juhul, kui kolmandal isikul on veel arestimata vara, oleks selle tsiviilkohtumenetluse ajaline perspektiiv ebamäärane. Erinevalt uurimisasutustest kriminaalmenetluses oleks kaebajate võimalused tõendeid koguda piiratud. Kaebajate kaasamiseks haldusmenetlusse ei pidanud nende õiguste riive olema samasugune nagu kolmanda isiku puhul. Ärakuulamisõigus ei teeni üksnes haldusakti adressaadi õigusi.
6.3.Korraldus on õigusvastane, sest vastustaja rikkus uurimispõhimõtet. Vastustaja ei arvestanud otsuse tegemisel nende asjaoludega, mis puudutavad kaebajaid. Vastustaja ei ole uurinud, kas kaebajad saavad tegelikult olla USA-s kriminaalmenetlusse kaasatud, kas nad saavad esitada USA-s oma hüvitisnõuded ja mis on nende nõuete rahuldamise perspektiiv ning kas kriminaalmenetluse koondumisel USA-sse saavad kaevajad oma nõuded kolmanda isiku vastu maksma panna. Samuti ei ole vastustaja arvestanud korralduse tegemisel kaebajate õigustega. Tegemist on kaalumisveaga.
6.4.Korraldus välistab kaebajate võimaluse oma kahju hüvitamise nõuded maksma panna. On äärmiselt tõenäoline, et USA kriminaalmenetluses kaebajad hüvitist ei saa. USA seadustiku (The United States Code) 18. jaotise II osa peatüki 232 § 3663A1 lõige (a) punkt 1 sätestab, et süüdimõistmise korral on süüdimõistetu kohustatud hüvitama kannatanule kuriteoga põhjustatud kahju. Siiski sätestab sama paragrahvi lõige (c) punkt 3, et kahju ei hüvitata lõike (c) punkti 1 alapunktis ii (mis hõlmab mistahes pettuse või pettusega toime pandud kuritegusid) või iii kirjeldatud kuriteo puhul, kui kohus leiab dokumenteeritud faktide põhjal, et (A) kannatanute arv on nii suur, et kahju hüvitamine on võimatu; või (B) kannatanu kahju põhjuse või suurusega seotud keeruliste faktiküsimuste kindlaksmääramine muudaks karistuse määramise protsessi keerulisemaks või pikendaks seda määral, et karistuse määramise protsessi koormus kaalub üles vajaduse hüvitada kannatanule kahju. USA kohtule esitatud süüdistusakti kohaselt ulatub kannatanute arv sadade tuhandeteni, st kannatanute arv on märkimisväärselt suur. Samuti võib osutuda keeruliseks ja ajakulukaks kõigi kannatanute hüvitise suuruse kindlakstegemine, sh arvestades, et kasutatud on virtuaalraha. USA kohtupraktika ei toeta Eesti kannatanutele kriminaalmenetluses hüvitise maksmist. USA kohtupraktikas on avaldatud seisukohta, et interneti vahendusel toime pandud kelmuse korral saab kahju hüvitada üksnes USA kodanikest kannatanutele ning välismaa kodanike kahjud tuleb jätta hüvitamata2. Ka praeguses kohtuasjas on USA kohus tunnistanud kannatanutena üksnes USA-s asuvaid kannatanuid. Eesti kodanikule on USA tsiviilkohtusüsteemis keeruline esitada edukat tsiviilhagi. Selleks, et USA kohtus tsiviilnõue maksma panna, peab kohtupraktika kohaselt hageja suutma ära näidata, et kostja on toime pannud tahtliku teo, mis on selgelt suunatud osariigile, kus kohtuasi esitatakse, ning kostja teab, et ta on tekitanud kahju osariigis, kus kohtuasi esitatakse. Nii kaebajad kui kolmas isik asuvad väljaspool mistahes osariiki ja kahju tekkis Eestis. Kogu rahapesu objektina käsitletav vara konfiskeeritakse USA kasuks, mille tagajärjel puudub vara, mille arvelt Eestis Eesti kannatanute nõudeid rahuldada. USA
seadustiku 18. jaotise I osa peatüki 46 § 9823 lõige (a) punkt 1 võimaldab kohtul konfiskeerida USA riigi kasuks kuriteoga seotud vara. USA-s esitatud süüdistusakti punktis 31 on selgitatud, et pärast süüdimõistmist konfiskeeritakse kogu Z. Z.i ja kolmanda isiku vara, mis on seotud kuriteoga, USA riigi kasuks. Seega jääksid kaebajate nõuded tagamata ja nende maksma panek ka Eestis osutuks võimatuks.
