5.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 06.05.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
6.Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 27).
Asjaolud
1.Kolmas isik Elektrilevi OÜ esitas 01.04.2022 Nõo Vallavalitsusele sundvalduse seadmise avalduse nr ARE/1-00072 tehnorajatise talumiskohustuse kehtestamiseks Tõravere alevikus asuvale Oja kinnisasjale (registriosa 2708704, katastritunnus 52801:009:0103, pindala 32 711 m2, sihtotstarve maatulundusmaa), mille omanik on kaebaja Taavi Kors (tl 40).
2.Nõo Vallavalitsus andis 18.10.2022 korralduse nr 510 (tl 5-7, edaspidi vaidlustatud korraldus), millega ta seadis Oja kinnisasjale sundvalduse kolmanda isiku kasuks avalikes huvides vajaliku elektrivõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks. Sundvaldus seati korralduse lisaks oleval kaardil tähistatud alale pindalaga 189 m2. Maakaabelliini pikkus on 92 m. Kaebajale määrati ühekordne hüvitis 117,18 eurot, perioodilist sundvalduse tasu ei määratud. Korralduses on märgitud, et sundvalduse seadmisel lähtutakse Leonhard Weiss OÜ koostatud elektriprojektist nr IP4741 „Luige talu elektriliitumine (AS Eesti Raudtee klientide ülevõtmine) Tõravere alevik Nõo vald Tartu maakond“. Sundvalduse seadmine on vajalik elektrivõrgu omamiseks, rajamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks. Korralduses on välja toodud sundvalduse seadmise õiguslikud alused ja käsitletud tasu maksmisega seonduvat regulatsiooni. Vastustaja kirjeldas haldusakti eelnõu menetluses tehtud toiminguid ja tõi välja osapoolte peamised seisukohad.
3.Kaebaja esitas 17.11.2022 Nõo Vallavalitsusele vaide (tl 10-11) vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamise nõudes.
4.Nõo Vallavalitsus jättis 29.11.2022.a korraldusega nr 589 (tl 13-14) vaide rahuldamata. Poolte seisukohad
5.Kaebaja esitas 29.12.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud korralduse tühistamiseks. Kaebaja esitas menetluse käigus täiendavaid seisukohti. Vaidlustatud korraldus on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Sundvaldust ei ole vaja seada, kuna ehitada saab kaebaja õigusi piiramata. Oja kinnisasi on juba koormatud sundvaldusega kolmanda isiku kasuks. Vastustaja ei ole arvestanud Oja kinnisasja koormavate erinevate kaitsevöönditega, s.h olemasolevate elektripaigaldiste kaitsevöönditega. Valitud ei ole omanikku kõige vähem koormavat lahendust, vaid kõige koormavam variant, mis välistab edaspidi igasuguse majandamise. Luige kinnisasjal on juba elektriühendus. Uue elektriühenduse saab rajada kaebaja kinnisasja vähem koormaval viisil. Kaebaja ei vaidle hüvitise suuruse üle. Vastustaja ei ole oma kaalutlusi piisavalt põhjendanud. Avaliku huvi põhjendamiseks ei piisa vaid sellest, et kolmas isik on võrguettevõtja. Tuleb arvestada, kuhu ja milleks elektriliin rajatakse. Tegemist on erahuviga. Võrguettevõtja saab liitumispunkti asukohta valida, arvestades kõigi puudutatud isikute huve. Kaebaja ei ole ka suuliselt nõustunud kehtestatud tehnorajatise trassiga, vaid on pakkunud alternatiive, mida ei ole kaalutud. Kaebajale ei antud võimalust pärast 10.08.2022 kolmanda isiku seisukohtadele vastata. Kolmas isik ei ole esitanud ühtegi tõendit, et projekt on majanduslikult soodsaim lahendus. Kolmas isik ei ole huvitatud kõiki osapooli rahuldava lahenduse leidmisest. Vastustaja on tuginenud paljasõnalistele väidetele ja lähtunud ainult kolmanda isiku huvidest. Vastustaja ei ole kaalunud kaebaja pakutud alternatiivi õhukaabli vedamiseks Väike-Ojakalda kinnisasja kaudu olemasolevast elektripostist. Alternatiivist rajada tehnovõrk lähimast kaebaja kinnisasjal asuvast elektripostist, kus alale on juba seatud sundvaldus, on kolmas isik keeldunud, kuna ehitamine on oluliselt kallim. See väide on tõendamata. Tegelikkuses on alternatiivsete lahenduste maksumused kolmanda isiku jaoks marginaalsed - 92 m ja 183 m elektritrassi ehitamise hinnavahe on umbes 2700 eurot. Kumbki kaebaja pakutud variantidest ei poolitanud Oja kinnisasja. Kaebaja ei nõustu sellega, et vastustajal on sundvalduse seadmisel kitsendatud kaalutulusõigus või pädevus.
