lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2563/14

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 20.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2563/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1365
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2024; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-22-2563

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-3.1/2856 tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X; esindajad Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina-Marita Alliksoo

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 20.03.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 02.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) otsusega, millega ei pikendatud või siis ei antud tähtajalist elamisluba.
2.Tallinna Halduskohtus jättis 14.12.2022 määrusega kaebuse käiguta.
3.Kaebaja vastas kohtumäärusele 21.12.2022 esitades Politsei- ja Piirivalveameti tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-3.1/2856 ja riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse. 27.12.2022 esitas kaebaja riigi õigusabi taotluse ja riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
4.Tallinna Halduskohtus jättis 29.12.2022 määrusega Xi riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja võttis kaebuse menetlusse.
5.Politsei- ja Piirivalveamet vastas kaebusele 30.01.2023.
6.Tallinna Halduskohtus määras 10.01.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

7.Kaebaja selgituste kohaselt on ta Eestis sündinud ja üles kasvanud ning ei ole mitte kordagi Eestist lahkunud. Eestis elavad ka kõik kaebaja sugulased. Kaebaja möönab, et tal on olnud õigusrikkumisis, kuid nende iseloom ei kujuta ohtu ühiskonnale. Venemaale väljasaates ähvardavad kaebajat aga ületamatud raskused, kuna tal puudub ettekujutus elust Venemaal. Kaebaja selgituste kohaselt sai ta Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse vanemate järgi, kuid tal on kavatsus Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest loobuda ning taotleda Eesti kodakondsust. Eesti keelt valdab kaebaja B1 tasemel. Oma kodumaaks peab kaebaja Eestit.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8.Vastustaja leiab, et vaidlustatud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.
9.Kuigi kaebaja peab Eestit oma kodumaaks ning ta ei pea ennast Venemaa Föderatsiooni kodanikuks, siis on kaebaja näol tegemist Venemaa Föderatsiooni kodanikuga koos kodakondsusest tulenevate õiguste ja kohustustega. Kaebaja on küll Eestis sündinud ja üles kasvanud, kuid ei ole ta Eestis lõimunud. Kaebaja on nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses kõik avaldused esitatud vene keeles ning kaebaja ei ole püüdnud kirjutada selle riigi keeles, mida ta peab oma kodumaaks ning mille oskus tal on väidetavalt B1 tasemel. Praegusel juhul on oluline arvestada, et kaebajal on Vene kodakondsus ning tema emakeel on vene keel. Arvestades eeltoodut ning kaebaja vanust, saab asuda seisukohale, et Venemaale elama asumine ei tekita kaebajale ületamatuid raskusi.
10.Kaebaja Eestis elamine toimunud tähtajaliste elamislubade alusel. Kaebaja omas viimati tähtajalist elamisluba Eestis elamiseks 2015. aastal. PPA väljastas kaebajale tähtajalisi elamislube seaduses sätestatud maksimaalsest tähtajast lühemaks ajaks justnimelt tema mitteõiguskuuleka käitumise tõttu, kuid kaebaja ei teinud eelnevast järeldusi ning ei hakanud õiguskuulekaks välismaalaseks.
11.Kaebaja suhtes kehtib ka lahkumisettekirjutus, mis alates 13.11.2020 on sundtäidetav. Johtuvalt eeltoodust on PPA põhjendatult tuginenud kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisel ka VMS § 124 lg 1 p-le 6. Kaebuses kaebaja tunnistab oma õigusrikkumisi, kuid sisuliselt ei pea neid tõsiseks. Tegemist on kaebaja subjektiivse hinnanguga enda tegudele. Vastustaja on seisukohal, et PPA otsuses kirjeldatu põhjal on PPA õiguspäraselt keeldunud kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 124 lg 1 p 1 ja § 124 lg 1 p 5 alusel. Vastustaja rõhutab, et kaebaja on korduvalt pannud toime varavastaseid süütegusid ning kaebajast lähtub seetõttu oht avalikule korrale. Ohustatud õigushüveks on teiste isikute vara. Kaebajale on korduvalt antud võimalusi muutumiseks, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Puudub igasugune alust arvata, et kaebaja on oma käitumist muutnud.
12.Lisaks VMS §-dele 124 lg 1 p 1 ja 124 lg 1 p 5 on PPA keeldunud kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest ka põhjusel, et kaebaja ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. Kaebaja taotles tähtajalist elamisluba elama asumiseks vanema juurde kui täisealine laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema. Kaebaja ei ole haldusmenetluse käigus tõendanud PPA-le, et ta

ei oleks terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, mistõttu leidis PPA, et kaebajale tuleb keelduda elamisloa andmisest VMS § 123 p 2 alusel. Kaebaja ei ole eelnevalt nimetatud asjaolu ka vaidlustanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

13.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsust nr 15.3-3.1/2856 ja taotletud selle tühistamist.
14.Vaidlustatud otsusega nr 15.3-3.1/2856 keelduti tähtajalise elamisloa andmisest elama asumiseks lähedase sugulase juurde, kui täisealine laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema. Elamisloa andmisest keeldumisel osundati välismaalaste seaduse (edaspidi ka – VMS) § 123 punktile 2 (vaidlustatud haldusakti punktis 14 sisaldub ekslik viide VMS § 123 lõikele 2) ja § 124 lg 1 punktidele 1, 5 ja 6. Välismaalaste seaduse §-s 123 on sätestatud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise üldised alused ning lähtuvalt eelnimetatud paragrahvi punktist 2 keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. Välismaalaste seaduse § 124 esimese lõike punktide 1, 5 ja 6 kohaselt võib tähtajalise elamisloa andmisest keelduda kui on alust arvata, et välismaalase Eestisse saabumine või Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda, välismaalast on karistatud süüteo eest ja kui välismaalane on rikkunud välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestist lahkumise, Eestis töötamise või riigipiiri või ajutise kontrolljoone ületamise tingimusi.
15.Nähtuvalt eeltoodust on keeldutud tähtajalise elamisloa andmisest mitmel alusel, kuid kõigepealt peaks elamisloa taotluse aktsepteerimise juhul olema täidetud VMS § 123 p 2 sätestatud alus, mille kohaselt peab välismaalane vastama tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. Vastavalt välismaalaste seaduse § 117 lg 2 peavad tähtajalise elamisloa üldtingimused olema täidetud mis tahes alusel elamisloa andmiseks. Nähtuvalt vaidlustatud haldusakti punktist 1 oli kaebaja esitanud kõigepealt elamisloa pikendamise taotluse välislepingu alusel, kuid keeldumise aluse ja puuduste teatavakstegemise järgselt oli taotlenud luba elama asumiseks vanaema juurde. Vastavalt välismaalaste seaduse § 150 lg 1 p 2 võib anda välismaalasele tähtajalise elamisloa elama asumiseks Eesti kodanikust või Eestis elava ja elamisluba omava välismaalasest lähedase sugulase juurde kui täisealine laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema. Vastustaja asus seonduvalt eelnimetuga seisukohale, et VMS § 150 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus ei olnud täidetud, sest tervisliku seisundi kohta esitatud tõenditest ei saanud järeldada seda, et kaebaja ei oleks suuteline iseseisvalt toime tulema. Vastavad põhjendused sisalduvad vaidlustatud haldusakti punktides 5 ja 14. Nende põhjendustega ei ole alust mitte nõustuda. Tegelikult ei ole kaebuses püütud seda ka ümber lükata. Kaebaja ei pea põhjendatuks väljasaatmist Venemaale, kuid praegu ei ole vaidlus selles. Vaidlus on selles kas tähtajalise elamisloa andmiseks oli alus ja põhjus olemas või mitte.
16.Lisaks välismaalaste seaduse § 123 punktile 2 sisalduvad vaidlustatud haldusaktis veel ka viited muudele tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alustele, sealhulgas § 124 lg 1 p-le 1 (alus arvata et isiku viibimine riigis võib ohustada avalikku korda) ning sama paragrahvi ja lõike punktidele 5 ja 6 (välismaalast on karistatud süüteo eest ja kui välismaalane on rikkunud välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestist lahkumise, Eestis töötamise või riigipiiri või ajutise kontrolljoone ületamise tingimusi). Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumist nendel alustel on põhjendatud vaidlustatud haldusakti punktides 12-13 ja 15. Sellest nähtuvalt ei saa olla sisulist vaidlust avaliku korra rikkumistes, süütegude eest karistamises ning Eestis elamise ja Eestist lahkumise tingimuste rikkumises. Kaebuses ei ole sellele samuti vastu vaieldud, kuid kaebaja märkis, et

õigusrikkumiste iseloom ei kujuta ühiskonnale ohtu. Samas on vastavate hinnangute andmise siiski Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses.

17.Tähtajalise elamisloa andmine ja ka tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumine on vastustaja kaalutlusotsus ning vastustaja pädevuses. Kohtu roll taoliste spetsiifilist hinnangut vajavate vaidluste lahendamisel on üldse mingil määral piiratud, kuid vastavalt välismaalaste seaduse § 12 lg 1 kohaldatakse eelnimetatud seaduses sätestatud haldusmenetlusele ka haldusmenetluse seaduse nõudeid. Haldusakti õiguspärasuse põhilised eeldused on välja toodud haldusmenetluse seaduse §-s 54, mille kohaselt on haldusakt õiguspärane kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Elamisloa andmise või selle andmisest või pikendamisest keeldumisega seonduvate vaidluste puhul on põhirõhk üldjuhul kaalutlemise küsimusel. Antud juhul põhimõttelisi kaalutlusvigu haldusaktist ei nähtu ning ka muus osas mingisugust vastuolu haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatuga täheldada ei saa. Seega ei ole ka kaebuse rahuldamiseks alust. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on see kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja