lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-217/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 02.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-217/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1174
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2024. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-217

Haldusasi

X. X. kaebus „usalduse kaotuse“ staatuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja avavanglasse paigutamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada X. X. kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.X. X. esitas 23.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, kus taotleb (dtl 3):
1.tuvastada, et „usalduse kaotuse“ staatus on pandud põhjendamatult;
2.tuvastada, et Tallinna Vangla jättis põhjendamatult rahuldamata kaebaja 01.10.2023 taotluse nr 5-8/23/12575-3;
3.tühistada Tallinna Vangla 29.10.2023 vastus taotlusele nr 5-8/23/12575-4 ja 27.12.2023 vaideotsus nr 5-13/23/210-2;
4.kohustada Tallinna Vanglat vaatama uuesti läbi kaebaja 01.10.2023 taotlus.
2.Kaebuse materjalidest nähtub järgmist: - Kaebaja esitas 01.10.2023 vanglale taotluse (dtl 11), et tema osas algatataks avavanglasse ümberpaigutamise menetlus (dtl 15). Kaebaja sai kontaktisikust aru, et teda takistab avavanglasse ümberpaigutamisel ainult individuaalses täitmiskavas märgitud „usalduse kaotuse“ märge. Kaebajale ei ole arusaadav, miks tal see märge on ning mida ta peaks tegema, et usaldust saada. - Tallinna Vangla 29.10.2023 vastuses (dtl 16) on jäädud varasema, 29.09.2023 vastuse (dtl 17) juurde. Kuna kaebajal on „usalduse kaotuse“ staatus, ei ole vanglal piisavat alust oletada, et kaebaja ei pane toime uut kuritegu (Täitmisplaani § 17 lg 2 p 1). - Kaebaja esitas 28.11.2023 vaide (dtl 20), mille vangla jättis 27.12.2023 vaideotsusega (dtl 24) rahuldamata. Kaebajale on varem usalduse kaotuse küsimust selgitatud. Hinnang „usalduse kaotus“ ei mõjuta kaebaja vangistust, kuid võib tulevikus mõjutada avavanglasse ümber paigutamist. Samas avavanglasse ümberpaigutamise võimalus avaneb alles 12.03.2033, mis tähendab, et sinnani on 10 aastat aega.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuivõrd kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kogumis on kaebus ennatlik, st ka kaebuse nõudeid eraldi või ühiselt käsitledes ei ole kaebajal võimalik saavutada oma eesmärki. Eesmärgi saavutamise võimatus ei ole ka käesoleval juhul põhiseadusvastane. 1(3)
4.Kaebusest ning haldusmenetluse materjalidest nähtub, et kaebaja eesmärgiks on see, et ta paigutataks avavanglasse; sh kõrvaldataks eeldused, mis avavanglasse paigutamist takistavad (ITKs märgitud „usalduse kaotuse staatus“, dtl 32). Esitatud nõudeid võib pidada üldjoontes sobivaks, kuid võivad vajada menetlusse võtmise korral täpsustamist.
4.1.Riigikohus selgitas 06.11.2023 otsuses nr 5-23-35, et kinnipeetava õigus kanda karistust avavanglas ei tulene vahetult põhiseadusest. Vangistus on kuriteo toimepanemise eest kohtu mõistetav karistus, mis piirab vabaduspõhiõigust (PS § 20). Vangistuse kui vabaduse piirangu alused ja kord peavad olema sätestatud seaduses ning kinnipeetaval on õigus sellele, et tema vangistuse täideviimisel lähtutaks seadusest. Kuivõrd seadusandja on näinud ette võimaluse, et vangistus viiakse täide avavanglas, ning sätestanud selleks vajalikud normid, on kinnipeetaval õigus sellele, et seadust järgitakse ka avavanglasse paigutamisel (p 28). Reeglina saab VangS § 20 lg 1 kohaselt kinnipeetava paigutada avavanglasse alles reaalse vangistuse lõppfaasis (Riigikohtu 12.06.2023 lahend nr 1-189392 p 18). Kinnipeetaval pole subjektiivset õigust nõuda enda ümberpaigutamist avavanglasse. Küll aga on tal subjektiivne õigus nõuda, et vangla hindaks, kas kinnipeetav vastab selles normis sätestatud tingimustele, ning tingimuste täidetuse korral kaaluks tema avavanglasse ümberpaigutamist (Riigikohtu 10.04.2019 lahendi nr 3-18-111 p 18). Seega ei ole kaebajal subjektiivset õigust avavanglasse paigutamiseks; küll aga avavanglasse paigutamise tingimuste täitmise kontrollimiseks ja asjakohaseks kaalumiseks. Kaebaja ITK-st nähtub, et kaebaja karistusaja (alanud 08.02.2018) lõppkuupäevaks on 12.03.2035 (dtl 32). Seega saaks tema avavanglasse paigutamine olla võimalik VangS § 20 lg 1 ning Täitmisplaani § 17 lg 1 erinevaid tingimusi järgides kõige varem 2033. aastal ehk kohtumääruse koostamise ajal rohkem kui 9 aasta pärast (vt ka ITK, dtl 33). Kinnipeetaval ei ole õiguspärast ootust sellele, et ta olulist osa oma karistusest ära ei kanna või kannab seda olulises osas kinnise vangla režiimist soodsamal režiimil, s.o avavanglas. Järgides VangS § 20 lg 1 sõnastust, s.o avavanglasse paigutamise võimaluse sidumist isiku vabanemisega, saab selle eesmärgiks olla ennekõike paari aasta jooksul vabanemise eel kinnipeetava vabanemiseks ettevalmistamine. Kaebaja ei ole lähiajal vabanemas. Kohtule ei nähtu ka, et avavanglasse paigutamise ajalisi piiranguid saaks pidada põhiseadusvastaseks ning kohus peaks sekkuma nii riiklikku karistuspoliitikasse kui ka kaebajale reaalselt, reeglina kinnises vanglas kantava karistuse pikkusesse kaebaja mõne põhiõiguse kaitseks.
4.2.Riigikohus on ka selgitanud, et ITKs märgitud ohuhinnangul ei ole regulatiivset toimet. ITK-s sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub õiguskaitsevajadus (HKMS § 44 lg 1). ITK on programmiline dokument, milles vangla esitab kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edaspidistest toimingutest ja haldusaktidest. Kinnipeetav saab kohtus vaidlustada ITK rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning osutada seejuures tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule ITKs (vt RKHK otsus haldusasjas nr 3-3-1-95-09, p 26 ja otsus nr 3-18-111 p 13). Kuigi ITK-s kajastatud riskihindamise tulemust kasutatakse kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise otsustamisel, ei pruugi vangla ajal, mil kaebajal tekib avavanglasse ümberpaigutamise võimalus, vaidlusaluses ITK-s märgitud ohuhinnangust kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise üle otsustamisel lähtuda (samas, p 14). Kui vangla keeldub kinnipeetavat nt tema ohtlikkuse tõttu avavanglasse ümber paigutamast, saab halduskohus avavanglasse ümberpaigutamisest keeldumise otsuse õiguspärasuse hindamise raames kontrollida ka ITK, sh selles märgitud ohuhinnangu õiguspärasust (samas, p 15). Seega puudub kaebajal eraldiseisev õiguskaitsevajadus ITK vaidlustamiseks „usalduse kaotuse“ staatuse õigusvastasuse tuvastamiseks või muul viisil samal eesmärgil formuleeritud nõude esitamiseks. ITKs toodul ei ole iseseisvalt kaebaja õiguste teostamisel tähendust (vt ka vaideotsus, dtl 24) 2(3)