6.5.Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelist väljaandmislepingut (väljaandmisleping) ei ole kehtivalt ratifitseeritud. Tegemist on konstitutsioonilise seadusega, mida sai vastu võtta üksnes Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Väljaandmisleping ratifitseeriti 50 häälega4. Isiku väljaandmist käsitlev välisleping on kohtumenetluse seaduseks Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 104 lg 14 tähenduses. Isiku väljaandmine välisriigile on väga oluline riigielu küsimus, millel on selge puutumus riigi põhikorraga. Isiku väljaandmisel loobub Eesti riik sisuliselt kriminaalasja menetlemise õigusest ja kohustustest. Tegemist on olulise erandiga KrMS §-st 6 tulenevast legaliteedipõhimõttest. Lisaks jäetakse isikute väljaandmisega teised isikud faktiliselt ilma võimaluseta olla oma asja arutamise juures, piirates sellega nende põhiseaduslikku garantiid (PS § 24 lg 2).
7.Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Kaebajatel puudub kaebeõigus. Kolmanda isiku väljaandmine ei saa kaebajate õigusi rikkuda. See, kas isiku suhtes toimetatakse kriminaalmenetlust Eestis või USA-s, ei mõjuta nende õigusi. Oma võlaõiguslike nõuete kaitseks on kaebajatel õigus pöörduda tsiviilkohtusse. Kolmanda isiku väljaandmine seda võimalust ei muuda, sest asja on võimalik kostja nõusolekul arutada ka kirjalikus menetluses või kostja osavõtuta suulisel istungil esindaja kaudu. Kaebajatel on võimalik viibida tsiviilasja Eesti kohtus lahendamisel oma kohtuasja arutamise juures. Samuti ei jää kaebajad kolmanda isiku väljaandmisel ilma võimalusest olla kaasatud kolmanda isiku suhtes läbiviidavasse kriminaalmenetluse USA-s. Juba enne kolmanda isiku väljaandmise otsustamist oli kaebajatel võimalik taotleda enda kannatanuna kaasamist USA kriminaalmenetlusse. Neil on võimalik täita veebilehel olev küsimustik ja lisada taotluse juurde vajalikud dokumendid või edastada tsiviilhagi asja eest vastutavale FBI eriagendile või prokurörile. Riigiprokuratuur teavitas neist võimalustest oma 15.11.2023 määruses. Ühelegi kuriteo ohvrile ei tulene seadusest nõuet, et riik ei võiks kriminaalmenetluse toimetamist loovutada teisele riigile, mille õiguskorraga on vastav väidetav kuritegu rohkem seotud. Isiku väljaandmisel tuleb küll hinnata, kas väljaandmisega taotletav eesmärk kaalub üles väljaandmisega kaasnevate põhiõiguste riive, kuid seda kohustust ei saa tõlgendada nii laialt, et sellega kaasneb kohustus hinnata väljaantava isiku võimalike võlausaldajate majanduslikke huve ja nende võimalusi oma