Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASAJOLUD

08.08.2016 esitas XXXXOÜ Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Esitatud avalduse kohaselt ei suuda avaldaja oma rahalisi kohustusi täita ja palub kuulutada välja tema pankroti. 23.08.2016 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermeti, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 10.11.2016 kohtumäärusega määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa. 10.11.2016 kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seisuga 17.01.2017 ei ole kohtule teatatud tagatiste kontole kohtu määratud rahasumma tasumisest.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

Ajutine haldur pöördus võlgniku nimele registreeritud vara kohta andmete saamiseks ning vajadusel võlgnikule kuuluva vara arestimiseks ja muu vajaliku informatsiooni hankimiseks Eesti Väärtpaberikeskuse, kinnistus- ja ehitisregistri, kaubamärgi- ja domeeninime registrite poole. Ajutine haldur teostas järelepärimisi vararegistritest kasutades selleks ka vastavaid elektroonilisi andmebaase. Võlgniku rahaliste vahendite teadasaamiseks tegi ajutine haldur järelepäringud pankadele. Selgitamaks võlgniku suhtes sundtäitmisel olevate nõuete suurust ja sissenõudjate isikuid või võlgniku poolt algatatud täitemenetlusi, tegi ajutine haldur järelepäringu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Samuti on ajutine haldur pöördunud võlgniku nimele registreeritud vara kohta andmete saamiseks, vajadusel võlgniku vara arestimiseks ning muu vajaliku informatsiooni hankimiseks Maanteeameti ning Maksu- ja Tolliameti poole. Ajutine haldur kontrollis võlgniku varaliste õiguste ja kohustuste seisukohalt kõiki kättesaadavaid ja tähtsust omavaid dokumente. Ajutine pankrotihaldur saatis ka võlgniku esindajale teabenõude. Tuginedes saadud seletustele, võlgniku ja kolmandate isikute poolt ajutisele haldurile esitatud dokumentidele ja selgitustele ning avalikult kättesaadavatele andmetele analüüsis ajutine haldur võlgniku maksevõimet ja koostas oma arvamuse selle kohta, kas võlgniku olemasolevate võlgade tasumine on tema maksevõime taset silmas pidades tõenäoline, samuti kas esineb võimalust ettevõtet tervendada.

2-16-11948

Käesoleva aruande koostamise seisuga moodustavad võlgniku teadaolevad varad kokku ca 390 eurot, teadaolevad kohustused seevastu moodustavad kokku 400 eurot. Võlgniku omakapital on negatiivne. Ajutise halduri hinanngul ei ole ette näha, et võlgnikule võiksid nimetamisväärsed täiendavad rahalised vahendid tekkida. Võlgnikul puudub vara, mis kataks ära tema tulevased kohustused seoses kohtumenetlusega, võlgniku tavapärane majandustegevus on lõppenud, puuduvad töötajad ning ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku alalise maksejõuetuse tekkimine lähiajal on tõenäoline. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutise halduri hinnangul võimalik – selleks puuduvad rahalised vahendid ja ka võimalused täiendavate investeeringute saamiseks. Võlgniku juhatuse liige, kes on ühtlasi ka üks osaühingu osanikest, on esitanud kohtule pankrotiavalduse, kus muuhulgas on kinnitanud, et puudub igasugune perspektiiv tegevuse jätkamiseks. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt samuti puuduvad. Võlgnik on oma nägemuse maksejõuetuse tekkimise põhjuste osas esitanud pankrotiavalduses, kus märgib, et maksejõuetus on tingitud peamiselt asjaolust, et võlgniku vastu esitati 2015.a. jaanauris kahju hüvitamise nõue (tsiviilasi 2-15-227), mistõttu on võlgnik kaotanud senise klientuuri ja olnud lisaks sunnitud kandma ettenägematuid kohtukulusid. Kuna ka osaühingu netovara on langenud alla seaduses sätestatud piiri, otsustasid osanikud esitada pankrotiavalduse. Võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg on ajutise halduri hinnangul seega 2016 aasta maikuu, kui osaühingu netovara on langenud alla seaduses sätestatud piiri. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine on tingitud ettenägematutest menetluskuludest seoses tsiviilasjaga nr 2-15-227. Täiendavaid investeeringuid osanikud tekkinud situatsioonis nõus tegema tõenäoliselt ei ole. Ajutise pankrotihalduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgniku raamatupidamise andmetel on võlgnik teostanud dividendide väljamaksed 2013.a. detsembris kogusummas 7 520,00 eurot, 2014.a. novembris summas 3 761,90 eurot ja 2015.a. juunikuus summas 1 064,00 eurot. Ajutise halduri hinnangul ei ole nimetatud väljamaksetega kahjustatud võlausaldajate huve, vaatamata asjaolule, et viimase dividendimakse tasumise ajaks oli võlgniku vastu juba hagi esitatud. Hetkel ainukese võlausaldaja nõue on tekkinud alles augustis 2016.a. Võlgniku pangakonto analüüsi käigus ebaharilikke või tavapärasest kõrvalekalduvaid ülekandeid ajutine haldur ei ole tuvastanud. Ajutine haldur asub seega seisukohale, et antud menetluses puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule järgneva tööaja arvestuse: 1) Halduri toimiku koostamine – 0,25 tundi; 2) Järelepäringute teostamine ja vara arestimine – 1,0 tundi; 3) Seniste kohtutoimiku materjalidega tutvumine – 0,75 tundi; 4) Järelepäringute vastuste analüüs – 1,0 tundi; 5) Tsiviilasja 2-15-227 materjalidega tutvumine – 1,0 tundi; 6) Tagasivõitmise võimaluste analüüs – 0,5 tund; 7) Ajutise halduri aruande koostamine – 5,0 tundi; 8) Osalemine pankrotiavalduse läbivaatamise kohtuistungil – 0,25 tundi. Ajutise halduri tasu kokku 936 eurot (9,75 tundi, tunnitasuga 96 eurot), millele lisandub käibemaks (20%) summas 187.20 eurot. Ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks teinud järgnevad kulutused: 1) Tasulised äriregistri väljavõtted (registrikaardid) 1 * 2,00 = 2 eurot;

2-16-11948 2) Büroo-, transpordi- ja sidekulud kokku summas 60 eurot. Ajutise halduri vajalikud kulud kokku 62 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutine haldur palub määrata ajutisele pankrotihaldurile tasu summas 936 eurot, millele lisandub käibemaks summas 187.20 eurot ning vajalikud kulud summas 62 eurot (sealhulgas käibemaks). Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud palub haldur määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Lundet (registrikood 10457445, a/a EE372200221011469150 Swedbank, KMKR EE100314159 ).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul vahendid kõigi kohustuste katmiseks ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Ettevõtte majandustegevust enam ei toimu. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul ei jätku vara

2-16-11948 pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Lundet. OÜ Lundet on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude täies mahus katmiseks, mistõttu kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks mis lisandub eelnimetatud summale) ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab riigi poolt hüvitatavat summat, tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused jätta võlgniku kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige XXXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.