Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Harju Maakohtu menetluses on XXXXOÜ hagi XXXXOÜ vastu nõude tunnustamiseks XXXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. 16.01.2017 esitasid pooled ja XXXXOÜ Harju Maakohtule avalduse hageja asendamiseks. Avalduse kohaselt XXXXOÜ omandas XXXXOÜ’lt käesoleva tsiviilasja esemeks oleva nõude summas 500 eurot. Menetlusosalised on hageja asendamisega nõus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 210 lg-st 1) tulenevalt hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. TsMS § 210 lg 2 sätestab, et vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. TsMS § 210 lg-st 3 tulenevalt võib õigusjärglane käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega, on seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus määrab lubada hageja XXXXOÜ asemel menetlusse õigusjärglasena XXXXOÜ. 16.01.2017 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissi, millise paluvad kohtul kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (TsMS § 430 lg 3). Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Hageja palub tagastada seoses kompromissi sõlmimisega pool tasutud riigilõivust XXXXOÜ arvelduskontole. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja esitatud taotlusega riigilõivu tagastamiseks, leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Arvestades asjaolu, et menetlusosalised on sõlminud kompromissi ning asjaolu, et hagilt on tasutud riigilõivu kokku 300 eurot, tuleb endise hageja poolt tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot, hageja XXXXOÜ taotlusel hagejale tagastada. XXXXOÜ on tasunud 28.09.2016.a riigilõivu summas 300 eurot Rahandusministeeriumi arvele

EEXXXXXXXXXXXXX.

Juhindudes TsMS § 661 lg 4 on pooled välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.