T. ja V. T. kaebused Vabariigi Valitsuse 25.01.2024 korralduse nr 17 tühistamiseks Kaebaja X. X., keda esindavad vandeadvokaadid Karl Kask, Paul Keres ja Leon Glikman; Kaebajad A. X., M. X., E. X., J. X., F. X. ja V. X. (pereliikmed), keda esindab vandeadvokaat Katrin Orav; Kaebajad A. B., V. F., M. I., M. T. ja V. T. (kannatanud) , keda esindavad vandeadvokaat Andrei Svištš ja advokaat Elvi Tuisk; Vastustaja Vabariigi Valitsus, keda esindavad Astrid LaurendtHanioja ning vandeadvokaadid Kaisa Jakobsoo ja Martin Triipan
Otsuse avaldamisel asendada kaebajate nimed tähemärkidega. Pooltel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 21.03.2024. a. Vastuapellatsioonkaebuse esitamine ei ole võimalik. (KrMS § 4521 lg 4, HkMS § 182, vt täpsustav selgitus käesoleva otsuse põhjendava osa lõpus).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1(40)
1.Ameerika Ühendriikide (edaspidi ka USA) Justiitsministeerium esitas 04.01.2023 Eesti Vabariigile taotluse Eesti kodaniku X. X. (kaebaja) väljaandmiseks USA-le. Kaebaja suhtes on alustatud kriminaalmenetlust ja talle on Washingtoni osariigi läänepiirkonna vandemeeste kogu poolt esitatud 27.10.2002 asjas nr XXXX-XXX RSL süüdistus. Süüdistusakti (dtl 303, tõlge dtl 499) kohaselt süüdistatakse kaebajat kuritegelikus kokkuleppes elektroonilise kelmuse toimepanekuks, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 20-aastane vangistus; elektroonilises kelmuses, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 20-aastane vangistus; kuritegelikus kokkuleppes rahapesu toimepanekuks, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 20-aastane vangistus. Süüdistusakti kohaselt reklaamisid kaebaja jt kaasosalised vähemalt alates 2013. a detsembrist ja vähemalt kuni 2022. a augustini hulganisti kelmuslikke investeerimispakkumisi, mis olid seotud virtuaalrahaga. Nende investeerimispakkumiste abil veensid süüdistatavad investoreid üle maailma, sh investoreid Washingtoni osariigi läänepiirkonnast, investeerima ja ostma virtuaalrahaga seotud tooteid ja teenuseid, tuginedes süüdistatavate oluliselt vääratele ja pettuslikele ettekäänetele, väidetele ja lubadustele. Kokku veensid kaebaja jt kaasosalised petuskeemi ja kelmuse abil sadu tuhandeid ohvreid kandma kokku üle 550 miljoni USA dollari süüdistatavate omanduses ja kontrolli all olevatele kontodele. Harju Maakohus tunnistas 15.03.2023 määrusega kriminaalasjas nr 1-22-7089 kaebaja väljaandmise USA-le kriminaalmenetluse jätkamiseks õiguslikult lubatavaks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.06.2023 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Määrused jõustusid 30.06.2023. Vabariigi Valitsus (vastustaja) andis 07.09.2023 korraldusega nr 227 kaebaja USA-le välja. Tallinna Ringkonnakohus tühistas korralduse 29.11.2023 otsusega haldusasjas nr 3-23-2037.
2.Vabariigi Valitsuse 25.01.2024 korraldusega nr 17 (edaspidi ka „vaidlustatud korraldus“, dtl 146 jj) otsustati: „ 1) anda X. X. Ameerika Ühendriikidele välja õigusega süüdistada teda Ameerika Ühendriikide poolt 04.01.2023 kriminaalasjas nr XXXX-XXX RSL Eesti Vabariigile esitatud väljaandmistaotlusele lisatud süüdistustes kirjeldatud kuritegude toimepanemises; 2) X. X.t ei saa ilma Eesti Vabariigi valitsuse nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta ega karistada muude enne väljaandmist toime pandud kuritegude eest kui need, millega seoses esitati Eesti Vabariigile väljaandmistaotlus ning millega seoses luges Harju Maakohus 15.03.2023 määrusega väljaandmise õiguslikult lubatavaks.“ Vaidlustatud korralduse põhjendused on kokkuvõttes järgmised:
1.Kaebaja väljaandmise üldtingimus on väljaandmislepingu art 2 lg 1 ja KrMS § 439 lg 1 mõttes täidetud: maakohus tunnistas väljaandmise õiguslikult lubatavaks ning väljaandmisest keeldumise aluseid ei esine. Kaebaja väljaandmine ei ohusta Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda ega muid olulisi huve. Senises väljaandmismenetluste praktikas ei ole USA-le välja antud Eesti kodanikke maksimaalmääradega karistatud – teadaolevalt määratakse majanduskuritegude eest süüdi mõistetavatele harva pikem kui 15-aastane karistus ja karistust võidakse hea käitumise korral umbes 15% ulatuses vähendada. Puudub alus eeldada, et kaebajale mõistetav karistus ei oleks vastavuses süüteo raskusega ja Eesti karistuspoliitika üldpõhimõtetega või et talle võiks USA-s osaks saada piinamine või muu ebainimlik ja alandav kohtlemine.
2.Väljaandmine riivab kaebaja põhiõigusi – õigust vabadusele ja isikupuutumatusele, vabale eneseteostusele ning perekonnaelu puutumatusele. Samuti võib see riivata tema õigust tervise kaitsele ning õiglasele kohtumenetluses ja kaitsja abile. Põhiseaduse (PS) § 13 realiseerimise 2(40)
garantii on, et kaebajat ei saa USA-s ilma Eesti Vabariigi valitsuse nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta ega karistada muu enne väljaandmist toime pandud kuriteo eest. Süüdimõistmise ja vangistusega karistamise korral on kaebajal võimalik taotleda USA-s mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmist Eestis ning praktikas on mitmeid isikuid USA-st Eestile karistuse kandmiseks üle antud. Väljaandmisega taotletav eesmärk kaalub üles sellega kaasneva negatiivse mõju isiku põhiõigustele ja väljaandmine vastab PS-st tulenevatele põhiõiguste kaitse sisulistele nõuetele.
3.Väljaandmise eesmärk on võidelda rahvusvahelisel tasandil kuritegevusega ja tagada kriminaalmenetluse läbiviimine ja õigusemõistmine ka juhul, kui teo toimepanija viibib muul territooriumil kui see, kus ta süüteo väidetavalt toime pani. Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö eesmärk ei ole üksnes kolmanda riigi huvide kaitsmine, vaid see kaitseb laiemalt demokraatlikke ühiskondi ja ühiseid väärtusi ning võimaldab taotleda ka Eestil isikute väljaandmist (nn vastastikkuse põhimõte). Kaebaja väljaandmine on vajalik nii avaliku korra ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks (õigusrahu taastamiseks ja kannatanutele kuritegudega tekitatud kahju hüvitamiseks) kui ka kuriteo tõkestamiseks (kuritegude edasise toimepanemise ärahoidmiseks). Seejuures saab väljaandmise proportsionaalsuse kaalumisel arvestada legitiimse eesmärgina ka Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmist väljaandmist taotleva riigi ees.
4.Väljaandmine on sobiv ja vajalik meede legitiimse eesmärgi saavutamiseks. Vastustaja ei või ette kirjutada, millises riigis kriminaalmenetlust läbi viia ning prokuratuuri sellekohase otsuse õiguspärasuse hindamine ei ole vastustaja pädevuses. Prokuratuur on kinnitanud, et kaebaja väljaandmisel tema suhtes Eesti alustatud kriminaalmenetlus lõpetatakse. Samas ei välistaks Eestis kriminaalmenetluse jätkumine kaebaja väljaandmist. Kaebaja välja andmata jätmine ei ole kriminaalmenetluse Eestis toimetamise kaalutlusel sisuliselt põhjendatud ega võimalik. Võib eeldada, et USA õiguskaitseasutustel on olemas piisavad võimalused ja ressursid sellises mahukas ja keerulises kriminaalmenetluses kõigi menetluses oluliste asjaolude väljaselgitamiseks ja kõigi asjassepuutuvate isikute õiguste kaitse tagamiseks. Eestis toimetatava riigisisese kriminaalmenetluse primaarne eesmärk ei saa olla kolmanda riigi ühiskonnas õigusrahu taastamine. Vastustajale teadaolevalt ei ole väidetava kuriteo kannatanud ja selliste kuritegudega tekitatud kahju domineerivalt seotud Eestiga, mis paratamatult ka raskendaks praktilist menetlust ja seeläbi tõe tuvastamist Eestis. Kaebajal ei ole PS ega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) alusel õigust nõuda, et tema suhtes läbi viidav kriminaalmenetlus toimuks tema asukohariigis.
5.Kaebaja väljaandmine ei ole eraldiseisvalt ega kumulatiivselt sedavõrd intensiivne, et see saaks üles kaaluda avalikust huvist tuleneva väljaandmise legitiimse eesmärgi. Kaebajal on kohustus taluda tema suhtes välisriigis läbiviidavat kriminaalmenetlust. Vastustajal ei ole alust kahelda USA-s kui õigusriigis ja selles, et väljaandmisel on kaebaja õigus õiglasele kohtumenetlusele põhimõtteliselt tagatud määral, nagu see oleks ka Eestis tema suhtes läbiviidava kriminaalmenetluse puhul. Kaebaja väljaandmisel on mh tagatud õigus kaitsja abile. Piirangud taotleda lepingulisele esindajale makstud tasude hüvitamist ei kujuta endast nimetatud kaitseõiguse riivet, kui riigis on tagatud võimalus taotleda kaitsja määramist riigi õigusabi korras. Ka Eestis kriminaalmenetluse läbiviimisel võiks kaebajat oodata vangistus.
6.Arvestades, et kaebajale etteheidetavad teod on suures osas toime pandud Eestist väljaspool, sh USA-s, pidi isikule olema ette nähtav, et ka kriminaalmenetlus võib toimuda Eestist väljaspool. Perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise legitiimseks eesmärgiks on avalik huvi õigusrahu taastamiseks, kannatanutele hüvitiste määramiseks ja uute kuritegude tõkestamiseks. Vastustaja möönab, et väljaandmise korral on viidatud põhiõiguste riive võrreldes riigisisese kriminaalmenetlusega intensiivsem, kuid kaebaja vabaduse piiramist ja ajutist eemalolekut lähedastest ei saa pidada ebaproportsionaalseks riiveks. Laste huvide esikohale seadmine ei tähenda, 3(40)
et mistahes laste huvidega vastuolus olevat otsust ei oleks võimalik teha, kui see on vajalik teiste isikute õiguste või olulise avaliku huvi kaitseks või edendamiseks. Väljaandmise otsustamisel ei ole määravat tähtsust, kas perel on piisavalt rahalisi vahendeid pereliikme välisriigis külastamiseks. Puudub alus eeldada, et USA keelaks kaebajal tema lähedastega suhtlemist. USA-s kehtiva õiguse alusel on vahistamise asendamine elektroonilise valvega või kautsjoni vastu võimalik. Seetõttu ei ole välistatud, et kaebaja väljaandmisega ei kaasne kohtumenetluse perioodil pikemaajalist vabaduse võtmist või vähemasti mitte selle kõige intensiivsemas mõttes. Kaebaja suhtes läbiviidav kriminaalmenetlus võib lõppeda ka õigeksmõistmisega.
7.USA kinnipidamistingimused on kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. Kaebaja kinnipidamisasutusse paigutamisega ei kaasne piinava, julma või inimväärikust alandava kohtlemise ega diskrimineerimise keelu rikkumist ning see ei riiva ülemääraselt õigust tervise kaitsele, õigust õiglasele kohtumenetlusele ja kaitsja abile ega õigust perekonnaelu puutumatusele. Justiitsministeerium küsis uuendatud menetluse raames USA Justiitsministeeriumilt infot kinnipidamistingimuste kohta USA kinnipidamisasutustes (sh nii eeluurimise ajal kui ka pärast süüdimõistmist). Täiendavalt tegi Indrek Tibar (justiitsküsimuste nõunik Eesti Vabariigi Suursaatkonna juures Washingtonis) eeluurimisvanglas FDC SeaTac kohapealse vaatluse kinnipidamistingimuste väljaselgitamiseks ja hindamiseks. Saadud infost nähtub, et kaebaja väljaandmine ei too kaasa selliseid kaalukaid põhiõiguste riiveid, mis võiks õigustada väljaandmisest keeldumist. Eesti Vabariigil puudub alus kahelda USA-s läbiviidava kriminaalmenetluse, sh kohtumenetluse õigluses ja aususes. Kaebaja ei ole oma väidete kinnituseks esitanud usaldusväärseid tõendeid. Vastustaja ei ole kohustatud võtma väljaandmise otsustamisel aluseks kõige raskemaid võimalikke tagajärgi ja stsenaariume. Ühe praeguseks suletud kinnipidamiskoha tingimused ei anna alust väita, justkui valitseksid kõikides kinnipidamiskohtades samaväärsed halvad tingimused. Vastupidi, keskuse sulgemine kinnitab probleemi suurust kitsalt selles keskuses. On loogiline, et vanglasüsteemid ka õigusriikides on pidevas arengus. a. USA selgituste kohaselt on kõikides kinnipidamisasutustes olemas vaba aja osakond, mis vastutab huvitegevuse ja spordi võimaluste eest. FDC SeaTacis on olemas vabas õhus vaba aja veetmise ala võrkpalli- ja korvpalliväljakutega, mis võimaldab värskes õhus ja päikese käes viibimist, kinnipeetavatele pakutakse positiivsete elustiilimuutuste edendamiseks füüsilise tegevuse ja heaolu programme. b. USA selgituste kohaselt on enamikus kinnipidamisasutustes kinnipeetavatel vähemalt 3 m2 isiklikku ruumi inimese kohta. 16-tunnise kambrivälise aja jooksul on kinnipeetavatel võimalik kasutada ka privaatseid tualette. Kambri öise sulgemise ajal on kinnipeetavatel võimalik kasutada avatud tualettpotti, mis asub kambris. c. USA selgituste kohaselt on kinnipidamisasutused ohutud ja seal on tervishoiuteenuste üksus, mis osutab meditsiinilist abi ning mille raames osutavad tervishoiuteenuseid nii arstid, psühhiaatrid, õed, arsti assistendid, raviõed, toitumisnõustajad, hambaarstid kui ka farmatseudid. Lisaks täiendavad BOP-i tervishoiutöötajaid USA Riikliku Tervishoiuteenistuse töötajad. Vajadusel konsulteeritakse kogukonna meditsiinitöötajatega ja saadetakse kinnipeetavad kogukonnahaiglatesse. d. USA selgituse kohaselt ei ole teada ühtegi diskrimineerimisjuhtumit kinnipidamisasutustes, mis oleks puudutanud vene rahvusest või venekeelseid isikuid. Samuti ei ole teada mistahes diskrimineerimisest isikute vastu, kes on pannud toime selliseid kuritegusid, milles süüdistatakse kaebajat, või finantskuritegusid üldiselt. Samuti on olemas süsteem vägivallategude toimepanijate vastutusele võtmiseks ja karistamiseks alates teatud privileegide kaotamisest kuni kriminaalkorras vastutusele võtmiseni. BOP-i personal on kinnipeetavate arvu ohutuks ja inimlikuks haldamiseks piisav ning kinnipeetavate arv on hetkel viimase kümnendi madalaimal tasemel. Varasemas menetluses kaebaja poolt esitatud arvamuses väljatoodu on käsitletav pigem 4(40)
arvamuste andjate arvamuse ja hinnanguna, mitte olukorra tõenduspõhise kirjeldusena. Pelgalt viide Ukraina sõjale ei anna alust väita, et vanglates esineb diskrimineerimise oht. e. USA selgitustes kinnitatakse, et kinnipidamisasutuste tingimused on inimlikud ja seaduslikud ning kinnipeetavatele on tagatud puhtus, valgus, värske õhk, tervislik toitumine (sh meditsiinilistest näidustustest tulenev eritoitumine), füüsiline aktiivsus. Kõikides kinnipidamisasutustes võimaldatakse kinnipeetavatel viibida 16 h päevas 7 päeva nädalas kambritest väljas. Kaebaja esitatud arvamuses toodud andmed on 10-20 aastat vanad ega võimalda teha järeldust, et kõikide kinnipeetavate puhul võib oodata eluea statistiliselt olulist vähenemist kaebaja väljatoodud viisil. f. USA selgituste kohaselt on süüdistatavatel kinnipidamisasutuses FDC SeaTac õigus kohtuda advokaadiga näost näkku 7 päeva nädalas. Kohtumisi ei ole vaja broneerida ja külastuste arv ei ole piiratud. g. USA selgituste kohaselt on süüdistatavatel võimalik suhelda kõikide pereliikmetega, sh välismaal asuvate pereliikmetega. Igas majutusüksuses on mitu telefoni, samuti on võimalik kasutada turvalist elektroonilist sõnumiedastussüsteemi, mis võimaldab e-kirjade saatmist. Võimalik on ka posti saata. FDC SeaTacis võivad taustakontrolli läbinud lähisugulased, perekond, sh lapsed kinnipeetavat külastada nädalavahetusel kuni 2 h. Pikemate külastuskäiku kohta on võimalik teha taotlus ja iga taotlust menetletakse juhtumipõhiselt. h. Kinnipeetavatel on igal hetkel võimalik pöörduda kaebusega BOP-i personali poole. Kui probleemi ei ole mitteametlike suhtlusviiside kaudu võimalik lahendada, on BOP-is võimalik õiguskaitsevahendi protsessi kaudu saada kirjalik vastus vanglaülemalt 20 päeva jooksul, mis on omakorda võimalik edasi kaevata regionaaldirektorile ja sealt edasi peajuristi talitusse. Samuti võivad kinnipeetavad taotleda õiguskaitset föderaalkohtutes.
8.Vastustaja ei ole tuvastanud, et USA kinnipidamisasutustes saaksid isikute õigused vahistamise või süüdimõistmise korral suuremal määral riivatud kui Eesti kinnipidamisasutustes. Mõned kitsaskohad teatud üksikteemades või üksikutes kinnipidamisasutustes ei võimalda isiku väljaandmise otsustamise kontekstis teha kogu teise riigi vastavat süsteemi puudutavaid järeldusi. Vastustaja on veendunud, et kaebaja kui Eesti kodanik on konkreetsetel asjaoludel USA-s karistusõiguslike üldpõhimõtete kohaselt kaitstud määral, milles tema Eesti Vabariigi poolt välja andmine ei too kaasa talle ülemäärast põhiõiguste riivet.
9.A. B.ile jt kannatanutele menetlusosaliste staatuse andmine ei oleks väljaandmismenetluses põhjendatud, kuivõrd Vabariigi Valitsuse korraldus ei puuduta nende õigusi määral, et neid tuleks haldusmenetluses käsitleda haldusakti adressaatidega võrdväärsete menetlusosalistena. Võimalikel kannatanutel on võimalik oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluse korras nõuete esitamisega. Samuti ei jää A. B. jt ilma võimalusest olla kaasatud kannatanutena Ameerika Ühendriikides läbi viidavasse kriminaalmenetlusse.
2.Tallinna Halduskohtule saabusid 02.02.2024 ja 05.02.2024 kokku kolm kaebust Vabariigi Valitsuse 25.01.2024 korralduse nr 17 tühistamiseks. Haldusasjas nr 3-24-317 esitasid kaebuse A. X., M. X., E. X., Y. X., F. X.i ja V. X. (edaspidi „pereliikmed“ või „pere“). Haldusasjas nr 3-24-337 esitasid kaebuse A. B., V. F., M. I., M. T. ja V. T. (edaspidi „kannatanud“). Haldusasjas nr 3-24-341 esitas kaebuse X. X.. Kohus liitis kaebused 07.02.2024 ja 12.02.2024 määrustega ühte menetlusse. Tallinna Halduskohtu esimehe 23.02.2024 määrusega määrati haldusasi nr 3-24-317 lahendamiseks kolmeliikmelisele kolleegiumile. 5(40)
3.X. X. esitas korralduse tühistamiseks kokkuvõttes järgmised põhjendused:
1.Haldusmenetlus oli vastuolus hea halduse põhimõttega. Kaebajale oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks antud tähtajad olid ebamõistlikult lühikesed. Lõpliku korralduse põhjendused erinesid oluliselt nendest, mis kaebajale menetluse kestel teatavaks tehti ja mille kohta temalt seisukohta küsiti. Valitsus keeldus põhjendamatult kaebajat istungile kutsumast ja ära kuulamast. Justiitsministeerium on pärast Vabariigi Valitsuse korralduse andmist seda korraldust lubamatult täiendanud. 2. KrMS § 4521 lg 3 on ebaselge küsimuses, millised asjaolud tuleb esitada maakohtule väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollis ja millised saab esitada hiljem halduskohtule korralduse õiguspärasuse kontrollis ning selle ebaselguse tõttu on see säte vastuolus PS-ga. Halduskohus võib kõrvale jätta asjaolud, aga mitte õiguse kohaldamise küsimused.
3.Kaebaja seab kahtluse alla süüdistusakti väited ja tõsiseltvõetavuse. USAs alustatud kriminaalmenetlus on Eestis alustatuga identne. Kohtuasjas nr x-xx-xxxx lahendati kaitsjate vastuväited vääralt või jäeti lahendamata. Etteheidetavad teod ei ole Eestis karistatavad ning on Eesti õiguse kohaselt aegunud. USA-l puudub jurisdiktsioon ühe episoodi menetlemisel.
4.Vaidlustatud korraldusest ei selgu, miks ei ole kriminaalmenetluse eesmärke võimalik saavutada Eestis juba alustatud kriminaalmenetlust jätkates. Väljaandmine ei ole vajalik ega mõõdukas. Vastustaja viide arvukatele ohvritele USA-s on väär, kuna USA süüdistuse kohaselt on väidetavaid ohvreid 4 ning nemad saaksid oma nõuded esitada ka Eestis toimuvas kriminaalmenetluses. Kaebaja elukoht, varad, samuti väidetavate kuritegudega seotud tõendid ja tunnistajad on Eestis.
5.Haldusmenetluses piirduti USA poolt antud üldiste ja formaalsete kinnitustega vanglatingimuste kohta, mis ei ole piisav. Justiitsatašee ei ole eriteadmistega isik ning teda tunnistajana üle kuulamata ei või tema seisukohta tõendina arvesse võtta. a. Tegelikult on vangide arv alates 2020. a-st kasvanud 3000 vangi võrra. Ka Indrek Tibar tõi oma kokkuvõttes välja, et FDC SeaTacis on probleeme vakantsete ametikohtade täitmisega. Tegemist ei ole vaid FDC SeaTaci probleemiga, vaid institutsionaalse probleemiga, mis esineb kõikjal BOP-i hallatavates vanglates. Ebapiisav vanglatöötajate arv koos rahaliste ressursside puudusega on kõikide halbade ja põhiõigusi rikkuvate vangistustingimuste juurpõhjuseks. b. USA vastus ei sisalda konkreetseid kambri mõõtmeid. I. Tibar on hinnanud kambri mõõte valesti. Osa kambrist võtavad enda alla ka WC-kott ja kraanikauss, mida ei tohi kambri üldpinna hulka arvestada. Seega ei vasta kambrid EIK-i poolt sätestatud absoluutsele miinimumnõudele. c. Kaebaja õigusi rikub see, et ta on kambris olles sunnitud käima tualetis oma kambrikaaslase ja vangivalvurite vaateväljas. On väga ebatõenäoline, et kinnipidamisasutuse meeste osakonnas leidub privaatseid tualette. Öösel on kambrid suletud, st kinnipeetavad saavad kasutada vaid kambris olevat WC-d. Seda tuleb teha ka eriolukordade ajal, mil kinnipeetavad suletakse oma kambritesse terveteks ööpäevadeks. Eriolukorrad on USA vanglates tavapärased. d. Korvpalliväljak ja spordikompleks ei ole vabas õhus, vaid siseruumis, kuhu lastakse katuse all olevatest avadest sisse välisõhku. Võreaknast ei ole selle kõrguse tõttu võimalik välja vaadata ning sealt ei paista eriti valgust ega päikest. FDC SeaTac asub rahvusvahelise lennujaama läheduses, seal on pidev müra ja muud ebameeldivused, mis kaasnevad rahvusvahelise lennujaama lähistel paiknemisega. Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi „EIK“) lahendite järgi peab kinnipeetaval olema võimalus õues jalutada ja trenni teha. e. FDC SeaTacis puudub loomulik valgus. Kambrites on aken, kuid selle klaas on hägustatud. Juurdepääsu loomulikule valgusele ei saa kinnipeetavad ka kambrivälisel ajal ühisruumides liikudes. Hoone välisvaatlusest ei ilmne, et sellel oleks suuremaid aknaid peale kitsaste lühikeste pilude, mis avanevad kambritesse. f. Kohtumõistmist ootavaid ja süüdimõistetud kinnipeetavaid koheldakse erinevalt. Telefoniõigused ja elektroonilise sidepidamise võimalused kehtivad süüdimõistetud 6(40)
kinnipeetavatele. Kaebaja vahistamine enne kohtulahendi saavutamist võib kesta 3 aastat. Kokkusaamine pereliikmetega on ebareaalne juba kauguse tõttu, mis tekitab suuri kulusid. Kohtumised lähedastega ei ole garanteeritud ja võidakse tühistada väga lühikese etteteatamisajaga. Kohtumisel saab osaleda vaid kuni 6 inimest, aga kaebajal on 7-liikmeline perekond (arvestades kaebajat ennast). g. FDC SeaTacis on kaebaja võimalused kaitse ettevalmistamiseks raskendatud. Kaebaja ei oska hästi inglise keelt. USA vanglates ei ole ebatavaline, et kinnipeetavate kokkulepitud kohtumisi advokaatidega jäetakse muude prioriteetidega tegelemise vajaduse tõttu ära. Advokaatidega kohtumiseks ettenähtud toad on sageli hõivatud ja külastusalal kohtudes ei ole tagatud vestluse konfidentsiaalsus. h. Kaebaja väljaandmisel USA-le satub tema turvalisus ohtu. Hiljuti paigutati FDC SeaTaci 24 liiget vägivaldsest rühmitusest. Kaebaja võib paista kogenud kurjategijale nõrga ja mõjutatavana, samuti sattuda väljapressimise ohvriks. Vanglates levib vägivald ja korruptsioon. Kaebaja eraldi paigutamine tähendaks üksikvangistust, mis oleks kahjulik tema psühholoogilisele ja füüsilisele tervisele. i. Eesti-USA väljaandmisleping ega KrMS ei sätesta väljaandmistaotluse lahendamisele mingeid konkreetseid tähtaegasid, mida täiendav uurimine võiks ohustada. Kaebajale ei nähtu, et vastustaja oleks üritanud välja selgitada, millisesse kinnipidamisasutusse kaebaja tõenäoliselt pärast võimalikku süüdimõistmist paigutatakse. Varem USA vanglates kinnipeetud Eesti elanikud on kirjeldanud väga halbu kinnipidamistingimusi. Kaebajat ei paigutata leebe režiimiga vanglasse, kuna ta on välismaalane. j. Kaebajale mõistetav karistus oleks tõenäoliselt eluaegne vangistus ennetähtaegse vabanemise võimaluseta, samas kui Eestis oleks samadel asjaoludel määratavaks karistuseks kuni 5-aastane vangistuse. Kaebaja varasem vabastamine ning Eestisse karistuse kandmiseks ületoomine on äärmiselt ebatõenäoline. Kaebaja eluiga vanglas lüheneks oluliselt. USA vanglate toit on üldiselt ebatervislik ning BOP-il on süsteemsed probleemid personalipuuduse ja rikkis köögitehnikaga. k. Kaebajale kaasnevad USA kriminaalmenetluses osaledes ebamõistlikud kulud, mis ei sõltu kriminaalmenetluse tulemusest. Lisaks puudub kaebajal USA-s õigeksmõistmise korral õigus nõuda enda kaitseks kantud õigusabikulude hüvitamist ja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist.
4.Pereliikmed esitasid korralduse tühistamiseks kokkuvõttes järgmised põhjendused:
1.Pereliikmete haldusmenetlusse kaasamine oli üksnes formaalne ning neile ei tagatud võimalust olla ära kuulatud ega võimalust esitada tõendeid.
2.Vastustaja on eiranud kohustust seada last puudutavates otsustes alati esikohale lapse huvid. Alaealiste laste huve ei ole välja selgitatud, neid analüüsitud ega nendega arvestatud. Kui X. X. saadetakse laste elukohast ca 8000 km kaugusele määramata ajaks on isiklike suhete ja otsese kontakti säilitamine välistatud. Külastused on võimalikud vaid nädalavahetuseti 2 tunni kaupa ning reisimine on väga kulukas ja ajamahukas. Kinnipeetavaga kohtumisele lubatakse vaid 6 inimest, aga peres on kaks vanemat 5 lapsega.
3.Kui X. X.i suhtes viidaks kriminaalmenetlus lõpuni Eestis ja ta kannaks võimalikku vanglakaristust siin, säiliks tema lastel isaga isiklik suhe ja otsene kontakt.
5.Kannatanud on oma kaebuse põhjendamiseks väitnud eelkõige, et X. X. on oma teoga tekitanud erinevatele kannatanutele vastavalt 506,26 euro, 1000 euro, 500 euro, 10 103 euro ja 1000 euro suuruse kahju. Vabariigi Valitsus oleks pidanud kannatanud kaasama menetlusse ja nad ära kuulama, kuna X. X.i väljaandmise korral kaotavad kannatanud reaalse võimaluse oma nõudeid X. X.i suhtes maksma panna ning kannatanud jäävad reaalselt ilma võimalusest olla oma kohtuasja arutamise 7(40)
juures. Väljaandmine on õigusvastane ka põhjusel, et Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelist väljaandmislepingut (väljaandmisleping) ei ole kehtivalt ratifitseeritud, sest sellise välislepingu ratifitseerimine eeldanuks Riigikogu koosseisu enamuse toetust. Otsuses on tehtud kaalumisviga, kui Eesti prokuratuuril on teave üksnes viie kannatanu kohta ning USAs tehtud maksete arv kõigist maksetest moodustab kõigest 14%.
6.Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata. Vastustaja põhjendused on kokkuvõttes järgmised:
1.Ärakuulamisõigust ei ole rikutud. Tegemist ei olnud uue menetlusega ja vastustaja sai arvestada eelmises menetluses esitatud seisukohtadega. Ringkonnakohtu antud juhiste kohaselt tuli kontrollida kinnipidamistingimusi ja tervishoiuteenuste tagatust USA kinnipidamisasutustes ning seda, kas antud juhul riivaks väljaandmine isiku põhiõigusi kumulatiivselt määral, et kaaluda kriminaalmenetluse läbiviimist Eestis. Vastustaja edastas kaebajale kõik menetluses kogutud tõendid ja info ettevalmistava haldusakti sisu kohta, sh haldusakti põhimotiivid. Seejuures pikendas vastustaja seisukohtade esitamise tähtaega.
2.Uurimispõhimõtet ja kaalutlusreegleid ei ole rikutud. Asjakohane on kontrollida kinnipidamistingimusi üksnes neis vanglates, kus olemasoleva teabe kohaselt on kavandatud kaebajat kinni pidada. EIÕK art 3 rikkumise künnis võidakse väljaandmisel ületada alles siis, kui vastava kaitsenormi rikkumise risk on reaalne. Tugineda ei või spekulatiivsetele väidetele. Vastustajal puudub põhjus kahelda USA Justiitsministeeriumi usaldusväärsuses ja antud vastuste õigsuses. Seda enam, et antud vastused on kooskõlas Indrek Tibari kohapealse vaatluse käigus kogetuga. On arusaadav, et ka demokraatlike ja põhiõigusi austavate riikide vanglasüsteemis võib esineda probleeme, kuid see ei tähenda, et isikuid ei tohikski mingisuguste probleemide esinemisel välja anda. Oluline on, et probleemide lahendamiseks oleksid olemas vastavad süsteemid ja kaebevõimalused, mis USA-s on olemas. Nii väljaandmis- kui loovutamismenetluses kehtib põhimõte, et uurimisruum on piiratud menetlusliigi lühikeste menetlustähtaegade ja ohu tõttu, et isik võib liiga ulatusliku ja pikaajalise kontrolli tõttu jääda karistamatuks. Lühikesed menetlustähtajad teenivad kaalukat avalikku huvi, milleks on kriminaalmenetluse läbiviimise võimaldamine mõistliku aja jooksul.
3.Väljaandmist puudutav regulatsioon on PS-ga kooskõlas. Selle eesmärgiks on, et halduskohus ei saa korralduse õiguspärasuse kontrolli raames asuda hindama väljaandmise õiguslikult lubatavaks tunnistamise eelduste täidetust, v.a kui neid asjaolusid ei olnud võimalik esitada maakohtule ega ringkonnakohtule. Menetlustähtajad ei ole nii lühikesed, et takistaksid kaebeõiguse teostamist.
4.Väljaandmisel on legitiimne eesmärk – välistada rahvusvahelisel tasandil karistamatuse oht, et tagada demokraatlike ühiskondade ja ühiste väärtuste kaitse. Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö üldiste põhimõtetega oleks vastuolus see, kui Eesti riik keelduks oma kodanike väljaandmisest üksnes põhjusel, et ka siin riigis on olemas uurimisasutused, prokuratuur ja kohus. Ratsionaalne ja põhjendatud on lähtuda sellest, et kriminaalmenetluse läbiviimine toimub riigis, millel on toimepandud kuritegudega domineeriv seos – nii kuritegude toimepanemise koha kui ka tekkinud kahju mõttes.
5.Väljaandmine on legitiimse eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik. Ratsionaalne on prokuratuuri veendumus, et kriminaalmenetluse läbiviimise õigustatud huvi on tulenevalt tegude toimepanemise, kahju tekkimise ja kannatanute asukohast USA-l. Süüteod on rahvusvahelised ja seotud kõige enam USA-ga. Kaebaja kasutas väidetava kelmuse toimepanemiseks välismaise domeeniga veebilehti. Müüdavaid tooteid reklaamiti ingliskeelses foorumis ja tooteid müüdi USA dollarites..
6.Väljaandmine on legitiimse eesmärgi saavutamiseks mõõdukas. Otsus selle kohta, kas kaebajale USA-s mõistetav võimalik karistus oleks proportsionaalne, kooskõlas KrMS-i ja välislepinguga, on jõustunud kohtulahendiga teinud maakohus väljaandmise õigusliku lubatavuse hindamisel. USA kinnipidamisasutustes on piisavalt tagatud inimväärsed tingimused ja inimväärikuse austamine. 8(40)
Seni ei ole Eesti poolt välja antud Eesti kodanikele USA-s maksimumkaristust määratud. Isikul on USA kohtu ees võimalik tuua esile võimalikke karistust leevendamisele viitavaid asjaolusid ning tehtavaid otsuseid ka vaidlustada.
7.Kaebajal on õigus taotleda USA-lt riigi õigusabi korras määratud kaitsjat. Seega ei ole valitud kaitsja võtmine ja sellega seotud kulu vältimatu. Kaebaja tugines oma lepingulise esindaja USA-s arvamusele.
8.Haldusmenetluses selgitati piisava põhjalikkusega välja kinnipidamistingimused USA asjakohastes kinnipidamisasutustes – kaebajale ei kaasneks väljaandmise korral piinavat, julma või inimväärikust alandavat kohtlemist. Kinnipidamistingimuste väljaselgitamisel ei ole vastustaja piirdunud vaid USA ametiasutuste poolt kinnitatuga, vaid SeaTaci osas on Indrek Tibar ka kohapeal veendunud, et ametnike poolt kinnitatu vastab tegelikkusele ja ei ole põhjust kahelda põhiõiguste tagamises kinnipidamisasutustes, sh nii vahistamise kui süüdimõistmise korral. Igasugused võimalikud probleemid on analoogsed paljude riikide vanglasüsteemides ja neid esineb ka Eestis, mis ei tähenda, et tegemist oleks automaatselt isikute põhiõigusi rikkuva olukorraga ja et need peaks mõjutama isikute väljaandmist. Justiitsministeerium konsulteeris haldusmenetluses ka vanglate osakonnaga kinnipidamistingimuste osas Eestis ning leidis, et tingimused Eestis ja USA-s on igati võrreldavad ning teatud aspektides on USA kinnipidamisasutuste tingimused isegi paremad (nt on tagatud vahistatutele suurem liikumisvabadus ja rohkem kambrivälist aega). Saadud teabe pinnalt nähtub, et kinnipidamistingimused pärast süüdimõistmist on paremad kui FDC SeaTacis. a. Ametikohtade täitmine vanglas on probleemiks ka Eestis. Siiski pole põhjust kahelda USA selgitustes, et BOP-i kinnipidamisasutuste personal on piisav, et tagada kinnipeetavate ohutu ja inimlik kohtlemine. Kuigi võrreldes 2020. aastaga on kinnipeetavate arv 3000 võrra tõusnud, on 2013. a ja 2023. a võrdluses kinnipeetavate arv vähenenud enam kui 60 000 võrra. Kuigi tööjõupuudusega võib probleeme olla, on seda probleemi teadvustatud ja sellele lahendusi otsitud. b. USA-lt saadud andmetest nähtub, et kambrites on kinnipeetavatele tagatud vähemalt 3 m2 isiklikku ruumi ja sama saab järeldada ka Indrek Tibari kokkuvõttest. Kaebaja on teinud kaebuses arusaamatuks jäävaid arvutusi kambripinna kohta tuginevalt Robert Palmquisti mälu ja kirjelduste järgi koostatud joonistele, millel ei ole mingit usaldusväärset mõõtkavalist täpsust. c. Kuigi kambrites olevad tualetid ei ole eraldatud ja võib ette tulla olukordi, kus kinnipeetav peab kasutama tualetti kambrikaaslase juuresolekul, ei ole tegemist EIÕK art 3 rikkumisega, kuna 1516 h ööpäevas on kambrid avatud ja kinnipeetavad saavad kasutada kambriväliseid tualette. d. Kogutud andmeid arvestades pole alust kahelda, et FDC SeaTaci puhkeala on praegusel hetkel selline, kus kinnipeetavatel on võimalik olla loomuliku valguse käes, hingata värsket õhku ja tegeleda soovi korral jalutamise või sportimisega. Vastusest nähtuvalt on kinnipeetavatel vaba ligipääs puhkealale/spordikompleksile kogu selle aja jooksul, mil nad ei pea olema kohustuslikult kambris ehk sisuliselt terve päeva vältel. Asjaolu, et FDC SeaTac asub rahvusvahelise lennujaama lähistel, on otsitud ega anna põhjust asuda seisukohale, et seal kinnipidamine oleks seetõttu piinav, ebainimlik või muul moel jämedalt põhiõigusi riivav. Erirežiimi kohaldamine on võimalik ka Eesti vanglas. Siiski pole tõsiseltvõetavaid andmeid, et sellised erirežiimid oleksid FDC SeaTacis tavapärased ja pikaajalised. e. Kuna Indrek Tibari kokkuvõtte kohaselt on FDC SeaTacis kambrites aken hägustatud, kuid läbi aknaklaasi jõudis kambrisse päevavalgus, ei saa rääkida kambris päevavalguse puudumisest. Samuti olid ühisruumid piisavalt valgustatud. Lisaks on kinnipeetavatel võimalik olla loomuliku valguse ja värske õhu käes puhkealal. f. Ka Eesti kinnipidamisasutustes võivad kohtumõistmist ootavate ja süüdimõistetute võimalused lähedastega suhtlemiseks olla erinevad. Vastustajal puudub põhjus kahelda, et eritingimustel külastusi võimaldatakse erinevatel põhjustel regulaarselt. Samuti nähtub erikokkulepete 9(40)
võimalikkus Janet Perdue 16.09.2023 arvamusest. Nii selles konkreetses küsimuses kaebaja poolt esitatud arvamus kui ka paljud teised samasugused arvamused on selgelt hinnangulised ja põhinevad eeldustel ning subjektiivsetel arvamustel, mitte faktiväidetel ja tõenditel. Külastamisega kaasnev aja- ja rahakulu ei ole erandlik asjaolu. Väljaandmise otsustamisel ei ole määravat tähtsust, kas perel on üldse piisavalt raha väljaantava välisriigis külastamiseks. Kui kinnipidamisasutus peab turvalisuse kaalutlustel külastajate arvu piirama, siis vahetustega erinevatel külastuskordadel saaksid kaebaja pereliikmed teda külastada. g. Advokaadiga kohtumiste osas kaebaja poolt esitatud Joshua Drateli arvamuse usaldusväärsus on küsitav. Kaebaja viidatud The Seattle Timesi artikkel ja USA Justiitsministeeriumi 20.07.2023 raport ei tõenda, et FDC SeaTacis oleks hetkel tõsiseid probleeme kinnipeetavate ja advokaatide kohtumiste korraldamisega. Need kajastavad minevikuprobleeme. Tõenäoliselt on probleemiga praeguseks tegeletud. Kaebaja piiratud keeleoskus ei too kaasa väljaandmise ebaproportsionaalsust. h. Kaebaja turvalisus ei oleks USA-s enam ohustatud kui Eesti kinnipidamisasutuses. Kuna FDC SeaTacis paiknevatest kinnipeetavatest suurem osa on vahistatud, siis on nad motiveeritud hästi käituma, kuna probleemide tekitamine vahistuses viibides võib neile kaasa tuua pikema karistuse määramise. Timur Gerassimenko viibis USA kinnipidamisasutuses 2014.-2016. a-l, mistõttu ei kajasta ta praegust olukorda. Samuti ei nähtu, millistes kinnipidamisasutustes ta viibis. Erinevates kinnipidamisasutustes võivad olla erinevad tingimused. Amid Magerramov ja Maureen Baird omavad oma sõnul kokkupuudet New Yorki piirkonna kinnipidamisasutustega. Kuigi FDC SeaTacis on olnud erineva tausta ja rahvusega inimesi, peetakse seda üldiselt turvaliseks asutuseks ja vähemalt kokkuvõte tegemise ajaks ei olnud seal rahvuse pinnalt probleeme tekkinud. i. Kuigi väljaandmisega kaasnev perekonna- ja eraelu riive on intensiivsem kui riigisisese kriminaalmenetluse korral, ei ole tegemist ebaproportsionaalse riivega. Eelmises kohtumenetluses leiti, et ainuüksi perekonnapõhiõiguse riive tõttu ei saa kaebaja väljaandmist pidada ebaproportsionaalseks. Vastustaja ei tuvastanud põhjust eeldada, et USA keelaks kaebajal lähedastega suhelda. USA kinnitas vastupidist. j. Vastustaja palub jätta kannatanute kaebus läbi vaatamata või rahuldamata. Kaebajatel puudub kaebeõigus. See, kas isiku suhtes toimetatakse kriminaalmenetlust Eestis või USA-s, ei mõjuta nende õigusi. Oma võlaõiguslike nõuete kaitseks on kaebajatel õigus pöörduda tsiviilkohtusse. Samuti ei jää kaebajad X. X.i väljaandmisel ilma võimalusest olla kaasatud kolmanda isiku suhtes läbiviidavasse kriminaalmenetluse USA-s.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus käsitleb esmalt X. X.i kaebust ning seejärel perelikmete ja kannatanute kaebusi osas, mida ei ole eelnevalt käsitletud. X. X.i kaebusega seoses käsitleb kohus teemade kaupa haldusmenetluse normide järgimise, KrMSi puudutavaid, väljaandmise proportsionaalsuse muid küsimusi; ning seejärel kinnipidamistingimusi endid, mh kumulatiivselt. Menetlusnormide järgimine
8.Korralduse lk-del 6-7 on käsitletud kaebaja seisukohti ärakuulamise tähtaegade ebapiisavuse osas. Kohus nõustub vastustajaga, et ringkonnakohtu 29.11.2023 otsusega on selgitatud, millele pidi vastustaja haldusmenetluse jätkamise soovi korral tähelepanu pöörama. Vastustaja on ka 14.12.2023 kirjas selgitanud, et endiselt jäävad püsima kaebaja poolt 10.08.2023 Justiitsministeeriumile 10(40)
saadetud arvamuses käsitletud asjaolud (dtl 47). Sellest nähtub, et vastustaja pidas oluliseks lähtuda juba kaebaja poolt varasemalt esitatust ning selle kordamine ei olnud vajalik. KrMS § 452 lg 3 kohaselt tehakse väljaandmise põhjendatud otsus viivitamata. Sama kohustus laieneb ka kohtutele (Riigikohtu 19.06.2023 määruse nr x-xx-xxxx p 56). Ka asjaolu, et väljaandmismenetluse kulgu on aeglustanud kaitsepoole vastuväited, ei vabasta riiki vastutusest põhjendamatute viivituste eest (samas p 57). Ka Tallinna Ringkonnakohus on 13.11.2020 otsuses nr 3-20-1707 pidanud mh COVID-19 pandeemiale ja isiku terviseseisundile tuginedes väljaandmise otsustamisega ootamist põhjendamatuks (p 12). Väljaandmise haldusmenetluse kiire toimumine on ennekõike avalikes huvides, sh vältimaks süüteomenetluse aegumist, tõendite kättesaamatuks muutumist ja selle lõpptulemusena isiku võimalikku karistamatust. Lisaks peab haldusorgan tegema haldusmenetluses otsuse, kui tõendeid ja seisukohti on mõistlikul määral kogutud. Olukorras, kus haldusorgani ja isiku vahel on põhimõtteline erimeelsus asjaolude olemasolu ja kaalumise osas, ei pea jätkama tõendite ja seisukohtade kogumisega kuni jõutakse üksmeelele, sh ennekõike isikuga nõustudes. Ka Riigikohus on selgitanud kohustust lahendada asi mõistliku aja jooksul ning et menetlusosalistega üksmeele otsimine ja põrkuvate huvide ühildamine ei saa toimuda igavesti (01.03.2017 otsuse nr 3-3-1-79-16 p 22). Seetõttu ei pea ka pärast isiku ärakuulamist tutvustama talle veelkord ärakuulamise tulemusel kujundatud haldusorgani seisukohta. Asjaolu, et haldusorgan ärakuulamise tulemusel menetlusosalisega ei nõustu, ei ole ärakuulamisõiguse rikkumine.
9.Kohtule nähtub vaidlustatud korraldusest (lk 4 jj): - X. X.it teavitati haldusmenetluse jätkamisest 14.12.2023 (dtl 47). - X. X. taotles tutvumiseks 19.12.2023 haldustoimikut ja haldusakti põhimotiive, samuti vastamiseks aega 30 päeva toimiku saamisest (dtl 1165). - Justiitsministeerium edastas põhimotiivid ja kogutud teabe 08.01.2024 ja 10.01.2024 (alates dtl 1175, põhimotiivid dtl 1258). - Justiitsministeerium pikendas ärakuulamise tähtaega kuni 18.01.2024 (dtl 1172). - Kaebaja esitas oma seisukoha ja tõendid 18.01.2024 (dtl 1266 jj). 18.01.2024 seisukohas on kaebaja toonud, et kogutavateks tõenditeks on (dtl 1267): 1) tõendid vanglatingimuste kohta, mis lükkavad ümber USA ametivõimude üldised kirjeldused; 2) ekspertarvamus süüdistusakti kohta, mis lükkab ümber väite, et USA menetluse esemeks on või saavad edaspidi olema sajad tuhanded kannatanud ja kahju summas üle 550 MUSD; 3) tõendid perekonna põhiõiguste ebaproportsionaalsete riivete kohta; 4) tõendid selle kohta, et kogu uurimine on tegelikult fokusseeritud Eestile; 5) tõendid selle kohta, et USA uurimisversioon pärineb ainult Eesti kriminaalasja menetlusest. Kaebaja poolt kriminaalmenetluse sisu kohta toodu osas märgib kohus etteruttavalt, et kohus loeb need väited süüdistusakti ja kohtuasjas nr x-xx-xxxx tehtud kohtulahendite alusel ümber lükatuks. Seega tuginedes otse algallikale (vt ka korralduse lk-d 1-2 ning 15-16) puudus nimetatud asjaolude tõendamiseks täiendavalt, sekundaarsete allikate alusel vajadus. Perekonnaeluõiguse riive kohta on kaebuses viidatud J. Perdue 16.09.2023 arvamusele (kaebuse p 5.2.44) ning 23.01.2024 kogutud R. Palmquisti arvamusele (kaebuse p 5.2.45). Kaebaja hilisemates täpsustustes (21.02.2024 ja 28.02.2024) ei ole perekonnaelu riive kohta kogutud tõenditele, sh art 8 11(40)
kaudu tuginetud. J. Perdue arvamus oli kaebajal olemas juba haldusmenetluse jätkamisel 2023. aasta lõpus. R. Palmquisti seisukoht (dtl 739) ei sisalda olulises osas uut infot, mida ei oleks ka vastustaja kogutud teabes avaldatud – pikaajalisi külastusi ei võimaldata; USAsse reisimine on ajakulukas; külastused on reeglina 2 tunni pikkused ning võimalikud on ka erandid. Uuena on esitatud väide, et külalisi võib olla korraga vaid 5, kuid selles osas näevad kinnipidamisasutuse korrad ette vastupidist (6 külastajat, mis võimaldab kogu perel samal ajal kohal viibida), mida kohus on edaspidi käsitlenud; st ümber lükanud. Kinnipidamistingimuste osas nähtub kohtule toimikust, et kaebaja on kogunud tõenditena: - J. Drateli 17.01.2024 memo (dtl 613, tõlge esitatud kohtule 21.02.2024, dtl 1932) erinevate kinnipidamistingimuste kohta; - R. Palmquisti 05.02.2024 arvamus (dtl 583, tõlge dtl 2096), mis käsitleb tema suunistel koostatud jooniseid; - J. Perdue 05.02.2024 arvamus (dtl 2037, tõlge dtl 2071), mis esitati kohtule 21.02.2024; - J. Drateli 12.02.2024 raport (dtl 1761) kokku ca 160 leheküljel, mis on esitatud kohtule 21.02.2024, kuid kohtule nähtuvalt siiani ilma tõlketa; - J. Dratel 22.02.2024 raporti lõppversioon (dtl 2112), mille tõlge esitati kohtule 04.03.2024 (dtl 2323).
10.Kohus möönab, et vaatamata kaebaja haldusmenetlusse 14.12.2023 kaasamisele edastati haldustoimiku materjalid koos põhimotiividega alles 08.01.2024, määrates algseks vastamise tähtajaks 15.01.2024 kell 12.00 (dtl 1262), mida pikendati kuni 18.01.2024 kella 12-ni (dtl 1172). Ühelt poolt oli sel hetkel kaebaja veel vahistatu ning Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 määrusega nr 1-227101 (jõustus 12.01.2024) asendati vahistamine elektroonilise valvega, mis takistab isikul väljaandmisest kõrvalehoidumist vähem kui vahistamine. Vastustaja võis ka mingil määral eeldada, et kontrollitavate asjaolude ring on ringkonnakohtu otsusega nr 3-23-2037 määratletud, selgitades ka varem esitatust lähtumist (dtl 1430). Teiselt poolt – arvestades juba varasemas kohtuasjas arutatud asjaolude ringi ja tõendite mahtu ning ka vastustaja enda poolt kogutud tõendite mahtu (08.01.2024 edastatud materjalid koos tõlgetega ligikaud 80 leheküljel, dtl 1175), tuleb nii 7 kui ka 10 päeva pidada eelduslikult ebapiisavaks. Mõistlik aeg olnuks kuni 1 kuu, kuid võinuks olla ka vähemalt 2-3 nädalat. Kohtule ei nähtu kaalukaid põhjuseid, miks vähemalt sellise pikkusega menetlustähtaja määramine oleks olnud vastuolus avaliku huviga.
11.Käesoleva asja eripäraks on, et ühelgi ajahetkel ei saanud kaebajal tekkida mõistlikku kahtlust, et Vabariigi Valitsus kaebaja väljaandmist uuesti kaaluda ei soovi. Kinnipidamistingimustega seonduvad põhiküsimused sisustati juba 2023. aasta suvel alanud haldus- ja järgnenud kohtumenetluses ning oma olemuselt ei ole kaebaja poolt vaidlustatud kinnipidamistingimuste ring ega tuum erinevate menetluste käigus muutunud. Seega oli kaebajal võimalik juba varem, st hiljemalt 14.12.2023 haldusmenetluse jätkamisest teavitamisel asuda tõendeid koguma. Kokkuvõtvalt (vt järgnevalt tõendamiskoormuse osas) on kinnipidamistingimuste kahtluse alla seadmine ning süstemaatiliste rikkumiste mõistlikus ulatuses äranäitamine ennekõike väljasaadetava isiku enda ülesanne. Kaebaja taotles tähtajaks 30 päeva alates haldustoimiku saamisest (dtl 1167). Kohus kordab, et kaebajal ei olnud haldusmenetluse jätkamisest teadasaamisel iseenesest takistatud asuda tõendeid koguma. Kinnipidamistingimuste ring, mis on vaidluse all ja mida pidi vastustaja kontrollima, tulenes juba ringkonnakohtu otsusest. Haldusmenetlusse kaasamise kirjast (14.12.2023, dtl 1430) tulenes ka Justiitsministeeriumi poolt tuvastatud kinnipidamistingimuste kokkuvõte ja ka SeaTaci paigutamise 12(40)
võimalikkust. Kaebajal oli juba siis võimalik asuda soovitud tõendeid koguma, sh arvestades, et kaebaja esitatud tõendid on üksnes lõdvalt seotud Justiitsministeeriumi poolt USA ametivõimudelt kogutud teabega. Peale R. Palmquisti jooniste, mille asjakohasust on kohus juba hinnanud, ei nähtu kohtule dokumentide esitamise ajaraamist ega ka kohati dokumendi kuupäevast endast, et vastustaja poolt tähtaja pikendamisel 3-4 nädalani või paari lisanädala andmisel (kaebaja 28.02.2024 seisukoht, dtl 2227, p 1.1.7) oleks kaebaja suutnud soovitud dokumendid koos tõlkega esitada. Osas, milles kaebaja on need tõendid kohtumenetluses kohtu määratud tähtajal ja viisil esitanud, on kohus otsustanud ka, kas tõendid vastu võtta ning hinnanud ka tõendeid sisuliselt. Nagu nähtub kohtu poolt edaspidi analüüsitust, ei ole ka kohtumenetluses kogutud tõendid kinnitanud vastustaja otsuse ebaõigsust.
12.Kaebaja on tuginenud sellele, et kaebajale 08.01.2024 tutvumiseks esitatud põhimotiivid (dtl 1420) on lühemad kui korralduse lõplikud põhjendused. Põhimotiivid ei tähendagi haldusakti projekti. Vaidlustatud korraldus sisaldab muu hulgas ka menetluse kirjeldust, menetlusosaliste arvamust ning nende analüüsi osas, mida põhimotiivides ei olnud. Kohus tutvus kaebuse lisaga nr 11, kus kaebaja esitas tema hinnangul esitamata kaalutlused (dtl 464) ning sellest ei nähtu kohtule, et tegemist oleks kaalutluse või põhjendusega, mis ei tuleneks kaebaja väidetest või ringkonnakohtu suunistest asja uue otsustamise kohta. Kaebaja esitatud tõendite ja väidete ning vastustaja kogutud tõendite analüüs ei ole uueks kaalutluseks ega asjaoluks. Ühtegi konkreetset kaalutlust, mis olnuks kaebajale üllatuslik, ei ole kaebaja välja toonud. Vabariigi Valitsuse istungil korralduse täiendamise osas jääb kohus 27.02.2024 määruse punktis 4.2 toodu juurde. Nagu nähtub ka protokollist (dtl 462), otsustas Vabariigi Valitsus ühehäälselt nii Riigikantselei paranduste sisse viimise kui ka vajadusel laste õiguste teemal täiendamise ning selle tulemusel korralduse andmise. Riigikantselei selgitas käesolevas asjas (dtl 1721 jj), et Vabariigi Valitsus andis Justiitsministeeriumile suunise teha enne korralduse allkirjastamist vajaduse korral töö korras täiendused laste õiguste teemal. Selline suunis saab tähendada ainult väikesemahuliste, asjas põhimõttelisi muudatusi mitte kaasa toovate täienduste tegemist. Justiitsministeerium vaatas samal päeval mõlemad korraldused veel kord üle, kontrollis valitsuse istungil osutatut ja täiendas teksti selguse huvides kahe sõnaga, lisades täpsustuse, et kinnipeetavat saavad USA-s teiste perekonnaliikmete hulgas külastada ka lapsed (dtl 1722). Kohus võrdles korralduse eelnõu (dtl 1114) korralduse enda tekstiga ning kaebaja ei ole selles osas uusi seisukohti esitanud. Valdav osa muudatusi on kirjatehnilised ja stiililised (kokku hoidev tühik, reavahed, kuupäeva kirjutamine, kõneviis, joondus vms). Lisatud on lõik menetluse jätkamise kohta (lk 4); Justiitsministeeriumi 23.01.2024 vastuse kohta (lk 5); viide Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale kohtuasjas nr 2-23-2037 (lk 7); ning täpsustatud lähisugulaste ringi perekonna ja lastega (lk 23).
13.Kaebaja menetluslikke õiguseid ei ole rikutud ka sellega, et teda ei kuulatud Vabariigi Valitsuse istungil ära. Haldusakti ettevalmistavad toimingud teeb KrMS § 452 lg 1 kohaselt Justiitsministeerium, kellel on seega ka HMS § 5 lg 1 alusel õigus kujundada ärakuulamise kui menetlustoimingu vorm. Kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas Vabariigi Valitsuse istungil vahetult ära kuulamata jätmine mõjutas haldusakti sisulist õiguspärasust. 13(40)
KrMS § 4521 lg 3 põhiseaduspärasus
14.Kohus jääb Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2023 haldusasjas nr 3-23-2037 tehtud otsuses võetud seisukohale, et KrMS § 4521 regulatsioon ei ole õigusselgusetuse tõttu põhiseadusega vastuolus (p 18). Ringkonnakohtu otsusest tuleneb samas, et halduskohus peab jätma tähelepanuta need kaebaja väited, mis olid seotud väljaandmise (kriminaal)õigusliku lubatavuse küsimusega, mis tuli ja oli võimalik esitada maakohtu menetluses: kriminaalasja üleandmise võimalikkus, vahistamismääruse (arrest warrant) olemus, tegude karistatavus, karistuse määrad süükspandava kuriteo eest Eestis ja Ameerika Ühendriikides, kuriteo aegumine, kautsjoni vastu vabastamise võimalus eeluurimise ajaks Ameerika Ühendriikides, ennetähtaegse vabanemise võimalused karistuse kandmisel Ameerika Ühendriikides, karistuse kandmiseks Eestile üleandmise võimalikkus ja tõenäosus. Nendes küsimustes avaldatud maakohtu ja ringkonnakohtu seisukohti ei saa ümber hinnata ka halduskohus (p 17). Eeltooduga samale järeldusele on läbivalt jõutud ka varasemas kohtupraktikas, s.o Tallinna Ringkonnakohtu otsustes nr 3-12-621 (01.06.2012, p-d 8-12); 3-13-1456 (30.09.2013 p-d 7-10; sh uue asjaolu käsitlemine halduskohtu poolt); 3-13-70113 (19.02.2014 p 11 alapunktid 3-5); 3-13-7011 (15.05.2014 p 11); 3-13-70112 (15.05.2014 p 11); 3-14-50774 (30.07.2014 p 10); 3-14-50994 (31.07.2014 p-d 13-15); ning 3-16-14 (19.05.2016 p 13).
15.KrMS § 4521 lg 3 määratlebki halduskohtu jaoks ära väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimisel tehtava kohtulahendi tähenduse. Tegemist ei ole tõendiga halduskohtumenetluses, vaid halduskohtule siduva dokumendiga, kas õiguslikult on väljaandmine lubatav või mitte (vrdl kaebaja näite alusel eelhaldusakti instituudiga). Seadusandja võib jaotada, milliseid küsimusi on erinevad kohtud pädevad lahendama ning ainuüksi see, et kaebaja ei nõustu õigusliku lubatavuse kontrollimisel tehtud kohtulahendiga, ei anna õigust vaidlustada sama küsimust mõnes muus (kohtu)menetluses uuesti (vt Riigikohtu 22.12.2020 määrus nr 5-20-9). Kui kaebaja leidnuks, et tema õigusi rikub see, et tal ei ole võimalik esitada Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2023 määrusele nr x-xx-xxxx määruskaebust Riigikohtule, tulnuks asjakohane määruskaebus koos põhiseaduspärasuse kontrolli taotlusega esitada Riigikohtule samas asjas, kuivõrd see on asjakohane tee konkreetse normikontrolli algatamiseks. Kõnealune normistik ongi loodud selleks, et vältida samade asjaolude üle kokku 5 kohtuinstantsis vaidlemist. Väljaandmise õigusliku lubatavuse menetlus kriminaalkohtus muutuks sisutuks ja eesmärgipäratuks, kui samu küsimusi asub halduskohus igal juhul uuesti vaagima. Eeldada tuleb õiguskorra üldist ratsionaalsust.
16.Ringkonnakohus on haldusasjas 3-23-2037 tehtud kohtuotsuses ka piiritlenud, milliseid küsimusi pidi vastustaja uue korralduse andmise soovi korral uuesti kaaluma ja otsustama. Õigusküsimuste ja asjaolude põimumist ei saa pidada õigusselguse põhimõttega vastuolus olevaks. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleva asja lahendamisel asjakohased kaebaja 21.02.2024 tõendid, millega ta soovib tõendada, et kaebaja koos oma kolleegidega tegi tõsiseid pingutusi finantsasutuse tegevusloa saamiseks (Finantsinspektsiooniga peetud kirjavahetus – dtl 1956jj ning dtl 1975jj) ega ka kohtulahendid tsiviilasjas nr 2-18-16076 rahalise kohustuse puudumise tuvastamise nõudes (kaebuse lisad 16 ja 17, dtl 530 ja 545). Tegemist on USA süüdistuskokkuvõttes toodud järeldusega, mille õigsust kontrollitakse kriminaalmenetluses. Samuti ei käsitle kohus seetõttu kaebaja väiteid kohtuasjas nr xxx-xxxx kaebaja vastuväidete väidetava väära lahendamise või lahendamata jätmise kohta ega väiteid, et etteheidetavad teod ei ole Eestis karistatavad, need on Eesti õiguse kohaselt aegunud ning USA-l puudub mingi episoodi osas jurisdiktsioon. Seetõttu on asjakohatud kaebaja esitatud istungi protokollid 14(40)
kohtuasjast nr x-xx-xxxx (kaebuse lisad 13 ja 14, dtl 477 ja 482) ning Polybius ICO tingimused (kaebuse lisad 19-21, dtl 554 jj). Väljaandmise proportsionaalsus (v.a kinnipidamistingimused)
17.Tallinna Ringkonnakohus leidis 29.11.2023 otsuses, et varasemalt on jäetud kontrollimata asjaolu, kas väljaandmine riivaks kaebaja põhiõigusi kumulatiivselt määral, et tuleks kaaluda kriminaalmenetluse läbiviimist Eestis (p 25). Isiku väljaandmise legitiimseks eesmärgiks on võidelda sellise isiku karistamatuse vastu, kes viibib muul territooriumil kui see, kus ta süüteo väidetavalt toime pani ning väljaandmine on meetmena sobiv. Samas juhul kui väljaandmisega kaasneks isiku põhiõiguste väga intensiivne riive, tuleb Vabariigi Valitsusel kaaluda, kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada ka isiku põhiõigusi vähem riivama meetme abil, praegusel juhul kriminaalmenetluse läbiviimisega Eestis. Ringkonnakohtu poolt viidatud lahendis – Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi EIK) 26.01.2010 otsus King vs. Ühendkuningriik 1 , p 29 – oli keskmes perekonnapõhiõiguse (art 8) riive. EIK leidis, et konventsioon ei näe ette õigust süüdistuse esitamisele konkreetses jurisdiktsioonis; samas süüdistuse esitamine koduriigis, selle asemel, et isik välja anda, võib mõjutada hinnangut, kas väljaandmine oleks vastuolus konventsiooniga. EIK leidis, et kaalutlustena võib arvestada nii kaassüüdlaste kohtu alla andmist teises välisriigis; korrarikkumiste või kuritegude ärahoidmist ning ka teiste riikide ees võetud rahvusvaheliste kohustustega. Samas märkis EIK, et pidades silmas riikidevaheliste väljaandmiskokkulepete olulisust võitluses kuritegevusega, saab isiku pereelu üksnes erandjuhtudel kaaluda üles isiku väljaandmisega taotletava legitiimse eesmärgi ning isegi koduriigi ja väljaandmist taotlenud riigi vahelisest suurest vahemaast tingitud pereliikmetega kontakti hoidmise piiratuse korral ei saa jätta tähelepanuta isikule esitatud väga tõsiseid süüdistusi. Kohus peab eeltoodut asjassepuutuvaks ka käesolevas asjas ning leiab, et isikute väljaandmisel teistele riikidele on ka muid legitiimseid eesmärke lisaks sellele, et vältida isiku karistamatust. Avalikuks huviks on ka rahvusvaheline koostöö iseenesest, sh ka eesmärk, et rahvusvahelisi lepinguid täidetaks ning kui Eesti Vabariigil tekib vajadus USA-st isiku väljaandmiseks, oleks see senise õiguspraktika ja vastastikkuse usalduse alusel võimalik. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2009 otsuses nr 3-082568 leiti, et väljaandmise poolt kõneleb avalik huvi, mis seisneb rahvusvahelises koostöös võitluses kuritegevusega. Eesti Vabariik on seadusandja poolt väljaandmislepinguga piiranud iseenda täitevvõimu kaalutlusõigust iga üksiku taotluse lahendamisel. Niisiis saab Eesti Vabariik rahvusvahelise koostöö raames isiku väljaandmisest põhimõtteliselt keelduda üksnes siis, kui esineb mingisugune konkreetset isiku ja temale tema väljaandmisega kaasneda võivate tagajärgedega seotud kaalukas põhjus, mis lubab asuda seisukohale, et vajadus seda isikut nende tagajärgede eest kaitsta on kaalukam vajadusest tagada tõhus kriminaalasjades tehtav koostöö.
18.Mis puudutab kaebaja väidet, et asjaomast kriminaalmenetlust saaks läbi viia ka Eestis, siis märgib kohus, et kriminaalmenetluse läbiviimise koha valik on eeskätt otstarbekuse, väljaandmistaotluse saanud riigi huvi ning selle riigi enda menetlusvõimekuse küsimus. Sellise küsimuse lahendamisel ei ole ka oluline, kas USA-s ja Eestis algatatud kriminaalmenetlused on identsed, mistõttu on asjakohatu ka kaebuse lisa 4 – Harju Maakohtu 20.11.2018 määrus (dtl 437). Vastustaja ei saa kriminaalmenetluses tehtud otsuseid kontrollida ega kahtluse alla seada, küll aga saab kontrollida väljaantavale tekkivate tagajärgede proportsionaalsust ning selle tulemusel sekkuda.
https://hudoc.echr.coe.int/?i=001-97174
15(40)
Kohus nõustub siinkohal vastustaja korralduses tooduga, et ühelt poolt on legitiimseks eesmärgiks kuritegevuse tõkestamine, samas võib olla etteheidetavate tegude keskne asukoht Ameerika Ühendriikides takistuseks kriminaalmenetluse praktilisel läbiviimisel Eestis. Seega võib kriminaalmenetluse läbiviimisel Eestis jääda kaebaja juhul, kui ta süüdi mõistetakse, osade etteheidetavate ja võimalike toime pandud kuritegude eest karistamata. Lisaks leiab kohus tuginedes eelnevalt viidatud EIKi la-
hendile, et legitiimseks eesmärgiks on ka rahvusvaheliste kohustuste täitmine, nõustudes korralduses tooduga, et laiemalt kaitstakse sellega demokraatlikke ühiskondi ja ühiseid väärtuseid.
19.Kaebaja on enda väljaandmise vajalikkuse vaidlustanud, kuivõrd väidetavaid kannatanuid on üksnes neli ning neil on õigus esitada oma nõuded Eestis. Eesti kohtud ei ole leidnud ühisrahastuse kampaanias midagi ebaseaduslikku ja on jätnud nõuded rahuldamata. Ühisrahastuse kampaania ei olnud suunatud USA kodanikele ega elanikele. Eestis on nii kaebaja, kriminaalmenetluses arestitud vara, tõendid ja tunnistajad. Ameerika Ühendriikides ei ole väidetavaid tegusid toime pandud, süüdistuses nimetatud juriidilised isikud ei asunud ega tegutsenud seal ning USAs ei viibi ka väidetavaid kaasosalisi. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale ette heidetava teo osas on otstarbekas viia kriminaalmenetlus ja õigusemõistmine läbi USA-s, kuivõrd USA õiguskaitseasutustel on olemas piisavad võimalused ja ressursid sellises mahukas ja keerulises kriminaalmenetluses kõigi menetluses oluliste asjaolude väljaselgitamiseks; Eesti kriminaalmenetluse primaarne eesmärk ei saa olla kolmanda riigi ühiskonnas õigusrahu taastamine ning kriminaalmenetluse läbiviimise õigustatud huvi on tulenevalt tegude toimepanemise, kahju tekkimise ja kannatanute asukohast Ameerika Ühendriikides ning mitte Eesti Vabariigis (korralduse lk-d 15-16).
20.Kaebaja seisukoht, et USAs on üksnes neli kannatanut, ei ole õige. Süüdistuskokkuvõtte (tõlge dtl 985 jj) kohaselt veensid süüdistatavad (sh kaebaja) vähemalt sadu tuhandeid investoreid üle maailma, sh investoreid Washingtoni osariigi läänepiirkonnast investeerima ja jätsid investeeritud raha endale, kokku üle 550 mln USA dollari ulatuses (punktid 2-3, p 15 alapunkt (j)). Teise süüdistuses etteheidetava teokogumi kohaselt koguti investoritelt vähemalt 25 mln USA dollarit (alapunkt (z), dtl 996). Sarnases suurusjärgus andmed on toodud ka USA Justiitsministeeriumi 05.01.2024 kirjas (dtl 1254). Sama on kirjeldatud ka süüdistuskokkuvõtte süüdistuspunktist 1 (kuritegelik kokkulepe elektroonilise kelmuse toimepanekuks, dtl 988), et süüdistatavad kogusid rohkem kui 550 mln USA dollarit klientidelt, kes soovisid osta saidilt hashflare.io virtuaalraha kaevandamismahtu (dtl 992, alapunkt (j)), kusjuures investorite kontodel kuvatav virtuaalraha tootlus ja kontojäägid olid täielikult välja mõeldud (samas, alapunkt (l). Edasistest punktidest tuleneb, kahtlus, et kaebaja astus samme, et vältida klientidele tagasimaksete tegemist (dtl 993, alapunkt (p)). Maakohus on kaebaja väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollis sedastanud (maakohtu määruse p 51, dtl 378), et kaebajale etteheidetavad teod on kvalifitseeritavad KarS § 209 lg 2 p-de 3, 4, 5 – kelmus suures ulatuses, grupi poolt ja avalikkuse poole pöördudes; § 211 lg 1 – investeerimiskelmus, st investeeringu saamine üldsusele või kindlaksmääratud isikute ringile suunatud teabes olulistes asjaoludes valeandmete esitamise või oluliste asjaolude esitamata jätmise teel; ja § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 – rahapesu eest grupi poolt ja suures ulatuses järgi. Maakohus leidis ka süüdistuspunkti 1 (kelmuse osas), et tegemist oli nii kokkuleppega (Eesti karistusõigusliku tähenduse mõttes kooskõlastatud tegevusega) kui ka teo täideviimisega (p 52). Väljaandmistaotlusest, eelkõige süüdistuskokkuvõttest 16(40)
nähtuvalt on ka kannatanutele kahju tekitatud (samas). Tallinna Ringkonnakohus on oma määruse punktis 15 samas kohtuasjas toonitanud, et kaebaja väiteid kahju puudumise kohta on korduvalt kummutatud (dt 406). Seega on väljaandmise õigusliku lubatavuse menetluses tuvastatud, et kaebajale etteheidetavaks teoks ei ole üksnes kokkuleppe sõlmimine. Samuti ei saa järeldada, et kelmus, s.o süüdistuspunktis 1 toodu ei hõlma kannatanuid. Kannatanute ring võib olla väljaselgitamisel ning selle osas on tehtud ka pingutusi (vt prokuratuuri 03.10.2024 vastus, dtl 1040 ning seal viidatud veebileht https://forms.fbi.gov/seeking-victims-in-the-hashflare-investigation). Ka USA Justiitsministeeriumi kriminaalosakonna 23.02.2024 kirjast (dtl 2310) nähtub, et USA prokuröride hinnangul tegid makseid sajad tuhanded ohvrid, kelle tuvastamisega tegeletakse. Vastupidist, et USAs toimuvas kriminaalmenetluses on üksnes 4 kannatanut, et tõenda ka kaebaja esitatud sekundaarsed tõendid, kus on mingis osas käsitletud süüdistuskokkuvõtet – 21.02.2024 esitatud ülekuulamise stenogramm, dtl 1982 (protokoll esitatud kohtule 28.02.2024, dtl 2247) ega Tallinna Halduskohtu 30.01.2024 määrus nr 3-23-2814 (dtl 2010). Kaebaja on käsitlenud tõendeid kontekstist väljas – prokuröri küsitleti, mida ta süüdistuskokkuvõtte kohta mäletab ja mitu üksikut näidet kannatanute kohta oli (dtl 2256-2257). Tallinna Halduskohtu määruses, mille tegi käesolevat kohtuasja lahendava kohtukoosseisu liige, käsitleti, et ohvrid võivad asuda USAs, sh on õigusabipalves toodud neist 4 võimalikku, keda võiks olla võimalik ka konkreetse menetluse raames vara tegelike omanikena tuvastada (p 28). Asjakohatu on ka kaebaja 21.02.2024 esitatud läbiotsimismäärus (dtl 1977), kuivõrd konkreetse prokuröri roll ei ole protokolliga tutvudes vaidluse all.
21.Pooled ei ole eri meelt osas, et kaebaja elu- ja viibimiskoht on Eestis. Ka kaebaja vara, mis on arestitud, on süüdistuskokkuvõtte kohaselt mingis osas Eestis (kinnistud, sõidukid, pangakontod, seadmed (dtl 1005-1010). Samas nähtub süüdistuskokkuvõttest nii investorite kaasamine konkreetsest USA piirkonnast (dtl 986 ja 988), ingliskeelsest reklaamist ja pressiteate kanalist (dtl 995-996) ning arvete saatmise viisist (dtl 996), et kaebajale etteheidetavate tegude kese ei olnud Eestis ning vastustaja võis eelkõige süüdistuskokkuvõttes esitatu pinnalt järeldada, et teod, mille toime panemises USA kaebajat süüdistada soovib, on kas toime pandud USAs või USAs asuvaid ressursse kasutades või on nende kahjulikud tagajärjed saabunud USAs. Eelviidatud 23.02.2024 kirjas on USA asutus ka põhjendanud, miks on see juhtum USA ametivõimude jaoks oluline – süüdistuste ja vahistamismääruste kokku panemiseks piisavate tõendite kogumiseks tuli rakendada enneolematuid uurimismeetmeid, ükski teine riik ei ole asjas süüdistust esitanud ning USA kriminaalmenetluse seadustik võimaldaks ohvrite õiguste taastamise asukohast hoolimata (dtl 2311). Eeltoodu on kooskõlas korralduse lk-del 15 ja 16 tooduga. Puudub mistahes põhjus arvata, et USA oleks huvitatud ise sellise ressursimahuka uurimise läbiviimisest, kui see puudutaks vaid üksikuid ohvreid USAs. Kohtule ei nähtu, et USA asutuste soov kriminaalmenetluse läbi viimise vastu oleks kantud mingisugustest ausa õigusemõistmisega mitte seotud huvidest, sh poliitilistest kaalutlustest või et USA asutuste huvi kaebaja väljaandmise vastu võiks tegelikult lähtuda mingisugustest süüdistuskokkuvõttes kirjeldatud tegudega mitte seotud põhjustest. Vajalikkuse aspekti kontrolli osaks on see, et on olemas mõni muu, vähemalt sama tõhus meede, mis riivab isikut vähem. Kohus tõdeb, et kriminaalmenetlus ja õigusemõistmine Eestis oleksid olla kaebaja õiguste suhtes vähem riivav. Samas kannatanute arvu ja asukohta, samuti tegude toimepanemise kohta arvestades ei saa kriminaalmenetlust Eestis pidada sama tõhusaks, kui teo eeldatava toimepanemise kohas läbiviidavat kriminaalmenetlust. Sealjuures puuduvad andmed selle kohta ning ka kaebaja ei ole selliseid andmeid esitanud, et valdav või arvestatav osa kannatanutest – või vähemalt USA 17(40)
süüdistuskokkuvõttes nimetatuga suurusjärgu mõttes ligilähedanegi hulk kannatanuid – viibiks Eestis. Kohus kordab, et karistamatuse vältimine on üks väljaandmise eesmärke ning eelduslikult on USA-l, kes on menetluse vastu huvi näidanud, vajalikud ressursid menetluse läbiviimiseks, arvestades selle eeldatavat mahtu ja rahvusvahelist mõõdet. Seega on meede vajalik.
22.Mis puudutab kaebaja poolt eelkõige M. Allenbaugh’ analüüsile tuginevat väidet, et USAs süüdimõistmise korral karistataks kaebajat tõenäoliselt eluaegse vangistusega, siis nõustub kohus esiteks vaidlustatud korralduses võetud seisukohaga, et PS ei keela Eesti kodaniku väljaandmist riiki, kus on nende tegude eest, milles isikut kahtlustatakse või süüdistatakse, ette nähtud raskemad karistused kui Eestis. Seejuures on Tallinna Ringkonnakohus on 29.11.2023 otsuses leidnud, et halduskohtul tuli jätta need kaebaja väited tähelepanuta (p 17). Seetõttu kohus neil küsimustel rohkem ei peatu ning seda ei pidanud tegema ka vastustaja. Ka siis, kui lugeda karistuse võimalik maksimaalne määr kaebaja väljaandmise proportsionaalsuse hindamise osaks, oleks kaebajale ühe etteheidetava teo, nimelt suures ulatuses ja grupis toime pandud rahapesu eest, võimalik Eestis karistada kuni 10 aasta pikkuse vangistusega; samas kui Ameerika Ühendriikides võib olla määratav karistus nii rahatrahv, kolmeaastane käitumiskontrolliga katseaeg, kohustuslik erihindamislõiv ja kuni 20-aastane karistus. Samas nagu vaidlustatud korralduses on selgitatud, et prokuröridele teadaolevalt määratakse majanduskuritegude eest süüdi mõistetud süüdistatavatele harva pikem kui 15-aastane karistus ning kuigi föderaalset tingimisi vabastamise programmi ei ole, vähendatakse kinnipeetava karistust hea käitumise eest umbes 15% võrra. Karistuse raskusaste ja võimaliku määratava vangistuse pikkus on seotud kuriteo tõsidusega ja väljendab avaliku huvi kaalu kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Senises väljaandmismenetluste praktikas ei ole Ameerika Ühendriikidele välja antud Eesti kodanikke maksimaalmääradega karistatud (lk 12). Kaebaja ei ole ka vastupidist – Eesti kodanike maksimaalmääradega karistamise järjepidevat praktikat tõendanud.
23.Kaebaja on samuti leidnud, et tema õigusi rikuvad ülemäärased kaitsekulud ning tema õigeks mõistmise korral on põhiõigusvastaselt hüvitisnõuded välistatud. Korralduses on leitud, et isikul on kohustus teatud ulatuses taluda enda suhtes toimuvat kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevat põhiõiguste riivet, sealjuures välisriigis. Kaebaja väljaandmisel on tagatud ka PS §-st 21 tulenev õigus kaitsja abile (vt Ameerika Ühendriikide põhiseaduse 6. parandus) ning samuti võimalus taotleda kaitsja määramist riigi õigusabi korras (nn Federal Public Defender; vt ka TlnRnKo 18.08.2009, 3-09-1549, p 36). Sellisel juhul ei kujuta ka piirangud taotleda lepingulisele esindajale makstud tasude hüvitamist endast kaitseõiguse riivet (lk 16). Halduskohus leiab, et ka need küsimused on oma olemuselt seotud väljaandmise (kriminaal)õigusliku lubatavuse küsimusega, kuivõrd nende argumentide kese on kriminaalmenetluses, mitte vangistusõiguses, sh kinnipidamistingimustes. Seetõttu jätab kohus toodud väited KrMS § 4521 lg 3 alusel tähelepanuta. Kokkuvõtlikult märgib kohus siiski: - Keelatud ei ole isiku üleandmine mõnda muusse riiki, kus kriminaalmenetlus ei ole tagatud täpselt samas määras või paremini kui Eesti enda kriminaalmenetluse korraldus ette näeb. Tallinna Ringkonnakohus on rõhutanud nii 03.07.2007 otsuses nr 3-07-754 kui ka 28.04.2008 otsuses nr 3072482, et väljaandmine on lubatav, kui riigis, kuhu isik välja antakse, kehtib samaväärne õiguslik kaitse piinamise ning inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastu. 18(40)
- EIK on leidnud, et konventsioon ei nõua, et liitunud riigid nõuaksid samasuguste standardite järgimist ka kolmandatelt riikidelt; sh kontrollimist, kas süüteomenetlus kolmandates riikides on kooskõlas konventsiooni art 6 kõigi nõuetega. Konventsiooni liikmesriik on kohustatud keelduma rahvusvahelisest koostööst üksnes juhul, kui tegemist on õigusmõistmise räige eiramisega (flagrant denial of justice) (Rozd and Janousek vs. Prantsusmaa ja Hispaania, nr 12747/872, p 110). Nõutav on artikliga 6 tagatud õiglase kohtuliku arutamise põhimõtete rikkumine, mis on nii fundamentaalne, et tähendab selle artikliga tagatud õiguse tühistamist või selle olemuse hävitamist (Ahorugeze vs Rootsi, nr 37075/093, p 115). Kaebaja väidetavad puudused USA õigussüsteemis ei vasta nendele tunnustele. - Vaidlustatud korralduses on asjakohaselt viidatud kaebaja võimalusele saada USA kohtumenetluses kaitsja n-ö riigi õigusabi korras (lk 16). Olukorras, kus isikul on õigus kaitsja abile riigi kulul, ei ole isiku jaoks ebaproportsionaalselt koormav see, et oma valitud kaitsja kulusid õigeksmõistmise korral ei hüvitata.
- Kaebaja nimetatud muude kulutuste hüvitamise kohustust konventsioon ette ei näe. EIK on siinkohal ka leidnud, et konventsiooni art 5 lg 5 õigusvastaselt vabaduse võtmise hüvitamise kohustuse kohta ei kohaldu juhul, kui vabaduse võtmist ei saa pidada ebaseaduslikuks ja sellisel juhul kompenseerimine on siseriikliku õiguse küsimus4. Kinnipidamistingimused – tõendamiskoormus ja faktiliste asjaolude kontrolli ulatus
24.Rahvusvaheliste suhete ja eriti rahvusvaheliste lepingute osaks on vastastikkuse põhimõte5, mis samas ei välista igal üksikjuhtumil siiski lepingus ja/või seaduses sätestatud ulatuses riigipoolse üksikotsustuse tegemist. Vastastikkuse põhimõtte osaks on ka vastastikune usaldus, st vaikimisi tuleb eeldada, et demokraatlikud ühiskonnad ühiste väärtuste kaitsel tagavad kõigi, sh ka teise riigi poolt väljaantud isikute inimõiguste kaitse. Sellest võis vaidlustatud korralduse andmisel lähtuda ka Vabariigi Valitsus. Kaalukaks argumendiks selle kohta, et kinnipidamistingimused või mistahes muu põhiõiguste tagamine ei ole teatavas riigis reaalselt korraldatud nii nagu see riik väidab, saavad eelkõige olla mingisugused rahvusvaheliste organisatsioonide või ka autoriteetsete riigisiseste valitsusväliste organisatsioonide poolt piisavalt laiapõhjalise andmehulga pealt tehtud järeldused või ka rahvusvaheliste kohtute poolt teatava riigi kinnipidamistingimustele antud hinnangud või ka muud kaalukad allikad, kus kajastub nö rahvusvaheliselt tunnustatud teadmine selle kohta, et konkreetne riik ei ole usaldusväärne või annab enese kohta rahvusvahelistes suhetes süstemaatiliselt valeinformatsiooni. Kaalukaks argumendiks kahtlemaks riigi poolt oma vanglate kohta esitatud andmete usaldusväärsuse osas võivad ka olla näiteks andmed selle kohta, et asjaomases riigis puudub põhimõtteliselt kohane järelevalvemehhanismi vangistuse täideviimise üle ja/või et valitsusvälistel või rahvusvaheliselt tegutsevatel organisatsioonidel puudub võimalus neid tingimusi kontrollida või hinnata (vrdl EIK 06.10.2022 otsus nr 37610/18, Liu vs Poola p 83 erinevate ÜRO organite ning rahvusvaheliste ja riiklike valitsus- ja valitsusväliste organisatsioonide aruanded Hiina kohta). Ka Euroopa Kohtu 06.09.2016 otsusest nr X-XXX-XX (Petruhhin) tuleneb, et vastustajal tekib kontrollikohustus alles siis, kui usaldusväärsetest allikatest ilmneb ametiasutuste tegevus või nende https://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-57774 https://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-107183
Norik Poghosyan v. Armenia, 2020, §§ 34-36, https://hudoc.echr.coe.int/fre?i=001-205145
Vt KrMS kommenteeritud väljaanne, § 433 p 1.2.1, lk 995; samuti Klabbers, Jan; Rahvusvaheline õigus, lk 302
19(40)
poolt sallitav tegevus, mis on ilmselgelt vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni põhimõtetega (p 57). Teisisõnu on väljaandmise taotluse saanud riik kohustatud alles vastavate andmete saamisel väljaandmise üle otsustamisel hindama, kas teises riigis esineb reaalne oht, et isikuid koheldakse ebainimlikult või alandavalt (p 58).
25.Vastustajal ei olnud vaidlustatud korralduse andmise ajal andmeid selle kohta, et rahvusvahelised kohtud, nagu Euroopa Kohus ja EIK või muud autoriteetsed rahvusvahelised organid, nagu Euroopa Nõukogu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni organid oleksid leidnud selliseid süstemaatilisi puudusi USA kinnipidamistingimustes, mis võivad eelduslikult kaasa tuua sellise põhiõiguste riive, mis välistab või vähemalt seab tõsiselt kahtluse alla isiku USA-le välja andmise kooskõla EIÕK-s sätestatud põhimõtetega. Kohus käsitleb kaebaja esitatud andmeid USA kohtute otsuste kohta vajadusel eraldiseisvalt.