nõudeid isikute vastu maksma panna. Väljaandmismenetluse eesmärgiga ühildamatu oleks teoreetiline olukord, kus väljaandmisega ei riivata küll ebaproportsionaalselt väljaantava isiku (ega tema pereliikmete) põhiõigusi, kuid väljaandmisest keeldumise tingib asjaolu, et isiku väljaandmine võib teoreetiliselt muuta väljaantava isiku võlausaldajate jaoks tema suhtes nõuete maksmapaneku ebamugavamaks. Väljaandmise otsustamisel tuleb igal ajahetkel silmas pidada väljaandmismenetluse üldist eesmärki, selle kaalukust ja sellelt menetlusliigilt oodatavat efektiivsust, millest tulenevalt saab haldusorganite kaasamiskohustuse rikkumist ette heita üksnes juhul, kui kaasamata on jäetud isikud, kelle õigushüvedele omab väljaandmine sellist mõju, et sellest võib ka tegelikkuses sõltuda väljaandmise otsustamine. Käesoleval juhul ei kaasne kolmanda isiku väljaandmisega kaebajate õigushüvedele sellist mõju, millest oleks pidanud sõltuma väljaandmise otsustamine. Isegi kui kaebajate õiguste riive oleks võimalik, on see niivõrd vähene, et ei saa põhimõtteliselt mõjutada väljaandmismenetluse tulemust. Kahe
kaebaja väidetav kahju on 500 eurot, kahe kaebaja puhul 1000 eurot ja ühe kaebaja puhul veidi üle 10 000 euro. Arvestades sedavõrd väikeseid nõudeid ja samas kohtumenetluses kahe esindaja osalemise võimalikke kulusid, tekib kahtlus kaebajate kaebuse tegelikus eesmärgiks. Seda eriti olukorras, kus on ilmne, et isikute väljaandmine nende võimalikku nõudeõigust ei mõjuta.
Kolmas isik ei ole kaebuse kohta oma seisukohta avaldanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus on vastustajaga samal seisukohal, et kaebajatel puudub asjas kaebeõigus ja kaebus tuleb juba ainuüksi sellel põhjusel jätta rahuldamata. PS § 36 lg 2 kolmas lause annab kaebeõiguse väljaantavale isikule, mitte teistele isikutele, kelle huvidega väljaandmine kooskõlas ei ole. Teiste isikute kaebeõigust ei nähtu ka KrMS-ist. Eesti kodaniku väljaandmist kriminaalmenetluse läbiviimiseks välisriigis käsitleb KrMS 19. peatükk. Praeguse vaidluse seisukohalt on olulised KrMS §-d 436, 438, 439, 440, 446, 452, 4521. KrMS § 452 lg 4 järgi edastatakse otsuse koopia kinnipidamisasutusele, kus väljaantavat isikut väljaandmisvahistuses peetakse, ja tehakse talle allkirja vastu teatavaks. KrMS § 4521 lg 1 järgi esitatakse kaebus isiku välisriigile väljaandmise otsuse peale halduskohtule 10 päeva jooksul väljaandmise otsuse teatavakstegemisest arvates. Ka neist sätetest saab samuti järeldada, et väljaandmise otsuse vaidlustamise õigus on üksnes väljaantaval.
