Xi kaebus Rae vallalt varalise kahju hüvitise summas 850 eurot väljamõistmiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Rae vald
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Xi kaebusest loobumine nõudes kohustada Rae valda hüvitama Xile perioodil 01.08.2022 kuni 31.03.2023 eralastehoiu kohatasult enammakstud tulumaksu 68 eurot ja lõpetada nimetatud nõudes menetlus.
2.Lõpetada kaebuse menetlus nõudes kohustada Rae valda hüvitama Xile perioodil 01.11.2022 kuni 31.03.2023 enammakstud kohatasu 300 eurot.
3.Rahuldada kaebus ja mõista Rae vallalt Xi kasuks välja hüvitis 482 eurot ning seadusjärgne viivis alates 15.08.2023 kuni vastustajapoolse kohustuse täitmiseni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on kogunenud viivist summas 31, 9 eurot.
4.Tagastada Xile riigilõiv summas 9 eurot.
5.Mõista Rae vallalt Xi kasuks välja menetluskulu kokku 14,5 eurot. Ülejäänud osas jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
6.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja ja kaebaja lapse nimi ja isikukood tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 01.04.2024 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (edaspidi ka kaebaja) on Rae valla elanik olnud alates 18.01.2021. Xi laps, Y (sündinud aa.aa.aaaa, isikukood bbbbbbbbbbb) (edaspidi: laps), on olnud Rae valla elanik alates 03.05.2021 ja Rae valla lasteaiakoha järjekorras alates 13.08.2021. Rae vallale (edaspidi ka vastustaja) esitatud lasteaiakoha saamise avaldusele märkis X, et ta soovib saada lapsele kohta elukohajärgses (Lagedi teeninduspiirkonnas) lasteaias alates 01.10.2021.
2.X oli leppinud sellega, et 2021 aastal ta lapsele lasteaeda kohta ei saa ning kuna kaebajal oli võimalik kodune olla, siis taotles X koduse mudilase toetust, mida maksti alates 2022 aasta veebruarist, sest siis vastas laps toetuse saamise tingimustele.
3.Kuna ka 2022 aasta kevadel ei saanud laps (olles see aeg 2,5-aastane) jällegi kohapakkumist, kuid perre olid lisandumas sügisel kaksikud, hakkas X ise otsima lapsele erahoiukohta. 23.05.2022 pöördus X Põnnila OÜ (edaspidi ka erahoid) poole uurimaks, kas neil on pakkuda vaba hoiukohta. Vaba kohta oli pakkuda alates augustist 2022. Põnnila OÜ, Rae valla ja Xi vahel sõlmiti leping, millega Rae vald hakkas lasteaia kohatasu hüvitama osaliselt otse lastehoiule.
4.Kuna erahoiu teenus erineb munitsipaallasteaia teenusest, tekkisid sellest tulenevalt Xil lisakulud, mille hüvitamist ta soovib.
5.X pöördus 15.08.2023 Rae valla poole avaldusega hüvitada tekitatud kahju perioodi 01.08.2022‒31.03.2023 eest summas 850 eurot.
6.Rae vald vastas 08.09.2023 Xi avaldusele eitavalt.
7.Tallinna Halduskohtus registreeriti Xi kaebus nõuetes hüvitada Xile perioodil 01.08.2022 kuni 31.03.2023 eralasteasutuse Põnnila OÜ muusika- ja liikumistundide (Põnnila OÜ-s oli liikumise asemel jooga) tasu summas, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias, hüvitama perioodil 01.08.2022 kuni 31.03.2023 eralasteasutuse Põnnila OÜ söögiraha tasu summas, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias, hüvitama perioodil 01.08.2022 kuni 31.03.2023 eralastehoiu kohatasult enammakstud tulumaksu ja perioodil 01.11.2022 kuni 31.03.2023 hüvitama enammakstud kohatasu koos seadusjärgse viivisega.
8.Tallinna Halduskohus võttis 12.10.2023 antud määrusega kaebuse menetlusse nõudes mõista Rae vallalt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 850 eurot koos viivisega ja määras vastustajaks Rae valla, kohustades vastustajat kaebusele vastama. Vastustaja vastas kaebusele 03.11.2023, võttes kaebuse osaliselt õigeks.
9.Tallinna Halduskohus määras 12.12.2023 määrusega kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses. Nimetatud määrusega kohustas kohus kaebajat tõestama maksutatava tulu tekkimist. Kaebajal tuli esitada menetlusse väljavõte 2022 aasta tuludeklaratsioonist. Lisaks tuli esitada väljavõte mahaarvamistest 2022 aasta kohta.
10.Kaebaja vastas kirjalikult 03.01.2024.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Xi põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Lasteaiakoha tagamise kohustus tekkis vastustajal 13.08.2021, mil kaebaja esitas lasteaiakohataotluse, laps oli selleks ajaks üle 1,5-aastane. Laps sai koha 01.04.2023 ehk üle 1,5 aasta hiljem (kohapakkumine tehti vastustaja poolt 01.03.2023 ja selle aktsepteeris kaebaja nii kiiresti, kui sai, kui selginesid asjalood, kuidas lapsehoiuga lepingut saab lõpetada ilma trahvita). Kohapakkumine tuli seetõttu, et kaebaja oli kirjutanud vastustajale 2022 aasta lõpus, et uurida võimalusi lapsele lasteaiakoha saamise kohta. Vastustaja vastuskirjas selgus, et tegelikult on suurperedel eelis lasteaiakoha saamisel ja soovitas teha avaldus lasteaiakoha saamiseks. Kaebaja esitas selle avalduse ning vaba koha tekkimisel see kohapakkumine ka tehti. Olukorras, kus vastustaja oli jätnud mõistliku menetlusaja jooksul lasteaiakoha võimaldamata, on tekkinud kaebajale rahaline kahju: rohkem on tulnud maksta igakuist toiduraha, eraldi muusika- ja liikumistundide tasu, mis valla lasteaedades on kohatasu hinna sees, suuremat kohatasu, sest kaebaja ei olnud teadlik, et suurpere lastel on soodsam kohatasu ning erinevalt valla lasteaedadest ei ole lastehoid koolituskulu, mistõttu ei saa kaebaja tasutud kohatasu pealt tagasi tulumaksu. Kaebaja taotles oma lapse eralastehoiu kulude hüvitamist summas, mida ta maksis rohkem, kui maksnuks munitsipaallasteaias, kui vastustaja oleks vastavalt seadusele taganud lasteaiakoha õigeaegselt. Vastustaja tegevusetusest tekitatud kahju summa on 850 eurot. Kaebaja esitas kohtu nõudmisel 03.01.2024 kaebuse täienduse ja vähendas oma nõuet. Vaadates uuesti 2022 aasta maksudeklaratsiooni andmeid, selgus, et valesti oli aru saadud sellest punktist. Seega kaebaja soovib oma kaebusest võtta tagasi kolmanda punkti, kus kohustab vastustajat hüvitama kaebajale perioodil 01.08.2022 kuni 31.03.2023 eralastehoiu kohatasult enammakstud tulumaksu. Samuti on kaebaja saanud vastustajalt hüvitist enammakstud lasteaiakohatasu osas perioodil 01.11.2022‒31.03.2023 summas 300 eurot (täidetud on kaebuse punkt 4). Kokkuvõtvalt soovib kaebaja kohustada vastustajat hüvitama kaebajale perioodil 01.08.2022 kuni 31.03.2023 eralasteasutuse Põnnila OÜ muusika- ja liikumistundide (Põnnila OÜ-s oli liikumise asemel jooga) tasu summas, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias ja kohustada vastustajat hüvitama kaebajale perioodil 01.08.2022 kuni 31.03.2023 eralasteasutuse Põnnila OÜ söögiraha tasu summas, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias. Nõude summaks jääb 482 eurot.
12.Rae valla põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Vastustaja nõustub kaebusega osaliselt – lastehoiu kohatasult enammakstud kohatasu summa hüvitamise osas. Vastustaja tunnistab kaebaja nõuet (võtab õigeks) lastehoiu kohatasu vahe hüvitamise nõudes perioodil november 2022 kuni märts 2023 summas 300 eurot ja hüvitab selle. Ülejäänud nõuete osas vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb nendele vastu. Vastustaja selgitas, et laste munitsipaallasteaedadesse vastuvõtmine Rae vallas toimub koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 15 lõike 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsus 20.02.2018 määrusega nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ (edaspidi määrus). Lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord. Arvestust lasteasutusse vastuvõtu taotlejate ning lasteasutusse vastu võetud ja sealt välja arvatud laste üle peetakse e- keskkonnas ARNO. Lasteasutuse direktor kooskõlastab vallavalitsusega järgmiseks õppeaastaks rühmade liigid ja kohtade arvu lähtuvalt
vajadustest ja võimalustest ning kannab andmed e-keskkonda ARNO hiljemalt 31. märtsiks. Lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. Vaba koha olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta kestel vastavalt piirkonna vanuserühma järjekorrale. Seega toimub laste vastuvõtmine munitsipaallasteaeda kehtiva õigusakti kohaselt. Kaebaja on esitanud oma lapse munitsipaallasteaia kohataotluse 05.05.2021 sooviga saada lasteaiakoht 01.12.2021 Peetri teeninduspiirkonna Aruheina Lasteaeda (esimese eelistusena) või Lagedi Kooli lasteaeda (teise eelistusena). 13.08.2021 on kaebaja ARNO süsteemis 05.05.2021 esitatud taotluse tühistanud. Kaebaja on esitanud 13.08.2021 uue kohataotluse koha saamiseks Lagedi teeninduspiirkonda, koha kasutamise sooviga alates 01.10.2021 Lagedi Kooli lasteaeda. 17.01.2023 esitas kaebaja Rae Vallavalitsusele taotluse lasteaiakoha saamiseks erandkorras, kuna peres kasvab neli alaealist last. Rae Vallavallavalitsuse 14.02.2023 korraldusega nr 375 „Koolieelse lasteasutuse koha andmine“ eraldati lapsele lasteaiakoht väljaspool üldjärjekorda Lagedi teeninduspiirkonnas esimesel võimalusel. Kaebajale tehti kohapakkumine 01.03.2023 Lagedi Kooli lasteaeda kohakasutuse algusega 03.04.2023, mille kaebaja on vastu võtnud ning laps on asunud 03.04.2023 Lagedi Kooli lasteaeda. Kaebaja poolt esitatud Põnnila OÜ arvetest nähtub, et huvitegevuse puhul on tegemist lisatasuga, mis ei kuulu kohatasu hulka. Lastehoius on võimalik muusika- ja liikumistegevusi lõimida ja integreerida kasvataja poolt päeva tegevustesse, mida ka tehakse. Tasu huvitegevuse eest ei kuulu kohatasu hulka, vaid on ainult lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu. Nii, nagu ka munitsipaallasteaedades on tasulised huviringid, mille eest lapsevanemad samuti soovi korral vabatahtlikult maksavad ja nende maksumus ei kuulu kohatasu sisse. Põnnila OÜ juhatuse liige ja lastehoiu juhataja on selgitanud, et lapsevanema soovi korral on lapsel võimalik osa võtta huvitegevusest, mille eest vanemad siis eraldi tasuvad. Lastehoiu päevakavast nähtub (on toodud ka lastehoiu kodulehel Päevaplaan ja kodukord - Lastehoid Rae vallas (ponni.ee), et kaks korda päevas on kasvataja poolt planeeritavad tegevused. See on aeg, millal lapsed teevad käelist tegevust: joonistamine, meisterdamine, kokkamine jne Kui ei ole võimalik õue minna ilma tõttu, siis on toas võimlemine, ronimine, ortopeedilistel mattidel kõndimine, pallimängud jne. Eraldi on huvitegevuse ringid, mida käivad lastehoius päeva ajal tegemas tellitud treenerid. Vastustaja ei tunnista nõuet kaebaja poolt lastehoiule tasutud huvitegevuse tasu hüvitamiseks. Kaebaja soovib Põnnila OÜ söögiraha hüvitamist summas, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias. KELS § 10 lg 1 teise lause kohaselt: Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Kaebaja, Rae Vallavalitsuse ja Põnnila OÜ vahel on sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise leping KELS § 10 lg 1 ja § 27 lg 3, Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel ning vanema nõusolekul. Rahastamise lepinguga lepiti kokku lastehoiu kohatasu maksmise määras lapsevanema ja Rae valla poolt (lapsevanema tasuda oli kohatasu munitsipaallasteaia kohatasu määras, Rae vald tasus ülejäänud summa lastehoiu kohatasust). Seega on Rae vald rahastanud kaebaja lapsele osutatud lapsehoiuteenust vastavalt KELS § 10 lõikes 1 toodule, arvestades KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut, st selliselt, et lapsevanema poolt kaetav lastehoiu kohatasu määr vastas vallavolikogu poolt kehtestatud munitsipaallasteaias vanema poolt kaetava kohatasu määrale. Rahastamise lepinguga võttis lapsevanem kohustuse tasuda lapse toidukulu lastehoius (lepingu punktid 3.1.6, 5.3.1). Seega oli lastehoiu söögiraha tasumine lapsevanema kohustus, lapsevanem oli teadlik ja nõustunud tasuma lastehoiu söögiraha. Vastustaja on seisukohal, et puudub alus koolieelse eralasteasutuse ja munitsipaallasteaia toidukulu vahe hüvitamisteks.
Vastustaja soovib koolituskulude tulumaksuga seonduvaga selgitada järgmist. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud. Kahju tekkimist tuleb tõendada. Tulust tehtavatele mahaarvamistele (sh lasteaia kohatasu ehk koolituskulud) on seatud piirang kuni 1200 eurot maksumaksja kohta maksustamisperioodil (TuMS § 282 lg 1). Seega tuleks kaebajal, kellel oleks olnud õigus lasteaia kohatasu maksustatavast tulust maha arvata, tõendada, et 2022 aasta maksustamisperioodil oleks nimetatud 1200 euro sisse mahtunud ka lasteaia kohatasu. 2023 aasta osas ei ole võimalik koolituskuludelt tulumaksutagastuse hüvitamist nõuda ka seetõttu, et 2023 aasta tulud ei ole deklareeritud ning ei ole teada, kas kaebajal oleks võimalik tulumaksutagastust saada (arvestades TuMS § 282 lõikes 1 sätestatut). Vastustaja hinnangul puudub alus tulumaksutagastuse hüvitamiseks. Koolituskuludelt tulumaksu tagastamise hüvitamise kohustust ei näe ette KELS ega ka Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määrus nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Vastustaja võttis kaebuse osaliselt õigeks ja on nõus hüvitama kaebajale lastehoiu kohatasu vahe summas 300 eurot ja hüvitab selle. Kaebaja on 03.01.2024 esitatud kaebuse täienduses välja toonud, et vastustaja on kaebajale enammakstud kohatasu summas 300 eurot tänaseks hüvitanud. Ühtlasi loobus kaebaja 03.01.2024 enammakstud tulumaksu nõudest, mille kohus vastu võtab. Kuna vastustaja hüvitas kaebajale enammakstud kohatasu ja kaebaja loobus enammakstud tulumaksu nõudest, siis nendes nõuetes tuleb kaebuse menetlus lõpetada. HKMS § 152 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise või kinnitab kompromissi ning sama paragrahvi lõike 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kuna antud juhul kaebaja loobub nõudest enamakstud tulumaksu hüvitamise osas, mille kohus vastu võtab ja vastustaja on hüvitanud enamakstud kohatasu, siis nendes nõuetes lõpetab kohus menetluse.
14.Järgnevalt lahendab kohus nõuded enammakstud söögiraha ja muusika- ning liikumistundide hüvitamise osas. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).
KELS § 10 lg 1 sätestab vallavalitsusele kohustuse luua vanemate soovil kõigile pooleteisekuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 10 lg 1 on antud isikule õigus nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist. Seejuures ei tulene seadusest vallale õigust vastava kohustuse täitmisest keelduda ja kehtestada piiranguid (RKHKo 19.03.2014, 3-4-1-63-13, p 31). Riigikohus on oma 06.02.2023 otsuse haldusasjas 522-10 punktis 35 samuti selgitanud, et omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest. Seega pidi Rae vald võimaldama kaebaja lapsele koha munitsipaallasteaias, kuna nii kaebaja kui tema laps olid Rae valla elanikud, kaebaja laps oli 1,5-aastane ning kaebaja esitas Rae vallale nõuetekohase taotluse lapsele lasteaiakoha saamiseks. Viimane kaebaja taotlus on esitatud 13.08.2021 kui kaebaja laps oli juba pea kahe aastane. Kohus märgib, et vastustajal tekkis kohustus kaebaja lapsele munitsipaallasteaias koht tagada ajast, millal kaebaja taotluse kohaselt kohta soovis, eeldusel, et kaebaja laps oli taotluses märgitud koha kasutamise alguse ajaks 1, 5 aastane. Kaebaja soovis kohta alates 01.10.2021. Siinkohal ei oma tähtsust, et kaebaja esitas täiendava taotluse 17.01.2023 erandkorras koha saamiseks, sest kaebaja laps oli sunnitud juba erahoius käima, kuna kaebaja lapsele ei võimaldatud õigeaegselt kohta munitsipaallasteaias. Vastustaja kui kohalik omavalitsusüksus vabaneb KELS § 10 lg 1 esimeses lauses sätestatud kohustusest üksnes juhul, kui vanem vabatahtlikult loobub oma õigusest saada lasteaiakoht. Vastustaja tugineb koha võimaldamisest keeldumisel peaasjalikult KELS § 15 lõike 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrusele nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“, mis sätestab, et lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord. Siinkohal tuleb juhinduda Riigikohtu seisukohtadest. Nimelt selgitab Riigikohtu üldkogu oma 06.02.2023 otsuses haldusasjas 5-2210 järgmist:“ Kolleegiumi hinnangul tuleb ka määruse nr 4 § 5 lõike 1 osa, mis seab lasteaiakoha andmise sõltuvusse kohataotluste järjekorrast, pidada menetluslikuks normiks, mis reguleerib kohataotluste lahendamist ega vabasta omavalitsusüksust KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest. Kui järjekorras olevaid taotlusi pole kohtade puudumise tõttu võimalik rahuldada, ei ole põhjuseks mitte järjekord, vaid kohtade puudumine. Kohataotluste menetlemine järjekorra alusel ei saa seega õigustada lasteaiakoha andmisest keeldumist (sh lasteaiakoha andmise edasilükkamist) neile vanematele, kellel on seadusest tulenevalt tekkinud õigus lasteaiakoht saada“. Kuivõrd lasteaiakoha andmine on haldusmenetlus, tuleb koht lasteasutuses anda mõistliku aja jooksul (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-63-13, p 33). Kohtupraktikas on mõistlikuks peetud kahte kuud taotluse esitamisest (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2018. a otsus asjas nr 3-17-449, p 9). Lapse sünniajast ja vanema taotlusest sõltuvalt tuleb lasteaiakoht vajadusel võimaldada ka õppeaasta keskel. Eeltoodu kohaselt on kohus seisukohal, et kohataotluste menetlemine järjekorra alusel ei saa seega õigustada lasteaiakoha andmisest keeldumist (sh lasteaiakoha andmise edasilükkamist).
15.Kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab KELS § 10 lgst 1 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju (Tallinna Halduskohtu 05.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1908). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 127 lg 4). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda nn conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse väidetavalt kahju põhjustanud tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik
tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit mille abil asendatakse ära jäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (nt Riigikohtu 08.01.2013 otsus nr 3-2-1-173-12, p-d 18–19). Rae vallal oli kohustus lapsele koht tagada alates 01.10.2021, kuid laps sai koha alles 03.04.2023. Kuna laps kohta munitsipaallasteaias ei saanud, oli kaebaja sunnitud lapse panema perioodil 01.08.2022 kuni 31.03.2023 erahoidu. Eelpool toodud põhjusliku seose hindamise mudeli järgi selgub, et kui lapsele oleks vastustaja õigeaegselt koha võimaldanud, poleks tekkinud vajadust eralastehoiu järele ja seetõttu poleks kaebajal tekkinud ka suuremaid kulutusi. Niisiis põhjustas Rae vald KELS § 10 lgs 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisega selle, et kaebaja pidi jätkuvalt hoidma last eralastehoius. Seejuures ei oma tähtsust, et kaebaja, vastustaja ja erahoiu vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise lepingutega võttis kaebaja kohustuse tasuda lapse toidukulu. Vastustaja ei täitnud KELS § 10 lgst 1 tuleneva kohustust hoolimata sellest, et kaebaja nõusolekul oli asendatud lapse lasteaiakoht KELS § 10 lg 1 mõttes lapsehoiuteenusega, arvestades KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Sellisele järeldusele saaks jõuda siis, kui kaebaja oleks munitsipaallasteaia koha asemel valinud eralastehoiu. Vastustaja poolse kohustuse täitmata jätmise tõttu ei olnud kaebajal muud võimalust, kui laps erahoidu paigutada ning selline leping sõlmida. Kui vastustaja oleks KELS § 10 lgst 1 tulenevat kohustust täitnud ja kaebaja lapsele munitsipaallasteaia koha taganud, oleks kaebaja kulutused söögirahale olnud väiksemad. Seega on kaebajale tekkinud kahju ning vastustajal tuleb erahoiu ja munitsipaallasteaia toidukulude vahe hüvitada.
16.Kaebaja on taotlenud erahoius tasutud huvitegevuse kulude hüvitamist, kuna muusika- ja liikumistunnid on munitsipaallasteaias kohatasu sees, kuid erahoius tuli nende eest täiendavalt maksta. Vastustaja hinnangul on tegemist kaebaja vabatahtliku kulutusega, mille hüvitamiseks vastustajal kohustust ei ole. Kohus leiab, et tegemist on kulutustega, mis on seotud sellega, et kaebaja laps saaks samasugust teenust nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias, kus muusikaja liikumistunnid on õppekava osaks. Kohus selgitab huvitegevuse kulu hüvitamise vajadust järgnevalt. KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused. Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid kahtlemata teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka. Lisaks, lapsehoiuteenuse osutaja ei ole koolieelne lasteasutus. Lapsehoiuteenust osutatakse sotsiaalhoolekandeseaduse alusel (SHS § 452 lg 1 viitega KELS § 10 lgle 1). Seetõttu ei kohaldu talle koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega õppekava järgne kohustus muusika-, kunstija liikumistunde pakkuda. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis eeltoodu kohaselt lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika, kunst ja liikumine (viidatud määruse § 16 lg 2 p-d 6 ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need tegevused hõlmatud kohatasuga. Kuigi kaebaja ei ole esitanud kaebaja ja lastehoiu vahelist lepingut, millest nähtuks huvitegevuse olemus, on kaebaja poolt esitatud arvetelt ja maksekorraldustelt näha, et kaebaja on huvitegevuse eest eraldi tasunud. Vastustaja poolt menetlusse esitatud lastehoiu juhataja selgitustest selgub, et lastehoius tasuliseks huvitegevuseks on muusikatund ja lastejooga üks kord nädalas. Kohtu hinnangul võivad eeltoodud tegevused olla olemuselt sellised, mis
kuuluvad munitsipaallasteaias pakutavate muusika-, kunsti- ja liikumistundide hulka ning on hõlmatud kohatasuga. Kaebaja ei ole erahoius huvitegevusele kulutanud määral, millest saaks järeldada, et kaebaja ei soovinud saada pelgalt munitsipaallasteaia teenusega võrdväärset teenust. Kuivõrd vastustaja rikkus oma kohustust tagada kaebaja lapsele koht munitsipaallasteaias, mistõttu kaebaja pidi vaidlusalused kulutused tegema, on põhjendatud vastustajalt nende kulutuste ulatuses hüvitis välja mõista.
17.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivis on kohaldatav ka avalik-õiguslikes kahju hüvitamise suhetes (nt Riigikohtu 27.11.2014 otsus nr 3- 3-1-66-14, p 19). VÕS § 113 lg 2 alusel saab viivist hakata arvestama alates hetkest, mil võlgnik on nõudest teadlik. Kaebaja osas tuleb hakata viivist arvestama hetkest, millal kaebaja vastava avaldusega vastustaja poole pöördus ehk 15.08.2023 kuni vastustajapoolse kohustuse täitmiseni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on kogunenud viivist summas 31, 9 eurot. Kohus kasutab viivise arvestamisel viivisekalkulaatorit (https://www.viivisekalkulaator.ee/). Viivisekalkulaatorit on tsiviilkohtute praktikas tunnustatud viiviste arvutamise usaldusväärse abivahendina.
18.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus kaebuse. Kohus mõistab Rae vallalt kaebaja kasuks välja hüvitise summas 482 eurot koos viivisega alates 15.08.2023 kuni vastustajapoolse kohustuste täitmiseni. Kohus lõpetab menetluse hüvitisnõudes 368 eurot. Hüvitatav kahju koosneb enammakstud toidurahast (237 eurot) ja enammakstud huvitegevuse tasust (245 eurot).
19.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv kui kohus lõpetab menetluse muu hulgas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Enamakstud kohatasu hüvitamise nõudes on nõutav toiming tehtud, vastustaja on hüvitanud kaebajale 300 eurot ehk enammakstud kohatasu hüvitamise nõudes lõpetab kohus menetluse. Kaebaja on kogu kaebuse pealt maksnud 25, 5 eurot riigilõivu. 300 eurot moodustab kogu hüvitamiskaebusest 35%. 35% 25,5st eurost on 9 eurot, ehk kaebajale tuleb tagastada riigilõiv 9 eurot. HKMS § 104 lg 6 p 2 sätestab ühtlasi, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Kaebaja loobus nõudest hüvitada enammakstud tulumaks, kuid kaebaja ei ole maksnud riigilõivu rohkem kui 50 eurot, mistõttu selles osas riigilõivu ei tagastata. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui HKMS § 108 ei sätestata teisiti. Kaebaja tasutud riigilõiv loobutud nõude osas jääb kaebaja enda kanda. Kaebuse rahuldamisel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kuna nõuetes hüvitada enammakstud tulumaks ja kohatasu menetlus lõpetatakse, tuleb tasutud riigilõivust maha arvata 11 eurot. Kuna kohus rahuldab kaebuse ja mõistab Rae vallalt välja hüvitise 482 eurot koos viivisega, tuleb Rae vallal kaebajale tasuda ka riigilõiv 14, 5 eurot. Muid menetluskulusid pooled esitanud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.