Sundvalduse seadmine ei võimalda kinnisasja eesmärgipäraselt kasutada. Koormatud alast sõidetakse üle küttepuude vedamiseks. Sundvaldus piirab oluliselt maja asukoha valikut tulevikus, kui kaebaja lapsed sooviksid kinnisasjale kodu rajada, ning seab muid piiranguid kinnisasja kasutamisel. Täiendava sundvalduse seadmine vähendab kinnisasja väärtust ning võimalusi kinnisasja müüa. Kaevetööde tulemusena võidakse vigastada kuuseheki juuri, mille tõttu see võib hävida. Kaebajal puudub edaspidi võimalus kinnisasja omanikuna võimalike kaevetööde osas arvamust avaldada või kaitsta oma vara hävitamise/kahjustamise eest. Võimaliku kaevamistöödega tekitatud kahju hüvitamise korda vaidlustatud korralduse resolutsioonis ei ole.
6.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on sundvalduse seadmise võimalusi põhjalikult kaalunud ning sundvalduse seadmise vajadust ja lahendusvariante piisavalt põhjendanud. Vastustaja on palunud kolmandal isikul täpsustada taotlust ja lisada põhjendusi trassivaliku üle otsuse tegemise kohta. Sundvalduse seadmist ja lahendusvariante on vaidlustatud korralduses piisavalt põhjendatud. Elektrilevi OÜ kuulub asjaõigusseaduses nimetatud avalikku teenust osutavate isikute hulka. Vastustaja tegutses sundvalduse seadmisel kitsendatud kaalutlusõiguse piirides. Samas saavutas vastustaja menetluse käigus kitsenduse kompenseerimise kaebajale. Majanduslike ja asukohavalikut puudutavate kaalutluste osas puudub vastustajal otsustamise pädevus ja õigus. Vaidlustatud korralduse andmisel on lähtutud asjakohastest õigusaktidest ja hinnatud sealjuures võimalikku varalist kahju, mida sundvalduse taotleja peab hüvitama.
