Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-155 õiguslik alus. Isik saabus Schengeni viisaruumi Poola Vabariigi pikaajalise viisa alusel 16.12.2020 Belgia kaudu. Hiljem läks isik Poola, kus talle anti elamisluba õppimiseks kehtivusega 29.06.2023–30.09.2023. Puudutatud isik saabus 14.01.2024 Poolast bussiga Eestisse ja tema eesmärk oli minna Soome Vabariiki ning osaleda seal kahe kooli sisseastumiseksamitel. Poola pädev ametiasutus selgitas vastuseks PPA päringule, et puudutatud isiku varasem elamisluba kehtis kuni 30.09.2023 ja tema uue elamisloa taotlus jäeti 10.11.2023 läbi vaatamata. Seega oli isiku viimane seaduslik Schengeni viisaruumis viibimise päev 10.11.2023. Isik ei lahkunud pärast taotluse läbi vaatamata jätmist Schengeni viisaruumist. Ta on viibinud 66 päeva ebaseaduslikult Schengeni territooriumil. PPA korraldatud vestlusel selgus, et puudutatud saabus Schengeni viisaruumi õppimise ja töötamise eesmärgil. Isiku selgitusel oli tal plaan minna Soome õppima ja taotleda seal viibimiseks dokumente. Isik väitis, et tema Poolas on tema elamisloa pikendamise taotlus menetluses, kuid Poola ametivõimude vastuse kohaselt ei ole see nii. Isik pidanuks lahkuma enne seadusliku viibimisaluse lõppemist Schengeni territooriumilt või veenduma, et ta viibib Eestis ja Schengeni alal seaduslikult. Isik väitis, et ei soovi lahkuda kodakondsuse järgsesse riiki, seega ei soovi ta täita kaasaaitamiskohustust oma lahkumiskohustuse täitmiseks. Isik ei ole usaldusväärne, arvestades tema suhtumist seadustesse, teadlikku ebaseaduslikku viibimist Schengeni viisaruumis ja kohustuste täitmisest kõrvale kaldumist, ning võib põgeneda, arvestades tema reisiteekonda ja varasemat käitumist. Puudutatud isiku arvates piisab elamisloa saamiseks taotluse esitamisest, kuid ta pole kindlaks teinud, milline otsus on tema taotluse suhtes tehtud. Isik vihjas, et ta jättis Poola ametivõimude juurde ilmumata ega püüdnud välja selgitada enda viibimisõigust. Isiku arvates ei pea Schengeni riikides reisides näitama isikut ja viibimisalust tõendavaid dokumente. PPA koostas puudutatud isikule 15.01.2024 sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052275812 Eestist ja Schengeni alalt lahkumiseks hiljemalt 15.01.2024 ning kohaldas Schengeni sissesõidukeeldu 5 aastaks. Puudutatud isik ei ole avaldanud asjaolusid, mis takistaksid tema lahkumist. Isik soovib enda saatmist Poola, kuid see pole võimalik tema elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu. Isik on küsitlusel öelnud, et ei soovi koduriiki naasta, samuti puuduvad tal selleks rahalised vahendid. Isikul puudus ka Soomest Poola naasmise pilet. Puudutatud isiku puhul esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused. Isik on väljendanud soovimatust pöörduda tagasi kodakondsuse järgsesse riiki. Ta soovib teha otsuseid omal äranägemisel, eirates Schengeni alal kehtivaid seadusi. Tema käitumine viitab sellele, et vabaduses viibides puudub tal ajend aidata kaasa enda väljasaatmisele. Isik andis PPA-le vastuolulisi selgitusi enda väidetava viibimisaluse kohta. Isiku soov on jääda Schengeni viisaruumi mistahes viisil ja vabaduses võib ta proovida seda täide viia. Puudutatud isiku kinnipidamine on vajalik väljasaatmise täideviimiseks. Vabaduses viibides võib isik omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise liikmesriiki. Isikut pole võimalik 48 tunni jooksul välja saata, sest puudub tihe lennuühendus Kameruniga.

2(5)

3-24-155 äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 17.02.2024. Halduskohus täiendas 17.01.2024 määrusega eespool nimetatud määrust kirjeldava ja põhjendava osaga. VSS § 23 lg 1 kohaselt võib PPA paigutada Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamiskeskusesse halduskohtu loal. VSS § 23 lg 11 kohaselt annab halduskohus välismaalase kinnipidamiseks loa kuni kaheks kuuks, kui esinevad VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alused ning samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Puudutatud isikule on 15.01.2024 tehtud sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja kohaldatud sissesõidukeeldu 5 aastaks. Seega on isik väljasaadetava staatuses. PPA taotluse ja selgituste kohaselt on isiku kinnipidamine vajalik lahkumisettekirjutuse täitmiseks ja väljasaatmise tagamiseks. Pole teada, et isiku Kameruni väljasaatmiseks oleks takistusi. Isikut ei ole kohe võimalik välja saata, sest puudub tihe lennuühendus Kameruniga ja PPA-l on vaja hankida lennupiletid. PPA selgitas kohtuistungil, et praegu pole teada, kas isiku väljasaatmisel on vaja ka transiidiluba, mille saamine võtab aega umbes 10 päeva. Isiku väljasaatmise aeg sõltub seega piletite olemasolust, lennuteekonna ettevalmistusest ja vajadusel transiidiloa saamisest. PPA tugineb kinnipidamise alusena VSS § 23 lg 1 p-dele 1 ja 2. Need võimaldavad välismaalast kinni pidada, kui esineb tema põgenemise oht (VSS § 23 lg 1 p 1) või kui välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (VSS § 23 lg 1 p 2). PPA tugineb põgenemise ohu sisustamisel VSS § 68 p-le 6, mille kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemise ohu kindlakstegemiseks hinnatakse lisaks muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemise oht on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga seotud objektiivsetel asjaoludel. Puudutatud isiku käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Tõenäoliselt ei ole ta vabaduses viibides PPA-le väljasaatmismenetluse toimingute tegemiseks kättesaadav ja asub ennast varjama või üritab lahkuda mõnda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki. Selliseks kahtluseks annab aluse puudutatud isiku senine käitumismuster. Ta oli teadlik, et tema Poola elamisloa kehtivus oli lõppenud. Ta pidi aru saama, et üksnes uue taotluse esitamisest ei piisa elamisloa pikendamiseks. Elamisloa pikendamise menetluses tulnuks korrektselt osaleda, ilmudes nõutaval ajal ametiasutusse kohale. Samuti tulnuks ära oodata otsustus elamisloa pikendamise kohta. Sellises olukorras Poolast lahkumine ja vastavalt oma paremale äranägemisele teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki reisimine tekitab kahtluse, et ta üritaks vabaduses viibides ka Eestist lahkuda. Seda ei muuda asjaolu, et isiku väitel ta ei teadnud, et temalt võidakse piiriületusel dokumente küsida. Isik on kinnitanud PPA-le ja selgitas ka kohtuistungil, et ta ei soovi minna tagasi Kameruni. Tema sihtriigiks oli Soome ning ta oleks ta nõus minema ka Poola. Isiku eelnevat käitumist arvestades on usutav, et vabaduses viibides püüab ta leida võimalusi lahkuda Eestist mõnda teise riiki, et vältida väljasaatmismenetluse toiminguid ja enda väljasaatmist Kameruni. Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust arvestades ei ole see keeruline. PPA on taotluses viidanud ka VSS § 23 lg 1 p-s 2 sätestatud kinnipidamise alusele, kuid sellekohased põhjendused on kesised. Kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmist ei saa tuletada ainuüksi isiku väljendatud soovimatusest naasta koduriiki. Sellel alusel ei saa isikut kinni pidada. PPA taotluse rahuldamiseks on aga piisav, kui esineb vähemalt üks kinnipidamise alus. Kinnipidamine on lubatav üksnes juhul, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust (VSS § 23 lg-d 1 ja 11). Leebemad järelevalvemeetmed ei ole puudutatud isiku põgenemise ohu tõttu tõhusad. Isiku kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (VSS § 23 lg 11). Pole teada asjaolusid, mis välistaksid puudutatud isiku kinnipidamise. PPA selgitusi arvestades ei kujune kinnipidamine kinnipidamiskeskuses eeldatavasti pikaajaliseks. 3(5)

3-24-155

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

3-24-155 põgenemise ohu tõttu tõhusad ja kinnipidamine oli proportsionaalne, arvestades kinnipidamise eeldatavat kestust ja muid asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Puudutatud isik ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse asuda tema kinnipidamise õiguspärasuse osas teistsugusele seisukohale.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.