26.Samas on isikul, kelle väljaandmist valitsus kaalub, võimalik vastustaja poolt välisriigilt saadud teave kahtluse alla seada ja esitada valitsusele mistahes andmeid ja allikainfot vastupidise kohta. Seejuures tuleb mõista, et isikul ei ole tõenäoliselt võimalik koguda vahetut teavet kinnipidamistingimuste kohta USA riigiorganitelt või kinnipidamisasutustelt. Olukorras, kus isik on esitanud valitsusele andmed selle kohta, et kinnipidamistingimused ei pruugi tagada tema inimväärset kohtlemist tema väljaandmise korral, peab valitsus hindama, kas isiku esitatud teavet saab nii selle sisu kui selle allikate laadi tõttu pidada piisavalt usaldusväärseks ning kas see teave seab USA valitsuselt saadud teabe kahtluse alla sel määral, et saadud teabest jääb mõistlikult mulje, et vangistustingimuste kohta ettenähtu ja tegelikkuse vahel on süstemaatiliselt arvestatavad lahknevused. Sellises asjas peab Vabariigi Valitsus koguma teavet kinnipidamistingimuste (sh otsesed olmetingimused, vanglasisesed tegevused, kokkusaamiste võimalused nii lähedaste kui kaitsjatega jms) kohta eelkõige väljaandmist taotleva riigi ametiasutustelt ning võib põhimõtteliselt saadud teavet usaldada. Antud juhul on Justiitsministeerium sellekohased küsimused esitanud ja ka vastused saanud (haldusmenetluses kogutud materjalid, dtl 1444 jj). Sealjuures tuginevad vastustaja küsimused kaebaja poolt varem tõstatatud valdkondadel, mille väljaselgitamise vajadust ringkonnakohus 29.11.2023 otsuses selgitas. Samuti edastas vastustaja USA ametivõimudele ka kaebaja 18.01.2024 küsimused (dtl 1268), saades ka enamikele neile vastused (dtl 1463). USA asutuste esitatud teavet selgelt ümber lükkavate või vähemalt olulisel määral kahtluse alla seadvate ja samas Eesti asutustele kättesaadavate üheselt autoriteetsete allikate puudumisel võis vastustaja lähtuda USAlt saadud teabest, et USA vanglate tegevust reguleerivad õigusaktid näevad ette ka välja antud isikute kinnipidamise tingimustes, mis vastab vähemalt üldjoontes inimväärse kohtlemise nõudele ning samas, et USA praktika ei ole selline, mis USA õigusnorme eiravat tegevust vanglas süstemaatiliselt eiraks ja/või EIÕK põhimõtetega vastuolus olevaid kinnipidamistingimusi aktsepteeriks.
27.Halduskohtumenetluse raames ei asu kohus USA kinnipidamisasutuste tingimusi ise tuvastama ega kaaluma. Kohus kontrollib seda, kas Vabariigi Valitsus vastustajana tegi kinnipidamistingimust väljaselgitamiseks piisavaid pingutusi ning teostas kaalutlusõigust õiguspäraselt, ilma kaalumisvigadeta. Arvestada tuleb siinkohal sellega, et sisuliselt on tegemist prognoosotsusega, st haldusorgan ei asunud tuvastama juba minevikus toiminut, vaid hindab talle kättesaadava teabe pinnalt, kas kaitstava õigushüve kahjustamine tulevikus on tõenäoline. 20(40)
Käesoleval juhul on vastutaja oma otsuse tegemisel olulises osas arvesse võtnud neid allikaid, millele kaebaja viitas enne otsuse tegemist esitatud dokumentides, sh. eelmise kohtumenetluse käigus esitatud dokumentides, ning leidnud kokkuvõttes, et need andmed ei ole sellised, mis seaksid USA asutuste antud teabe olulises osas kahtluse alla. On tõsi, et kaebaja esitatud tõendid ja seal viidatud allikad kinnitavad probleemide esitamist USA vanglates, üksikud näited on ka äärmiselt tõsised ja kinnitavad seda, et teatavatel juhtudel ei ole USA vanglaadministratsioonid suutnud tagada kinni peetavate isikute turvalisust või neile vältimatult vajaliku tervishoiuteenuse osutamist nii, et sellega on kinni peetava isiku jaoks kaasnenud väga tõsised tagajärjed. Samas ei saa neid esitatud tõendeid pidada sedavõrd kaalukateks, et vastustaja oleks neis esitatud andmeid pidanud tingimata pidama usaldusväärsemateks USA asutuste omadest.
28.Välisriigis valitsevate konkreetsete tingimuste osas esitatud vastuolulise teabe korral on vastustajal arvestatav hindamisruum otsustamaks, millist teavet usaldada, millist mitte. Vastustajale saaks ilmse hindamisvea tegemist ette heita juhul, kui andmed, mida tema usaldusväärseks pidanud on, seda muude talle kättesaadavate andmete kõrval ilmselgelt usaldusväärsed olla ei saanud. Selliste rahvusvaheliste kohtute, muude rahvusvaheliste organisatsioonide või rahvusvaheliste vabaühenduste andmete olemasolu pooled ei väida ning ükski kaebaja esitatud allikatest või tõenditest ei ole ka seda laadi. On isegi usutav, et sarnaseid juhtumeid, mille pinnalt on need arvamused antud, on võimalik tuua põhimõtteliselt ka Eesti vanglasüsteemi kohta – st näiteid, kus vanglateenistus ei ole suutnud tagada turvalisust ja kinnipeetav on teist rünnanud, näiteid selle kohta, kuidas teatavatel juhtudel ei ole kinnipeetav pika aja jooksul saanud vajalikku ravi, kus isikut on põhjendamatult kaua peetud üksi eraldatud lukustatud kambris jne6. Õiguskantsleri tuvastatud probleemidele Eesti süsteemis on viidatud korralduse lk-l 24. Selleks, et valitsus peaks usaldama arvamustes antud hinnanguid, et sedalaadi probleem esineb USA vanglates „sageli“, peaks neist ilmnema, et need arvamused põhinevad märksa ulatuslikumal teadmiste ja andmete baasil, kui need, mis käesolevas asjas kõne all.
29.Kaebaja on 28.02.2024 seisukohas seadnud kahtluse alla justiitsatašee memo kasutamise tõendina (dtl 2237, p 6.2). Kohus ei nõustu kaebajaga. Dokumentaalseks tõendiks on ka ametlikud kirjad (TsMS § 272 lg 2). Kaebaja ei ole taotlenud justiitsatašee ülekuulamist, kuigi selliste taotluste esitamiseks määras kohus 07.02.2024 määrusega tähtaja (dtl 974). Justiitsatašee ülekuulamine kas tunnistajana või menetlusosalisena vande all ei olnuks HKMS §-de 64 ja 65 koosmõjus ilmselgelt välistatud. Ka kaebaja viidatud Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-115-15 tuleneb, et poole töötaja ei ole menetluses isikuks, kelle kirjalik seletus eeldaks selleks, et see oleks tõendiks, vande all ülekuulamist (p 18). Sama tuleb järeldada käesolevas asjas ka menetlusosalise ametniku kohta. Puudus vanglaametnikest
30.Kaebajate väited personalipuuduse kohta on seotud mitme teise kinnipidamistingimuse sisulise tagatuse kohta (advokaadikülastuste tagamine, vägivalla ennetamine), mistõttu käsitleb kohus seda eraldi. Võimalike personaliprobleemide osas on vastustaja pöördunud vastava küsimusega USA ametivõimude poole ning saanud sisuliselt kinnituse, et kinnipeetavate arv on languses, ametnikke palgatakse juurde rohkem, kui neid lahkub (04.12.2023 vastus, dtl 1189, p 10, samuti 08.12.2023 Vt õiguskantsleri kontrollkäigud vanglatesse, kättesaadavad: https://www.oiguskantsler.ee/et/seisukohad/otsing?sisutuup=seisukoht&vaade=otsing&valitsemisala=117&dokumendist =1; samuti CPT kontrollkäikude aruanded, kättesaadavad: https://www.coe.int/en/web/cpt/estonia
21(40)
vastus, dtl 1203). Sama teemat käsitleti ka justiitsatašee memos (dtl 1374, alapunkt (g)), sh leitud lahendusi, mh ametnike roteerumist mujalt ning seda, et kogu vangla personal suudab vajadusel täita korrektsiooniametnike ülesandeid. Samas täidetakse kriitilisi funktsioone (samas, dtl 1375). Korralduses on lisaks toodud, et kinnipeetavate arv on hetkel viimase kümnendi madalaimal tasemel (korralduse lk 22). Halduskohtule ei nähtu, et personaliprobleem oleks teadvustamata või sellega ei tegeletaks. J. Drateli arvamuses viidatud (dtl 1935) eriaruandes7 mööndakse struktuurseid takistusi, mis võivad takistada probleemidega tegelemist, milleks on ka personalipuudus. Personalipuudus võib mõjutada (can impact) võimekust tagada advokaadi külastusi. Samas mööndakse, et vanglate büroo (BOP) juht peab seda peamiseks, riigiüleseks prioriteediks ja pakutakse rahalisi stiimuleid probleemi lahendamiseks. Lisaks taotletakse kongressilt täiendavat rahastamist, mida raporti koostaja toetab. Kohtule nähtub eeltoodust, et vastustaja on vajalikud asjaolud välja selgitanud ning need on olulises osas kooskõlas ka kaebaja tooduga. Vastustaja on selgitanud korralduses, et probleemidega tegeletakse (vt lk 20 ühe kinnipidamiskoha sulgemise kohta), märkides, et vanglasüsteemid on õigusriikides pidevas arengus. Olukorras, kus probleeme teadvustatakse, nendega tegeletakse, otsides nii lühi- kui ka pikaajalisi lahendusi, ei saa sedastada reaalset ohtu kaebaja õiguste kaitsel. USA ametivõimude 05.12.2024 kirja kohaselt oli BOP kinnipeetavate arv 2013. aastal 219 298, kuid viimase kahe aasta jooksul on kinnipeetavate arv kõikunud 155 000 ja 160 000 kinnipeetava vahel (dtl 1351). Seega ka 3 aasta jooksul kasv 3000 kinnipeetava võrra (kaebuse p 5.2.3) jääb samadesse raamidesse, kuivõrd kaebaja lingitud veebilehe8 kohaselt on kohtuotsuse tegemise aja seisuga kinnipeetavaid vähem kui 156 000. Pereliikmetega suhete säilitamine
31.Korralduse lk-l 23 on vastustaja leidnud, et süüdistataval on võimalik pereliikmetega suhelda telefoni teel ja e-kirjaga. Lähisugulastel on võimalik külastada nädalavahetuseti kuni 2 tundi ning juhtumipõhiselt on võimalik teha ka välismaalt saabunutele erandeid (samas). Kaebajad (X. X. ja pereliikmed) on leidnud, et erinevalt Eestist puudub pikaajalise kokkusaamise võimalus ning korraga saaks kohtumisel osaleda kuni 6 isikut (koos süüdistatavaga), samas kui peres on 5 last. Pärast süüdimõistmist ei oleks võimalik enam perega kohtuda. Kinnipeetava pikaajalisi kokkusaamise võimalust viisil nagu seda reguleerib VangS § 25 vaidlusalusest korraldusest ning ka vastustaja kogutud materjalidest ei nähtu. Samas puudub Eesti Vabariigi kohustus nõuda või tagada kaebaja kinnipidamist teises riigis samaväärselt või kõrgemalt tasemel kui on sätestatud Eesti seadustega, vaid üksnes viisil, mis austab inimväärikust. EIK ei ole seni asunud seisukohale, et konventsiooni art 8 näeb ette kinnipeetava või ka tema lapse või abikaasa õiguse pikaajalisele kokkusaamisele (vt „Inim- ja põhiõigused vanglas“, M. Olesk, 2010, lk 188 p 2.6.3.4; samuti EIK faktileht8). EIK on kohtuasjas10 nr 39633/10 (Costel Gaciu vs Rumeenia, 23.06.2015) ka möönnud, et kohus ei ole seni tõlgendanud, et konventsioon nõuab pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamist (p 50). Kokkuvõttes tuvastas kohus rikkumise ebavõrdse kohtlemise tõttu art 14 alusel.
https://www.echr.coe.int/documents/d/echr/FS_Remote_penal_facilities_ENG, uuendatud septembris 2021 10 https://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-155373
22(40)
Vastustaja korraldus ning USA-lt kogutud materjalid ei täpsusta, mitu külalist saab korraga kinnipeetavat külastada. Kaebajad on tuginenud kuni 6 inimesega kohtumise väite osas R. J. Palmquisti seisukohale (tõlge alates dtl 201), kus on tuginetud ka kinnipeetava vastuvõtu ja tutvumise käsiraamatule (dtl 204). Samale allikale on tuginenud ka justiitsatašee oma ettekandes lingina (dtl 1207) ning sama käsiraamatu on kaebaja esitanud tõendina apellatsioonmenetluses kohtuasjas nr 3-232037 (juurde võetud 07.02.2024 määrusega, dtl 2221 jj)9. Toodud käsiraamatus (lk 24) on toodud, et kinnipeetavaid on lubatud külastada maksimaalselt kuue inimese/külastaja poolt - Inmates will be permitted to visit with a maximum of six persons including both adults and children at one time. Sama tuleneb samuti I. Tibari ettekande lk-l 8 (dtl 1214) viidatud külastamise korrast - Inmates will be permitted to visit with a maximum of six visitors, including adults and children at one time. 10. Seega on kaebaja perel võimalik teda abikaasa ja laste poolt korraga külastada. Ka juhul, kui USA võimud tõlgendavad sõna külastajad praktikas teisiti, nõustub kohus vastustaja vastuses kohtule tooduga (p 91), et kinnipidamisasutus peab muu hulgas turvalisuskaalutlustel korraga kinnipeetavat külastavate isikute arvu piirama ning ka Eestis tuleb külastavate alaealiste arv vanglateenistusega kooskõlastada. Vastustaja on ka selgitanud välja erandite tegemise võimaluse.
32.Kaebaja on alles käesolevas kohtumenetluses tõstatanud küsimuse, kas lisaks kokkusaamistele on nimelt SeaTacis võimalik ka muudel viisidel pereliikmetega suhelda (kirja teel vms) ning et pärast süüdimõistmist ei ole enam võimalik perega kohtuda. Haldusmenetluses kogutud materjalidest tuleneb samas, et USA ametivõimude vastused sisaldavad teavet kõikide kinnipidamisasutuste kohta, kus süüdistatavaid võidakse majutada, ja kui see on konkreetselt ära märgitud, siis FDC SEATAC kohta (04.12.2023 vastus, dtl 1348, samuti korralduse lk 20). Samas dokumendis on kõigi kinnipidamisasutuste kohta selgitatud kodustega suhtlemise võimalusi selliselt, nagu need on korralduses toodud (dtl 1350 p 7). Ka justiitsatašee memo kohaselt (dtl 1380, p 6) on SeaTacis võimalik lähedastega suhtlemiseks kasutada erinevaid kanaleid (telefon, email, tavapost, teatud ulatuses ka videokonverents). Sama kinnitab ka käsiraamatu lk-del 20-22 (vt eelnev otselink). Võimaliku vanglakaristuse kandmise kohas külastuste osas on eelnevalt toodu kooskõlas ka justiitsatašee memos tooduga (dtl 1381, p 8, et üldreeglina on tingimused karistuse kandmise vanglas sarnased SeaTacile ning vaba aja veetmise võimalused on reeglina oluliselt laiemad). Seega on vastustaja nii SeaTacis kirja ja telefoni teel suhtlemise võimaluse kui ka vanglakaristuse kandmise ajal külastamisvõimaluse haldusmenetluses piisavalt välja selgitanud. Advokaadiga kohtumise võimalikkus
33.Korralduse lk-l 24 toodu kohaselt on USAst saadud teabe kohaselt õigus vahetult kohtuda advokaadiga seitse päeva nädalas; külastuste arvu ei piirata ning külastusi korraldatakse või proovitakse korraldada eraldatult. Kaebaja on esmalt toonud välja, et ta ei oska suurel määral inglise keelt (kaebuse p 5.2.49). Kuigi nimetatud küsimust ei ole käsitletud korralduses, tuleneb I. Tibari ettekandest, et USA mittekodanikel ei ole kohustust inglise keelt õppida, kuid seda julgustatakse tegema (dtl 1212). Sama tuleneb ka kinnipeetava käsiraamatu (vt eelnev otselink) lk-lt 42. Sarnane regulatsioon on ka VangS § 34 lg-s 4 ning VangS tervikuna ei näe ette eriregulatsiooni kinnipeetava osas, kes riigikeelt ei oska. Küsimused sellest, kas kaebajale tagatakse kriminaalmenetluses osalemiseks tõlk, väljub käesoleva kohtuasja
Otselink: https://www.bop.gov/locations/institutions/set/set_ao-handbook.pdf?v=1.0.0 Otselink: https://www.bop.gov/locations/institutions/set/set_visit.pdf; lk 4 p 5
23(40)
kontrollesemest. Seda, et kaebaja oskab inglise keelt, on möönnud ka kaebaja huvides arvamuse esitajad (30.10.2023 arvamus, p 33, dtl 823).
34.Kaebaja on J. Perdue (lisad 27 ja 28, dtl 636 jj) ning J. Dratel (lisa 26 dtl 613, tõlge dtl 1932) seisukohtade alusel seadnud kahtluse alla, kas kaitsjaga kohtumise õigus on tegelikult tagatud. Vastustaja on J. Perdue arvamuse osas seadnud kahtluse alla, kas tema seisukoht peegeldab SeaTaci hetkeolukorda. J. Perdue taustakirjeldus (dtl 681) ei nimeta töö- ega muud kogemust nimelt SeaTaciga. J. Perdue seisukoht (ennekõike punkt 24) seob võimaliku kaitseõiguse nõutavast väiksema tagatuse sellega, et vanglal on tööjõudu puudu ning nad ei pruugi pidada õigusnõustaja külastust esmatähtsaks. Lõppjäreldusena on toodud, et kaebaja võimalus valmistada ette oma õiguskaitset võib olla tõsiselt piiratud (p 77), kuid millel see järeldus põhineb, ei ole kohtu jaoks selge. Kohtus märgib samas, et J. Perdue on samas möönnud (p 24), et üks vanglate büroo praegustest prioriteetidest on personali suurendamine üleriigiliselt ning FDC SeaTac ei ole siinkohal erandiks. Kohus nõustub ka vastustaja kriitikaga, et J. Drateli arvamusest ei nähtu, millel arvamuses toodud seisukohad õigusnõustajale juurdepääsu puuduste osas põhinevad. Arvamuse esitaja on kritiseerinud n-ö jooksvalt külastuste lubamist ja broneerimisvõimaluse puudumist, aga on samas möönnud, et see võimaldab külastuste paindlikkust ootamatuste korral. Justiitsatašee memos on selles küsimuses välja toodud siiski ka võimalus külastusi broneerida (dtl 1215 p 7.c). Drateli lõpparuande kohaselt võivad advokaadiga kohtumiste korraldamisel olla raskuseid või tööjõupuudusel olla mõju nende kavandamisel (dtl 2337), kuid kohtu ette ei ole toodud teavet süsteemselt külastuste ärajäämisest, nt kasvõi probleemide kandumisest kohtumenetlustesse. Sealjuures julgeoleku kaalutlustel külastuste edasilükkamine võib olla vajalik ka advokaadi enda elu ja tervise kaitseks. Lõppraportis toodud näited advokaadiks mitteoleva esindaja või terviseandmete väljanõudmise kohta ei ole käesolevas asjas asjakohased. Vastustaja poolt kogutud teabe kohaselt tagatakse privaatse ruumi puudumisel advokaadiga kohtumine külastusruumis piisavalt eraldatuna teistest isikutest (korralduse lk 23). Seega ei ole tegemist võimaliku puudujäägiga, mis oleks vastustajale olnud teadmata. Küll aga nähtub, et olukorda püütakse teadlikult lahendada.
35.Kohus leiab, et kohtumist kaitsjaga saab pidada Ameerika Ühendriikide õigusruumis kinnipidamisasutuse kriitiliseks funktsiooniks, eriti kinnipidamisasutuse korral, kus seni kohtule avaldatu pinnalt hoitakse reeglina isikuid eeluurimise ja/või kohtumenetluse kestel. Kriitiliste funktsioonide tagamist ka personalipuuduse olukorras on eelneva kohaselt vastustajale ka kinnitatud. Vastustaja on haldusmenetluse käigus advokaadiga kohtumise võimaldamise kohta piisavalt teavet kogunud ning kaebaja esitatud arvamused ei loo piisavat, allikatel tuginevat kahtlust süsteemse probleemi olemasolu kohta. Ka olukorras, kus kaebajale seda õigust ei tagata, on tal võimalik kriminaalmenetluses juhtida sellele menetleja, sh kohtuniku tähelepanu. Olemuslikult kriminaalmenetluse küsimuseks on ka advokaadi ja kliendi suhtluse jälgimise piirid, mistõttu kohus seda käesolevas asjas ei käsitle (Drateli 22.02.2024 lõppraport, dtl 2345). Tervishoiuküsimused
36.Kaebaja ei ole kaebuses toonud välja konkreetseid tervisemuresid, mille osas ta leiab, et neile eelduslikult USA vanglasüsteemis tähelepanu ei pöörata. Küll on kaebaja leidnud üldistatuna, et tervishoiuteenus USA vanglates on halb ning toit üldiselt ebatervislik. 24(40)
37.Vastustaja on tervishoiuteenuste kohta USA-lt teavet küsinud. USA Justiitsministeerium kinnitas 04.12.2023 (dtl 1185jj) ja 08.01.2024 (dtl 1473jj) vastustes, et BOP tagab kogu vajaliku arstiabi, sh ennetava abi ja sõeluuringud. BOP-i kinnipidamisasutused suudavad pakkuda kaebaja profiiliga patsiendile sobilikku arstiabi. Ka FDC SeaTacis on kohapealne tervishoiuteenuste üksus ja meditsiinitöötajad ning seal osutatakse meditsiiniliselt vajalikku ravi. Justiitsatašee memost (dtl 1525) nähtub, et FDC SeaTaci kinnitusel ei tehta personaliprobleemidest hoolimata järeleandmisi kinnipeetavate turvalisuse ja tervise küsimustes. FDC SeaTacis on meditsiiniteenuste osutamiseks meditsiinikeskus. Kõik kinnipeetavad allutatakse saabumisel meditsiinilisele läbivaatusele. Kõik isiklikud kaebused ja mured saab meditsiinitöötajale teada anda. Soovi ja vajaduse korral võib üle anda ka andmed varasema haigusloo ja tervisliku seisundi kohta. Käimasolevaid protseduure jätkatakse, vajadusel alustatakse uusi. Erakorralised meditsiiniteenused on kättesaadavad 24/7, muud kl =5:30-22:00, nädalavahetuselt kl 06:00-22:00. Kui vajalikuks osutub meditsiiniabi osutamine valdkondades, mida FDC SeaTaci asjaomased töötajad ise ei suuda pakkuda, saadakse abi lepingulistelt meditsiiniasutustelt. Vajadusel kutsutakse kiirabi. Lähim haigla asub hinnanguliselt 5-minutilise autosõidu kaugusel. Krooniliste haigetega tegelemine on osa igapäevatööst.
38.Kohtu hinnangul võimaldasid eeltoodud vastused asuda vastustajal põhjendatud seisukohale, et kaebajale tagatakse USA kinnipidamisasutustes vajadusel piisav ja asjakohane ravi. Kaebaja esitatud tõendid üksikjuhtumitel esinenud probleemide kohta ei pidanud tekitama vastustajas kahtlusi teise riigi ametiasutuste antud selgituste tõelevastavuses ja usaldusväärsuses. Seejuures ei ole näha, et arvamuse esitajatel oleks laiapõhjalist ja kontrollitud ülevaadet USA kinnipidamisasutuste tervishoiusüsteemist kui tervikust. Üksikute probleemjuhtumite olemasolu ei tõenda süsteemseid puudujääke ja neid võib esineda kõikide riikide tervishoiusüsteemides. Probleemsetele juhtumitele avalikult tähelepanu pööramine näitab, et probleeme ei vaikita maha, neid teadvustatakse ja otsitakse lahendusi, et probleeme edaspidi vältida. Kohus ei pea kaebaja viidet BOP-il akrediteeringu puudumisele küsimuseks, millel oleks praeguses asjas määravat tähtsust. Esiteks ei kohusta ükski õigusakt BOP-i akrediteeringut omama11. Teiseks kasutab BOP oma tegevuses mh ka teiste tervishoiuteenuse osutajate teenuseid. Kohus märgib siinkohal, et ka EIK ei ole oma lahendites tuvastanud USA vanglate tervishoiusüsteemis süsteemseid puudujääke, mis keelaks isikuid USA-le kriminaalmenetluse läbiviimiseks välja anda. Erandjuhtumina on EIK-i otsuses Aswat vs. Ühendkuningriik (nr 17299/12) tegemist olukorraga, kus oli tegemist raske vaimse tervisehäirega isikuga, kelle väljaandmine riiki, kus tal ei oleks mingeid sidemeid, perekonna ega sõprade toetust, võiks tuua kaasa vaimse tervise seisundi olulise halvenemise. Seega ei olnud otsuse tegemise aluseks USA kinnipidamistingimuste õigusvastasus, vaid väljasaadetava vaimse tervise halvenemise võimalus tingituna võõrasse keskkonda saatmisest.
39.Kohtul puudub alus arvata, et kaebaja oleks oma tervisliku seisundi poolest USA-s vähem kaitstud kui Eestis. See, et kinnipeetavad peavad ootama oma ravijärjekorda, ei ole midagi erakorralist. Ka väljaspool vanglat tuleb patsientidel arvestada tervishoiuteenuse saamisel selleks kuluva raha ja ravijärjekordadega. Kuna USA ametiasutuste kinnitusel on kinnipidamisasutuste tervishoiusüsteem tihedalt seotud kogu elanikkonnale osutatava tervishoiusüsteemiga (tervishoiuteenuseid osutatakse Vt BOP-i kohta tehtud auditiaruannet 2023. a novembrist, lk 2. Kättesaadav https://oig.justice.gov/sites/default/files/reports/24-009.pdf.
25(40)
vajadusel väljaspool kinnipidamisasutust), siis puudub alus arvata, et kinnipeetavatele osutatavad tervishoiuteenused oleksid kvaliteedilt halvemad kui muule elanikkonnale osutatavad tervishoiuteenused. Üldteada olevalt ei ole USA tervishoiuteenused halva kvaliteediga ega ühiskonna jõukus sellisel tasemel, et ei suudeks oma elanikele vajalikku tervishoiuteenust osutada. Kohus märgib, et tervishoiuteenuste osutamisega esineb aeg-ajalt probleeme ka Eesti kinnipidamisasutustes. Kohtutesse on esitatud mitmeid kinnipeetavate kaebusi, kus vaidlustatakse tervishoiuteenuste osutamata jätmist, ebapiisavat osutamist või sellega põhjustatud kahju (nt Riigikohtu 28.06.2021 määrus asjas nr 3-21-30; 27.02.2019 otsus asjas nr 2-17-12477; 19.11.2018 määrus asjas nr 3-181757; 18.09.2018 määrus asjas nr 3-18-1180). Probleeme Eesti vanglate tervishoiusüsteemis on tuvastanud ja neile tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler (nt 31.08.2023 kiri nr 7-7/230789/230441514; 10.08.2023 kiri nr 7-7/221689/230407815; 24.05.2022 kiri nr 7-7/212358/220279616; 16.05.2022 kiri nr 7-7/212257/220261417). Seejuures on ka Eesti vanglates esinevate probleemide põhjuseks nii ebapiisav meditsiinipersonal kui ka rahaliste vahendite piiratus. Lisaks vanglatele esineb sama probleem kogu elanikkonnale osutatavas tervishoius. Nendest asjaoludest ei saa veel järeldada, et Eesti vanglate tervishoiusüsteemis oleksid süsteemsed puudused ja vahistatuid või süüdimõistetuid ei võiks kinnipidamisasutustesse paigutada, sest vastasel korral rikutakse nende elu ja tervise kaitse põhiõiguseid. Seega ei saa kohus asuda seisukohale, et Eesti kinnipidamisasutuses oleks kaebaja tervis suuremal määral kaitstud kui USA kinnipidamisasutuses.
40.Kaebaja tõstatas alles kohtule esitatud kaebuses (p 6.10) küsimuse, et talle kättesaadavate andmete kohaselt on toit üldiselt ebatervislik. Seetõttu ei pidanudki vastustaja seda teemat korralduses käsitlema. Küll aga käsitles kinni peetavate isikute toitlustamise küsimust USA omal algatusel 04.12.2023 kirjas (dtl 1189), kirjeldades ühtse riikliku menüü alusel tervisliku valiku pakkumist, sh vastavalt konkreetse kinnipeetava meditsiinilistele vajadustele. Kaebaja esitatud J. Dratel arvamuses (lisa 26 dtl 613, tõlge dtl 1932) on esitatud üldine väide, et tegelikult on vanglatoit ebatervislik, sooja toitu mõnel juhul ei pakuta ning toiduvalik on piiratud, mh personalipuudusest tulenevalt (dtl 1948). Samas ei nähtu nende väidete osas allikaid, millel väited põhinevad. Personalipuudust on kohus juba eelnevalt käsitlenud. Kaebaja ei toonud ka välja, et tal on tervisehäireid, mida on viidatud arvamuses kirjeldatud (samas) ning mis võiksid vanglas viibides koostoimes vanglale iseloomuliku toiduga süveneda.
41.Korralduses on analüüsitud kaebaja esitatud tõendit selle kohta, et oodatav eluiga väheneb keskmiselt 2 aastat iga vanglas veedetud aasta kohta (lk 22) ning leitud, et andmed on vananenud ja uuringus mööndakse, et valdkond vajab täiendavat uurimist. Erinevalt kaebaja väidetust nähtub kohtule, et vastustaja käsitles USA Justiitsministeeriumi andmeid, leides, et need on vananenud, käsitles vanurite, krooniliste haigete ja surmavalt haigete isikute vaja14
dusi ja tervishoidu, olles suunatud lahenduste leidmisele. Kaebuse lisas nr 48 toodud allmärkus 3 (dtl 913) kinnitab vahetul tutvumisel12 täpselt sama: uuring on 20 aastat vana ning puudutab inimgruppi, kuhu kaebaja teadaolevalt ei kuulu. Meditsiinilisi probleeme süvendavad elukestev erinevate ainete kuritarvitamine, sh alkoholism ja suitsetamine, mis on kinnipeetavate seas tavalised. Ka avalduvad kroonilised haigused ei ole olemuslikult erinevad populatsioonis esinevatest, kuid on koondunud ühiskonna abivajavatesse osadesse. Neid ja sarnaseid probleeme seostatakse enim seksuaalse riskikäitumisega ja muude ebatervislike käitumisviisidega (uuringu lk 10, PDFis lk 24). Dr Pattersoni uurimus, millele on viidatud kaebuse lisa 48 allmärkuses 2 (samuti dt 913), millega kohus vahetult allmärkuses toodud lingi kaudu tutvus, ei puuduta suremust vanglates, vaid tingimisi vabanenute suremust. Nagu vastustaja välja tõi, on alusandmed vananenud. Kõrgem suremuse risk on ka etnilistel gruppidel, kuhu kaebaja ei kuulu (Hispanic, non-Hispanic Blacks) ja madalama haridustasemega vabanenutel (isikutel, kellel ei ole vähemalt keskharidust). Artikli piirangutes (Limitations) kohaselt on surma põhjused teadmata, samas on võimalike põhjustena toodud ebaloomulikku surma, ravile juurdepääsu puudumist pärast vabanemist ja üledoosi (Abstract). Toodud andmed ei ole asjakohased nii seetõttu, et jälgiti 1989-1993. aastatel (Methods) vabanenuid New Yorki piirkonnas (SeaTac asub läänerannikul) ning mõistlikult võib eeldada, et süüdimõistmise korral tuleb kaebaja hiljemalt vabanemisel Eestisse tagasi, mistõttu ei ole USA-s viibivate vabanenud vangide võimalikud iseloomulikud sotsiaalsed riskid Eesti ühiskonnale omased. Dr Patterson on kinnitanud oma järelduste kehtivust (dtl 927), millest kohus järeldab, et tema poolt 1989-2003 kogutud andmeid ei ole ümber lükatud, kuid sellest ei tulene, et samasugused riskid realiseeruvad ka rohkem kui 30 aastat hiljem. USA kohtute poolt uuringule tuginemine ei muuda seda Eesti kontekstis asjakohaseks ega võimalda järeldada, et kaebaja elu vanglas on ohus (sh kuivõrd uuring ei käsitlenud suremust vanglas). Tingimused kambris
42.Korralduse kohaselt on enamikus kinnipidamisasutustes, sh SeaTacis kinnipeetavatel vähemalt kolm ruutmeetrit isiklikku ruumi inimese kohta ning on ebatõenäoline, et kaebaja paigutatakse tema kui süüdistatava profiili arvestades kinnipidamisasutusse, kus on vähem isiklikku ruumi. 15-16tunnise kambrivälise aja jooksul on kinnipeetavatel võimalik kasutada privaatseid tualette ning kambri öise sulgemise ajal on kinnipeetavatel võimalik kasutada avatud tualettpotti, mis asub kambris (lkd 20-21). Kinnipidamisasutuste tingimused on inimlikud ja seaduslikud ning kinnipeetavatele on tagatud puhtus, valgustus, värske õhk. Kõikides kinnipidamisasutustes võimaldatakse kinnipeetavatel viibida 16 tundi päevas, seitse päeva nädalas kambritest väljas ning erinevad tegevused (toitlustus, vaba aja veetmine, koolitunnid, usulised tegevused jne) toimuvad erinevates hoonetes kogu kompleksis ja eemal majutusüksusest (lk 23). Vastustaja kogutud teabest nähtub kambritingimuste kohta: - Enamikes kinnipidamisasutustes on 3 ruutmeetrit isiklikku ruumi ja on ebatõenäoline, et kaebaja määratakse kinnipidamisasutusse, kus on vähem kui isiklikku ruumi (04.12.2024 kiri, dtl 14551456). FDC SeaTac kambrites on igal kinnipeetaval rohkem kui kolm ruutmeetrit isiklikku ruumi kambri kohta (08.01.2024 kiri, dtl 1474). Kambrid on kahekohalised. Mõõtmed on silma järgi hinnates ligikaudu 3x4 meetrit. Külastatud kambri aknast kumas päevavalgust, klaas oli hägustatud. Kambris paiknevad kahekorruseline narivoodi, laud ühes selle külge kinnitatud tooliga, kapp
kinnipeetavate isiklike asjade (sh ravimite) hoidmiseks, kraanikauss ning WC-pott (justiitsatašee memo dtl 1529). - Igas kambris on avatud tualettpott, kuid see on ette nähtud juhuks, kui kambris viibivatel kinnipeetavatel on vaja kasutada tualetti kambri öise sulgemise ajal, mil kambrist väljumine ei ole võimalik. 16-tunnise kambrivälise aja jooksul saavad kinnipeetavad kasutada privaatseid ühele inimesele mõeldud WC-kabiine, mis asuvad igas majutusüksuses ja kogu kinnipidamisasutuses. Kambrivälise aja jooksul võivad kinnipeetavad kasutada ka kambris olevat tualettpotti, kui nende kambrikaaslane on kambrist väljas, tagades privaatsuse ukse sulgemisega (04.12.2023 kiri, dtl 14561457). Kambri uksed ei ole valmistatud läbipaistvatest trellidest, vaid sarnanevad tavaliste ustega, milles on väike aken. Seetõttu on suletud ukse korral teatav privaatsus tagatud. Kambrivälise aja jooksul saavad kinnipeetavad kasutada ka kõikjal hoones, sh tegevusruumides nagu raamatukogu, asuvaid tualette (08.01.2024 kiri dtl 1474). Privaatsuse tagamine WC pruukimisel toimub FDC ST ametnike selgitusel kokkuleppel kambrikaaslasega või lihtsalt kasutades aega, kui teine on eemal (nt õppeklassis vms). Ajavahemikul ca kl 22-6, kui kambrid on suletud, toimub WC kasutamine kambrikaaslasega samas ruumis viibides. Vahesein ülejäänud kambrist eraldamiseks puudub. Kapist ja isiklikest esemetest on WC-pott ligikaudu meetri või rohkema võrra eemal. Külastatud kamber oli heas korras ja puhas. Silma ei jäänud asjaolusid, mis lubanuks hügieeni suhtes etteheiteid teha (justiitsatašee memo, dtl 1529). - Kuna kõik BOP kinnipidamisasutused vastavad Ameerika Parandusasutuste Ühenduse standarditele, on kõikides eluruumides valgusmõõturiga (illuminomeetriga) kontrollitud, et sealne valgustus on piisav (04.12.2023 kiri, dtl 1458). Kõik BOP kinnipidamisasutused lubavad kinnipeetavatel viibida 15 tundi päevas, seitse päeva nädalas kambritest väljas (dtl 1476). Ühisalal on rohkesti valgust (justiitsatašee memo, dtl 1529).
43.Vastustaja küsis ka fotosid spordiväljakust, duširuumidest ja WC-st, mille USA ametivõimud jätsid lühikese ajaraami tõttu edastamata (dtl 1466). Kuigi võib möönda avalikku huvi väljaandmise kiireks otsustamiseks, leiab kohus, et mööndes kohtumenetluse võimalust, tulnuks vastustajal nimetatud tõendid paluda siiski võimalusel esitada, arvestades nende kättesaamiseks vajalikku aega. Ka siis, kui vastustaja ei pidanud vajalikuks sellist tõendit oodata, oleks sellel olnud ka asjaolusid ilmestav tähtsus käesolevas kohtuvaidluses, mille algatamine oli vastustajale eelduslikult prognoositav. Arvestades aga ennekõike tualeti asukoha osas poolte vahelist üksmeelt faktiliste asjaolude kohta; duširuumi kohta vaidluse puudumist ning kohtu poolt spordiväljaku kohta edaspidi analüüsitut, ei ole tegemist sellise uurimiskohustuse rikkumisega, mis tooks kaasa haldusakti tühistamise.
44.Vastustaja on kambripinna osas saanud korduvalt kinnituse, et kaebajal on isiklikuks ruumiks vähemalt 3 ruutmeetrit. Kohus nõustub samas kaebajaga, et justiitsatašee poolt toodud kambrimõõtmeid saab kambri paigutust, sh käsiraamatus toodud pilti arvestades (haldusasi nr 3-232037, dtl 2291), pidada pigem ülemäära suureks. Kambri paigutus käsiraamatus on sealjuures kooskõlas R. Palmquisti mälestuste järgi tehtud joonistustega (dtl 347-348), kes peab kambri suuruseks 2,4x3 meetrit ehk 7,2 ruutmeetrit (dtl 585, p 4). Eesti kohtupraktikas on kambri pinnast maha arvestatud tualeti ala, st ligikaudu ruutmeetri ulatuses. On küll mööndud, et maha võib arvata ka mööbli, kui see ilmselgelt takistab liikumist, kuid sellegipoolest ei ole voodeid, laudu, toole, kappe kambripinnast maha arvatud. Seega ka tualeti pinna 28(40)
mahaarvamise korral on kaaskambrikaaslase korral kaebajale tagatud vähemalt 3 ruutmeetrit isiklikku pinda. Kohus märgib, et EIKi praktika kohaselt on vähem kui 3 ruutmeetri isikliku pinna korral eeldus, et isikut on inimväärikusele mittevastavalt koheldud, kuid seda eeldust on võimalik muude kinnipidamistingimustega kummutada. Nagu vastustaja on välja selgitanud, siis erinevalt Eestis vahistatule kehtivast reeglist, mille kohaselt hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib (VangS § 90 lg 3), on USA kinnipeetavatel (sh eeluurimisvanglas) muude piirangute puudumisel 16 tundi kambrivälist aega. Seega on kaebaja SeaTacis viibimise korral kohustatud kambris viibima sisuliselt üksnes uneajal. Ärkveloleku ajal kambriväliste ühisalade vaba kasutus kompenseerib suurel määral kambris isikliku pinna vähesuse ja seega ka inimväärikust rikkuva kohtlemise eelduse.
45.Pooled ei vaidle selle üle, et kambris on tualettpott, mis on muust ruumist eraldamata. Tualettpoti kambri muust osadest eraldamist on peetud EIKi praktikas oluliseks ning on arusaadav, miks selline lahendus on ebameeldiv kui mitte enamat. Vastustaja kogutud teabest tuleneb, et kambris oleva tualettpoti kasutamine võib olla vajalik üksnes öisel ajal. Muul ajal päeva kestel on võimalik kasutada mujal asuvaid WC-sid või kambris olevat WCd ilma kambrikaaslase juuresolekuta. Samuti võib ka eeldada, et öisel ajal on suurem tõenäosus, et kambrikaaslane magab. Tegemist on küll olulise ebamugavusega, kuid see ei ole sellise kaaluga vastuolu konventsiooni art-s 3 toodud alandava kohtlemise keeluga, et välistaks kaebaja väljaandmise. EIK praktikas on peetud kumulatiivselt rikkumiseks tingimusi, kus kambrikaaslasi on palju, isik peab samas ruumis viibima sisuliselt kogu ööpäeva ning ka samas ruumis sööma (Longin vs. Horvaatia, 06.11.2012 otsus 13 nr 49268/10, p 60), kuid käesoleval juhul sellised kumulatiivsed tingimused puuduvad. Kinnipeetava käsiraamatu kohaselt on ka kambris söömine keelatud (vt eelnev otseviide, lk 8). Kohus märgib täiendavalt, et kinnipeetava käsiraamatus on kinnipeetavatele antud suunised, kuidas toimida kambris tualeti kasutamise korral (lk 13) ning et tualeti kasutamise jälgimine loetakse seksuaalseks ahistamiseks, mille korral võetakse toimepanija vastutusele seaduses ettenähtud karmimas ulatuses (lk-d 68-70). Käsiraamatus toodu on otseses vastuolus J. Perdue järeldusega, et vanglaamet ei ole kohustatud tagama meessoost õigusrikkujate privaatsust tualeti kasutamise ajal ja seega ta seda ka ei tee (05.02.2024 arvamus, dtl 2076). Kohtule ei ole avaldatud, millele arvamuse esitaja, vaatamata sõnaselgele regulatsioonile, oma väites tugineb. Kohus leiab, et vastustaja on täitnud ka piisavalt oma uurimiskohustust kambrivälise aja tualettide kasutamise võimaluste väljaselgitamisel ning kogutud seisukohad on omavahel vastuoludeta. J. Perdue seisukohas puuduvad ka selles küsimuses (dtl 2075) allikad, millele tuginedes tuleks järeldada, et vastustaja on uurimiskohustust ebapiisavalt täitnud või vastustajal pidanuks (mh enne korralduse andmist) tekkima kahtlus vastupidises.
46.Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks tõstatanud haldusmenetluses kahtluseid põhjendamatute kambrisse sulgemiste kohta (lockdown) või soovinud ka selle kohta küsimuste esitamist (dtl 1268).
https://hudoc.echr.coe.int/?i=001-114247
29(40)
Tegemist ei ole ka küsimusega, mis oleks olnud eelnevas menetluses fookuses. Ka siis, kui kaebajal napib aega tõendi kogumisel, peab ta vastava kahtluse mõistlikul määral tõstatama või esitama selle kohta küsimusi. Kaebaja on esitanud kohtuniku otsuse (dtl 607), mida vastustaja juba haldusmenetluses analüüsis, leides, et kaebaja poolt esitatud kohtuniku seisukoht ei puuduta kuidagi tingimusi nendes kinnipidamisasutustes, kuhu kaebajad võidakse paigutada (korralduse lk 8). Kohus nõustub sellega, et kaebaja poolt haldusmenetluses esitatud tõend puudutas ka sisult kitsalt Brooklynis asuvat Metropolitan Detention Centerit (MDC), analüüsides just selle konkreetse asutuse töökorraldust ja puudujääke. Konkreetse asutuse puudujääke arvestades leidis kohtunik, et need moodustavad erandlikud põhjused, et konkreetse isiku kinnipidamine pole asjakohane (dtl 611). Seetõttu ei tõenda see tõend, sh lahendis viidatud teised juhtumid, milles on samuti viidatud üksnes MDC-le, süsteemset probleemi USA vanglasüsteemis. Ka Drateli 22.02.2024 raport (tõlge dtl 2333 jj) tugineb samale lahendile. Seoses liikumispiirangutega SeaTacis on kaebaja viidanud J. Drateli 17.01.2024 seisukoha lk-le 7 (viide kaebuse punktis 5.2.25; seisukoht dtl 1938). Kohtule ei nähtu, et arvamuse kirjutajal oleks asjaolu kohta kindel teadmine. Liikumispiirangute põhjused on olulises osas julgeolekualased – vägivalla vahejuhtumite, jõukudevaheliste pingete ja mõrvade (Drateli seisukoha lk 10), keskkonna- ja/või hooldusprobleemidega seotud (nt elektrikatkestused). Neid võimaldab kehtestada ka Eesti VangS § 8 lg 2.
