3-21-1822 Xi kaebus Viru Vangla 02.06.2021 käskkirja nr 6-3/428-1 ja 07.07.2021 vaideotsuse nr 6-12/165-2 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Xi taotlus kaebuse muutmiseks.
2.Jätta rahuldamata Xi kaebus.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 14.01.2022. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Viru Vangla tunnistas 02.06.2021 käskkirjaga nr 6-3/428-1 Xi süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ning karistas teda 7 ööpäevase kartserisse paigutamisega. X ei allunud vanglaametniku korraldusele asuda tööle. Viru Vangla 29.03.2021 käskkirjaga nr 6-2/230-1 on X määratud tööle finants-ja majandusosakonna majandustööde abitööliseks, tähtajatult alates 01.04.2021. Tööle asumise korralduse andmise hetkel oli käskkiri kehtiv. X ei ole üle 63 aasta vanune, ei omanda üldharidust, kutseharidust ega osale tööalasel koolitusel. Samuti ei kasvata alla 3 aastast last. Enne tööle määramise käskkirja koostamist hindas Xi tervislikku seisundit meditsiiniosakonna arst, kelle hinnangul võib X töötada koristamistöödel.
X kannab karistust Tallinna Ringkonnakohtu 09.09.2020 otsuse nr xxxxxx alusel. Karistuse kandmise alguseks loeti 02.08.2017. Seega on X süüdimõistetu staatuses ning kohustatud VangS § 37 lg 1 alusel vanglas töötama. Xil oli rikkumise toimepanemise hetkel 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Allumise ja töökohustuste eiramine on raske rikkumine. Keeldumine töökohustuse täitmisest väljendab kinnipeetava otsest vastupanu vanglasüsteemile ja õiguskorrale, mistõttu kohaldas Viru Vangla kartserisse paigutamise.
2.X esitas 07.06.2021 Viru Vanglale nimetatud käskkirjale vaide. Viru Vangla jättis 07.07.2021 vaideotsusega nr 6-12/165-2 Xi vaide rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 09.08.2021 Xi kaebus Viru Vangla 02.06.2021 käskkirja nr 63/428-1 ja 07.07.2021 vaideotsuse nr 6-12/165-2 tühistamise nõudes.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Kaebaja viibis Viru Vanglas vahistatu staatuses VangS § 4 lg 1 tähenduses. Eelnevat kinnitas ka Tartu Ringkonnakohus 30.06.2021 määruses. Tulenevalt VangS § 93 lg-st 7 ei ole vahistatu kohustatud töötama, mistõttu on karistus määratud alusetult ja õigusvastaselt. Käskkiri ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatud nõuetele.
5.Vaideotsuses on esitatud väide, et 06.05.2021 töökorralduse andmise hetkel oli kaebaja süüdimõistetu on väär, mistõttu tuleb ka vaideotsus tühistada. Kaebaja viibis Viru Vanglas ajavahemikul 02.02.2017 kuni 06.07.2021 vahistatuna ja talle kohalduvad eelvangistuse kinnipeetava tingimused. Ka karistusregistris on märge, et 6-kuulise karistuse kandmise tähtaeg algab 02.08.2017.
6.Vaidlustatud käskkirja tühistamine on vajalik, kuivõrd karistamine mõjutab edaspidiselt kaebajat, sh kaebaja ennetähtaegset vabastamist kohtumenetluses. Samuti ei anta kaebajale kinnipidamisasutuses soodustusi.
8.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja pani rikkumise toime 06.05.2021. Kaebaja paiknes Viru Vanglas kohtuotsuse nr xxxxxx alusel, mis jõustus 17.11.2020. Viru Vangla pöördus 26.05.2021 Viru Maakohtu poole päringuga, kuivõrd selleks ajaks oli möödunud kuus kuud kohtuasjas nr xxxxxx määratud ja jõustunud karistuse kandmisest. Ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks oli kaebaja igal juhul vahistatu staatuses seetõttu, et kohtuasjas nr xxxxx mõistetud karistuse aeg oli möödunud. Rikkumise toimepanemise ajal oli kaebaja süüdimõistetu kohtuotsuse nr xxxxx järgi.
9.VangS § 37 lg-st 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada, mida toetab samuti põhiseaduse § 29. Kinnipeetava töötamise kohustus võib olla välistatud ainult juhul, kui esinevad VangS § 37 lg 2 p-des 1– 4 viidatud asjaolud või on täidetud VangS § 38 lg 22 eeldused. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust. Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (VangS § 37 lg 3). Kohtupraktika kohaselt on kehtiva tööle määramise käskkirja korral konkreetse töökorralduse andmise juhul kinnipeetava töövõimelisust hindama ka meditsiiniõde. Vangla on haldusmenetluses hinnanud kaebaja töövõimet ning pidanud võimalikuks kaebaja poolt majandustööl osalemist. Vastustajal puudub igasugune põhjus kahelda vangla tervishoiutöötajate pädevuses, kes on hinnanud kinnipeetava töövõimeliseks. Vangla tervishoiutöötajale on samuti teada vangla majandustöö laad ning tingimused, mistõttu saab ta sellega arvestada kooskõlastuse andmisel. Vaidlusaluse distsiplinaarkäskkirja aluseks oleva töökorralduse andmise juhul ei soovinud kaebaja tervishoiutöötaja poolset ülevaatust. 2(5)
10.Ka ükski muu kaebuse põhjendus ei anna alust vaidlustatud distsiplinaarkaristuse käskkirjade tühistamiseks. Kaebaja karistamisel on järgitud VangS § 64 lg-test 1, 2, 3, 4 tulenevaid nõudeid. Menetluste käik on protokollitud justiitsministri määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 97 lg 2 kehtestatud nõuete kohaselt, kaebajat on teavitatud nende algatamisest, talle on võimaldatud end seletuste andmise ja vastuväidete esitamise läbi kaitsta ning karistus on määratud seaduses ette nähtud tähtaja ja VSkE § 17 sätestatud pädevuse piirides. Seejuures on käsitletud nii süüteo asjaolusid kui kaebaja seletusest ja tervislikust seisukorrast tulenevat ning piisavalt ja arusaadavalt on põhjendatud ka seda, miks on tema puhul just seitsme ööpäeva pikkune kartserisse paigutamine võrreldes teiste karistusliikidega kõige õigem.
11.Vastustaja taotles kahjunõude osas läbi vaatamata jätmist, kuna nõuet ei ole menetlusse võetud.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kaebaja esitas täiendavalt mittevaralise kahju nõude. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kuigi kaebaja esitas kahjunõude HKMS § 49 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, ei pea kohus võimalikuks menetleda nõuet praeguse haldusasja raames. Haldusasjas nr 321-1822 menetles kohus kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse õiguspärasust. Kohus määras kindlaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kuivõrd kahjunõue on esitatud oluliste puudustega ning kaebuse muutmine ei ole otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks, keeldub kohus kaebuse nõuete muutmise vastuvõtmisest.
13.VangS § 11 lg 1 sätestab, et vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades VangS erisusi. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
14.Viru Vangla teise üksuse valvur K. Sarv tegi Viru Vangla direktorile 06.05.2021 ettekande nr 620/2192-1, kus teatas, et X keeldus 06.05.2021 kell 10.20 korralduse täitmisest asuda V8 sektori majandustöödele, esitamata arusaadavat põhjendust (dtl 61). Kaebaja eelnevat ei vaidlusta. Rikkumise kohta koostati ka 25.05.2021 protokoll (dtl 57-60). Kaebaja andis 14.05.2021 rikkumise osas selgitusi, kus tõi välja, et ta on vahistatu staatuses, mistõttu ei ole kohustatud töötama. Lisaks tõi kaebaja välja, et töötasu 0,70 senti nädalas ei rahulda teda, see on alandav ning teda ei ole vaja kasvatada. Eelneva teo eest kohaldati Xile VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 alusel diststiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine seitsmeks ööpäevaks (dtl 7-10). Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2).
15.Kaebaja hinnangul on karistus määratud alusetult, kuivõrd vaadeldaval ajal puudus kaebajal kohustus töötada vahistatu staatuse tõttu. VangS § 93 lg 7 järgi ei ole vahistatu kohustatud töötama. Kui vahistatu soovib töötada ja vanglateenistus saab talle seda võimaldada, kohaldatakse tema suhtes käesoleva seaduse §-sid 39, 40 ja 43. Menetlusosaliste vahel on vaidlus, kas kaebaja oli 3(5)
vaadeldaval ajal vahistatu või kinnipeetava staatuses ning kas kaebajal oli õigus keelduda tööle asumisest.
16.Vastustaja on asja juurde lisanud Prokuratuuri 16.12.2020 vastuse nr PRP-9/20/9625 Tallinna Vanglale, milles Prokuratuur selgitas, et kohtuotsus kriminaalasjas nr xxxxx jõustus 17.11.2020 (dtl 71-72 ). Tartu Ringkonnakohus selgitas 30.06.2021 kohtumääruse resolutsioonis Viru Vanglale, et X viibib Viru Vanglas kriminaalasjas nr xxxxxx vahistatuna VangS § 4 lg 1 tähenduses. Põhjendustes selgitas ringkonnakohus järgmist: „Ringkonnakohus leiab, et kuna Xile Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2020. a otsusega nr xxxxx moodustatud liitkaristusest üks osa, s.o Harju Maakohtu 28.05.2020. a otsusega mõistetud 8 aastat vangistust, ei ole käeoleval ajal jõustunud, ei saa teda käsitleda süüdimõistetuna. Tema suhtes selles asjas tehtud vahistamisotsust ei ole muudetud ega tühistatud, mistõttu viibib X praegu kinnipidamisasutuses vahistatuna ja talle kohalduvad eelvangistuses kinnipeetava tingimused. Käesolevaks ajaks on Tallinna Ringkonnakohus teinud kriminaalasjas nr xxxxx teinud 14. juunil 2021 otsuse, millega on muuhulgas muutnud Xile mõistetud vangistuse pikkust. Ka see ei oma kinnipidamistingimuste aspektist tähtsust, kuna nimetatud otsus ei ole samuti jõustunud“ (dtl 26-28). Kohtul puudub alus asuda Tartu Ringkonnakohtu selgitustest erinevale järeldusele, et kaebaja viibis Viru Vanglas kriminaalasjas nr xxxxx vahistatuna.
17.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et X oli Viru Vangla 29.03.2021 käskkirjaga nr 6-2/2301 määratud tööle finants-ja majandusosakonna majandustööde abitööliseks, tähtajatult alates 01.04.2021. X on käskkirja vaidlustanud Tartu Halduskohtus (vt haldusasi nr 3-21-1506). Vaidlustatud haldusaktide ning kohtuotsuse vormistamise seisuga oli nimetatud käskkiri kehtiv.
18.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kinnipeetava poolt vanglaametniku seadusliku korralduse täitmata jätmine ei ole vangla julgeoleku aspektist lubatav. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku antud korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui ametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (Riigikohtu Halduskolleegiumi 14.11.2012 otsus nr 3-3-1-44-12, p 17; 30.05.2012 otsus nr 3-3-1-14-12, p 10). Tallinna Ringkonnakohus selgitas 02.12.2021 määruses praeguses haldusasjas, et: „Kui hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (Riigikohtu 29.09.2015 otsus nr 3-3-2-1-15, p 17; 01.03.2007 otsus nr 3-3-1-103-06, p 14). Vaidlustatud 02.06.2021 käskkirjaga karistati kaebajat selle eest, et ta ei allunud vanglaametniku korraldusele asuda tööle. Selle käskkirja õiguspärasuse üle toimuv menetlus ei ole otseses sõltuvuses 29.03.2021 tööle määramise käskkirja osas toimuvast menetlusest. Tööle asumise korralduse andmisel 06.05.2021 oli kaebaja tööle määramise (29.03.2021) käskkiri kehtiv. Haldusakti kehtetuks tunnistamisel/tühistamisel ei muutu seni kehtinud haldusakt tühiseks, vaid üksnes kehtetuks, ning kehtetuks tunnistamiseni/tühistamiseni on adressaadil kohustus seda täita (HMS § 60 lg 2).“ Arvestades eelnevat eiras kaebaja õigusvastaselt vanglaametniku seaduslikku korraldust asuda majandustöödele, vaatamata asjaolule, et kaebaja viibis Viru Vanglas vahistatuna.
19.Kohtu hinnangul on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 (§ 101) nõuetele, materjalidest ei nähtu, et asjaolude väljaselgitamisel oleks vangla rikkunud menetlusnorme, mis 4(5)
tingiks käskkirja õigusvastasuse. Vangla on pöördunud Riigiprokuratuuri poole ning 26.05.2021 Viru Maakohtu poole (dtl 84), et välja selgitada kaebaja vanglas viibimise staatust. Vanglale teadaoleva teabe kohaselt oli kaebaja kinnipeetava staatuses. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest (dtl 62), selgitatud menetluse käiku ja menetluslikke õigusi, tutvustatud asjakohaseid dokumente, antud võimalus selgituste andmiseks, mida kaebaja on kasutanud.
20.Vangla on nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki. Käskkirjas on põhjendatud, miks on õige määrata kaebajale distsiplinaarkaristuseks seitsme ööpäeva pikkune kartserikaristus ning vastustaja kaalutlused on asjakohased ja arusaadavad. Kohtul puudub alus pidada 7-päevast kartserikaristust distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolusid arvestades ülemääraseks. Vanglateenistuse ametniku korraldustele mitteallumist saab pidada raskeks rikkumiseks. Asjas puuduvad tõendid, et kaebaja puhul esineb mõni muu töötamist välistav asjaolu (vt VangS § 37 lg 2 sätestatud alused). Asjaolu, et kaebaja kardab/kartis COVID-19 viirusesse nakatumist või kaebaja poolt haldusmenetluses välja toodud etteheide vähese töötasu kohta, ei ole aluseks tööle asumisest keeldumiseks.
21.Viru Vangla 02.06.2021 käskkirjaga nr 6-3/428-1 määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane, distsiplinaarkaristuse valikul on kaalutlusõigust teostatud nõuetekohaselt. Kuivõrd ei riku 07.07.2021 vaideotsus nr 6-12/165-2 kaebaja õigusi iseseisvalt, siis ei kuulu ka see tühistamisele.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud ning kaebaja menetluskulud (riigilõiv) riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.