3-24-217/2 - Korrakaitse - Vanglad - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

4.1.Riigikohus selgitas 06.11.2023 otsuses nr 5-23-35, et kinnipeetava õigus kanda karistust avavanglas ei tulene vahetult põhiseadusest. Vangistus on kuriteo toimepanemise eest kohtu mõistetav karistus, mis piirab vabaduspõhiõigust (PS § 20). Vangistuse kui vabaduse piirangu alused ja kord peavad olema sätestatud seaduses ning kinnipeetaval on õigus sellele, et tema vangistuse täideviimisel lähtutaks seadusest. Kuivõrd seadusandja on näinud ette võimaluse, et vangistus viiakse täide avavanglas, ning sätestanud selleks vajalikud normid, on kinnipeetaval õigus sellele, et seadust järgitakse ka avavanglasse paigutamisel (p 28). Reeglina saab VangS § 20 lg 1 kohaselt kinnipeetava paigutada avavanglasse alles reaalse vangistuse lõppfaasis (Riigikohtu 12.06.2023 lahend nr 1-189392 p 18). Kinnipeetaval pole subjektiivset õigust nõuda enda ümberpaigutamist avavanglasse. Küll aga on tal subjektiivne õigus nõuda, et vangla hindaks, kas kinnipeetav vastab selles normis sätestatud tingimustele, ning tingimuste täidetuse korral kaaluks tema avavanglasse ümberpaigutamist (Riigikohtu 10.04.2019 lahendi nr 3-18-111 p 18). Seega ei ole kaebajal subjektiivset õigust avavanglasse paigutamiseks; küll aga avavanglasse paigutamise tingimuste täitmise kontrollimiseks ja asjakohaseks kaalumiseks. Kaebaja ITK-st nähtub, et kaebaja karistusaja (alanud 08.02.2018) lõppkuupäevaks on 12.03.2035 (dtl 32). Seega saaks tema avavanglasse paigutamine olla võimalik VangS § 20 lg 1 ning Täitmisplaani § 17 lg 1 erinevaid tingimusi järgides kõige varem 2033. aastal ehk kohtumääruse koostamise ajal rohkem kui 9 aasta pärast (vt ka ITK, dtl 33). Kinnipeetaval ei ole õiguspärast ootust sellele, et ta olulist osa oma karistusest ära ei kanna või kannab seda olulises osas kinnise vangla režiimist soodsamal režiimil, s.o avavanglas. Järgides VangS § 20 lg 1 sõnastust, s.o avavanglasse paigutamise võimaluse sidumist isiku vabanemisega, saab selle eesmärgiks olla ennekõike paari aasta jooksul vabanemise eel kinnipeetava vabanemiseks ettevalmistamine. Kaebaja ei ole lähiajal vabanemas. Kohtule ei nähtu ka, et avavanglasse paigutamise ajalisi piiranguid saaks pidada põhiseadusvastaseks ning kohus peaks sekkuma nii riiklikku karistuspoliitikasse kui ka kaebajale reaalselt, reeglina kinnises vanglas kantava karistuse pikkusesse kaebaja mõne põhiõiguse kaitseks.