10.Kohtu hinnangul ei reguleeri viidatud normid muude isikute õigusi peale väljaantava isiku. Samuti ei ole nende normide eesmärgiks kaitsta muude isikute õigusi. Väljaandmine puudutab väljaantava isiku õigusi, seetõttu tuleb väljaandmise otsustamisel hinnata tema õiguste riivet ja selle proportsionaalsust. Tallinna Ringkonnakohus leidis 29.11.2023 otsuses asjas nr 3-23-2038 (p 27), et lisaks tuleb hinnata ka väljaantava isiku perekonnaliikmete õiguste riivet, sest perekonnaliikmed on koos väljaantava isikuga asjas hinnatava perekonnaõiguse kandjateks, st PS §-s 26 toodu kaitseb samaaegselt nii väljaantava isiku kui ka tema pereliikmete põhiõigust. Seda seisukohta ei saa laiendada väljaantava isiku kõikvõimalikele võlausaldajatele või muudele isikutele (äripartnerid, kaasomanikud, töötajad jne), kelle sooviks oleks, et väljaantav isik Eestisse jääks. KrMS-i viidatud sätted reguleerivad, mida vastustaja peab väljaandmise otsuse tegemisel hindama ja mida kaaluma ning millisel alusel saab isiku väljaandmisest keelduda. Viidatud normid ei näe ette, et täiendavalt tuleks hinnata ja kaaluda ka võlausaldajate õigusi ning nende õiguste riive õigustaks isiku väljaandmata jätmist. Seega ei ole kaebajate õiguste võimaliku riivega arvestamata jätmine õigusvastane. Samal põhjusel ei tulnud kaebajaid haldusmenetlusse kaasata, neid ära kuulata ega nende riive kohta asjaolusid uurida. Vastustajal ei oleks võimalik väljaandmise kohta teha viivitamatult otsust (KrMS § 452 lg 3), kui ta peaks hakkama erinevaid huvitatud isikuid välja selgitama, nende õiguste riivet tuvastama ja kaaluma. Peaaegu alati on kuritegude toimepanemisel olemas kannatanud, mis välistaks enamike kuritegude puhul isiku väljaandmise. See ei oleks aga kooskõlas väljaandmislepinguga võetud kohustusega (art 1). Üksikisikute võlaõiguslikud suhted ei saa prevaleerida riikidevaheliste kohustuste üle.
11.Kaebajate õiguste riivet ei too kaasa kolmanda isiku väljaandmine, vaid tema osas toimuva kriminaalmenetluse lõpetamine Eestis. Kaebajatel on võimalik kaitsta oma õigusi kannatanutena Eesti kriminaalmenetluses, mille kontrollimine ei allu halduskohtu pädevusele. Kaebajatel on võimalik vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamise otsust KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud korras. Seda on neile selgitatud ka Riigiprokuratuuri 05.01.2024 määruses.
12.Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et kolmanda isiku väljaandmisel jäävad kaebajate õigused kaitseta. Kaebajatel on jätkuvalt võimalik esitada kolmanda isiku vastu tsiviilhagi Eesti 5(7)
3-24-338
maakohtusse. Kolmanda isiku elukoht on jätkuvalt Eestis (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 79 lg 1) ja kolmanda isiku ajutiselt kriminaalmenetluse ajaks USA-le väljaandmist ei saa käsitleda elukoha muutmisena. Samuti on Riigiprokuratuur (dtl 125, 134) selgitanud kaebajatele, et neil on võimalik edastada oma tsiviilhagi asja eest vastutavale FBI eriagendile või prokurörile USA-s. Selleks anti kaebajale nii nende ametnike kontaktaadressis kui ka veebilink, mille kaudu hagi ja sellele lisatud dokumendid edastada. Riigiprokuratuur kaasas 05.01.2024 määrusega kaebajad kannatanutena kriminaalmenetlusse ning nende andmed antakse koos kriminaalmenetlusega USA-le üle. Kaebajatel on võimalik USA-s toimuvas kriminaalmenetluses osaleda, vajadusel esindaja kaudu. Menetluse läbiviimine teises riigis ei tähenda, nagu oleksid kaebajad oma õiguste kaitsmise ja kohtumenetluses osalemise võimalustest ilma jäetud. Kaebajad esitasid ise 04.03.2024 kohtule USA justiitsministeeriumi 23.02.2024 kirja (dtl 286) Eesti Justiitsministeeriumile, milles kinnitati, et süüdimõistmine USA-s lubaks arestitud vara tagastada sadadele tuhandetele pettuse ohvritele nende asukohast hoolimata. Seega ei ole põhjendatud kaebajate hirm, et USA kriminaalmenetluses kannatanutele mingit kahju hüvitist välja ei mõisteta. Üksnes asjaolu, et kaebajate jaoks võib kahju hüvitise taotlemine muutuda keerulisemaks, ei anna alust vastustaja otsust tühistada. Tegemist ei ole asjaoluga, mis õigustaks isiku väljaandmata jätmist. Kannatanuid on väidetavalt ka teistest riikidest ning kaebajad ei ole teisest kannatanutest millegi poolest erilisemad, et nende õigusi peaks teistele kannatanutele eelistama. Ka teistest riikidest pärit kannatanutel oleks keeruline Eestis toimuvas kriminaalmenetluse osaleda.
