Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.01.2017.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-12958
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
OÜ XXXX(registrikood XXXX, asukoht XXXX) hagi OÜ XXXX (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustavi (Ustav, asukoht Rävala 4 10143 TALLINN) ja XXXX AS (registrikood XXXX, asukoht XXXX) vastu nõude tunnustamiseks OÜ XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses 3 500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
13. detsember 2016.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Allan XXXX Kostja OÜ XXXX (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustav Kostja XXXX AS lepinguline esindaja vandeadvokaat Terje Eipre Kostja XXXX AS lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Reeli Kalme
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud OÜ XXXXkanda.
Määrata rahaliselt kindlaks OÜ XXXX (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustavi menetluskulud summas 726,40 eurot (lisandub käibemaks 145,28 eurot), mis mõista välja OÜ-lt XXXXOÜ XXXX (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustavi kasuks. Ülejäänud osas jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
Määrata rahaliselt kindlaks XXXX AS menetluskulud summas 875 eurot (ei lisandu käibemaks), mis mõista välja OÜ-lt XXXXXXXX AS-i kasuks. Ülejäänud osas jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
OÜ-lt XXXXvälja mõistetud menetluskuludelt mõista OÜ XXXX (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustavi ja XXXX AS-i kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub tunnustada oma nõuet summas 137 810,32 eurot OÜ XXXX (pankrotis, edaspidi ka võlgnik) pankrotimenetluses pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärku kuuluva nõudena. Hageja omandas OÜ-lt XXXXvõlgniku vastu 137 810,32 euro suuruse loovutatud nõude eest tasumise nõude. 31.12.2006 nõude loovutamise lepinguga omandas võlgnik OÜ-lt XXXX2 156 263 krooni (137 810,32 eurot) suuruse nõude AS-i XXXXvastu. Pooled leppisid loovutatava nõude hinnaks kokku 2 156 263 krooni (137 810,32 eurot). Võlgnik kohustus nõude hinna tasuma 10 päeva jooksul arvates loovutaja poolt sellekohase nõude esitamisest võlgnikule. Hageja poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõude aluseks ei ole 30.06.2006 ja 28.12.2006 OÜ XXXXja AS-i XXXXvahel sõlmitud laenulepingutest tulenevad nõuded. Loovutamise lepingu esemeks olev nõue on võlgnikule loovutatud ja nõude loovutamisest on teatatud, mis nähtub AS XXXX2006.a majandusaasta aruandest. Võlgniku pankrot on välja kuulutatud 27.01.2016 ja seega on loovutamise lepingust tuleneva loovutatava nõude hinna tasumise tähtpäev saabunud. Kostja OÜ XXXX (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustavi vastus hagile Kostja palub jätta hagi rahuldamata. 31.12.2006 nõude loovutamise leping on allkirjastamata ja võlgniku poolt nõude omandamine AS-i XXXXvastu on tõendamata. Kuna dokument on allkirjastamata, siis puudub nõude loovutamise kokkulepe. Loovutamise lepingus on endas vorminõue kirjas. Tõendamata on ka see, et OÜ-l XXXXon olnud 137 810,32 euro suurune nõue AS XXXXvastu – nõude loovutamise leping ei tõenda nõude olemasolu ega tekita varem mitteeksisteerinud kohustust. Väidetavast loovutamisest teatamine ei too kaasa nõude olemasolu. Tõendamata on nii kohustuse tekkimine kui ka nõude loovutamine. Hageja ei esitanud nõuet tõendavaid dokumente vaatamata kostja nõudmisele. AS XXXXmajandusaasta aruandest ei nähtu hageja või OÜ-l XXXXnõude olemasolu AS XXXXvastu. XXXX AS-i ja AS-i XXXXnõude loovutamise lepingud võlgnikuga on sõlmitud kirjalikult ja allkirjastatuna, seega kuna hageja ei ole esitanud allkirjastatud lepingut, ei ole nõude loovutamises kunagi kokku lepitud. Hageja ei ole tõendanud, et hagejal oleks nõue võlgniku vastu. Isegi kui hageja väited on tõesed, siis on nõue aegunud.
Kostja XXXX AS vastus hagile Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Tõendamata on, et hageja on omandanud OÜ-lt XXXXnõude võlgniku vastu. Samuti on tõendamata, et võlgnik omandas OÜ-lt XXXXnõude AS-i XXXXvastu, kuna 31.12.2006 leping on allkirjastamata. Võlgniku osanikega (XXXXja XXXX) seotud ettevõtjad sõlmisid kõik lepingud kirjalikult. Tõendatud pole ka see, et OÜ XXXXoleks edastanud AS-le XXXXteate nõude loovutamisest. Puudub ka AS-i XXXXjuhatuse liikme kinnitus teate kättesaamise kohta, samas kui XXXX AS ja AS-i XXXXteadete kättesaamist on allkirjaga kinnitatud. AS-i XXXXmajandusaasta aruanne ei tõenda seda, et hagejal võiks olla nõue võlgniku vastu (aruandest ei nähtu, kes on „kõik seotud isikud“). Hageja seisukoht kostjate vastuste osas 31.12.2006 nõude loovutamise lepingu objektiks olid OÜ XXXXja AS XXXXvahel 30.06.2006 ja 28.12.2006 sõlmitud laenulepingutest tulenevad laenu tagastamise ja intressi tasumise nõuded. Laenusummad kokku 2 060 000 krooni on OÜ XXXXpoolt AS-le XXXXväljamakstud. AS XXXXjuhataja XXXX30.03.2007 e-kirjast nähtub, et algselt OÜ-le XXXXkuulunud nõuete osas on 30.02.2007 seisuga võlgniku AS XXXXandmetel õigustatud isikuks OÜ XXXX (pankrotis). Kohtu põhjendused 13.12.2016 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude ning kostjad oma vastuväidete juurde. Vaidlus puudub järgnevates asjaoludes. 27.01.2016 kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp (t lk 8-15), 11.03.2016 määrusega nimetati võlgniku uueks pankrotihalduriks Urmas Ustav (t lk 16-18). Hageja esitas 09.02.2016 võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles taotles oma nõude summas 137 810,32 eurot tunnustamist PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus (t lk 19-22). Vaatamata võlgniku pankrotihalduri nõudmisele ei esitanud hageja nõudega seoses täiendavaid dokumente (t lk 45-46). 26.07.2016 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostjad hageja nõudele vastuväite täies ulatuses (t lk 23-26). Kohus loeb nimetatud asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. PankrS § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi esitati kohtule 26.08.2016, seega tähtaegselt. Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja väitel on ta loovutamisega omandanud OÜ-lt XXXX137 810,32 euro suuruse loovutatud nõude eest tasumise nõude võlgniku vastu. Hageja ei ole selgitanud, millal ja millises vormis on OÜ XXXXmidagi hagejale loovutanud, samuti ei ole loovutus tõendatud. Ka kostjad on sellele tähelepanu juhtinud. Kuna on tõendamata, et hagejal on OÜ XXXXpoolt talle loovutatud nõudeid võlgniku vastu, jääb hagi rahuldamata. Kohus selgitab, et hagi ei kuuluks rahuldamisele ka siis, kui tõendatud oleks OÜ-lt XXXXhagejale nõude loovutamine. Hageja väitel on nõudeks 31.12.2006 OÜ XXXX(loovutaja) ja võlgniku (omandaja) vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust (t lk 27-30) tulenev nõude hinna tasumise nõue. Lepinguga loovutati kostjale nõue AS-i XXXXvastu. Lepingu punkt 2.1 sätestab: „Nõude
loovutaja loovutab Nõude Nõude omandajale hinnaga 2 156 263,00 EEK (kaks miljonit ükssada viiskümmend kuus tuhat kakssada kuuskümmend kolm Eesti krooni) (edaspidi nimetatud „Hind“)“. Kostjad on esitanud vastuväited, et nimetatud leping on allkirjastamata ja loovutuse teatisel puudub AS XXXXesindaja allkiri, erinevalt XXXX AS-i ja AS-i XXXXsarnastest nõuete loovutamiste lepingutest (t lk 70-77, 86-93). Kohus on seisukohal, et 31.12.2006 loovutamine on tühine ja seega on tühine ka loovutustasu nõue. Kohus selgitab oma seisukohta. Esiteks on 31.12.2006 leping allkirjastamata, kuigi lepingu tekst viitab sellele, et õigusliku jõu saamiseks on vajalik lepingu allkirjastamine: punkt 6.5 kohaselt jõustub leping selle allkirjastamise momendist; punkt 6.3 järgi toimub lepingu muutmine ja täiendamine kirjalikult; punkt 3.1 kohaselt antakse nõude olemasolu tõendavad dokumendid üle ja selle tõenduseks allkirjastatakse alusdokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt (mis on samuti allkirjastamata). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Kuivõrd leping on koostatud (vähemalt) ühe poole taotlusel, siis nähtub lepingust (vähemalt) ühe poole tahe sõlmida leping kirjalikus vormis. Teiseks – nõude loovutamise leping pidi olema sõlmitud kirjalikult ehk olema allkirjastatud. On õige, et seadus ei sätesta nõude loovutamisele kohustuslikku vormi, kuid antud juhul tuleneb vormi kohustuslikkus loovutatud nõude aluseks olevatest dokumentides. Nimelt on loovutatud nõude aluseks 30.06.2006 ja 28.12.2006 sõlmitud laenulepingud (t lk 104-105) OÜ XXXXja AS XXXXvahel. Mõlemad lepingud on sõlmitud kirjalikult (allkirjastatud) ning lepingust ka nähtub, et lepingud jõustuvad allakirjutamisel (lepingute punkt 4.1). Seega tuli laenulepingud sõlmida kirjalikus vormis VÕS § 11 lg 1 järgi. VÕS § 11 lg 2 sätestab, et kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kuna lepingutes ei ole teisiti kokku lepitud, pidi loovutamine toimuma kirjalikult ning kirjalik vorm eeldab allkirjade olemasolu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1 kohaselt. Seega ei ole 31.12.2016 loovutus õiges vormis ning on tühine TsÜS § 83 lg 2 järgi. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Tähtsust ei oma, kas AS XXXXtunnistas oma võlausaldajana OÜ-d XXXXvõi võlgnikku. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi rahuldamata, kuna hagejal puudub nõue OÜ XXXX (pankrotis) vastu. Kuivõrd OÜ XXXXja AS XXXXvahelised õigussuhted ja OÜ XXXXja OÜ XXXX (pankrotis) võimalikud õigussuhted ei mõjuta käesoleva asja lahendust, ei analüüsi kohus nõuete aegumisega seonduvat. Hageja on käsitlenud hagis ka võlgniku, tema osanike ja erinevate äriühingute suhteid, kuid kuna antud tsiviilasjas esitatud nõude aluseks oli OÜ XXXXpoolt hagejale väidetavalt loovutatud nõue ja sellega seonduv, siis ei muuda need asjaolud asja lahendust. Otsuses viitamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kuna need on asjasse puutumatud. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
Kostja OÜ XXXX (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustavi menetluskuludeks on õigusabikulud 843,20 eurot (lisandub käibemaks), millele lisandub õigusabikulu 13.12.2016 istungi eest. Hageja on peab kulusid põhjendatuks, väljaarvatud viimase dokumendi koostamisele kulunud aeg. Kostja XXXX AS menetluskuludeks on õigusabikulud 1 125 eurot (ei lisandu käibemaks). Hageja on peab kulusid põhjendatuks, väljaarvatud viimase dokumendi koostamisele kulunud aeg, mis ei tohiks võtta aega rohkem kui 2 tundi. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja OÜ XXXX (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustavi esindamise ajakulu olnud menetluses 8 tundi ja 47 minutit, lisandub 13.12.2016 istungi kulu 47 minutit – kokku seega 9 tundi ja 34 minutit. Kostja XXXX AS ajakulu on 9 tundi. Kostjate toiminguteks oli dokumentidega tutvumine, dokumentide koostamine, istungiteks osalemise ettevalmistus ja istungitel osalemine. Kohus vähendab mõlema kostja õigusabi aega viimase menetlusdokumendi koostamise osas ja vähendab selle aja mõlemal kostjal kahe tunnini. Vastused valdavalt hõlmasid juba hagi vastuses esitatud seisukohti. Seega on kostja OÜ XXXX (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustavi õigusabile kulunud põhjendatud aeg 7 tundi ja 34 minutit ja kostja XXXX AS õigusabile kulunud põhjendatud aeg 8,5 tundi. Kohtul ei ole vastuväiteid kostja esindaja poolt tehtud toimingutele. Tunnitasusid peab kohus põhjendatuks ja need vastavad turuhinnale. Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja OÜ XXXX (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustavi põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 726,40 eurot (lisandub käibemaks 145,28 eurot) ja kostja XXXX AS põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 875 eurot (ei lisandu käibemaks). Need summad mõistab kohus hagejalt välja. Ülejäänud osas jäävad menetluskulude kindlaksmääramise taotlused rahuldamata. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotlusel mõistab kohus välja viivise menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.