Haldusasja number Otsuse kuupÀev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja lÀbivaatamine
3-21-1506 29. veebruar 2024 Maria LĂ”bus XXi kaebus Viru Vangla 29. mĂ€rtsi 2021. a kĂ€skkirja nr 6-2/230-1 ja 6. mai 2021. a kĂ€skkirja nr 6-3/338-1 tĂŒhistamiseks Kaebaja â XX Vastustaja â Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.JĂ€tta XXi kaebus rahuldamata.
2.JĂ€tta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tÀhemÀrgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale vĂ”ib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 pĂ€eva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane pĂ€ev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 1. aprill 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele vĂ”ib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 pĂ€eva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kĂ€ttetoimetamisest arvates vĂ”i ĂŒlejÀÀnud apellatsioonitĂ€htaja jooksul, kui see on pikem kui 14 pĂ€eva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses mĂ€rkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nĂ”us asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lĂ”ike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustĂ€htaja kulgemist (HKMS § 116 lĂ”ige 5) ning apellatsioonitĂ€htaja jĂ€rgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkĂ”ige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lĂ”ige 6).
1.Viru Vangla mÀÀras 29. mÀrtsi 2021. a kÀskkirjaga nr 6-2/230-1 kinnipeetav XXi (edaspidi kaebaja) tööle majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tÀhtajatult alates 1. aprillist 2021. KÀskkirjast nÀhtuvalt anti kaebajale enne kÀskkirja koostamist vÔimalus Àra kuulamiseks. Kaebajat teavitati 19. mÀrtsil 2021 majandustööle mÀÀramisest ning anti vÔimalus esitada omapoolne seisukoht hiljemalt 22. mÀrtsi 2021. a hommikuseks loenduseks. 29. mÀrtsi 2021. a seisuga ei olnud kaebaja oma seisukohta esitanud. Meditsiiniosakonna arst kooskÔlastas
4.mÀrtsil 2021 kaebaja tööle mÀÀramise. Arst leidis, et kaebaja on vanglas vÔimeline töötama osaliselt, st ta saab teha kergemaid majandustöid (nt koristada).
2.Kaebaja esitas 21. aprillil 2021 vaide Viru Vangla 29. mÀrtsi 2021. a kÀskkirja nr 6-2/230-1 kehtetuks tunnistamiseks.
3.Viru Vangla tunnistas 6. mai 2021. a kĂ€skkirjaga nr 6-3/338-1 kaebaja sĂŒĂŒdi vangistusseaduse (VangS) § 67 punkti 1 ja § 37 lĂ”ike 1 rikkumises ning karistas teda seitsmeks ööpĂ€evaks kartserisse paigutamisega. KĂ€skkirjast nĂ€htuvalt keeldus kaebaja 6. aprillil 2021 tĂ€itmast tööle asumise korraldust, viidates terviseprobleemidele. MeditsiiniĂ”de hindas kaebaja töövĂ”imeliseks. Kaebaja keeldus tĂ€itmast ka korduvat tööle asumise korraldust. Sellega rikkus kaebaja kohustust alluda vanglaametniku korraldusele ja teha tööd. Kaebaja oli sel hetkel sĂŒĂŒdimĂ”istetu staatuses ja kohustatud töötama. Kaebaja pani toime raske rikkumise. Korraldusele allumatusega seatakse ohtu vangla julgeolek, sest allumatus vĂ”ib kujuneda vastuhakuks, samuti annab see negatiivset eeskuju teistele kinnipeetavatele ning loob olukorra, kus distsipliini tagamine on olulisel mÀÀral raskendatud. Vanglateenistuse eesmĂ€rk on suunata kinnipeetav Ă”iguskuulekale kĂ€itumisele ning ĂŒheks viisiks edaspidist elu Ă”iguskuulekalt elada on tööoskuste ja -harjumuse tekitamine. Lisaks vĂ€ljendab tööst keeldumine kaebaja otsest vastupanu vanglasĂŒsteemile ja kehtivale Ă”iguskorrale. Kaebajal oli rikkumise toimepanemise pĂ€eval kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mĂ”lemad noomitused. Kuna kaebaja rikkumine oli raske, on proportsionaalne ja eesmĂ€rgipĂ€rane kaebajat karistada kartserisse paigutamisega seitsmeks ööpĂ€evaks. See on piisav karistus, et kaebaja mĂ”istaks oma rikkumise tĂ”sidust ja saaks teha jĂ€reldusi, mis vĂ”ivad mĂ”jutada teda edaspidi Ă”iguskuulekalt kĂ€ituma.
4.Kaebaja esitas 24. mail 2021 vaide Viru Vangla 6. mai 2021. a kÀskkirja nr 6-3/338-1 kehtetuks tunnistamiseks.
5.Viru Vangla jÀttis 8. juuni 2021. a vaideotsusega nr 6-12/112-2 kaebaja vaide 29. mÀrtsi 2021. a kÀskkirja nr 6-2/230-1 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
6.Viru Vangla jÀttis 25. juuni 2021. a vaideotsusega nr 6-12/151-2 kaebaja vaide 6. mai 2021. a kÀskkirjaga nr 6-3/338-1 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
7.Viru Vangla tunnistas 2. juuli 2021. a kÀskkirjaga nr 6-2/230-2 alates 1. juulist 2021 kehtetuks Viru Vangla 29. mÀrtsi 2021. a kÀskkirja nr 6-2/230-1. KÀskkirjast nÀhtuvalt mÀrkis Tartu Ringkonnakohus oma 30. juuni 2021. a mÀÀruses asjas nr 1-20-1503, et kaebaja viibib praegu kinnipidamisasutuses vahistatuna. VangS § 93 lÔike 7 kohaselt ei ole vahistatu kohustatud töötama.
8.Kaebaja esitas 4. juulil 2021 kaebuse Viru Vangla 29. mĂ€rtsi 2021. a kĂ€skkirja nr 6-2/230-1 ja 6. mai 2021. a kĂ€skkirja nr 6-3/338-1 tĂŒhistamiseks. Kaebaja leiab, et Viru Vangla 29. mĂ€rtsi 2021. a kĂ€skkiri nr 6-2/230-1 tuleb tĂŒhistada algusest peale. Kaebaja mĂ€rkis,
3-21-1506 et jÀÀb vaietes esitatud pÔhjenduste juurde ja palub nendega arvestada kui kaebuse pÔhjendustega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla 29. mĂ€rtsi 2021. a kĂ€skkiri nr 6-2/230-1 ja 6. mai 2021. a kĂ€skkiri nr 6-3/338-1 on Ă”igusvastased ning tuleb tĂŒhistada. 1) Kaebaja suhtes ei olnud tööle mÀÀramise kĂ€skkirja tegemise ega tööle asumise korralduse andmise ajal jĂ”ustunud sĂŒĂŒdimĂ”istvat kohtuotsust. Kaebaja oli sel ajal vahistatu. Harju Maakohtu 28. mai 2020. a otsus asjas nr 1-18-437, millega kaebajale mĂ”isteti kaheksa aastat vangistust, ei olnud veel jĂ”ustunud. Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2020. a otsusega asjas nr 1-20-1503 mĂ”isteti kaebajale kuus kuud vangistust, mis oli juba enne tööle mÀÀramise kĂ€skkirja andmist Ă€ra kantud. VangS § 93 lĂ”ikest 7 tulenevalt ei ole vahistatu kohustatud töötama. Tööle asumise korraldus oli tĂŒhine. 2) Vangla jĂ€ttis kaebaja enne tööle mÀÀramise kĂ€skkirja andmist Ă€ra kuulamata. Kontaktisik T. Tiivas teavitas kaebajat 19. mĂ€rtsil 2021, et kaebaja mÀÀratakse tööle, ja kĂŒsis, kas kaebaja soovib vastuvĂ€iteid esitada. Kaebaja vastas, et esitab kindlasti vastuvĂ€ited. Kaebaja ei valda eesti keelt ega saanud aru, et vastuvĂ€ited tuleb esitada 22. mĂ€rtsi 2021. a hommikuseks loenduseks. Kaebaja teavitas mitu pĂ€eva jĂ€rjest valvureid, et soovib nĂ€ha T. Tiivast, et anda ĂŒle vastuvĂ€ited ja muud dokumendid. Kontaktisik ei tulnud. SeetĂ”ttu ei saanudki kaebaja enne kĂ€skkirja andmist oma seisukohti esitada. Kaebaja esitas need pĂ€rast seda, kui talle tuldi tööle mÀÀramise kĂ€skkirja tutvustama. Hea halduse tava kohaselt oleks vangla pidanud kaebajalt ĂŒle kĂŒsima, kus on vastuvĂ€ited, sest vangla teadis, et kaebaja soovis neid esitada. 3) Tööle mÀÀramisel ei ole arvestatud, et kaebajal on terviseprobleemid (arst mÀÀras kaebaja kirurgi vastuvĂ”tule). Samuti ei ole tööle mÀÀramisel ega distsiplinaarmenetluses arvestatud sellega, et kaebaja kuulub koroonaviiruse riskirĂŒhma ja on kĂ”rges vanuses. 4) V8 osakonda koristab iga pĂ€ev kaks korda 6â8 kinnipeetavat, mistĂ”ttu puudus igasugune vajadus kaebajat 6. aprillil 2021 tööle sundida ja keeldumise eest karistada. Vangla ei ole vĂ€itnud, et kaebaja tööle sundimine oli vĂ€ltimatult vajalik vĂ”i et kaebaja pĂ€rast jĂ€i osakond koristamata vĂ”i et ohtu sattus vangla julgeolek vĂ”i kellegi elu ja tervis. 5) SeitsmeööpĂ€evane kartserikaristus rahumeelselt majandustöö tegemisest keeldumise eest on ilmselgelt ebaproportsionaalne karistus. Tööle asumisest keeldumine ei ole selline rikkumine, mille eest vĂ”ib karistada kartseriga. PĂ”hjendamatu on vangla seisukoht, et tööst keeldumine on raske rikkumine. Vangla ei ole pĂ”hjendanud, miks rikkumine on raske. Kaebaja keeldumine ei saanud ka olla negatiivseks eeskujuks teistele kinnipeetavatele, sest tööle asumise korraldus anti kaebajale kambris ja keegi teine ei tea, et kaebaja keeldus tööle asumast.
Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jÀtta rahuldamata.
1) Kaebaja paiknes Viru Vanglas kohtuotsusega nr 1-20-1503, mis jĂ”ustus 17. novembril 2020, mÀÀratud kuuekuulise vangistuse tĂ€itmiseks. Viru Vangla pöördus 26. mail 2021 Viru Maakohtu poole pĂ€ringuga, kuivĂ”rd selleks ajaks oli möödunud kuus kuud kohtuasjas nr 1-20-1503 mÀÀratud ja jĂ”ustunud karistuse kandmisest. Vangla ei esitanud kĂŒsimust, kas kaebaja oli kogu Viru Vanglas viibimise ajal vahistatu (nagu kaebusest vĂ”iks aru saada) ning
3-21-1506 Tartu Ringkonnakohus ei ole oma 30. juuni 2021. a mÀÀruses antud kĂŒsimusse sĂŒĂŒvinud. See ei olnud ka oluline, kuivĂ”rd ringkonnakohtu mÀÀruse tegemise ajaks oli kaebaja igal juhul vahistatu staatuses seetĂ”ttu, et kohtuasjas nr 1-20-1503 mĂ”istetud karistuse aeg oli möödunud. Vangla jÀÀb seega seisukohale, et kaebaja tööle mÀÀramise ning tema poolt rikkumise toimepanemise ajal oli kaebaja sĂŒĂŒdimĂ”istetu kohtuotsuse nr 1-20-1503 jĂ€rgi. 2) Vangla on haldusmenetluses hinnanud kaebaja töövĂ”imet ning pidanud vĂ”imalikuks kaebaja poolt majandustööl osalemist. Vastustajal puudub igasugune pĂ”hjus kahelda vangla tervishoiutöötajate pĂ€devuses, kes on hinnanud kaebaja töövĂ”imeliseks. Vangla tervishoiutöötajale on teada vangla majandustöö laad ning tingimused, mistĂ”ttu saab ta sellega arvestada kooskĂ”lastuse andmisel. 3) KĂ€skkirjas on piisavalt ja arusaadavalt pĂ”hjendatud, miks on kaebaja puhul just seitsme ööpĂ€eva pikkune kartserisse paigutamine vĂ”rreldes teiste karistusliikidega kĂ”ige Ă”igem. MÀÀratud karistus on rikkumise iseloomu arvestades proportsionaalne.
KOHTU PĂHJENDUSED JA SEISUKOHT
11.Vaidluse all on Viru Vangla 29. mÀrtsi 2021. a kÀskkirja nr 6-2/230-1 ja 6. mai 2021. a kÀskkirja nr 6-3/338-1 ÔiguspÀrasus. Esimese kÀskkirjaga mÀÀrati kaebaja majandustööle ning teise kÀskkirjaga karistati teda distsiplinaarkorras 6. aprillil 2021 tööle asumise korralduse tÀitmata jÀtmise eest.
12.Kohus mÀrgib, et Tallinna Ringkonnakohus on 31. jaanuari 2023. a otsuses haldusasjas nr 3-21-1822 hinnanud Viru Vangla 2. juuni 2021. a kÀskkirja nr 6-3/428-1 ÔiguspÀrasust. Selle kÀskkirjaga mÀÀrati kaebajale seitsmeööpÀevane kartserikaristus selle eest, et ta ei allunud
6.mail 2021 tööle asumise korraldusele. Haldusasjas nr 3-21-1822 tehtud ringkonnakohtu otsuses vÀljendatud seisukohad on suures osas asjakohased ka siinses asjas.
13.Kaebaja on vÀitnud, et ta oli tööle mÀÀramise kÀskkirja andmise ajal (29. mÀrtsil 2021) ja praeguses asjas vaidluse all oleva tööle asumise korralduse tÀitmata jÀtmise ajal (6. aprillil 2021) vahistatu staatuses ega olnud seetÔttu VangS § 93 lÔikest 7 tulenevalt kohustatud töötama. Kaebaja on oma seisukoha toetuseks viidanud muu hulgas Tartu Ringkonnakohtu 30. juuni 2021. a mÀÀrusele kriminaalasjas nr 1-20-1503.
13.1.Tartu Ringkonnakohtu 30. juuni 2021. a mÀÀrusest nr 1-20-1503 ei saa teha mingeid jĂ€reldusi selle kohta, milline oli kaebaja staatus 29. mĂ€rtsi 2021. a ja 6. aprilli 2021. a seisuga, vaid kĂ”nealuses mÀÀruses on selgitatud kaebaja staatusega seonduvat ĂŒksnes vastuseks Viru Vangla 26. mai 2021. a taotlusele, milles oli soovitud teada, kas kaebajat tuleks ka pĂ€rast
17.maid 2021 (s.o pĂ€rast kuue kuu möödumist Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2020. a otsuse nr 1-20-1503 jĂ”ustumisest) kĂ€sitada sĂŒĂŒdimĂ”istetuna, nagu on leidnud prokuratuur, vĂ”i on ta siiski vahistatu, nagu on leidnud kaebaja ja tema kaitsja. Tartu Ringkonnakohus selgitas 30. juuni 2021. a mÀÀruses, et kuna 9. septembri 2020. a otsusega mĂ”istetud kuue kuu pikkune vangistus on kantud ja kriminaalasjas nr 1-18-437 mĂ”istetud vangistus ei ole jĂ”ustunud ning samas asjas kaebaja suhtes tehtud vahistamisotsus on jĂ€tkuvalt kehtiv, siis viibib kaebaja mÀÀruse tegemise seisuga vanglas vahistatuna. Seega tuvastati mÀÀrusega ĂŒksnes kaebaja staatus 30. juuni 2021. a seisuga.
3-21-1506
13.2.EbaÔige on kaebaja vÀide, et ta oli 29. mÀrtsiks 2021 ja 6. aprilliks 2021 Àra kandnud Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1503 mÔistetud kuuekuulise vangistuse.
13.3.Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1503 karistati kaebajat kuue kuu pikkuse vangistusega ning samas suurendati temale Harju Maakohtu 28. mai 2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-437 mĂ”istetud vangistust ja mĂ”isteti talle liitkaristuseks vangistus 8 aastat 6 kuud, lugedes karistuse kandmise alguseks 2. augusti 2017 (s.o alates kriminaalasjas nr 1-18-437 kohaldatud eelvangistuse algusest, mis oli maakohtu 28. mai 2020. a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 68 lĂ”ike 1 alusel loetud karistusaja hulka). Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2020. a otsus jĂ”ustus Riigikohtu 17. novembri 2020. a mÀÀrusega, millega ei vĂ”etud kaebaja kaitsja kassatsiooni menetlusse. Tallinna Ringkonnakohus tĂŒhistas 14. juuni 2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-437 maakohtu 28. mai 2020. a otsuse mh kaebajale mĂ”istetud 8-aastase vangistuse osas ja mĂ”istis kaebajale uue otsusega karistuseks 12 aastat vangistust, mÀÀrates karistusaja alguseks 2. augusti 2017. Ringkonnakohtu otsus jĂ”ustus selles osas Riigikohtu 10. novembri 2021. a mÀÀrusega, millega jĂ€eti XX kaitsja kassatsioon menetlusse vĂ”tmata. Riigikohus rahuldas 16. novembri 2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1503 osaliselt kaebaja kaitsja teistmisavalduse, uuendas kriminaalmenetluse ja tĂŒhistas Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2020. a otsuse osas, millega kaebajale mĂ”isteti KarS § 65 lĂ”ike 1 alusel liitkaristus. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus eksis, liites kaebajale mĂ”istetud karistusele varasema karistuse, mis ei olnud veel jĂ”ustunud. ĂlejÀÀnud osas (sh kaebaja karistamine 6 kuu pikkuse vangistusega) jĂ€eti ringkonnakohtu otsus muutmata. Harju Maakohtu 26. augusti 2022. a mÀÀrusega nr 1-20-1503 (jĂ”ustus edasi kaebamata 15. septembril 2022) on Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2020. a ja 14. juuni 2021. a otsustega kaebajale mĂ”istetud karistused praeguseks uuesti liidetud, lugedes kriminaalasjas nr 1-20-1503 mĂ”istetud 6-kuuline vangistus kaetuks kriminaalasjas nr 1-18-437 mĂ”istetud 12-aastase vangistusega ning mĂ”istetud kaebajale liitkaristuseks 12 aastat vangistust ja karistuse kandmise alguseks loetud 2. august 2017.
13.4.Kaebajal olnuks Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2020. a otsusega nr 1-20-1503 mĂ”istetud liitkaristust reaalselt vĂ”imalik kandma asuda ĂŒksnes juhul, kui Harju Maakohtu 28. mai 2020. a otsusega nr 1-18-437 mĂ”istetud karistus jĂ”ustub. Tuleb arvestada, et kriminaalasjas nr 1-20-1503 tehtud otsuse jĂ”ustumine ei saanud n-ö jĂ”ustada kriminaalasjas nr 1-18-437 kaebajale mĂ”istetud karistust, mille kohta puudus jĂ”ustunud kohtuotsus. Olukorras, kus 9. septembri 2020. a otsusega mĂ”istetud kergema karistuse vĂ”rra KarS § 64 lĂ”ike 1 alusel suurendatud raskem samaliigiline karistus ei olnud jĂ”ustunud (ja tĂŒhistati hiljem ringkonnakohtu 14. juuni 2021. a otsusega), tuleb jĂ€reldada, et 9. septembri 2020. a otsuse alusel sai toimuda ĂŒksnes 6-kuulise vangistuse kandmine alates 17. novembrist 2020. Kuna kaebajat ei olnud kriminaalasjas nr 1-20-1503 vahistatud, vaid tema vahistamine seondus kriminaalasjaga nr 1-18-437 (kaebaja peeti Eesti Vabariigi poolt 14. juulil 2017 vĂ€lja antud Euroopa vahistamismÀÀruse alusel kinni 2. augustil 2017), siis tuleb 9. septembri 2020. a otsusega mĂ”istetud karistuse kandmise algust arvestada alates otsuse jĂ”ustumisest (kriminaalmenetluse seadustiku § 410 lĂ”ige 1), sest puudub selline eelvangistuse aeg, mida saaks KarS § 68 lĂ”ike 1 alusel karistusaja hulka arvata. JĂ€reldust, et kuna ĂŒks osa 9. septembri 2020. a otsusega mĂ”istetud liitkaristusest polnud jĂ”ustunud, siis ei saanud sellega arvestada, toetavad ka Tartu Ringkonnakohtu 30. juuni 2021. a mÀÀruses (punktid 5â6) vĂ€ljendatud seisukohad. KokkuvĂ”tlikult viibis kaebaja Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2020. a otsuse kriminaalasjas nr 1-20-1503 alusel ajavahemikul 17. november 2020 â 17. mai 2021 Viru Vanglas kinnipeetava staatuses, kuigi oli samal ajal kriminaalasjas nr 1-18-437 jĂ€tkuvalt ka vahistatu. Sellises olukorras tuli tema suhtes kohaldada sĂŒĂŒdimĂ”istetu kinnipidamisreĆŸiimi,
3-21-1506 arvestades lisaks vahistatu staatusega kaasnevaid erisusi (nt Riigikohtu 21. aprilli 2008. a otsus nr 3-3-1-84-07, punkt 15; 17. novembri 2008. a otsus nr 3-3-1-54-08, punkt 9). Kuna kaebaja oli 29. mĂ€rtsi 2021. a ja 6. aprilli 2021. a seisuga mh kinnipeetav, mitte ĂŒksnes vahistatu, siis laienes temale ka VangS § 37 lĂ”ike 1 jĂ€rgne kohustus vanglas töötada.
14.Kaebaja leidis, et vastustaja jĂ€ttis ta enne 29. mĂ€rtsi 2021. a kĂ€skkirja nr 6-2/230-1 andmist Ă€ra kuulamata. Kaebaja ei saanud enda sĂ”nul eesti keele oskuse puudumise tĂ”ttu aru, et vastuvĂ€ited tuleb esitada 22. mĂ€rtsi 2021. a hommikuseks loenduseks. Samuti osutas kaebaja sellele, et teavitas mitu pĂ€eva jĂ€rjest valvureid, et soovib nĂ€ha kontaktisikut, et anda ĂŒle vastuvĂ€ited ja muud dokumendid, kuid kontaktisik ei tulnud. Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud temalt ĂŒle kĂŒsima, kus on vastuvĂ€ited. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lĂ”ike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele vĂ”imaluse esitada kirjalikus, suulises vĂ”i muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuvĂ€ited. Asja materjalidest nĂ€htuvalt on kaebajat 17. mĂ€rtsi 2021. a teavitusega informeeritud kavatsusest mÀÀrata ta majandustöödele ja antud talle vĂ”imalus esitada oma kirjalik seisukoht hiljemalt 22. mĂ€rtsi 2021. a hommikuseks loenduseks. Kaebaja on 19. mĂ€rtsil 2021 kinnitanud oma allkirjaga teavituse kĂ€ttesaamist. Kaebaja on ise kinnitanud, et kontaktisik T. Tiivas teavitas teda 19. mĂ€rtsil 2021 ka suuliselt tööle mÀÀramise kavatsusest ja kĂŒsis, kas kaebaja soovib esitada vastuvĂ€iteid. Kaebaja enda sĂ”nul kinnitas, et soovib vastuvĂ€ited esitada. Kohus peab eluliselt usutavaks, et kontaktisik rĂ”hutas sellises olukorras ka suuliselt ĂŒle tĂ€htaja, mille jooksul tuleb vastuvĂ€ited esitada. Kui kontaktisik seda siiski ei teinud, oli kaebajal ka eesti keele oskuse puudumisest hoolimata vĂ”imalik dokumenti vaadeldes nĂ€ha, et paksus kirjas oli numbritena esile toodud kuupĂ€ev 22.03.2021 ja sellest pidi ta aru saama, et see on tĂ”enĂ€oliselt vastuvĂ€idete esitamise tĂ€htpĂ€ev. Kui kaebajal jĂ€i ka sellest hoolimata ĂŒles ebaselgus vastuvĂ€idete esitamise tĂ€htaja osas, oli tal vĂ”imalik dokumenti nĂ€idata valvuritele ja paluda nendelt selgitust vastuvĂ€idete esitamise tĂ€htaja osas. Kaebaja ei ole vĂ€itnud, et ta oleks valvuritelt selliseid selgitusi kĂŒsinud ja valvurid oleksid selgituste andmisest keeldunud. KokkuvĂ”tlikult leiab kohus, et kaebajal oli vĂ”imalik aru saada, et vastuvĂ€ited tuli esitada hiljemalt 22. mĂ€rtsil 2021. Kohtule jÀÀb arusaamatuks, miks kaebaja soovis vastuvĂ€ited ĂŒle anda tingimata kontaktisikule. Kaebajal oli vĂ”imalik vastuvĂ€ited ĂŒle anda valvuritele, kes oleksid need toimetanud kontaktisikuni. Kaebaja ei ole vĂ€itnud, et ta oleks ĂŒritanud vastuvĂ€iteid valvuritele ĂŒle anda, kuid valvurid oleksid nende vastuvĂ”tmisest keeldunud. Seega on kaebaja oma kĂ€itumisega ise pĂ”hjustanud olukorra, kus ta ei esitanud Ă”igeaegselt vastuvĂ€iteid tööle mÀÀramise menetluses. Kohus ei nĂ”ustu kaebajaga, et vangla oleks pidanud temalt eraldi ĂŒle kĂŒsima, miks ei ole kaebaja vastuvĂ€iteid esitanud. Piisav oli see, et vangla informeeris kaebajat 19. mĂ€rtsil 2021 vastuvĂ€idete esitamise vĂ”imalusest. Kui kaebajal oli soov vastuvĂ€ited esitada, lasus tal endal kohustus hoolitseda selle eest, et vastuvĂ€ited saaksid Ă”igeks ajaks esitatud. Kuna vastustaja on kaebajale andnud enne tööle mÀÀramise kĂ€skkirja tegemist vĂ”imaluse esitada oma arvamus ja vastuvĂ€ited, on vastustaja sellega tĂ€itnud HMS § 40 lĂ”ikest 1 tuleneva Ă€rakuulamiskohustuse. Asjaolu, et kaebaja jĂ€ttis temast endast tingitud pĂ”hjustel vastuvĂ€ited Ă”igeaegselt esitamata, ei tĂ€henda, et vastustaja oleks Ă€rakuulamiskohustust rikkunud.
3-21-1506
15.Kaebaja osutas sellele, et tema tööle mÀÀramisel ei ole arvestatud sellega, et tal on terviseprobleemid (arst mÀÀras ta kirurgi vastuvĂ”tule). VangS § 37 lĂ”ike 2 punkti 3 kohaselt ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel pĂ”hjustel vĂ”imeline töötama. VangS § 37 lĂ”ike 3 kohaselt teeb kinnipeetava vĂ”imelisuse tööd teha kindlaks arst. Viru Vangla 29. mĂ€rtsi 2021. a kĂ€skkirjast nr 6-2/230-1 nĂ€htub, et vangla on enne kaebaja tööle mÀÀramist kĂŒsinud arvamust meditsiiniosakonna arstilt, kes kooskĂ”lastas 4. mĂ€rtsil 2021 kaebaja tööle mÀÀramise. Arst leidis, et kaebaja on vanglas vĂ”imeline töötama osaliselt, st ta saab teha kergemaid majandustöid (nt koristada). Eeltoodust nĂ€htub, et arst on kaebaja terviseprobleeme arvesse vĂ”tnud ja leidnud, et need piiravad teatud mÀÀral kaebaja töövĂ”imet, kuid kergemad koristustööd vĂ€listatud ei ole. Kaebaja ei ole tĂ€psustanud, kuidas ĂŒksnes asjaolu, et ta oli mÀÀratud kirurgi vastuvĂ”tule, oleks pidanud vĂ€listama kaebaja vĂ”imekuse teha kergemaid koristustöid. Kohtule ei nĂ€htu kaebaja tervisekaardi pĂ”hjal, et arsti hinnang kaebaja vĂ”imekuse kohta teha kergemaid koristustöid oleks ilmselgelt ebaĂ”ige.
16.Samuti viitas kaebaja sellele, et vangla ei ole tööle mÀÀramisel ega distsiplinaarmenetluses arvestanud sellega, et kaebaja kuulub koroonaviiruse riskirĂŒhma ja on kĂ”rges vanuses. Kohus ei pea seda vĂ€idet pĂ”hjendatuks. COVID-19 haigestumist saanuks vĂ€ltida isikukaitsevahendite kasutamisega. Kaebaja oli 29. mĂ€rtsil 2021 tööle mÀÀramise ajal ja
6.aprillil 2021 tööle asumise korralduse tĂ€itmisest keeldumise ajal 60-aastane. Töökohustusest on vabastatud kinnipeetavad, kes on ĂŒle 63-aastased (VangS § 37 lĂ”ike 2 punkt 1). Seega ei laienenud kaebajale ainuĂŒksi tema vanusest tingituna töövabastust.
17.Kaebaja lisas veel, et V8 osakonda koristab iga pĂ€ev kaks korda 6â8 kinnipeetavat, mistĂ”ttu puudus igasugune vajadus kaebajat 6. aprillil 2021 tööle sundida ja keeldumise eest karistada. Kaebaja mĂ€rkis, et vangla ei ole vĂ€itnud, et kaebaja tööle sundimine oli vĂ€ltimatult vajalik vĂ”i et kaebaja pĂ€rast jĂ€i osakond koristamata vĂ”i et ohtu sattus vangla julgeolek vĂ”i kellegi elu ja tervis. Asjaolu, et vangla rakendab majandustöödele ka teisi kinnipeetavaid ning seetĂ”ttu ei saanud olla ohtu, et osakond jÀÀbki koristamata, ei anna kaebajale alust töö tegemisest keelduda. Vangla on 6. mai 2021. a kĂ€skkirjas nr 6-3/338-1 selgitanud, et kinnipeetava tööle rakendamise eesmĂ€rk on temas tööoskuste ja -harjumuse tekitamine ning seelĂ€bi Ă”iguskuulekale kĂ€itumisele suunamine. Selle eesmĂ€rgi nimel ĂŒritab vangla vĂ”imalikult paljusid kinnipeetavaid tööle rakendada ning tagada ĂŒhe pĂ€eva jooksul vĂ”imalikult paljudele kinnipeetavatele töö tegemise vĂ”imalus. Seda eesmĂ€rki arvestades oli kaebaja tööle asumine vajalik. Vangla on ka selgitanud, et tööle asumise korralduse mittetĂ€itmine on ohuks vangla julgeolekule. Ăhe kinnipeetava allumatusest ja sellest tingitud meelsusest vĂ”ivad innustust saada ka teised kinnipeetavad ning sellest vĂ”ib vĂ€lja kujuneda suurem kinnipeetavate vastuhakk, mis on kahtlemata ohuks vangla julgeolekule. Asjaolu, et tööle asumise korralduse tĂ€itmisest keeldumist ei kuulnud otse pealt teised kinnipeetavad, ei tĂ€henda, et selline teave ei vĂ”iks hiljem teistele kinnipeetavatele teatavaks saada (nt kaebaja enda kaudu vĂ”i seelĂ€bi, et vanglal tuli kaebaja asemel tööle suunata teine kinnipeetav).
18.Kohtu hinnangul on 6. mai 2021. a kÀskkirjas nr 6-3/338-1 mÀÀratud distsiplinaarkaristuse valikut pÔhjendatud piisavalt ja asjakohaselt. Tööle asumisse
3-21-1506 korraldusele mitteallumist tuleb pidada raskeks rikkumiseks (nt Riigikohtu 8. detsembri 2021. a otsus nr 3-18-1895, punkt 19; 10. oktoobri 2017. a otsus nr 3-15-3133, punkt 17; 29. septembri 2015. a otsus nr 3-3-2-2-15, punkt 26) ja kohtupraktikas ei ole samalaadsete rikkumiste puhul peetud ĂŒlemÀÀraseks mh oluliselt pikemaid kartserikaristusi kui 7 ööpĂ€eva. Kaebaja ei ole toonud esile ka pĂ”hjuseid, mis annaksid alust hinnata 7 ööpĂ€evaks kartserisse paigutamise tema suhtes ebaproportsionaalselt koormavaks.
19.Kaebajale antud tööle asumise korraldus ei olnud tĂŒhine, mistĂ”ttu oli kaebajal VangS § 67 punktist 1 tulenevalt kohustus seda tĂ€ita. Kaebaja ei ole viidanud konkreetselt ĂŒhelegi HMS § 63 lĂ”ikes 2 sĂ€testatud tĂŒhisuse alusele ja kohtu hinnangul ei esinenud valvuri korraldusel ĂŒhtegi ilmselget tĂŒhisuse alust. See, et kaebaja pidas korraldust Ă”igusvastaseks, ei andnud talle siiski Ă”igust jĂ€tta korraldus tĂ€itmata (nt Riigikohtu 10. oktoobri 2017. a otsus nr 3-15-3133, punkt 13; 29. septembri 2015. a otsus nr 3-3-2-1-15, punktid 17, 21â22; 29. septembri 2015. a otsus nr 3-3-2-2-15, punktid 18, 22â23; 22. jaanuari 2015. a otsus nr 3-3-1-53-14, punkt 13).
20.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla 29. mÀrtsi 2021. a kÀskkiri nr 6-2/230-1 ja 6. mai 2021. a kÀskkiri nr 6-3/338-1 on ÔiguspÀrased. Kohus jÀtab kaebuse rahuldamata.
21.HKMS § 108 lÔike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jÀÀb tervikuna rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustajad ei ole kohtu mÀÀratud tÀhtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jÀÀvad nende vÔimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lÔige 1). Kaebaja menetluskulud jÀÀvad tema enda kanda.