Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASAJOLUD

01.08.2016 esitas XXXXOÜ Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Esitatud avalduse kohaselt ei suuda avaldaja oma rahalisi kohustusi täita ja palub kuulutada välja tema pankroti. 23.08.2016 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermeti, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 10.11.2016 kohtumäärusega määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa. 10.11.2016 kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seisuga 18.01.2017 ei ole kohtule teatatud tagatiste kontole kohtu määratud rahasumma tasumisest.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

Ajutine haldur pöördus võlgniku nimele registreeritud vara kohta andmete saamiseks ning vajadusel võlgnikule kuuluva vara arestimiseks ja muu vajaliku informatsiooni hankimiseks Eesti Väärtpaberikeskuse, kinnistus- ja ehitisregistri, kaubamärgi- ja domeeninime registrite poole. Ajutine haldur teostas järelepärimisi vararegistritest kasutades selleks ka vastavaid elektroonilisi andmebaase. Võlgniku rahaliste vahendite teadasaamiseks tegi ajutine haldur järelepäringud pankadele. Selgitamaks võlgniku suhtes sundtäitmisel olevate nõuete suurust ja sissenõudjate isikuid või võlgniku poolt algatatud täitemenetlusi, tegi ajutine haldur järelepäringu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Samuti on ajutine haldur pöördunud võlgniku nimele registreeritud vara kohta andmete saamiseks, vajadusel võlgniku vara arestimiseks ning muu vajaliku informatsiooni hankimiseks Maanteeameti ning Maksu- ja Tolliameti poole. Ajutine haldur kontrollis võlgniku varaliste õiguste ja kohustuste seisukohalt kõiki kättesaadavaid ja tähtsust omavaid dokumente. Ajutine pankrotihaldur saatis ka võlgniku esindajale teabenõude. Tuginedes saadud seletustele, võlgniku ja kolmandate

2-16-11647 isikute poolt ajutisele haldurile esitatud dokumentidele ja selgitustele ning avalikult kättesaadavatele andmetele analüüsis ajutine haldur võlgniku maksevõimet ja koostas oma arvamuse selle kohta, kas võlgniku olemasolevate võlgade tasumine on tema maksevõime taset silmas pidades tõenäoline, samuti kas esineb võimalust ettevõtet tervendada. Käesoleva aruande koostamise seisuga võlgnikul teadaolevad varad puuduvad, teadaolevad kohustused seevastu moodustavad kokku enam kui 77 200 eurot. Võlgniku omakapital on negatiivne. Eelnevast nähtuvalt on tänaseks saabunud olukord, kus võlgnikul ei ole võimalik oma olemasolevaid kohustusi täita. Samuti ei ole ette näha, et võlgnikule võiksid nimetamisväärsed täiendavad rahalised vahendid tekkida. Võlgnikul puudub vara, mis kataks ära tema kohustused, võlgniku tavapärane majandustegevus on lõppenud, puuduvad töötajad ning ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole võimalik – selleks puuduvad rahalised vahendid ja võimalused täiendavate investeeringute saamiseks, et tasuda olemasolevad võlgnevused. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt samuti puuduvad. Võlgnik on oma pankrotiavalduses märkinud, et olenemata püüdlustest ei suudetud ettevõtet kasumlikult käivitada. Peamiseks takistavaks teguriks oli tootearenduse hilinemine ning majandustegevuse jätkamine ei olnud otstarbekas senisel viisil. Ainuosanik otsustas osaühingu tegevuse lõpetada ka põhjusel, et ettevõte oli aastaid kahjumis. Võlgnik on tegutsenud alates selle loomisest suure kahjumiga. Töötajate poolt esitatud nõuetest nähtub, et raskused töötasude maksmisega algasid juba 2013.a. augustikuus ja olukord edaspidi ei paranenud. Kui juuniks 2014 moodustas kohustuste maht 123 560 eurot, siis 2015 aasta juuniks juba 250 520 eurot. Emaettevõte XXXXOy on küll näidanud üles valmidust oma nõuetest osaliselt loobuda ja kinnitanud seda ka jooksvalt majandusaasta aruannetes, kuid vaatamata kõigele ei ole need sammud võlgniku majanduslikku olukorda märkimisväärselt parandanud. Registriosakond on viimaks 04.04.2016.a. teinud võlgniku osas hoiatusmääruse sundlõpetamiseks põhjusel, et äriühingul on ebapiisav netovara. Alles siis on võetud vastu otsus äriühing likvideerida (29.04.2016.a. on osanikud võtnud vastu võlgniku likvideerimisotsuse) ning alles 01.08.2016.a. on esitatud kohtule pankrotiavaldus. Ajutine haldur on seega seisukohal, et võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Töötajatele töötasu maksmisega algasid probleemid juba 2013 aasta lõpus ja jätkusid kuni töötajate koondamiseni aprillis 2016.a. Ilmselt oleks tulnud otsustada võlgniku likvideerimise või pankroti väljakuulutamise üle juba hiljemalt 2014 detsembris, kui oli koostatud ja esitati registrile 2013-2014 aasta majandusaastaaruanne, millest nähtus selgelt võlgniku ebapiisav omakapital ja pikaajaline kahjumiga tegutsemine. Võlgniku varad moodustasid 30.06.2014.a. seisuga kokku 3 717 eurot ja kohustused 123 560 eurot. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise on ajutise halduri hinnangul põhjustanud ilmselt puudulik äriplaan ning võlgniku juhatuse poolsed ebaõiged majandus- ja investeerimisotsused. Ajutise pankrotihalduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur on tutvunud olemasolevate raamatupidamise dokumentidega ja ei ole esialgu tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku pangakonto analüüsi käigus ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest selgelt kõrvalekalduvaid ülekandeid ajutine haldur tuvastanud ei ole. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule järgneva tööaja arvestuse: 1) Halduri toimiku koostamine – 0,25 tundi; 2) Järelepäringute teostamine ja vara arestimine – 1,0 tundi;

2-16-11647 3) Seniste kohtutoimiku materjalidega tutvumine – 0,25 tundi; 4) Järelepäringute vastuste analüüs – 1,0 tundi; 5) Kohtumine töötajaga ja tutvumine raamatupidamise dokumentidega – 1,0 tundi; 6) Tagasivõitmise võimaluste analüüs – 0,25 tund; 7) Ajutise halduri aruande koostamine – 5,0 tundi; 8) Osalemine pankrotiavalduse läbivaatamise kohtuistungil – 0,25 tundi. 9) Raugemisel likvideerimistoimingud ja Eesti Töötukassale avalduse koostamine – 1,0 tundi. Ajutise halduri tasu kokku 960 eurot (10 tundi, tunnitasuga 96 eurot), millele lisandub käibemaks (20%) summas 192 eurot. Ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks teinud järgnevad kulutused: 1) Tasulised äriregistri väljavõtted (registrikaardid) 1 * 2,00 = 2 eurot; 2) Büroo-, transpordi- ja sidekulud kokku summas 60 eurot. Ajutise halduri vajalikud kulud kokku 62 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutine haldur palub määrata ajutisele pankrotihaldurile tasu summas 960 eurot, millele lisandub käibemaks summas 192 eurot ning vajalikud kulud summas 62 eurot (sealhulgas käibemaks). Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud palub haldur välja maksta büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Lundet (registrikood 10457445, a/a EE372200221011469150 Swedbank, KMKR EE100314159 ).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

2-16-11647 ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul vahendid kõigi kohustuste katmiseks. Ettevõtte majandustegevust enam ei toimu. Võlgniku tervendamise võimalused samuti puuduvad. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Lundet. OÜ Lundet on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude täies mahus katmiseks, mistõttu kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks mis lisandub eelnimetatud summale) ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab 397 eurot, tuleb jätta võlgniku likvideerijate XXXXja XXXX kanda viimaste kirjalikust nõusolekust tulenevalt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.

2-16-11647

Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku likvideerija XXXX, tulenevalt viimase kirjalikust nõusolekust. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.