47.Loomuliku valguse osas märgib kohus esmalt, et vastustaja on nimetatud asjaolu uurinud ning kogutud teabest ei pidanud tekkiva vastustajal kahtlust, et ruumid on piisavalt valgustatud, sh vajadusel koostoimes kunstvalgusega. Teisalt on EIK leidnud, et ilma ülerahvastatuse või ventilatsioonisüsteemi ja kunstliku valgustuse häireteta ei saa ainuüksi loomuliku valguse vähesusest iseseisvalt järeldada konventsiooni art 3 rikkumist (Ananyev jt vs Venemaa, 10.01.2012 otsus14 nr 42525/07, p 154). Sellist koosmõju, mis kaebajale võiks SeaTacis tekkida, käesolevas asjas kohtule aga ei nähtu. Võimalused õues viibimiseks ja sportimiseks
48.Korralduse kohaselt on kõikides kinnipidamisasutustes vaba aja osakond, mis vastutab huvitegevuse ja spordi võimaluste eest. FDC SeaTacis on olemas vabas õhus vaba aja veetmise ala võrkpalli- ja korvpalliväljakutega, mis võimaldab värskes õhus ja päikese käes viibimist. Samuti asuvad seal elektrilised aeroobikaseadmed ja võimalik on kasutada erinevaid spordivahendeid. Kaebaja väidab, et kaebajal puudub SeaTacis tegelikult õues viibimise võimalus. Spordivahendite olemasolu ja kasutusvõimalust kaebaja kahtluse alla ei sea. Ka ei ole kaebaja seadnud kahtluse alla pärast võimalikku süüdimõistmist värskes õhus viibimise võimalust, mille kohta on 04.12.2023 kirjas selgitatud, et süüdimõistetud kinnipeetavaid majutavates asutustes on suur väliala vaba aja veetmiseks, kus on olemas mugavused nagu korvpalliväljakud, jooksurajad ja pesapalliväljakud (dtl 1458). Vastustaja kogutud materjalidest nähtub, et SeaTacis on päeval kinnipeetavatel vaba juurdepääs puhkehoovile, kus on olemas jõusaal ja spordivarustus. Hoov on siseruumides, kuid värske õhu tagamiseks pealt avatud (dtl 1456; During the day, inmates have free access to a recreational yard that includes gym and sporting equipment. The yard is indoors but open on the top to allow for fresh air.,
https://hudoc.echr.coe.int/?i=001-108465
30(40)
dtl 1446, 04.12.2023 kiri). USA võimud on 08.01.2024 selgitanud, et SeaTacis on iga majutusüksuse juures vabas õhus vaba aja veetmise ala võrkpalli- ja korvpalliväljakutega, mis võimaldab värskes õhus ja päikese käes viibimist. Seal asuvad ka elektrilised aeroobikaseadmed (dtl 1474). 21.01.2024 kirjas on USA võimud selgesõnaliselt vastanud jaatavalt küsimusele, kas kinnipeetaval on võimalik kõndida õues (outside, dtl 1465). Justiitsatašee memo kohaselt on igal korpusel oma värskes õhus paiknev spordikompleks. Põhimõtteliselt seisneb see ligikaudu poole korvpalliplatsi suuruses väljakus ühes pallidega ning mõningate muude kehakultuurivahenditega (nt kõhulihaste treenimiseks mõeldud pink, aeroobsete harjutuste seadmed jms). Olemas on matid, millel harjutusi teha (dtl 1530 alapunkt (u)).
49.Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on vastustaja korduvalt uurinud, kas kaebajal on võimalik SeaTacis sportida värskes õhus. Sealjuures on kinnitatud nii värskes õhus kui ka päikese käes viibimist. Poolte vahel on põhimõtteline vaidlus selle üle, mida tähendab õues ja/või värskes õhus viibimise ja sportimise võimalus (inglise keeles: outdoors, outside). Kaebaja viidatud EIKi praktikast tuleneb, et õues (EIK praktikas outdoors) viibimise võimaluse hindamine on oluline siis, kui küsimuse all on kinnipeetavale tagatav piisav isiklik ruum (Ananyev jt vs. Venemaa, 10.01.2012 otsus 15 nr 42525/07, p-d 149-150). Oluliseks on peetud seda, kui õues sportimise ala on pikemat aega suletud; ala on minimaalselt suurem kambrist endast ja sisuliselt kambri moodi piiratud ala (p-d 151-152). Vajalik on ka piisava loomuliku valguse ja värske õhu olemasolu (samas p 153). Sellest tuleneb, et võimalus vabas õhus viibida on see, mis tasakaalustab isikliku ruumi piiratust. Sealjuures on oluline ka vastava ala ruumikus; aeg, mille kestel on võimalik ala kasutada; erinevate vahendite või ajaveetmisviiside olemasolu ning ka kaitstus ilmastikutingimuste eest (katuse olemasolu)16. Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (edaspidi CPT) soovitustest tuleneb, et igale kinnipeetavate tuleks pakkuda õues või värskes õhus (sõltuvalt antavast tõlgendusest) viibimise võimalust sportimise eesmärgil vähemalt ühe tunni kestel iga päev. Vastav ala peaks olema ruumikas, piisavalt varustatud võimalustega end sportlikult proovile panna. Alal peaks olema ka puhkevõimalus (nt pink) ja kaitse ilmastikunähtuste eest17. 2021. aastal avaldatud soovituses on CPT toonud alternatiivina värskes õhus viibimise (open air)18. Kohus jätab tõendina kõrvale kaebaja esitatud R. Palmquisti joonistused ja selgitused (dtl 583, tõlge dtl 2096), kuivõrd tema enda selgituste kohaselt oli tema viimane kokkupuude SeaTaciga 15 aastat tagasi ning muud allikad (vrdl kambripildid) ei ole nendega piisavas kattuvuses.
50.Kohus leiab, et ennekõike peab olema kinnipeetavale tagatud võimalus viibida värskes õhus ja loomuliku valgusega ruumikas keskkonnas sportimise eesmärgil. Ka VangS § 55 lg 2 nõuab kinnipeetavale värskes õhus jalutuskäigu võimalust. Kohtule ei nähtu, et oleks määratletud või subjektiivse õigusena nõutav, et kinnipeetav peab saama viibida mulla- või murupinnal või nägema horisontaalset vaadet ehk horisonti. Sellistele nõuetele ei vasta või ei ole alles lühikest aega tagasi vastanud ka Eesti vanglad igapäevase jalutamisvõimaluse osas19.
https://hudoc.echr.coe.int/?i=001-108465 EIK - Guide on the case-law of the European Convention on Human Rights; Prisoners’ Rights, p 54-57. Kättesaadav: https://www.echr.coe.int/documents/d/echr/Guide_Prisoners_rights_ENG
https://rm.coe.int/16806cc449 lk 7
https://rm.coe.int/1680a3e6a3 p 80, lk 6
https://hudoc.cpt.coe.int/eng?i=p-est-20170927-en, p 50
31(40)
Vastustaja väljaselgitatust tuleneb, et tegemist on ruumika alaga, kus on tagatud erinevad spordivahendid või -võimalused; alale on juurdepääs nii värskel õhul kui ka loomulikul valgusel. Kinnipeetavatel on alale päeva jooksul vaba juurdepääs (dtl 1456). Nimetatud asjaolusid ei ole ka kaebaja kahtluse alla seadnud. Ka siis, kui tegemist on piirjuhtumiga siseruumi ja välisala piiritlemisel (mis hetkest muutub kinnipidamisasutusele iseloomuliku puuduliku horisontaalse vaate ja ilmastikunähtuste eest kaitsva varikatusega ala sõltumata värske õhu juurdepääsust siseruumiks), täidab see põhilisi eesmärke, mida EIK ja CPT on enda praktikas värskes õhus viibimise ja sportimise võimaldamisel oluliseks pidanud. Ka siis, kui konventsiooni liikmesriigid on endile siinkohal seadnud teistsuguse standardi, ei pea nad seda nõudma kolmandatelt riikidelt ning tegemist ei ole ebainimliku ja piinava kohtlemise keelu olemusliku rikkumisega. Kinnipidamisasutuse lennujaama lähistel asumise osas nõustub kohus vastustaja vastuses tooduga ja sealhulgas sellega, et see ei anna alust asuda seisukohale, et SeaTacis kinnipidamine oleks seetõttu piinav, ebainimlik või muul moel jämedalt põhiõigusi riivav (dtl 1102, p 82). Oht langeda vägivalla ohvriks ja diskrimineerimine
51.Korralduses on toodud (lk 22), et kinnipeetavaid püütakse kaitsta vägivalla eest ning selleks on ka vastavad menetluslikud mehhanismid, sh nii kaitsmiseks kui ka ründajate heidutamiseks. Kohus käsitles personalipuuduse teemat eelnevalt ega korda seda. Vastustaja kogutud teabest USA-lt nähtub, et paigas on protseduurid, sh eraldatakse kinnipeetavad mh turvalisusastme alusel (04.12.2023 kiri, dtl 1457). Vägivallategusid toime pannud kinnipeetavaid karistatakse (samas, lisaks 08.01.2024 kiri, dtl 1475). Sama küsimust on käsitlenud justiitsatašee oma memos, tuues välja, et SeaTaci peetakse üldiselt turvaliseks asutuseks, kus ei ole toimunud kinnipeetavate omavaheliste rünnakutega seotud intsidente, mis oleksid lõppenud mõne kinnipeetava surmaga. SeaTacis on kinnipeetud eri rahvusest ja rassidest isikuid, sh isikuid, kelle suhtes on olnud avalikkuse kõrgendatud huvi. Sellele vaatamata ei minetata valvsust (dtl 1526). Kinnipeetavate paigutamisel võetakse arvesse kinnipeetava tausta, isikuomadusi jne ning nii korpuse kui kambri tasandil peetakse silmas, et kinnipeetava suhtes ei tekitataks ohuolukorda. Eesmärk on kinnipeetava turvalisus ning et kannatada ei saaks ei füüsiline ega vaimne tervis. Kui konkreetne isik peaks kujunema turvaprobleemiks, leitakse ühiselt korrektsiooniteenuste osakonnaga (Correctional Services Department) sobiv kinnipeetava paigutus, et edasisi probleeme vältida (dtl 1527). Kohus leiab, et nii nagu kaebaja leiab, et vastustaja kinnitused on üldsõnalised, on ka kaebaja allikad samavõrra üldsõnalised – J. Perdue 05.02.2024 seisukoha punktid 35-36 (nagu kaebaja on neile viidanud kaebuse p-d 5.2.56; dtl 2083) ning J. Drateli 17.01.2024 arvamus (tõlge dtl 1932 jj, kaebaja viidatud tekst alates dtl 1940). J. Perdue seisukohast nähtub samas, et julgeoleku teemadega tegeletakse, sh kuidas häirivaid sündmuseid lahendada (milleks vägivallaoht kahtlemata on). Olukorras, kus probleemi juurpõhjuseks on personalipuudus, mida kohus eelnevalt analüüsis ja leidis, et sellega tegeletakse, ei saa järeldada, et vägivallaohu põhjuseks on üldine inimõiguste mittejärgimise soov või väärtusruumi erinevus. Ka Drateli analüüsis on üldiselt kirjeldatud jõuguvägivalla olemasolu USAs, mis kandub ka kinnipidamisasutustesse. Samas nähtub Drateli analüüsist, et jõuguvägivallaga tegeletakse, st seda ei jäeta tähelepanuta. M. Bairdi 30.10.2023 arvamus puudutab New Yorgi piirkonna kinnipidamisasutust (MCC – Metropolitan Correctional Center), mida vastustaja on korralduse lk-l 20 käsitlenud ja mis on suletud. 32(40)
Eeltoodust leiab kohus, et konkreetse kinnipidamisasutuse kontekstis ei ole ükski kaebaja avaldatud kahtlus süsteemset kinnitust leidnud. Ka ei tulene kogutud andmetest, et ainsaks lahenduseks on kaebaja viibimine üksikvangistuses.
52.Kaebaja väite osas, et teda võidakse diskrimineerida tema rahvuse tõttu (sõltumata Eesti kodakondsusest), nõustub kohus korralduse lk-l 22 tooduga. Olukorras, kus Venemaa Föderatsioon ründas Ukrainat, on võimalik venevastane meeleolu mistahes Venemaa tegevust hukkamõistvas ja Ukrainat toetavas riigis. Seega ainuüksi selle tõttu ei erineks kaebaja olukord oluliselt Eestis, mujal Euroopas ega USAs viibides. Määrav on üksnes see, kas võimalike probleemidega piisavalt tegeletakse. Föderaalne Vanglaamet on 08.01.2024 kinnitanud, et BOP-i kinnipidamisasutustes ei ole teada ühtegi diskrimineerimisjuhtumit, mis oleks puudutanud eriti vene rahvusest või venekeelseid isikuid. Samuti ei ole teada mistahes diskrimineerimisjuhtumitest isikute vastu, kes on pannud toime kuritegusid, milles süüdistatavaid süüdistatakse, või finantskuritegusid üldiselt (dtl 1475, sama ka 08.12.2023 kirjas, dtl 1364). Muud kinnipidamistingimused
53.Kaebaja ei ole kohtumenetluses enam tuginenud huvitegevuse võimalikele puudujääkidele ning vastavat osa on korralduse lk-l 20 käsitletud (vt ka USA 08.12.2023 vastus, dtl 1363). Vastavalt ringkonnakohtu suunistele (p 21) on korralduses kajastatud ka kaebesüsteemi olemasolu ja toimimist (lk-d 23-24). Kuigi kirjeldus vastab kohustusliku kohtueelse menetluse tunnustele (vt ka 08.12.2023 vastus, dtl 1366), on sarnane kohustuslik süsteem ka Eestis (vt VangS § 11 lg-d 5 ja 8) ning seda ei ole senise kohtupraktika pinnalt peetud põhiseadusvastaseks.
54.Kaebaja on avaldanud kahtlust, et vastustaja on jätnud välja selgitamata kaebaja kinnipidamistingimused pärast võimalikku süüdimõistmist. Korraldusest nähtub, et vastustaja on selle kohta uurinud ning järeldanud, et ülevaade kinnipidamistingimustest käsitleb kokkuvõtlikult kinnipidamistingimusi asjakohastes asutustes nii vahistamise kui ka süüdimõistmise korral (dtl 20). Sama järeldus tuleneb USA 04.12.2023 kirjast, kus on toodud, et vastused sisaldavad teavet kõikide kinnipidamisasutuste kohta, kus süüdistatavaid võidakse majutada (dtl 1455). Seega samade standardite järgimisel ei oma konkreetne karistuse kandmise koht tähtsust. Samas kirjas on toodud ka viide õiguslikule juhisele, mis on eraldi materjalina toimikus (dtl 1536 jj). Juhise lk-l 16 jj on toodud karistuse kandmise koha määramise põhimõtted, mille osaks on ka süüdimõistetu Eesti mõttes individuaalse täitmiskava vajadused, kohtu soovitused, eraldamisvajadus ning turvakaalutlused (dtl 1557). Toodud põhimõtted ei ole ilmselgelt põhjendamatud. Kohus jääb eeltoodu juurde, et kaebaja esitatud analüüsides viidatud probleemid on põhjustatud üldisest personalipuudusest, millega tegeletakse riiklikul tasandil. Kohus nõustub T. Gerassimenko ja A. Magerramovi selgituste osas vastustaja vastuses (p 97) tooduga. Kohus leiab, et mõlema isiku kirjeldused (dtl 748 ja dtl 764) kambriruumi jagamisega kümnete inimestega on vastuolus SeaTaci kohta eelnevalt kogutud ja tuvastatud teabega. Kohus nõustub ka vastustajaga osas, et T. Gerassimenko kinnipidamine USAs lõppes 2016. aastal ning A. Magerramov viibis idaranniku kinnipidamisasutustes, sh kirjeldusest nähtuvalt puudutab enamik kirjeldusi eeluurimisvanglat (s.o kinnipidamistingimusi enne kriminaalmenetluse lõppu, dtl 765). Kinnipeetavate 33(40)
arv on ka võrreldes ajaga, mil T. Gerassimenko USAs viibis, märkimisväärselt vähenenud (vt 04.12.2023 kiri, dtl 1189). Asjaolu, et kaebaja võidakse USA vaatest välismaalasena mitte paigutada kõige madalama turvalisusrežiimiga vanglasse, ei ole ilma mõistliku põhjuseta ebavõrdne kohtlemine. Välismaalasest kinnipeetaval saab eeldada mingil määral kõrgemat põgenemisriski või siis vähemalt seda, et põgenemise korral välisriiki on teda keerukam tabada. Teiseks on eelduslikult iga riigi huvi, et tema pinnal viibiksid üksnes seadusliku alusega välismaalased ning pärast võimaliku karistuse lõppu või juba varem oleks tagatud isiku kodumaale tagasisaatmine ebaseaduslikult USAsse jäämise asemel. Sarnased kaalutlused on põhimõtteliselt lubatavad ka Eestis. J. Perdue 16.09.2023 arvamuses (dtl 681 jj) on toodud alates punktist 51 (lk 22) madala turvalisusega vangla kirjeldus, sh probleemid ülerahvastatusega, kuid arvamuses puuduvad mistahes viited, millele ülerahvastatuse järeldus tugineb. Ka arvamuse punktis 58 on mööndud, et oluline on esitada kohtule madala julgeolekuastmega föderaalvanglate ülerahvastatuse protsendid, kuid hiljutised andmed ei ole eksperdile kättesaadavad (dtl 708). Drateli 22.02.2024 lõppraporti kohaselt on ülerahvastatuse protsent 6% (dtl 2362); kuid samas raportis lingitud materjaliga20 tutvudes selgub, et ülerahvastatuse hinnangu aluseks on kinnipidamiskohtade nimimahud (rated capacity), kuid soovitakse üle minna füüsilisele võimsusele ehk arvestades täidetud voodikohtade arvu (lk 70). Kuivõrd vastustaja kogus andmeid tegelikult kinnipeetavate arvu kohta ja need on ajas vähenenud, sh viimastel aastatel peaaegu samad olnud, ei pidanud vastustajal tekkima mõistlikku kahtlust, et kinnipidamisasutustes on süstemaatiline probleem ülerahvastatusega, mis asub otseselt mõjutama kaebaja elukvaliteeti. Kohtule nähtub, et vastustaja on uurinud kaebaja süüdimõistmise korral nii tema kinnipidamiskoha kui ka sealsete tingimuste kohta (04.12.2023 kiri, dtl 1185-1186). Teadmata, kas üldse ja millal kaebaja süüdi võidakse mõista, ei ole võimalik ka tõsikindlalt prognoosida kaebaja võimaliku karistuse kandmise kohta. Sealjuures ei nähtu kohtule, kuidas oleks vastustaja saanud selles küsimuses täiendavaid andmeid koguda. Nagu nähtub kaebaja esitatud New Yorgi lõunapiirkonna piirkonnakohtu kohtulahendist (dtl 1325), on kinnipidamistingimustel mõju ka kinnipidamise kohaldamisele. Ka on Eesti Vabariigil jätkuvalt kohustus oma kodanikku välisriigis kaitsta (KonS § 61 lg 3), jälgides, et kinnipeetud või karistust kandva Eesti kodaniku põhiõigused oleksid tagatud. Kinnipidamistingimuste kumulatiivne mõju
55.Kohus leidis eelnevalt, et ei asu uuesti hindama, mis on kaebajale võimaliku määratava karistuse pikkus ning kas karistuse pikkust arvestades on kaebaja USA-le väljaandmine õiguslikult lubatav. Kohus jätab kaebaja vastavad tõendid (kaebuse lisa 41 jj) tähelepanuta ja analüüsimata. Samas ringkonnakohtu 29.11.2023 otsuse kohaselt tuleb kinnipidamistingimusi hinnata kumulatiivselt, võttes arvesse mh kinnipidamise pikkust võimalikes kinnipidamistingimustes (p 20). Vastustaja on haldusmenetluses kontrollinud kaebajale võimalikku määratava karistuse pikkust (vt korralduse lk 12) ning USA 04.12.2023 vastuse kohaselt ei ole prokuröridele teadaolevalt ühelegi süüdistatavatele Washingtoni lääneringkonnas majanduskuriteo eest kunagi eluaegset vangistust määratud ja majanduskuritegude eest süüdi mõistetud süüdistatavatele määratakse harva pikem kui 1520
aastane karistus (dtl 1461). Karistuse määramise põhimõtteks on määrata karistuse eesmärkide saavutamiseks vangistuse, mis „ei ole pikem, kui on vaja“. Karistuse määramisel peab kohus arvesse võtma süüdistatavate individuaalset ajalugu ja tunnuseid. Kui süüdistatav leiab, et karistus on ebamõistlik, võib ta paluda apellatsioonikohtul karistust vähendada (samas, samuti 21.01.2024 kirjas, dtl 1464 ja 05.01.2024 kirjas, dtl 1486). Samas põhimõtted ja edasikaebevõimalus on ka Eesti karistusõigusele omased. Korralduses on ka viidatud, et kaebajal on võimalik taotleda Ameerika Ühendriikides mõistetud vabaduskaotusliku karistuse kandmist Eestis. Praktikas on mitmeid isikuid, sh X. X. võimaliku karistusega sarnase karistuse mõistmise korral, Ameerika Ühendriikidest Eestile karistuse kandmiseks üle antud (lk 13). Vastustaja on vastuses kaebusele (dtl 1097) viidanud eelmises kohtuasjas koostatud tabelile „Väljaandmised USA-le“ (kohtuasi nr 3-23-2037, dtl 1800 jj). Sellest tabelist ei nähtu sama valdkonnaga seotud süütegude korral süsteemselt väga pikkade karistuste määramist; sh ka juhul kui karistuse pikkus ei ole teada, kuid on teada isiku vabanemise aeg (tulp D). Samuti ei nähtu tabelist seda, et USA järjepidevalt keelduks isikute karistuse kandmiseks Eestisse toomisest. Kaebaja on siinkohal tuginenud USA 05.08.2016 keeldumisele konkreetse isiku osas (dtl 2094). Kohus peab siinkohal oluliseks välja tuua, et samas keeldumises selgitati võimalust taotleda 2 aasta möödumisel uuesti ning kohtuasjas nr 3-23-2037 ei selgunud vastustaja esitatud andmetest, sh tabelist, et isik taotlenuks üleandmist uuesti. Kuivõrd kaebaja ekspert viitas samas kohtuasjas ka selle isiku süüdimõistnud kohtuniku soovitusele (kohtuasi 3-23-2037, dtl 273), nähtub vahetult kohtuotsusega21 tutvudes, et isik mõisteti süüdi alles 26.04.2016. Sellest, et paari kuu jooksul pärast süüdimõistmist ei võimaldata ühe konkreetse isiku Eestisse üleandmist, ei saa järeldada USA Eesti kodanike koduriigile üleandmisest süsteemset keeldumist.
56.Vastustaja on korralduses kokkuvõttes leidnud, et võrdles USA kinnipidamisasutuste tingimusi üldises plaanis Eesti kinnipidamisasutustega ega tuvastanud, et kaebaja õigused saaksid USAs suuremal määral riivatud kui kinnipidamisel Eesti asutustes. Toodud probleemid ei ole võõrad ka Eesti vanglasüsteemile ning vahistatute liikumisvabadus võib olla USA kinnipidamisasutustes suurem kui Eestis. Vastustaja ei tuvastanud asjaolusid, mis lubaksid arvata, et kinnipidamistingimused Ameerika Ühendriikides oleks isiku õiguste riivete seisukohalt põhimõtteliselt halvemad kui kinnipidamistingimused Eestis (lk 24).
57.Esimeseks põhimõtteliseks erisuseks Eestis tagatavatest õigustest, mida on mh pidanud oluliseks ka Riigikohus (vt 11.06.2019 otsus nr 5-18-8), on õigus pikaajalisele kokkusaamisele ja eelkõige selle sisustamine. Nagu nähtub USA võimude vastustest, siis ka muus osas erandite tegemise korral, pikaajalise kokkusaamise puhul USAs ööbimisega külastus lubatud ei ole (21.01.2024 vastus, dtl 1464). Nimetatu kohta on vastustaja korralduses leidnud, et perekonna- ja eraelu puutumatuse riive intensiivsus kaalub väljaandmisega taotletava legitiimse eesmärgi üles üksnes erandlikel asjaoludel. Võttes arvesse võimalusi USA kinnipidamisasutuses perega suhtlemist ja kohtumist jätkata) on vastustaja seisukohal, et väljaandmise eesmärk, arvestades kaebajale USA-s etteheidetavate kuritegude raskust ja põhjustatud kahju ulatust, ja avalik huvi kaaluvad üles kaebaja perekonnapõhiõiguse riive. Kohus nõustub vastustaja järeldusega. Tegemist ei ole kinnipidamistingimusega, mis oleks vastuolus EIÕK art 3 piinamise ning inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeluga. Nagu kohus
eelnevalt viitas, siis on EIK ka möönnud, et selle tingimuse osas puudub konventsiooni liikmesriikides üksmeel ja konventsioon ei nõua sellise kokkusaamise tagamist. Kaebaja pereelu on kahtlemata riivatud, kuid seda riivet kompenseerivad määral, et riivet ei saa pidada rikkumiseks, muud võimalused kaebajal oma perega suhelda. Kohus nõustub ka vastustajaga osas, et kaebajale on etteheidetav väga suure kahju tekitamine ja mitte ettevaatamatusest, vaid teadlikult ja organiseeritult suuremahulise ja pikaajalise pettuse toimepanemine. Juhul kui kaebaja sellises teos süüdi mõistetakse, on perega suhtlemise raskused ja väiksem kontakt ka kaebaja enda tegevuse tagajärg, millest olnuks kaebajal võimalik hoiduda.
58.Teiseks on erisus kambris oleva tualeti osas, mis ei ole eraldatud ülejäänud ruumist ning mis võib põhjustada isikule olulisi ebamugavusi, kui ta peab kambrit jagama. Vaatamata sellele, et tegemist on intensiivse riive võimalusega, mille osas konventsiooni liikmesriikidelt oodataks teisiti lahendamist, puuduvad muud raskendavad asjaolud, mis on kogumis toonud kaasa EIKi praktikas järeldusele jõudmise, et EIÕK art 3 lävendit on ületatud (ülerahvastatus, ligikaudu ööpäevaringne kambrisse sulgemine, lähedal söömine jne). Kambris olevat tualetile on mitmeid alternatiive ning isikute pahatahtlik käitumine on rangelt karistatav. See kõrvalekalle ei ole ka seotud pikaajaliste kokkusaamiste puudumisega ega moodusta sellega ühisosa.
59.Olukorras, kus kohus hindas SeaTaci tingimusi ning leidis, et need ei ole vastuolus art 3 piinamise ning inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeluga ning vahistatu liikumisvabadus võib olla suurem kui Eestis, puudus vastustajal ka vajadus koguda teavet, mis on kaebaja võimalik vahi all viibimise aeg. Kohus jätab kaebaja sellekohased tõendid tähelepanuta, kuna need ei ole asjakohased. Arvestades süüdistuse tõsidust ei nähtu kohtule kinnipidamistingimusi kogumis hinnates, et vastustaja oleks eksinud oma järelduses, et kaebaja Eesti Vabariigi poolt väljaandmine ei too kaebajale kaasa tema põhiõiguste ülemäärast riivet (korralduse lk 24). Pereliikmete kaebus
60.Korralduses on käsitletud süüdistataval pereliikmetega kontakti säilitamise võimalikkust (lk 23) ning viidatud ringkonnakohtu lahendis perekonnapõhiõiguse kohta öeldule (lk-d 4 ja 17). Tallinna Ringkonnakohus nõustus 29.11.2023 otsuses nr 3-23-2037 perekonnapõhiõiguse riive proportsionaalsuse osas halduskohtu otsuse punktiga 24. Ainuüksi perekonnapõhiõiguse riive tõttu ei saa kaebaja väljaandmist pidada ebaproportsionaalseks. Avalik huvi kriminaalmenetluse läbiviimiseks kaalub üles kaebaja perekonnapõhiõiguse riive. Erandlikke asjaolusid, millele on viidatud EIK otsuses Čalovskis vs. Läti (p 147)22, praeguses asjas ei esine (ringkonnakohtu otsuse p 24). Halduskohus nõustub perekonnaõiguse riive kohta korralduse lk-l 17 neljandas lõigus tooduga ega korda seda HKMS § 158 lg 2 alusel. Kohus märgib täiendavalt, et ainuüksi suure vahemaa tõttu ei ole väljaandmist pidanud lubamatuks ka EIK (vt eelnev viide King vs. Ühendkuningriik). Sarnaselt ei ole absoluutne ega vabasta vanemat kriminaalmenetluse talumise kohustusest lapse õigus vanemaga suhelda. Eeltoodut ei kummuta ka
https://hudoc.echr.coe.int/?i=001-145791,
36(40)
pereliikmetest kannatanute viidatud 21.12.2023 otsus29 nr C-261/22, milles on toodud olulises osas samad põhimõtted, mida kohus on eelnevalt välja toonud: vastastikune usaldus ja tunnustamise põhimõte väljaandmisel (p 33); põhiõiguste järgimise eeldamine (p 34); kohustus kahtluse korral selgitada välja, kas esinevad süsteemsed puudused (p 45), samas ainuüksi asjaolust, et haldusorganil puudub tingimuste osas kindlus, ei saa lugeda isikule ohu tekkimist tõendatuks (p 44). Määravaks on piisav alus arvata, et isikut ja tema lapsi ähvardab süüdistatava väljaandmisel tegelik oht (p 55). Nimetatud küsimusi on kohus varem analoogselt käsitlenud ning pereliikmete võimalust suhelda väljaantavaga kinnipidamisasutuses on kohus kinnipidamistingimuste osas analüüsinud.
61.Kohus ei nõustu, et rikutud on menetlusnorme ärakuulamise või tõendite esitamise võimaluse osas. Kohtule nähtub vaidlustatud korraldusest (lk 4 jj): - X. X.it teavitati haldusmenetluse jätkamisest 14.12.2023 (dtl 47). - X. X.i pere esindajad taotlesid enda kaasamist 19.12.2023 (dtl 1332). Taotluses on soovitud vastamistähtajaks 18.01.2024 (dtl 1333). - Justiitsministeerium edastas põhimotiivid ja kogutud teabe 08.01.2024 ja 10.01.2024. - Justiitsministeerium pikendas ärakuulamise tähtaega kuni 18.01.2024 (dtl 1335). - Pere esindajad taotlesid täiendavate tõendite esitamiseks lisaaega, kuna tõendite kogumiseks läheb veel mitu nädalat. Kohtule nähtub, et Justiitsministeeriumi 14.12.2023 kiri haldusmenetluse jätkamise kohta on olnud pereliikmetele kättesaadav (pereliikmete kaebuse lisa 4, dtl 47jj). Vastavas kirjas on toodud Justiitsministeeriumi poolt seni kogutu ülevaade, sh pereliikmetega sidemete säilitamise kohta. Algselt määras Justiitsministeerium vastamise tähtajaks 22.12.2023. Justiitsministeerium rahuldas, küll pikema kirjavahetuse tulemusel, vastamise tähtaja pereliikmete poolt 19.12.2023 taotluses soovitud tähtajani – 18.01.2024. Kohus toob eraldi välja, et kaebajad ei täpsustanud haldusmenetluse käigus, milliseid konkreetseid tõendeid nad esitada soovivad. Pereliikmetest kaebajad on kohtumenetluse käigus esitanud üksnes booking.com väljavõtted reiside hindade kohta (kaebuse lisad 11-14) ning Robert J. Palmquisti selgituse (lisa 15), mis on dateeritud 23.01.2024. Seega oli kaebajatel viimati nimetatud tõend soovi korral pärast saabumist, kuid enne korralduse andmist haldusmenetluses ka esitada. Väljavõtted (kuupäevaga 29.01.2024) oli kaebajatel võimalik koguda ka varem. Kohus on ka R. Palmquisti arvamusest nähtuvat kohtuotsuses analüüsinud. Kohus jääb menetlusnormide järgimise osas ka eelnevalt X. X.i kaebuse analoogsete argumentide kohta öeldu juurde.
62.Kohus leiab, et vastustaja ei ole rikkunud LasteKS § 21 sätteid. Vastustaja on korralduses riivet möönnud ning kaalunud (korralduse lk-d 17-18). Laste huvide esindajana on haldusmenetluses tegutsenud vandeadvokaat, kes on taotlenud võimalust kirjaliku arvamuse esitamiseks (dtl 50). Laste esindaja ei ole 11.01.2024 (dtl 141) ega 18.01.2024 (dtl 144) taotlenud muul viisil laste huvide kaitset lisaks võimalusele esitada dokumentaalseid tõendeid. Pereliikmetest kaebajad ei ole toonud välja, millised LasteKS § 21 lg-s 2 toodud asjaolud on olnud välja selgitamata ja kaalumata. Olukorras, kus laste õigusteadmistega esindaja taotles võimalust olla kaasatud ja ärakuulatud kirjalikult, ei pidanud siinkohal vastustaja tegema muid pingutusi lapse vahetuks ärakuulamiseks ega haldusakti täiendavalt 37(40)
lastele ise vahetult tutvustama (LasteKS § 21 lg 2 p2 ja lg 3). LasteKS § 21 ei sisusta eraldi läbiviidavat (haldus)menetlust, vaid põhimõtteid, mida tuleb laste huvide arvestamisel järgida. Kannatanute kaebus
63.Kannatanud taotlesid enda kaasamist juba haldusmenetluses. Vaidlustatud korralduses on leitud, et kannatanutel on võimalik oma õiguseid kaitsta tsiviilkohtumenetluses kui ka Ameerika Ühendriikides toimuvas kriminaalmenetluses. Väljaandmist puudutavad õigusnormid ei ole sedavõrd laiad, et need võiksid puudutada väljaantavate isikute võimalike võlausaldajate õiguseid ja mõjutada võimalike võlausaldajate õigust nõuda väljaandmise otsuse tühistamist põhjusel, et nii oleks majanduslikult lihtsam nõudeid esitada (vt ka Justiitsministeeriumi 08.01.2024 kiri, dtl 242). Kohus nõustub korralduses tooduga. KrMS §-s 452 reguleeritud väljaandmise menetluse kaitseeesmärk ei ole kannatanute ega ka muude isikute kaitse, kelle varalised õigused ja nende teostamise võimalikkus võib olla seotud sellega, kas võimalik väljaantav viibib Eestis või mitte (võlausaldajad, äripartnerid, kaasomanikud vms). Ka KrMS §-des 436, 439 ja 440 loetletud kriteeriumid, mida väljaandmisel kontrollitakse, viitavad väljaantava isiku kaitse tagamise kohustusele. Ringkonnakohus on 29.11.2023 otsuse punktis 26 põhiseaduse § 26 kaudu möönnud pereliikmete kaebeõigust. Sellist kaebeõigust saab seostada ennekõike väljaantava ja tema pereliikmete omavahelise tiheda majandusliku sideme ja psühholoogilise sõltuvusega. Vastustajal ei oleks võimalik väljaandmise kohta teha viivitamatult otsust (KrMS § 452 lg 3), kui ta peaks hakkama erinevaid huvitatud isikuid välja selgitama, nende õiguste riivet tuvastama ja kaaluma. Peaaegu alati on kuritegude toimepanemisel olemas kannatanud, mis välistaks enamike kuritegude puhul isiku väljaandmise. Sarnaselt võib isikutel eeldada erinevaid võlaõiguslikke või asjaõiguslikke suhteid, mida on teisel poolel keerukas maksma panna süüdistatava Eestist eemalviibimisel. Sedavõrd lai tõlgendus ei oleks aga kooskõlas väljaandmislepinguga võetud kohustusega (art 1). Üksikisikute võlaõiguslikud suhted ei saa prevaleerida riikidevaheliste kohustuste üle.
64.Kannatanute väidetest tuleneb, et nad võivad oma senise võimaliku parema positsiooni õiguste teostamiseks kaotada nimelt seetõttu, et Eestis kriminaalmenetlust ei jätkata. Vaidlustatud korralduses on samas sedastatud, et regulatsioonist ei tulene, et isiku suhtes väljaandmistaotluses märgituga sama kuriteo suhtes kriminaalmenetluse läbiviimine Eestis võiks iseenesest tingimata välistada isiku väljaandmise teisele riigile (lk 14). Seega võivad kannatanud oma võimaliku eelise kaotada kriminaalmenetluse lõpetamise või üleandmise tulemusel, mitte aga sõltuvalt väljaandmisest. Vabariigi Valitsuse korraldusega ei otsustata ka selle üle, kas vara konfiskeeritakse USA kasuks.
65.Kuivõrd vaidlusaluse regulatsiooni kaitse-eesmärgiks ei ole kannatanute õiguste kaitse, leiab kohus, et kaebajatel puudub käesolevas asjas kaebeõigus. Eeltoodust tulenevalt on ka õige vaidlustatud korralduses kannatanute kohta toodu ning ka nende osas täiendavate uurimistoimingute tegemata jätmine (korralduse lk lk 5, samuti Justiitsministeeriumi 08.01.2024 kiri nr 12-1/8054-6, dtl 242). Istungil toodu kohta peab kohus vajalikuks selgitada, et pidas 07.02.2024 määruses nr 3-24-337 kaebajate kaebeõigust vaieldavaks (dtl 979), kuid leidis, et kaebuse läbivaatamise lühikest tähtaega arvestades ei aitaks kaebeõiguse küsimuse eraldi lahendamine asja läbivaatamisele praegusel juhul kaasa. Seega ei sellest määrusest järeldada kohtu kinnitust kaebajate kaebeõiguse olemasolu kohta, 38(40)
vaid tegemist oli otstarbekusest tuleneva otsusega, et tagada ennekõike kiire menetlus ja välistada eraldiseisva määruskaebemenetluse teke kannatanute kaebeõiguse küsimuses.
66.Kannatanutele on selgitatud USA kriminaalmenetluses osalemise võimalusi (dtl 1040). Vastustaja on esitanud 23.02.2024 kirja (dtl 2310), millele on samad kannatanud soovinud tugineda teises analoogses asjas (3-24-338), kus USA Justiitsministeeriumi kriminaalosakond on selgitanud, et kui süüdistatavad mõistetakse USAs süüdi ja kohus otsustab nende varade konfiskeerimise, saab USA konfiskeeritud varasid kasutada tuvastatud ohvritele kahjude hüvitamiseks. See hõlmab ohvreid kõikjal maailmas, sh Eestis. Kas ja mil määral on või peavad olema kannatanute õigused kaitstud kriminaalasja menetlemise Eestis mittejätkamise korral, on kriminaalmenetluse küsimus. Ka Riigiprokuratuur on 05.01.2024 määruses selgitanud, et muuhulgas peab olema tagatud KrMS § 38 lg 1 p-st 1 tulenev õigus kriminaalmenetluse lõpetamise otsust KrMS §-des 207 ja 208 sätestatud korras vaidlustada (dtl 1065).
67.Kohus selgitab, et kannatanutel on jätkuvalt õigus kasutada Eestis tsiviilkohtumenetluse vahendeid enda õiguste maksma panekuks. Olukorras, kus seni kriminaalmenetlus toimub ka Eestis ja selle kestel on X. X.i vara arestitud, ei sõltu tsiviilkohtumenetluse tulemuslikkus, sh kas on võimalik hagi tagada või rahuldamise korral sissenõue täita, sellest, kas vahepeal on otsustatud isiku väljaandmine, st kas ta viibib faktiliselt Eestis või mitte. Kannatanutel on võimalik esitada hagi maakohtule, sh X. X.i elukoha järgi (TsMS § 79 lg 1), sõltumata sellest, kui elu- või viibimiskoht kohtumenetluse ajal muutub (TsMS § 77).
68.Väljaandmislepingu kehtivuse kohta leidis ringkonnakohus 29.11.2023 otsuses nr 3-23-2037 sama argumenti analüüsides, et väljaandmisleping ei ole põhiseadusega vastuolus. Välislepingu ratifitseerimise seaduse vastuvõtmiseks ei ole PS § 104 lg 2 p-de 1 ja 14 kohaselt nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna väljaandmisleping ei reguleeri kodakondsuse küsimusi ega sisalda kohtumenetluse ja kohtukorralduse norme (p 19). Kannatanute arvu ning selle asjaolu tähtsuse osas käesoleva asja lahendamisel jääb kohus eelnevalt X. X.i kaebuse analoogsete argumentide kohta öeldu juurde. Kokkuvõte
69.Kohus leiab, et vaatamata väiksematele menetluslikele minetustele on vastustaja kokkuvõttes jõudnud õiguspärase resolutsioonini. Kohus samas hoiatab, et edaspidi selliste minetuste kordumisel mõnel teisel juhul võivad menetluslikud minetused osutuda sedavõrd oluliseks, et toovad kaasa haldusakti tühistamise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebused rahuldamata ning poolte menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel poolte endi kanda.
70.Kohus leiab, et kaebajate õiguste kaitseks on piisav, kui kohtuotsuse avalikustamisel jõustumise järgselt asendatakse kaebajate nimed tähemärkidega. Juhul kui ennekõike perekonnaõiguse küsimuses esineb vajadus täiendavate lausete või lõikude varjamiseks, tuleb kohtule esitada asjakohane taotlus enne kohtuotsuse võimalikku jõustumist (HKMS § 175 lg 4). Samas ei pea kohus tõenäoliseks, et varjamisele kuuluks kohtuotsuse jõustumisel kohtuotsuse põhjendused tervikuna.
39(40)
71.Väljaandmise asjas tehtud halduskohtu otsuse peale edasi kaebamist reguleerib KrMS § 4521 lg 4, kus on sätestatud, et „[a]pellatsioonkaebus halduskohtu otsuse peale tuleb esitada Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates“. Kõnealune säte lisati KrMS-i 2012. aasta alguses jõustunud halduskohtumenetluse seadustikuga. Viimati nimetatud seaduse eelnõu seletuskirjas ei ole sellist kummalist apellatsioonikorda millegagi põhjendatud, samas hälbib see selgelt halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse esitamist reguleerivatest HkMS normidest. HkMS § 182 näeb ette apellatsioonkaebuse esitamise otse ringkonnakohtule. KrMS eelviidatud sättest tulenev vajadus esitada apellatsioonkaebus Harju Maakohtu kaudu, on pelgalt seadusloomeprotsessi praak, mitte aga seadusandja soov sellise apellatsioonikorra kehtestamiseks. Sätte sõnastamisel on lähtutud ilmselt kriminaalasjas määruskaebuse esitamist reguleerivatest sätetest, mis näevad ette edasikaebuse esitamise kaevatava lahendi teinud kohtu kaudu (sh. sättest, mis reguleerib väljaandmise õigusliku lubatavuse kohta tehtava maakohtu määruse vaidlustamist). Halduskohtu otsusel pole Harju Maakohtuga mingit seost, puuduvad ka menetlusnormid, mis reguleeriksid maakohtu tegevust halduskohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse saamisel. See tähendab, et seaduses sõnaselgelt sätestatud apellatsioonkorra kohaldamine tekitaks üksnes segadust, mis on iseäranis vastuolus väljaandmisasja lahendamise kiireloomulisusega. Seetõttu kuulub KrMS § 4521 lg 4 kohaldamisele vaid apellatsioonitähtaja osas, apellatsioonkaebuse esitamise korra osas tuleb juhinduda HkMS §-st 182, mis näeb ette apellatsioonkaebuse esitamise pädevale ringkonnakohtule. Teiseks, erinevalt HkMS §-st 184 ei ole KrMS §-s 4521 sätestatud vastuapellatsioonkaebuse esitamise võimalust. Selle võimaluse puudumine on samas kooskõlas KrMS § 4521 lg 5 sätestatud apellatsioonkaebuse läbi vaatamise tähtajaga, mistõttu ei kuulu HkMS § 184 kohaldamisele. Eeltoodust tulenevalt saab apellatsioonkaebuse käesoleva kohtuotsuse peale esitada 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest otse Tallinna Ringkonnakohtule ning vastuapellatsioonkaebuse esitamine selles asjas ei ole võimalik.
(allkirjastatud digitaalselt)
40(40)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.