ning mistahes haldusakti või toimingu tegemisel on kaebajal võimalik vaidlustada koos sama haldusakti või toiminguga ka ITK-s antud ohuhinnangut. Seega peab vangla igal juhul kontrollima, kas ITKs toodud ohuhinnang on endiselt ajakohane ja asjakohane, arvestades ka muid asjakohaseid kaalutlusi.

4.3.Eeltoodu kogumist tuleneb ka, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline juba ainuüksi seetõttu, et kaebaja ei ole talle määratud karistust ära kandnud ulatuses, et avavanglasse paigutamist oleks võimalik kaaluda (VangS § 20 lg 1). Tegemist on ilma kaalutlusõiguseta välistava tingimusega, mistõttu ei ole oluline, et vangla enne vaideotsust sellele ei tuginenud. Kohus ei saaks kohustamisnõuet rahuldada ka siis, kui seadus kohustamise välistab, vaatamata haldusorgani poolt sellele alusele tuginemata jätmisele.
5.Kaebaja on lisaks tühistamis- ja kohustamisnõuetele (nõuded nr 3 ja 4) esitanud ka tuvastamisnõuded. Teine nõue – vangla 01.10.2023 vastuse põhjendamatuse tuvastamine – sisaldub vältimatult juba tühistamisnõudes, kuivõrd tühistamisnõude eelduseks on see, et vastus haldusakti või toiminguna on õigusvastane. Seega tuleb see nõue lugeda tühistamisnõude osaks, mitte iseseisvaks nõudeks. Kohtule ei nähtu, et iseseisva nõudena oleks kaebajal selles osas kaebeõigust (HKMS § 45 lg 2), st et ainuüksi vastuse põhjendamatuse tuvastamine aitaks kaebaja õiguseid kaitsta. Esimest nõuet – tuvastada „usalduse kaotuse“ staatuse põhjendamatust – on võimalik samuti käsitleda juba tühistamisnõudes sisalduvana. Samas võib kaebaja huviks olla, et kohus kontrolliks talle määratud staatuse õigsust iseseisvalt. Kohus leiab, et kaebajal puudub selles osas kaebeõigus (HKMS § 45 lg 2), kuivõrd kohus selgitas eelnevalt, et ITKs toodud staatusel puudub iseseisev regulatiivne toime ning vangla peab igal juhul hindama hinnangu sisulist õigsust konkreetse haldusakti või toimingu ajal. Kohus ei peab võimalikuks ka tuvastamisnõude (esimese nõude) menetlemist preventiivsel eesmärgil, kuivõrd kaebaja vastab avavanglasse paigutamise nõuetele VangS § 20 lg 1 mõttes kõige varem 9 aasta pärast. Sellises ajaraamis ei omaks käesolevas asjas tehtav kohtulahend, s.o kohtu hinnang staatuse põhjendatusele kaebaja avavanglasse paigutamise võimalusele pika aja möödumise tõttu mistahes tähtsust. Eeltoodust tulenevalt tuleb tuvastamisnõuded tagastada alternatiivselt ka HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, s.o kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium