lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-193/13

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 16.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-193/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1359
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.02.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-193

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 19.10.2022 pikaajalise viisa andmisest keeldumise otsuse, 07.11.2022 otsuse nr 15.5-4/628-2 ja Siseministeeriumi 28.12.2022 otsuse nr 22/1402-5 tühistamiseks ning kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja X, esindaja A Vastustajad Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap ja Siseministeerium, esindaja Merje Joll

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.03.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Venemaa Föderatsiooni (VF) kodanik X esitas 05.10.2022 Politsei- ja Piirivalve-ametile (PPA) sugulaste (isa) või sõprade külastamise eesmärgil pikaajalise viisa taotluse. Nimetatud taotlus registreeriti numbriga 2022/709/3009. PPA keeldus 19.10.2022 Xile pikaajalise viisa andmisest välismaalaste seaduse (VMS) § 65 lg 2 p 6 alusel, mille kohaselt välismaalane võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele.
2.X esitas 27.10.2022 PPA-le viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamise avalduse, mis registreeriti PPA dokumendihaldussüsteemis samal kuupäeval numbriga 15.54/628-1. PPA jättis 07.11.2022 otsusega nr 15.5-4/628-2 kaebaja viisavaide rahuldamata.
3.X esitas 02.12.2022 Siseministeeriumile (SM) teise astme vaidlustamise avalduse viisa andmisest keelduva otsuse peale, mis registreeriti registreeriti SM dokumendihaldussüsteemis samal kuupäeval numbriga 2-2/1402-1. SM jättis 28.12.2022 otsusega nr 2-2/14025 „Otsus II astme vaidemenetluses“ kaebaja pikaajalise viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamiseks esitatud teistkordse avalduse rahuldamata ja jättis viisa andmisest keeldumise otsuse muutmata.
4.X esitas 27.01.2023 (täpsustatud 28.02.2023) Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 19.10.2022 pikaajalise viisa andmisest keeldumise otsuse, 07.11.2022 otsuse nr 15.5-4/628-2 ja SM 28.12.2022 otsuse nr 2-2/1402-5 tühistamiseks ning X viisataotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Kohus võttis 03.03.2023 kaebuse menetlusse ja määras vastustajateks PPA ja SM.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5.Kaebuse põhjendus. 5.1 Üldteada asjaoluks on, et seoses Venemaa sõjaga Ukrainas on VF kodanikele praegu keelatud sisenemine Eestisse. Kuid selline keeld ei laiene Eesti külastamiseks laste ja vanemate poolt, kelle sugulased elavad Eestis vähemalt pikaajalise elaniku elamisloa alusel. Seega kaebaja täiesti põhjendatult lootis saada nimetatud pikaajalist viisat humanitaarkaalutlustel. 5.2 SM 28.12.2022 otsusega nr 2-2/1402-5 luges PPA otsuse viisa andmisest keeldumise kohta põhjendatuks ja õiguspäraseks ja märkis, et seaduse kohaselt ei ole kohustust teatada kaebajale keeldumise põhjustest. Siiski kaebaja leiab, et pikaajalise viisa andmisest keeldumise tõenäolisemaks põhjuseks võib olla asjaolu, et 2021 kaebaja ei esitanud PPA-le tõendeid, et ta ei ole varem teeninud ega ole arvel Venemaa relvajõududes.

5.3 Kaebaja soovib kinnitada kohtule, et ta ei ole kunagi teeninud Venemaa armees, ei ole sõjaväekohuslane ega ole sõjaväearvel Venemaal. Juhul kui kaebaja pöördub sõjakomissariaati vastava tõendi saamiseks, võidakse kaebajat koheselt kinni pidada ja võtta sõjaväearvele eesmärgiga mobiliseerida ta sunniviisiliselt sõjategevusse. Kaebaja mõistab hukka VF sõjalise agressiooni Ukraina vastu. Ta ei soovi teenida Venemaa armees ja sõdida Ukraina vastu. 5.4 Kaebaja soovib omada kindlat seost Eestiga ning oma vanemate ja sugulastega, kes elavad Eestis. Tulevikus kaebaja soovib saada Eesti elamisluba ja taotleda Eesti kodakondsust.

6.Vastustajad paluvad jätta kaebus rahuldamata ja esitavad sellele järgmised vastuväited. 6.1 PPA selgitab, et kaebajale keelduva viisaotsuse tegemine VMS § 65 lg 2 p 6 alusel oli tingitud Vabariigi Valitsuse (VV) 08.04.2022 määrusest nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses VF ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“ (sanktsioonimäärus). Vaidlustatud viisaotsuse tegemise ajal kehtis sanktsioonimääruse redaktsioon, mille kohaselt on VV sanktsiooni subjektideks kõik VF ja Valgevene Vabariigi kodanikud, kes taotlevad viisat. Erandid sanktsioonimääruse kohaldumisest on toodud § 2 lg-s 6. Kuigi nimetatud sätte p 1 kohaselt ei kohaldata määrust nende VF kodanike suhtes, kes külastavad Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat, kaebajale see erand ei kohaldunud, sest tema otsejoones üleneja sugulane (isa) omab välislepingu alusel Eestis tähtajalist elamisluba. Kaebaja isa (ja ema) on VF kodanikud ning seetõttu puudus PPA-l võimalus kaaluda kaebajale viisa andmist eeltoodu põhjal nn humanitaarsetel kaalutlustel. 6.2 SM selgitab, et sanktsioonimääruse kohaselt oli VV sanktsiooni eesmärk VF kodanike Eestisse saabumise ning siin viibimise võimaluste piiramine, et tagada Eesti riigi julgeolek ja sisemine rahu ning kaitsta Eesti välispoliitilisi huvisid. Sanktsioon on kehtestatud kõigi VF ja Valgevene kodanike (mitte vene rahvusest isikute) suhtes ega näe ette konkreetsest isikust lähtuvaid erisusi. Sanktsioonimääruse seletuskirja kohaselt tugineti sanktsiooni kehtestamisel rahvusvahelises õiguses üldtunnustatud põhimõttele, mille kohaselt on igal riigil suveräänne õigus kontrollida nende isikute, kes ei ole selle riigi kodanikud, riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist, arvestades endale võetud rahvusvahelisi kohustusi. Isikul, kes ei ole selle riigi kodanik, puudub inimõigus mittekodakondsusjärgsesse riiki saabuda ja seal viibida. Seda põhimõtet on korduvalt kinnitanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus oma lahendites. Lisaks nähtub sanktsioonimääruse seletuskirjast, et sanktsiooni eesmärk on survestada VF lõpetama provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu, millega rikutakse jämedalt Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust. Oma ebaseadusliku sõjategevusega rikub VF rängalt rahvusvahelist õigust ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja põhimõtteid ning õõnestab Euroopa ja ülemaailmset julgeolekut ja stabiilsust. VF relvajõudude provotseerimata laiaulatuslik sõjaline sissetung Ukrainasse ning Valgevene kaasumine Ukraina vastasesse agressiooni on muutnud julgeoleku olukorda nii Euroopa Liidus (EL) kui ka Eestis. Seega on sanktsioonimääruse piirangute eesmärk Eesti välispoliitilise huvina mõjutada VF-i ja selle elanikkonda lõpetama meie julgeolekut ohustav provotseerimata ja põhjendamata sõda Ukraina vastu ning mõjutada järgima rahvusvahelist õigust ja ÜRO põhikirja.

Eeltoodud eesmärke ja põhjendusi arvestades ei ole sanktsiooni puhul tegemist ilmselgelt meelevaldse meetmega. Lisaks tuleb tänases julgeolekuolukorras VF kodanike sisserändega kaasnevaid ohte maandada ennetavalt. VV peab üha enam arvestama ka VF mõjutustegevusega Eestis, sest desinformatsioon ja propaganda on üheks VF mõjutustegevuse instrumendiks välispoliitiliste eesmärkide saavutamisel. Põhjendatud on ka ohukahtlus, et välisriigis viibivad VF kodanikud on sõjategevuse laienedes lojaalsed asukohariigile.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. PPA 19.10.2022 pikaajalise viisa andmisest keeldumise otsus ja 07.11.2022 otsus nr 15.5-4/628-2 ning SM 28.12.2022 otsus nr 2-2/14025 on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Kuna kaebajale on viisa andmisest õiguspäraselt keeldutud, puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Täiendavalt märgib kohus järgmist. 7.1 Viisa näol on tegemist loaga, mis võimaldab välismaalasel ajutiselt ja eesmärgipäraselt riigis viibida. Riikidel on suveräänne õigus otsustada, kes võib nende territooriumile siseneda ja seal viibida. Välismaalasel ei ole subjektiivset õigust viisale. Käeoleval juhul oli kaebajale viisa andmisest keeldumine VMS § 65 lg 2 p 6 alusel tingitud sanktsioonimäärusest. Kuigi sanktsioonimääruse § 2 lg 6 p 1 kohaselt ei kohaldata määrust nende VF kodanike suhtes, kes külastavad Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat, siis kaebajale see erand ei kohaldunud, sest tema otsejoones üleneja sugulane (isa) omab välislepingu alusel Eestis tähtajalist elamisluba (mittevaieldav asjaolu). Seega väidab PPA õigesti, et tal puudus võimalus kaaluda kaebajale viisa andmist humanitaarkaalutlustel. 7.2 Sanktsioonimäärus anti rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 27 lg 1 alusel, mille kohaselt kehtestab VV välispoliitilistel kaalutlustel väljaspool Eestit toimuvale reageerides Eesti julgeoleku või huvide kaitseks sanktsiooni. Sanktsioon kehtestati RSanS § 3 lg-s 1 ja §-s 4 nimetatud eesmärkide toetamiseks (vt sanktsioonimääruse § 1). Kohus nõustub SM-ga, et VF jätkuva sõjategevuse tõttu Ukrainas tuleb ennetavalt maandada VF kodanike sisserändega kaasnevaid ohte Eesti ja teiste NATO ning EL liikmesriikide julgeolekule. Seega riik ei takista välismaalaste riiki saabumist ega sekku nende siinviibimisse põhjuseta, vaid eesmärgiga kaitsta avaliku korda ja julgeolekut, mis on kaalukas avalik huvi. Seevastu viisa väljastamine või selle andmata jätmine puudutab ajutist hüve, mille puhul võib juba olemuslikult eeldada, et see ei oma välismaalasele intensiivseid, pikaajalisi ja pöördumatuid tagajärgi.
8.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustajad ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja