(täiendatud otsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. jaanuar 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-122426
Tsiviilasi
XxxxOÜ hagi Xxxxvastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2 728.43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja XxxxOÜ( registrikood xxxx, asukoht xxxx) hageja volitatud esindaja Kadri Timuska (e-post [email protected]); kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx); kostja volitatud esindaja Alla Žulinskaja (Rävala Õigusbüroo e-post [email protected]).
Jätta hagi rahuldamata Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Kohus ei anna luba edasi kaevata. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.
2-16-122426 Harju Maakohtu menetluses oli XxxxOÜ hagi Xxxxvastu võla nõudes. Kohus lõpetas nimetatud kohtuasjas menetluse oma 20.01.2017 otsusega, millega jättis hagi rahuldamata. Hageja teatas kohtule apellatsioonikaebuse esitamise soovist ja palus täiendada kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga.
Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 1 953.39 eurot, intressi summas 432.53 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 185.65 eurot ning samuti mõista kostjalt välja hageja kasuks viivised alates 23.11.2016 kuni põhinõude summas 1 953.39 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõue tugineb kostja ja tuvastamata eraisikute vahel väidetavalt sõlmitud laenulepingul, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja hageja väitel täitnud nõuetekohaselt. Hageja märgib, et kostja on esitanud portaalis isePankur aadressil www.isepankur.ee laenutaotluse, mille Xxxx AS on kinnitanud. Kostjale sai endale laenusumma 2 000 eurot. Kostja tegi oma kontole väljamakse summas 1 902.74 eurot. Ülejäänud laenusummast tasus kostja laenulepingu sõlmimise tasu. Tagastada tuli kostjal laenusumma terves ulatuses summas 2 000 eurot. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama laenutaotluse punkti 1.7 kohaselt alates 10.10.2014 igakuiselt 60 kuu jooksul. Kostja ei ole laenusummat summas 1 953.39 eurot ega intressi summas 432.53 eurot vastavalt kokkulepitule tagastanud. Hageja selgitab, et lepingu poolteks olid kostja ja laenuandjad (investorid), kes portaali isepankur.ee vahendusel (kehtiv ärinimi Xxxx AS) sõlmisid laenulepingu. Laenulepingu punkti 14.5 alusel kui sissenõutavaks muutunud tagasimaksete suurus tõuseb kahe tagasimakse summani ja teise tagasimakse summa sissenõutavaks muutumisest on möödunud üks kuu, muutub kogu laenusumma sissenõutavaks ja laenuandjail on õigus nõuda kogu laenusumma ja kogunenud intressi tasumist. Laenulepingu punkti 14.6 alusel on punktis 14.5 formeerunud nõue läinud automaatselt üle selle tekkimisel operaatorile - Xxxx AS-le, kes on oma õigused ja kohustused üleandnud XxxxOÜ-le. Nõude üleminekul on laenuvahendajal õigus volitada nõude sissenõudmiseks kolmandaid isikuid. Nõue on loovutatud tähtajatult ja nõuet tagasiloovutada ei ole võimalik. Xxxx AS (endine Isepankur AS) 2015. aastal ei lugenud väljastatud laene tarbimislaenudeks, vaid laenudeks, mis sõlmiti eraisikute vahel ning seetõttu ei rakendatud nendel laenudele ka tarbijakrediidilepingutele kohaldatavaid sätteid. Sellest johtuvalt ei näidatud ka lepingutes krediidikulukuse määra. Täiendavalt selgitab hageja, et ei ole lähtunud hagiavalduse esitamisel lepingujärgsest viivisemäärast, vaid on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid seadusjärgse viivisemääraga.
Kostja ei võta hagi omaks ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et pooled olid kokku leppinud, et Xxxx AS (juriidiline isik) annab Xxxx`le (eraisik) kasutusele rahasumma ja viimane maksab saadud rahasumma Xxxx AS`ile tagasi. Poolte õigussuhe tuleb kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguna. Tarbijakrediidilepingu sätted on imperatiivsed. Kokkulepped, mis kalduvad kõrvale tarbijakrediidilepingu regulatsioonist tarbija kahjuks, on tühised. Hageja poolt esitatud väide, et tegemist on eraisikute vahel sõlmitud laenulepinguga ei ole selge ning hageja peab tõendama, et tegemist ei ole tarbijakrediidiga. Lisaks eeltoodule leiab kostja, et arusaamatuks jääb nõude kujunemine ja selle suurus. Kostja on seisukohal, et hageja on valesti arvestanud tagasimakseid ja et tegelikkuses võlgneb kostja vähem raha. Samuti on hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping kostja hinnangul vastuolus heade kommetega ning kostjat kahjustav, hageja on käitund kostja suhtes pahauskselt, seega tuleb lepingu lugeda tühiseks. Kostjale jääb ka arusaamatuks millal ja mis viisil toimus lepingu ülesütlemise ning nõude loovutamine, seega hageja peab tõendama ülesütlemise ja loovutamise momenti.
2-16-122426
Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et temal oleksid kostja vastu lepingust tulenevad õigused ja isegi juhul kui hagejal oleksid lepingust tulenevad õigused kostja vastu, ei ole võlgnevuse sissenõudmise õigus veel realiseerinud, kuivõrd tõendatud ei ole hageja poolt (või kellegi teise poolt) lepingu korrektset ülesütlemist. Nimelt vastavalt VÕS (võlaõigusseadus) § 8 lg 2 on leping täitmiseks kohustuslik lepingupooltele. Kuivõrd hageja on esitanud lepingust tulenevaid nõudeid, on oluline, kes olid vastava lepingu pooled ning kas ja mil viisil on hageja ühe lepingupoole õigusjärglaseks saanud. Antud juhul on hageja jätnud tõendamata, kes olid lepingupoolteks (hageja väidab menetluses järjepidevalt paljasõnaliselt, et kostjaga sõlmitud lepingu teiseks pooleks olid mingisugused nimetud eraisikud, kelle identiteeti ega lepingut hageja kohtule millegipärast ei avalda), kellelt hageja üldse õiguse endale sai. Kuivõrd ei ole tõendatud, et kes oli teine lepingupool, ei ole tõendatud, et hagejal on lepingust tulenevaid õiguseid kostja vastu. Lisaks eeltoodule ei ole hageja veenvalt tõendanud, et lepingu teiseks pooleks olid konkreetselt eraisikud, millest tuleneks, et tegemist oli eraisikute vahelise laenulepinguga, millele ei kohaldu (lepingu sõlmimise hetkel kehtinud VÕS) tarbijakrediidi sätted. Hageja oleks pidanud, peale kostja vastava vastuväite esitamist (kostja leiab, et talle andis laenu hageja kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, mitte eraisikud), tõendama, et hageja nõude aluseks oleva laenu andjateks olid eraisikud. Hageja vastavat ei teinud ja seega on ainuke asi, mis on veevalt tõendatud see, et kostja esitas hageja laenuportaali laenutaotluse ja hageja (Isepankur AS ehk praegune hageja Xxxx AS) kandis kostjale raha üle. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seega nähtub tõendatud asjaoludest (raha liikumine pangakontodel), et tegemist võib olla tarbijakrediidilepinguga (mida hageja eitab). VÕS § 416 lg 1 tuleneb, et osamaksetena tagastatava krediidi puhul võib krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Hageja aga ei ole tõendanud, et hageja (või keegi teine isik) oleks antud juhul andnud võlgnikule vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, ega pakkunud võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele,
2-16-122426 mistõttu ei ole täidetud VÕS § 416 lg 1 tingimused lepingu ülesütlemiseks ja seega ei ole antud juhul kostjaga laenulepingut nõuetekohaselt üles öelnud, mistõttu puudub hagejal samuti antud hetkel nõudeõigus kostja vastu.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et antud juhul takistaks menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramine kohtuotsuse tegemist, mistõttu ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab vajadusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.