13.Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et väljaandmislepingu näol on tegemist õigusaktiga, mis oleks tulnud vastu võtta Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Seadused, mida tuleb vastu võtta Riigikogu koosseisu häälteenamusega, on toodud PS § 104 lg-s 2. Viidatud väljaandmisleping ega selle ratifitseerimise seadus ei mahu ühegi seal nimetatud seaduse alla. Välislepingute sõlmimist ja ratifitseerimist reguleerivad PS §-d 120-123 ning need ei näe ette, et välislepingu ratifitseerimise seaduse peaks vastu võtma Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Otsitud on kaebajate seisukoht, et isiku väljaandmist käsitlev välisleping on kohtumenetluse seaduseks PS § 104 lg 14 tähenduses. Viidatud väljaandmisleping ei reguleeri Eestis toimuvat kriminaalmenetlust ega selle üleandmist. Kriminaalmenetluse lõpetamist ja üleandmist reguleerib KrSM § 4366. Ka isiku täpsem väljaandmise menetlus, otsustamine ja selle kohtulik kontroll on reguleeritud KrMS-is, mis on erinevalt väljaandmislepingust konstitutsiooniline seadus PS § 104 lg 2 p 14 tähenduses. Seega puudub igasugune põhjus, miks tuleks väljaandmislepingut käsitleda kohtumenetlust reguleeriva õigusaktina ja konstitutsioonilise seadusena. Samale seisukohale asus ka Tallinna Ringkonnakohus 29.11.2023 otsuses asjas nr 3-23-2038 (p 20).
14.Kohus jätab tähelepanuta kaebajate 04.03.2024 esitatud seisukoha, sest see ei puuduta praeguse vaidluse eset. Nagu kohus selgitas juba oma 20.02.2024 määruses, ei ole praeguses asjas vaidluse esemeks prokuratuuri tegevus. Kohus ei kontrolli, kas prokuratuur toimetas kriminaalmenetlust ja välissuhtlust õiguspäraselt. Sellise kontrolli tegemine ei kuulu ka vastustaja pädevusse, mistõttu ei saa vastustaja otsust tühistada põhjusel, et prokuratuur võib olla kriminaalmenetluse läbiviimisel teinud vigu. Sellekohased nõuded tuleb esitada prokuratuuri vastu ja kriminaalmenetluses, mitte halduskohtumenetluses. Vastustaja on kaalunud kolmanda isiku väljaandmist sõltumata sellest, et prokuratuur otsustas kriminaalasja üle anda. Seega väljuvad kaebajate täiendavad seisukohad vaidluse raamidest, on asjakohatud ja jäävad tähelepanuta.
15.Kohus tagastab kaebajatele 09.02.2024 esitatud lisa 1 (dtl 119), sest tegemist on korduva tõendiga. Kaebajad esitasid sama dokumendi kohtule ka 05.02.2024 lisana 5 (dtl 64). Samuti tagastab kohus vastustajale 19.02.2024 esitatud lisad (dtl 206, 211), sest kaebajad esitasid samad tõendid kohtule juba 05.02.2024 (dtl 14, 19). Korduvate dokumentide hoidmiseks 6(7)
3-24-338
toimiku juures puudub põhjus. See koormab asjatult toimiku mahtu ja muudab toimikus orienteerumise keeruliseks.
16.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebused rahuldamata.
17.Kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud kaebajate kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, sel põhjusel tuleb vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.