Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I

Asjaolude kirjeldus

XXXX (edaspidi: võlausaldaja) esitas 18.10.2016 Harju Maakohtule pankrotiavalduse XXXX(edaspidi: võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. 14.11.2016 võttis kohus võlausaldaja pankrotiavalduse menetlusse. 29.12.2016 kohtumäärusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi: ajutine haldur) Peeter Sepperi. Ajutine haldur esitas 16.01.2017 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku bilansis on seisuga 16.01.2016 vara 18 nimetust, mille soetusmaksumus moodustas 18 390,60 eurot. Asjaolul, et osa varast on soetatud üle kümne aasta tagasi ja võib olla amortiseerunud, on vara turuväärtust momendil võimatu täpselt kindlaks määrata. Konservatiivselt võib arvata, et vallasvara väärtus moodustab ca 5000 eurot. Lisaks vallasvarale on võlgnikul võimalik sularaha tagastamise nõue summas 5200 eurot. Võlgniku pangakontolt on välja võetud sularaha summas 5200 eurot, mille kasutamise kohta majandustegevuses ajutisel halduril andmed puuduvad. Võlgnikul on kohustusi ca 14 000 eurot. Võlgniku tegevus rajanes fondide ja Harku valla rahalistel toetustel. Renoveeriti XXXXja tall-tõllakuuri hooneid, mida kasutati ürituste läbiviimisel. Harku vald lõpetas võlgnikuga koostöölepingu 2015.a. lõpus. Renoveeritud ruumides hakkas tegutsema teine mittetulundusühing, mis sisuliselt jätkas võlgniku tegevust. Ajutise halduri aruandes käsitletakse majandusnäitajaid alates 2014.a. Ajutise halduri nimetamise seisuga on võlgniku tegevus lõppenud ja lepingud lõpetatud. Võlgnikule kuulunud vara-18-nimetust-ei ole rõhuvas enamuses ülalnimetatud ruumides ega juhatuse liikme valduses. Raamatupidamisteenust ostis võlgnik sisse kuni 2015.a. lõpuni. Registripidajale ei ole esitatud majandusaastate aruandeid alates 2015.aastast.Võlgniku esindaja on seisukohal, et võlausaldaja nõue on põhjendatud ja ühing on maksejõuetu. Võlgnikul oli üks töölepingu alusel töötav töötaja. Töö jätkamine ei ole võimalik. Juhatuses oli 2015 lõpu seisuga 7 liiget, kellest 6 lahkusid 2016.a. esimese poolaasta lõpuks. Kuni

2015.a. lõpuni täitsid juhatuse liikmed oma kohustusi vajaliku hoolsusega. Pankrotimenetluse võimaliku kulud moodustavad ca 3600 eurot, võlgniku vara väärtus katab pankrotimenetluse võimalikud kulud. Võlgniku tegevus on alates 2015.a. lõpust lõppenud ja seda jätkata ei ole võimalik. Ajutine haldur on esialgsetele andmetele tuginedes seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetus kujunes välja 2016.a. lõpus. Pankrotimenetluses tuleb välja selgitada, kelle valduses on vara ja nõuda selle tagastamist või rahalist kompensatsiooni. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et novembris 2015 on kontolt välja võetud 5200 eurot, mille majandustegevuses kasutamise dokumendid esialgsetel andmetel puuduvad. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgnikule kuuluvast varast, mis momendil kujutavad endast nõudeid kolmandate isikute vastu, piisab pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt on kohtul alus kuulutada välja võlgniku pankrot. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri töötasuks 927 eurot, millele lisandub käibemaks 185,40 eurot ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 117,80 eurot, millele lisandub käibemaks 23,56 eurot ning mõista nimetatud summad OÜ Bürooteenused ja Õigusabi kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Juhul, kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, palus ajutine haldur ajutise halduri tasu ja kulude hüvitus välja mõista võlgnikult. 18.01.2017 toimunud kohtuistungil oli võlausaldaja ja võlgniku esindaja ajutise halduri aruandega nõus. Ajutine haldur on andnud nõusoleku enda nimetamiseks pankrotihalduriks. II

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. XXXX esitas avalduse XXXXpankroti väljakuulutamiseks. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi kokku suuruses ca 14 000 eurot. Võlgniku vara turuväärtust on momendil võimatu kindlaks määrata. Konservatiivselt võib arvata, et vallasvara väärtus moodustab ca 5000 eurot. Võlgniku vallasvara ei ole võlgniku valduses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikule kuuluvast varast, mis momendil kujutavad endast nõudeid kolmandate isikute vastu, piisab pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, võlgniku tegevus on alates 2015.a. lõpust lõppenud ja seda jätkata ei ole võimalik. Võlgnik on PankrS § 1 lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 20.01.2017 kell 14.00. Peeter Sepper on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamisega käesolevas tsiviilasjas. Peeter Sepper vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus määrab Peeter Sepperi pankrotihalduriks. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 85 sätestab võlgniku teabe andmise kohustuse. Nimetatud paragrahvi lõiked 1-3 sätestavad, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses

pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10,3 töötundi tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 927 eurot, millele lisandub käibemaks 185,40 eurot. Hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks moodustab 117,80 eurot, millele lisandub käibemaks 23,56 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 927 eurot, millele lisandub käibemaks 185,40 eurot ja tehtud vajalike kulutuste hüvitis 117,80 eurot, millele lisandub käibemaks 23,56 eurot. Ajutise halduri tunnitasu 90 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulud ajutise halduri taotlusel välja OÜ Bürooteenused ja Õigusabi kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus tegi lahendi PankrS § 31 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus PankrS § 39 lg 1 alusel käesoleva määruse viivitamata saatmise registriosakonnale. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.