7.Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Kolmanda isiku hinnangul on talumiskohustuse eeldused täidetud ja vastustaja on õigesti seadnud Oja kinnisasjale sundvalduse. Kolmas isik taotles sundvalduse seadmist, et Luige kinnisasja saaks liita elektrivõrguga ehk tarbija elektriga varustamiseks, mis on avalik teenus. Seda, et tegemist on avaliku teenusega, kinnitab ka kohtupraktika. Kolmas isik on võrguettevõtja, kellel on kohustus arendada oma võrku teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse osutada võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele. Puudub õiguslik alus, mis takistaks sundvalduse seadmist, kui kinnisasi on kolmanda isiku kasuks juba osaliselt koormatud. Kaebaja tegi ettepaneku rajada Luige kinnisasjale tehnovõrk lähimast elektripostist, mis asub tema kinnisasjal ja millele on juba seatud sundvaldus. Selle lahenduse puhul tuleks lisaks rajada uus alajaam, mis võimaldab keskpinge transformeerida madalpingeks. Täiendava alajaama rajamine ei ole otstarbekas ja on oluliselt kallim lahendus. Lisaks tooks see kaasa täiendava talumiskohustuse seadmise vajaduse. Kaebaja pakutud 183 m pikkune trass on võrreldes 92 m pikkuse trassiga oluliselt kallim ja koormatud kinnisasju oleks rohkem. Kolmas isik on kaalunud alternatiivseid trassivalikuid, s.h kaebaja pakutud valikuid. Kolmas isik valis Luige kinnisasja võrguühenduse tagamiseks majanduslikult ja tehniliselt kõige otstarbekama lahenduse. Luige kinnisasja elektrivõrguga liitumist ei ole võimalik tagada ilma Oja kinnisasja koormamata. Sundvaldusega ei koormata kogu kinnisasja, vaid ainult vajalik osa, mis moodustab Oja kinnisasja kogupindalast 0,58%. Esitatud lahendus on maaomanikku tervikuna kõige vähem riivav, kuna olemasolevatele kitsendustele lisanduv kitsendus on väikseim. Kaebaja väited kinnisasja edaspidise majandamise võimatuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja välja toodud asjaolud tulevikus Oja kinnisasja sihtotstarbe muutmise,
võimaliku maja asukoha valiku piiramise, kinnisasja väärtuse vähenemise, kõrghaljastusele kahju tekitamise ja vara hävimise/kahjustamise kaitsmise kohta on kõik hüpoteetilised. Kolmas isik lähtub võrgu planeerimisel olemasolevast olukorrast. Asjaolude muutumise korral on kaebajal võimalik tellida võrgu ümberehitus. Kohtu seisukoht
8.Kaebaja taotles kaebuses kohtuistungi korraldamist. Kohus otsustas 26.02.2024.a määruses vaadata asja läbi kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas 11. ja 22.03.2024.a avaldustes uuesti taotluse vaadata asi läbi kohtuistungil. Kohus käsitleb seda vastuväitena halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 90 lg 1 tähenduses. Kohus jätab vastuväite rahuldamata, kuna kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu 26.02.2024.a määruses toodud kohtu seisukoha või põhjendustega asja lahendamise viisi kohta. Kohus jääb 26.02.2024.a määruses esitatud põhjenduste juurde.
9.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või - rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. AÕS § 1581 lg 1 kohaselt tekib avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu ja -rajatise talumiskohustus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses (KAHOS) sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas vaidlustatud korralduses määratud elektriliini asukoht on parim võimalik või on olemas alternatiivseid ja kõiki asjaolusid arvesse võttes sobivamaid võimalusi selleks, et tagada Luige kinnisasjal elektrivarustus.
10.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et asjas puudub avalik huvi ja tegemist on pelgalt erahuviga, kuna elektriliitumist soovib vaid üks majapidamine. AÕS § 1581 lg 11 kohaselt on tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus. Viidatud säte näeb ette võrguettevõtja kohustuse osutada oma teeninduspiirkonnas võrguteenuseid muuhulgas tarbijale ning ühendada asjakohase taotluse alusel liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise. Elektrilevi OÜ on võrguettevõte elektrituruseaduse mõistes. Elektrilevi OÜ vastavat rolli AÕS § 1581 lg 1 alusel on tunnustatud kohtupraktikas. Eeltoodud sätete alusel on avalikes huvides ehitatava tehnovõrgu või -rajatisega tegemist ka juhul, kui võrguteenusega soovib liituda üks majapidamine. Asja lahendamist ei mõjuta see, et kaebaja väitel on Luige kinnisasjal elektrivarustus olemas. Asja materjalide põhjal oli Luige kinnisasi varem liidetud Eesti Raudtee elektrivõrguga.
11.Vaidlust ei ole selles, et Oja kinnisasi on juba koormatud erinevate piirangutega. Kinnisasjale on kolmanda isiku kasuks seatud sundvaldus (tl 20 kollasega tähistatud ala). Kinnisasja koormab ka isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks kolmanda isiku kasuks (varasema ärinimega Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ, tl 27). Kinnisasja läbib mitu erinevat
kesk- ja madalpinge elektriliini. Kinnisasja koormavad ka muud piirangud. Kaebaja esitas eeltoodu kohta maakatastri kitsenduste kaardi väljavõtte (tl 20-21). Õigusaktid ei keela ühe kinnisasja koormamist mitme sundvaldusega või kinnisasja koormamist olukorras, kus kinnisasja suhtes juba kehtivad piirangud ja kitsendused. Küll aga sätestab ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 6, et kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimalusel eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Ehitusseadustiku eelnõu seletuskirjas 555SE1 on selgitatud, et see on vajalik kinnisasja minimaalse koormamise nõudest tulenevalt. Sätte eesmärgiks on tagada, et kui kaalutakse uue ehitise ehitamist, mis tekitab kaitsevööndi, siis oleks asukohavalikul eelistatud juba olemasolev (teise ehitise) kaitsevöönd, s.t uus ehitis ehitataks vana kaitsevööndi sisse. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise.
12.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada ja vaidlustatud korraldus tuleb tühistada, kuna vastustaja ei ole piisavalt välja selgitanud asjaolusid ja ei ole kohaselt kaalunud kõiki alternatiivseid variante. Rikutud säteteks on haldusmenetluse seaduse § 6, § 54 ja § 56 lg 3. Vastustaja on vaidlustatud korralduses kirjeldanud sundvalduse seadmise menetlust ja refereerinud menetluses esitatud seisukohti, kuid puuduvad vastustaja kaalutlused, miks tema hinnangul kaalub kolmanda isiku huvi rajada elektriliin sellesse asukohta üles kaebaja huvi, s.h arvestades, et kaebaja kinnisasi on juba koormatud erinevate elektrivõrgu toimimiseks vajalike piirangutega. Trassi pikkus ja läbitavate kinnisasjade arv ei ole ainsad asjaolud, millest elektriliini asukoha valikul lähtuda. Arvestada tuleb ka võimalike koormatavate kinnisasjade omanike huve ja kinnisasja minimaalse koormamise nõuet. Kohtule ei nähtu, et sundvalduse seadmise menetluses oleks kõiki alternatiivseid variante iseloomustavad asjaolud (s.h nende maksumus, puudutatud kinnisasjade omanike seisukoht) välja selgitatud ja neid kohaselt omavahel kaalutud.
13.Kohus nõustub sellega, et vaidlustatud korralduses määratud asukoht on iseenesest mõistlik võimalus ühendada Luige kinnisasi elektrivõrguga. Rajatav elektriliin on sel juhul suhteliselt lühike. Elektriliini asukoha valikul on arvestatud kaebaja väitega, et Väike-Ojakalda kinnisasja (katastritunnus 52801:009:0249) ja sellega vahetult piirnevat Oja kinnisasja osa kasutatakse ühtse maavaldusena. Kaartidelt (tl 16, 58) on näha, et Väike-Ojakalda kinnisasja juurdepääsutee ja selle kõrval olev kuusehekk paiknevad Oja kinnisasjal. Sundvalduse ala on paigutatud teisele poole sissesõiduteed ja kuusehekki.
14.Kaebaja väide, et sundvalduse seadmine välistab tulevikus igasuguse majandamise Oja kinnisasjal, on ilmselgelt liialdatud. Elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud tegevused on sätestatud EhS § 77 lõikes 2. Neist maakaabelliini kaitsevööndis on keelatud ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ja langetada puid, töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning ladustada ja teisaldada raskusi. Õhuliini kaitsevööndis on keelatud sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast on üle 4,5 meetri. Need piirangud 2 m laiusel kinnisasja ribal ei kujuta endast piiranguid, mis välistavad igasuguse tegevuse kinnisasjal tervikuna. EhS § 70 lg 2 keelab ehitada kaitsevööndisse ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast. Ka sellel piirangul ei ole määravat tähtsust, arvestades kaitsevööndi mõõtmeid. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8a422c-beb8-476c-897cf9b761fb9b92/Ehitusseadustik, 02.04.2024
Sundvalduse seadmine ei takista kaebajal teha küttepuid Oja kinnisasjal või vedada neid üle sundvalduse ala. See, et Oja kinnisasi on suhteliselt suur ja sundvalduse ala sellega võrreldes väike, puutub asjasse. See tähendab, et ka sundvalduse seadmise korral jääb Oja kinnisajal piisavalt võimalusi näiteks elamu ehitamiseks.
15.Samas ei tähenda otsuse punktis 14 toodu, sundvaldus tuleb tingimata seada just praegu kavandatud asukohta. Põhjendatud on kaebaja etteheide, et alternatiivsed variandid on kõrvale jäetud ilma piisavate tõenditeta ja neid ei ole nõuetekohaselt kaalutud. Kohtu hinnangul nähtub asja materjalidest, et elektrivarustuse saab Luige kinnisasjale tuua kolmest erinevast suunast. Esimene on vaidlustatud korralduses toodud asukoht, tõenäoliselt on võimalik ka selle mõningane nihutamine (näiteks kaugemale kuusehekist või arvestades sellega, kuhu soovib kaebaja ehitada elamu). Teine on suund, kust tulevad vaidlustatud korralduses käsitletud variandid 2 ja 3, s.o olemasolevast õhuliinist lähtuv elektriliin üle VäikeOjakalda, Ojakalda või Aploki kinnisasja ning edasi piki teed (vt tl 58). Kolmas saab alguse Oja kinnisasja lõuna- või edelaosas paiknevatest keskpingeliinidest. Igaühe puhul neist on Luige kinnisasja elektrivõrguga liitmise kogukulu erinev, arvestades liini pikkust, alajaama rajamise vajadust jt kulusid.
16.Vastustaja ei ole välja selgitanud, kui suured on Luige kinnisasja elektrivõrguga liitmiseks vajalikud kulud erinevate variantide korral. On selge, et pikema elektriliini ehitamise kulud on suuremad. Kuid oluline on kogukulu erinevate variantide korral. Alles kogukulude suurust ja erinevust teades saab hinnata, kas kaalukam on kaebaja huvi vältida oma kinnisasja koormamist veel ühes asukohas või kolmanda isiku huvi kulusid võimalikult vähendada. Kaebaja on esitanud tõendid selle kohta, et 185 m pikkuse maakaabelliini ehitamisel on ehitamise kulud 2254 euro võrra suuremad - 93 m pikkuse elektriliini ehitamine vaidlustatud korralduses määratud asukohta maksab 3078,50 eurot ja 185 m pikkuse alternatiivi ehitamine maksab 5332,50 eurot (tl 80-81, kuivõrd eeldatavalt on nii kolmas isik kui ka töid teostav ehitusettevõtja käibemaksukohustuslased, siis on summad toodud ilma käibemaksuta). Selline erinevus kuludes ei pruugi olla piisav selleks, et kõik muud argumendid üles kaaluda. Seejuures ei oma tähtsust, kui palju on kolmandal isikul raha, vaid millise kaaluga on omavahel konkureerivad huvid. Halduspraktikas on tavapärane, et kohalik omavalitsus kehtestab nõuded, mis mõnele puudutatud isikutele tähendavad suuremaid kulusid, kuid samas vähendavad teiste puudutatud isikute õiguste riivet.
17.Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb Oja kinnisasja puhul ühe olulise asjaoluna arvestada seda, et kinnisasi on juba koormatud mitmete piirangutega, s.h elektrivõrgu toimimiseks vajalike piirangutega. Väide, et õiguslikult ei välista varasemate piirangute olemasolu uue sundvalduse seadmist, ei ole kaalutlusõiguse teostamine. Vastustajal tuleb hinnang anda sellele, kas ülekaalus on kaebaja huvi vältida uue piiranguala lisandumist Oja kinnisasjale asukohas, kus seda varem ei olnud, või kolmanda isiku huvi saavutada mõnevõrra väiksemad kulud. Ka EhS § 70 lg 6 kohaldamisel ei ole vaidlustatud korralduse põhjendused piisavad. Võimalus liita Luige kinnisasi elektrivõrguga lõuna- või edelasuunast, kus kaebaja kinnisasi on juba koormatud elektriliinide kaitsevööndist tulenevate piirangutega, on kõrvale jäetud üksnes põhjendusel, et sel juhul tuleks ehitada uus alajaam. Kuid ei ole teada, mil määral see kogukulusid suurendaks, s.h arvestades, et alajaam oleks sel juhul väga lähedal Luige kinnisasja piirile. Kinnisasja minimaalse koormamise nõudel on käesolevas asjas oluline tähtsus.
18.Alternatiivsete variantide, s.h Väike-Ojakalda, Ojakalda või Aploki kinnisasja kasutamise korral omavad tähtsust ka nende kinnisasjade omanike huvid ja õigused, s.h mil määral mõjutaks sundvaldus nende kinnisasjade kasutamist, millises ulatuses on need kinnisasjad praegu koormatud jne. Seda ei ole haldusmenetluses välja selgitatud.
19.Kaebaja on viidanud sellele, et maakaabelliini alternatiivina on võimalik rajada ka õhuliin ning sellega seotud kulud on väiksemad. See väide on haldusmenetluses käsitlemata. Kohus märgib, et kulude kõrval tuleb maakaabelliini ja õhuliini vahel valiku tegemisel arvestada ka seda, et õhuliini kaitsevöönd on suurem. Määruse „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ alusel on maakaabelliini kaitsevöönd piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid (määruse § 10 lg 3). Õhuliini kaitsevöönd on kuni 1kV pinge korral kaks ja kuni 35 kV korral kolm meetrit mõlemal pool liini telge (määruse § 10 lg 1 p 1 ja 2).
20.Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et ta tegutses kitsendatud kaalutlusõiguse piirides tähenduses, et tal puudub õigus ja pädevus majanduslike ja asukohavalikut puudutavate kaalutluste tegemiseks. Avalik huvi seisneb Luige kinnisasja liitmises elektrivõrguga ja vastustaja kaalutlusõigus on kitsendatud tähenduses, et mingi võimalus tuleb selleks leida. See ei tähenda, et vastustaja ei saa nõuda kolmandalt isikult alternatiivsete variantide kohta konkreetsete andmete esitamist või ei saa konkureerivaid huve ja õigusi kaaluda. Ehitise asukoha valik ja alternatiivsete võimaluste korral nende kaalumine on kohaliku omavalitsuse pädevuses olenemata sellest, kas see toimub planeeringu-, ehitusõiguse andmise või sundvalduse seadmise menetluses. Tingimus, et puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus, tähendab erinevate asukohtade kaalumist. Ka EhS § 70 lg 6 tähendab erinevate asukohtade kaalumise vajadust. Vastustaja on küll palunud kolmandal isikul selgitada, kuidas seada sundvaldust Oja kinnisasja omanikku vähem koormaval moel, s.h arvestades olemasolevaid piiranguid, kuid nõustunud kolmanda isiku 28.09.2022 napi selgitusega, et kuna 183 m pikkune trass on oluliselt pikem, on ka ehitus oluliselt kallim. Vastustaja ei ole küsinud kolmandalt isikult ehitamise konkreetset maksumust või põhjendanud, miks on see konkreetne rahaline erinevus ülekaalukas argument.
21.See, et vaidlustatud korralduses on ette nähtud kaebajale hüvitise maksmine, ei tähenda seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata. Vastustajal oli KAHOS § 40 lg 5 alusel kohustus sundvalduse tasu kindlaks määrata. KAHOS § 39 lg 6 ja lg 7 p 4 alusel tuleb kinnisasja omanikule hüvitada varaline kahju, mis tekib sundvalduse seadmise tõttu, ning sundvalduse seadmise otsus peab sisaldama põhjendatud juhul infot varalise kahju hüvitamise kohta. Kohus märgib, et kaebaja väited seoses vaidlustatud korralduses määratud hüvitisega on vastuolulised. Ühelt poolt kaebaja väidab, et ta ei vaidle tasu üle. Teiselt poolt võib kaebaja arvates sundvalduse seadmine vähendada kinnisasja väärtust ja kahjustada sellel kasvavat hekki. Kuid just need asjaolud tuleb sundvalduse seadmise menetluses arvesse võtta hüvitise määramisel. KAHOS § 13 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel hõlmab varaline kahju kinnisasja väärtuse vähenemise ning metsa, muu taimestiku ja istanduse hävimise. Kaebajal tuleb edasises menetluses eeltooduga arvestada. Kohus kahtleb selles, kas kinnisasja väärtuse vähenemist sundvalduse seadmise tõttu saab hinnata Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel. Täiesti erinevad küsimused on ühelt poolt see, milline oleks olnud sundvaldusega koormatud maa-ala hind selle müümise korral ja teiselt poolt see, milline on kinnisasja kui terviku väärtus koos sundvaldusega ja ilma selleta.
22.Eeltoodud põhjendustel kohus tühistab vaidlustatud korralduse. Kohus selgitab, et kaebuse rahuldamine ei tähenda seda, et sundvalduse seadmine selle praegusesse asukohta on välistatud. Kas kolmas isik jääb sundvalduse seadmise taotluse juurde ja millise otsuse teeb selle kohta vastustaja, see selgub edasises haldusmenetluses. Menetluskulud. Selgitused
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on kaebaja menetluskulude kandmine vastustaja kohustus.
24.Kaebaja taotles esindaja kulude väljamõistmist summas 1708 eurot. Kaebaja ei ole käibemaksukohustuslane ning summa sisaldab käibemaksu. Kaebajale osutatud õigusteenus on järgmine: - 26-28.02.2024 - nõupidamine kliendiga, taotluse koostamine ja esitamine kohtusse, kohtumäärusega tutvumine - 1 tund; - 05-11.03.2024 - menetlusdokumentide analüüs, nõupidamine kliendiga, kaebaja seisukoha koostamine, tõendite hankimine, seisukoha ja tõendite kohtusse esitamine - 7 tundi 30 minutit; - 21-22.03.2024 – Elektrilevi OÜ seisukohaga tutvumine, nõupidamine kliendiga, kaebaja seisukoha koostamine - 1 tund 30 minutit. Kokku osutati kaebajale õigusteenust 10 tundi hinnaga 140 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Kaebaja menetluskuluks on ka riigilõiv 20 eurot.
25.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esindaja kulud täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud HKMS § 109 lg 6 tähenduses. Kaebaja esindaja liitus menetlusega pärast seda, kui kohus määras asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas pärast seda esindaja vahendusel kaks seisukohta. Kaebaja esitas esindaja vahendusel täiendavad tõendid ehituskulude kohta, mis on asjakohased ja vajalikud. Kohtuasja toimik ei ole mahukas. Digitoimiku maht on 388 lehekülge, kuid sellest 233 lehekülge moodustab kaebaja esitatud Eesti Energia 2022. aasta aruanne (dtl 136-369), mis ei puutu vaidluse lahendamisel asjasse. Vaidlus ei ole õiguslikult keerukas ja esindaja vahendusel esitatud seisukohad kordavad suures osas kaebuses esitatut. Kohtu hinnangul on vajalikud ja põhjendatud kaebaja menetluskulud õigusteenuse osutamise eest 4 tunni ehk 683,20 euro ulatuses. Kokku mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja 683,20 + 20 = 703,20 eurot.
26.Kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel. HKMS § 108 lg 8 alusel jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.
27.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.