X. X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.09.2022 otsuse nr 15.33.4/723-1 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X. X., volitatud esindajad Jelena Karžetskaja ja Sofja esindajad Pevzner-Belošitski; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, (varasemad) esindajad Juhannes Reisman ja Kristiina-Marita Alliksoo; Kaasatud haldusorgan – Kaitsepolitseiamet, esindajad Karel Virks ja Teele Reedi
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 07.03.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 21.09.2022 X. X.i suhtes otsuse nr 15.3-3.4/723-1 pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks alates 21.09.2022, ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks väljasaatmisega Venemaa Föderatsiooni, mis kuulus sundtäitmisele ning sissesõidukeelu kohaldamiseks.
2.X. X. esitas 03.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 21.09.2022 otsuse nr 15.3-3.4/723-1 tühistamise nõudes.
3.Tallinna Halduskohus võttis 25.10.2022 määrusega kaebuse menetlusse.
4.Politsei- ja Piirivalveamet esitas kaebusele oma seisukoha 30.11.2022 ja eelnevalt veel ka eraldi taotluse kaasata menetlusse haldusorganina Kaitsepolitseiamet (KAPO).
5.Tallinna Halduskohus kaasas 09.12.2022 määrusega haldusorganina menetlusse arvamuse andmiseks Kaitsepolitseiameti.
6.Kaitsepolitseiamet esitas oma arvamuse 11.01.2023.
7.Tallinna Halduskohtus määras 03.01.2024 määrusega haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
8.Kaebaja arvates ei ole PPA otsus põhjendatud. Kaebaja ei saa aru, mille alusel võiks ta Eesti Vabariigis viibimine riiki ohustada. Kaebaja on pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis püsivalt elav isik, kelle tegevus ei ole suunatud Eesti Vabariigi vastu. Kaebaja ei kujuta ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule ega ähvarda ühiskonna põhihuve.
9.Kaebaja ei nõustu välja toodud ohuteguritega ning leiab, et otsuses mainitud informatsioon ja hinnang tema tegevuse või vaadete kohta ei vasta tõele ning on tehtud ühepoolsete KAPO järelduste alusel.
10.Asjaolu, et PPA-l on ulatuslik otsustusruum ja kaalutlusõigus hinnangu andmisel, ei tähenda, et kohtulik kontroll selle üle on piiratud. PPA otsus sisaldab palju üldist informatsiooni ja väiteid Ukrainas toimuva Vene Föderatsiooni (VF) agressiooni kohta, kuid puuduvad tõendid, et kaebaja elamine Eestis saab tuua kaasa VF agressiooni Eesti vastu. PPA on maininud otsuses, et kaebaja on Narvas tegutseva MTÜ Bastion liige, mis koondab peamiselt NSVL armees teeninud sõjaväelasi, kes pikema aja jooksul on organiseeritult levitanud ja toetanud Eesti vastu suunatud VF vaenulikku propagandat. Vene armee riietuse kandmisel ei olnud muud tähendust, kui ajaloolise mälestuse taastamine ning ajalooliste teadmiste üleandmine. Riietuse eesmärk on anda uuele põlvkonnale visualiseeritult teadmised II maailmasõjast. See ei ole riigivastane tegevus. Kaebaja austas kõigi II maailmasõjas hukkunute mälestust. Kaebaja ei nõustu, et osalemine üritusel „Surematu Polk“ või „Avtoprobeg“ saab käsitleda Venemaale lojaalsuse tunnusena.
11.PPA ei andnud kaebajale võimalust arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Väljasaatmine toimus viivitamatult pärast otsuse tegemist, jättes kaebaja ilma võimalusest koguda asju, teha korraldusi oma vara ja asjade osas. Isegi olukorras kus kaebaja kujutaks ohtu avalikule korrale, ei ole see oht reaalne ja piisavalt tõsine, et lisaks elamisloata jätmisele õigustada kaebajale tehtud sissesõidukeeldu.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
12.PPA on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja pikaajalise elaniku elamisluba tunnistati kehtetuks välismaalaste seaduse (VMS) § 241 lg 1 p 2 alusel, mille kohaselt võib pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistada, kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Elamisloa kehtetuks tunnistamisega kaotas kaebaja legaalse viibimisaluse Eestis ning PPA-l oli kohustus teha kaebajale lahkumisettekirjutus. PPA on KAPO 19.09.2022 teatisele nr 7440 ja salajasele memole nr 3.3-2/22/7597 tuginedes kindlaks teinud, et kaebaja kujutab endast tegelikku ja piisavalt tõsist ohtu Eesti julgeolekule ning avalikule korrale.
13.Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et kaebaja ei vaidlusta ega lükka ümber PPA otsuses väljatoodud kaebajaga seotud faktilisi asjaolusid. Sellega nõustub kaebaja asjaoluga, et ta nimetatud tegevustes osales. Vaidlusaluse otsuse tegemisel võttis PPA arvesse julgeolekuasutuse poolset hinnangut isiku käitumisele ning isiku ohtu riigi julgeolekule. Välismaalasest tuleneva julgeoleku ohu hindamine on KAPO pädevuses ning elamisloa kehtetuks tunnistamine VMS-ist tulenevalt PPA pädevuses. Kaebaja on pikema aja vältel aktiivselt osalenud Eesti vastu suunatud VF lõhestuspoliitika tegevustes (mh VF-i sõjalist agressiooni toetavatel üritustel) nii Eestis kui ka VF-is ning aidanud organiseerida selliste ürituste läbiviimist. Lisaks on kaebaja väljendanud aktiivselt vastasseisu Eesti Vabariigi otsuste täideviimisel teisaldada avalikust ruumist punamonumendid ning provotseerides konflikte Narva tankimonumendi juures olevate isikutega. PPA on vaidlusaluses otsuses viidanud, et kaebaja on MTÜ Bastion liige ning organiseerinud ja osalenud Narvas ja Venemaal Venemaa riiklikes propagandaaktsioonides nagu „Surematu Polk“ ja „Avtoprobeg“. Lisaks on kaebaja viibinud regulaarselt Venemaal ning osalenud korduvalt VF-i jõustruktuuride aastapäevaüritustel Jaanilinnas ja Pihkvas, millega teadlikult on kinnitanud lojaalsust ja ustavust VF-i relvajõududele. Tegelikult on aga kaebajat ka 11.08.2022 karistatud rahvusvahelise kuriteo toetamise ja õigustamise eest karistusseadustiku § 1511 lg 1 alusel ehk agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil.
14.PPA on otsuse p-s 14 selgitanud, et kuna mõjutustegevuse eesmärkide saavutamiseks kasutab Venemaa Föderatsioon aktiivselt II maailmasõja sündmustega seotud ajaloopropagandat Nõukogude Liidust (Venemaa Föderatsioonist) kui maailma natsismist vabastaja kuvandi loomisel, on ka Eestis Venemaa Föderatsiooni II maailmasõja ajaloonarratiivi propageerivate ürituste korraldamine ja nendel osalemine koos agressorriiki toetavate sümbolite avaliku eksponeerimisega otseselt suunatud Venemaa Föderatsiooni vaenulike eesmärkide saavutamisele. Seega ei saa vene armee riietuse kandmisele omistada vaid uuele põlvkonnale teadmiste edastamist II maailmasõjast.
15.Vastustaja hinnangul ei oma asjaolu, et PPA ei tuvastanud kaebaja seisukohta punamonumentide ja 9. mai osas, elamisloa kehtetuks tunnistamise seisukohalt suuremat tähtsust. Kaebaja positsioon nimetatud küsimuses on tuvastatav tema tegevuse kaudu, sh aktiivne vastasseis Eesti Vabariigi otsuste täideviimisel teisaldada avalikust ruumist punamonumendid ning provotseeriv käitumine Narva tankimonumendi juures olevate isikutega, mille KAPO on aastate jooksul dokumenteerinud.
16.PPA otsuses on selgitatud, et HMS § 40 lg 3 p-st 1 tulenevalt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Arvestades kaebaja varasemat tegevust ning aktiivset vastasseisu Eesti Vabariigi otsuste täideviimisel teisaldada avalikust ruumist punamonumendid ning provotseerides konflikte Narva tankimonumendi juures olevate isikutega, oli riigi julgeolekukaalutlustel ärakuulamisõiguse realiseerimata jätmine praegusel juhul põhjendatud.
17.Ärakuulamisõigus võimaldab isikul esitada haldusmenetluses haldusakti andmisele eelnevalt täiendavaid arvamusi, tõendeid ning esitada võimalikke vastuargumente haldusorgani seisukohtadele. Ärakuulamisõiguse rikkumisena ei saa käsitleda haldusakti andmisele järgnevaid tegevusi või toiminguid. Seega ei ole ärakuulamisõiguse rikkumisena käsitletav kaebaja poolt välja toodu, et pärast otsuse tegemist jäeti kaebaja võimaluseta koguda oma asju või, et kaebaja ei saanud teha korraldusi oma vara ja asjade osas.
18.Vastustaja hinnangul ei pidanud PPA analüüsima kaebajale tähtajalise elamisloa andmise võimalusi. Julgeolekukaalutlustel pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel ei ole vajalik jätta kaebajale võimalust taotleda tähtajalist elamisluba pikaajalise elaniku elamisloa asemel.
KAITSEPOLITSEIAMETI ARVAMUS
19.Kaitsepolitseiamet on seisukohal, et PPA elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. Venemaa Föderatsiooni kodanike tegevuse puhul tuleb alates 24.02.2022 arvestada oluliselt suurema tõenäosusega tekkida võivate ohtudega Eesti Vabariigi julgeolekule. Kuivõrd kaebaja on rahvuselt venelane ja Venemaa Föderatsiooni kodanik, siis tuleb tema puhul ohtude hindamisel ja ennetamisel arvestada Venemaa Föderatsiooni konstitutsiooni § 59 lõiget 1, mille kohaselt on isamaa kaitse iga Venemaa Föderatsiooni kodaniku kohus ja kohustus.
20.Kaitsepolitseiamet on PPAle edastatud 19.09.2022 teatises nr 7440 välja toonud, et X. X. on alates 2015. aastast organiseerinud ja osalenud erinevatel VFi jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade tähistamisel ning tähistanud Venemaa relvajõudude dessantvägedega seotud aastapäevasid Narvas. X. X. on eelmainitud üritustel osalenud provokatiivselt, kandnud avalikult VFi õhudessantvägede või muu VFi sümboolikaga lippe ning VFi sõjaväevormi. Samuti on ta organiseerinud ja osalenud Narvas ja Venemaal Venemaa riiklikes propagandaaktsioonides nagu „Surematu Polk“ ja „Avtoprobeg“. Selline tegevus tekitab Eesti erinevate rahvustest elanike seas pingeid ja loob soodsat pinnast poliitiliseks ja rahvuslikuks vihkamiseks. Samuti on kaitsepolitseil põhjendatud alust arvata, et X. X. on olnud seotud VF eriteenistuste huvides ja ülesandel tegutsevate isikutega. Arvestades X. X.i kohta kogutud teavet kogumis, on ta kahtlemata väga heaks sihtmärgiks VFi eriteenistusele ning tema seotust nendega ei saa välistada.
21.PPA ei ole enda otsuses tuginenud pelgalt KAPO teatisele ja salajasele memole. PPA on enda otsuses hinnanud KAPO välja toodud julgeolekuohte ja VF viimase aja eskaleerivat tegevust ning Venemaa ametnike ähvardusi NATO riikide suhtes, mis võivad tuua kaasa VF sõjalise agressiooni eskaleerimise NATO, sh ka Eesti vastu. Lisaks on PPA oma pädevusest tulenevalt hinnanud kaebaja tegevuse ohtlikkust avalikule korrale. KarSi § 1511 muudatused jõustusid küll alles pärast agressiooni algust Ukrainas, kuid see ei tähenda, et kaebaja eelnevat käitumist tuleks Eesti riigiasutuste tähelepanuta jätta.
22.Kaebaja austab enda sõnul NSVLi sõjaväevormis kõikide II maailmasõjas hukkunute mälestust. Kaitsepolitseiamet peab vajalikuks siinkohal selgitada, et Eesti ajalugu ning II maailmasõjas Eestis toimunut arvestades sümboliseerib NSVL armee vorm eestlastele okupatsiooni, vägivalda ja võõrvõimu. Teises maailmasõjas kõigi hukkunute mälestamist NSVLi sõjaväevormis, mille kandjad II maailmasõjas tuhandetele sõjaohvritele kannatusi põhjustasidki, ei saa pidada neutraalseks.
23.Oluline on märkida, et kaebaja ei vaidlusta ega lükka ümber oma tegevust kui faktilisi asjaolusid. See omakorda kinnitab, et Kaitsepolitseiameti hinnang julgeolekuohu kohta on tehtud tõestele faktilistele asjaoludele tuginedes. Ühtlasi tuleb arvestada, et välismaalase Eestis viibimine on hüve, mitte õigus. Kaitsepolitseiameti ülesanne on tagada Eesti julgeolek ja hoida ära Venemaa Föderatsiooni kodanikust lähtuv julgeolekuoht Eesti suveräänsusele ja põhiseaduslikule korrale. Arvestades 2022. aasta suvel Narvas okupatsioonimonumentide ümber toimunut ning fakti, et PPA kinnitusel karistati kaebajat KarS § 1511 lg 1 alusel toimepandud väärteo eest, on üheselt selge, et kaebaja tegevus on ohuks Eesti julgeolekule ja avalikule korrale. Aastatepikkusest Eestis elamisest hoolimata ei ole kaebaja Eesti ühiskonda integreerunud, ei ole ära õppinud eesti keelt, samuti ei ole astunud samme Eesti kodanikuks saamiseks.
24.PPA elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus on piisaval määral ja veenevalt põhjendatud. PPA ei ole rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust. Riigi julgeolekukaalutlustel oli ärakuulamisõiguse realiseerimata jätmine praegusel juhul põhjendatud, kuivõrd arvestades kaebaja varasemat käitumist kogumis, siis ei
saanud välistada, et kaebaja oleks võinud ärakuulamisõiguse realiseerimise ajal korraldada mõne protestiaktsiooni või muul viisil rahvuslikku vihkamist ja vaenu õhutada. Arvestades kaebajast lähtunud ohtu riigi julgeolekule, oli PPA viivitamatu tegutsemine põhjendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
25.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 21.09.2022 pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsust nr 15.3-3.4/723-1 ja taotletud selle tühistamist.
26.Vaidlustatud otsusega nr 15.3-3.4/723-1 tunnistati kaebaja pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks alates 21.09.2022, tehti lahkumisettekirjutus sundtäitmisele kuuluva väljasaatmisega Venemaa Föderatsiooni ning kohaldati 5-aastast Schengeni ala sissesõidukeeldu alates lahkumiskohustuse täitmisest. Pikaajalise elaniku elamisluba tunnistati kehtetuks välismaalaste seaduse § 241 lg 1 p 2 alusel, mis võimaldab vastava elamisloa kehtetuks tunnistada kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule ning lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu puhul juhinduti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi ka – VSS) § 72 lg 2 p-st 4 ja § 74 lõikest 2. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 72 lg 2 p 4 kohaselt võib jätta lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita kui välismaalane kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Vastavalt sama seaduse § 74 lõikele 2 kohaldatakse olukorras, kus välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, sissesõidukeeldu viieks aastaks, välja arvatud juhul kui välismaalasel on kehtiv sissesõidukeeld kauemaks kui viieks aastaks lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates. Vaidlustatud haldusakti põhjendustest nähtub, et X. X.i tegutsemine on kujutanud tegelikku ja tõsist ohtu Eesti Vabariigi, Euroopa Liidu ja Schengeni ala liikmesriikide julgeolekule ning 5-aastase tähtajaga sissesõidukeelu kehtestamine on vajalik meede.
27.Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Mis puutub haldusakti andmise pädevusse või vorminõuete järgimisse, siis selles osas etteheiteid ega vaidlust ka ei ole. Etteheited seonduvad põhiliselt sellega, et kaebaja arvates ei ole vastustaja tuvastanud tegelikku ohtu avalikule korrale ega julgeolekule ehk väidetavate vigadega sellekohastes kaalutlustes, ärakuulamisõiguse eiramises ning sissesõidukeelu ebaproportsionaalsuses.
28.Kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusakti osas selle õiguspärasuse eelduslikud tingimused täidetud. Vastavalt välismaalaste seaduse § 241 lg 1 punktile 2 on võimalik vastav elamisluba kehtetuks tunnistada kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Antud juhul leidis vastustaja, et kaebaja kujutab endast avalikule korrale ning riigi julgeolekule ohtu. Vaidlustatud haldusakti punktides 12-16 lehekülgedel 2-10 on selle kohta hulgaliselt põhjendusi. Nende põhjendustega seonduvaid faktilisi asjaolusid ei ole kaebaja tegelikult püüdnudki sisuliselt ümber lükata. Kaebaja väitel ei olnud oht reaalne ning ei ähvardavat ühiskonna põhihuve piisavalt tõsiselt. Samas on vastavate hinnangute ja ka ohuhinnangute andmine lähtuvalt välismaalaste seaduse §-st 243 Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses, kusjuures vaidlustatud haldusaktis esile toodud põhjenduste pinnalt ei saa asuda seisukohale, et oleks tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu. Seega ei ole antud juhul alust vaidlustatud elamisloa kehtetuks tunnistamist õigusvastaseks pidada. Õiguslik alus sissesõidukeelu kohaldamiseks oli vastavalt VSS § 72 lg 2 punktile 4 (oht avalikule korrale või riigi julgeolekule) samuti olemas ning vastustaja on sellest juhindunud. Arvestades asjaolu, et elamisluba tunnistati kehtetuks avalikule korrale ning riigi julgeolekule tekkiva võimaliku ohu motiivil ning põhimõttelisi kaalutlusvigu vastavatest hinnangutest ei nähtunud, seostuvad need ühtlasi ka lahkumisettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu tähtajaga. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 72 lõikele 2 ja § 74 lõikele 2 on see
taolistes situatsioonides viis aastat. Vastustaja ega ka arvamuse andjana menetlusse kaasatud Kaitsepolitseiamet ei ole seda ebaproportsionaalseks pidanud. Kohus nõustub vastustaja ja Kaitsepolitseiameti sellekohase arvamusega. Mis puutub ärakuulamisõiguse väidetavasse eiramisse, siis võib haldusorgan vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 punktidele 1 ja 7 viia haldusmenetluse läbi menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda ning (muudel) seaduses sätestatud juhtudel. Koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus vastavalt VSS § 72 lg 2 p-le 4 on tõlgendatav (muu) seaduses sätestatud juhtumina. Seega ei ole kaebaja sellekohane etteheide põhjendatud.
29.Lähtuvalt eeltoodust võib asuda seisukohale, et Politsei- ja Piirivalveameti 21.09.2022 otsus nr 15.33.4/723-1 oli antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastas vorminõuetele. Seega ei ole kaebuse rahuldamiseks alust.
30.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.