lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-517/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 20.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-517/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1065
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2024. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-517

Haldusasi

Xi kaebus Tallinna Vangla 05.12.2023 vastuse nr 58/23/21852-1 ja 25.01.2024 vaideotsuse nr 5-15/24/228-2 tühistamiseks ning „usalduse kaotuse“ märke eemaldamiseks kohustamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada Xi (X) kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.X esitas 22.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, kus taotleb Tallinna Vangla 25.01.2024 vaideotsuse tühistamist ja vangla kohustamist eemaldamaks kaebaja riskihinnangust „usalduse kaotuse“ märke. Kaebaja leiab, et märge avaldab talle otsest mõju, kuna teda ei paigutatud avavanglasse. Märge avaldab ka negatiivset mõju tingimisi ennetähtaega vabastamise menetluses. Kaebaja ei ole olnud kuritegelike ühendustega seotud.
2.Tallinna Vanglalt väljanõutud dokumentidest nähtub järgmist: - Kaebaja individuaalne täitmiskava (ITK) on kinnitatud 30.10.2023 (dtl 7) ja selle kohaselt on kaebaja karistusaja lõpp 02.06.2027; tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus 12.09.2024; ning elektroonilise valve all 02.05.2023. Avavanglasse ümberpaigutamine on täitmiskavast tulenevalt võimalik 01.01.2023 ning karistusajastu tulenevalt 02.12.2025 (samas). - Kaebaja esitas 13.07.2023 taotluse (dtl 13), et tema riskihinnang vaadataks üle ning viidaks sisse muudatused „usalduse kaotusega“ seonduvalt. Kaebaja soovib vastust, millega on tema usalduse kaotus seotud ning vastava märke eemaldamist. - Tallinna Vangla vastas 07.08.2023 kirjaga nr 5-8/23/13961-2 (dtl 20), tuues välja, et varasematele samasisulistele pöördumistele on vastatud ning asjaolud ei ole muutunud. - Kaebaja esitas 27.08.2023 vaide (dtl 18) vangla 07.08.2023 vastusele, soovides märke eemaldamist. - Tallinna Vangla 03.10.2023 vaideotsusega (dtl 14) rahuldati vaie ning kohustati koostama uus otsus kaebaja 13.07.2023 taotluse kohta. - Tallinna Vangla vastas kaebajale 05.12.2023 vastusega nr 5-8/23/21852-1 (dtl 12) ning selgitas „usalduse kaotuse“ märke lisamise ja eemaldamise asjaolusid ja kaalutlusi. Täpsemalt kaebaja enda osas teabe avaldamine ei ole võimalik, samuti ei ole põhjendatud märke mahavõtmine. - Kaebaja esitas 20.12.2023 vaide (dtl 11, korduv dtl 19) Tallinna Vangla 05.12.2023 otsusele. Vaides vaidlustab kaebaja „usalduse kaotuse“ märget ja taotleb selle eemaldamist. 1(3)

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

- Tallinna Vangla 25.01.2024 vaideotsusega nr 5-15/24/228-2 jäeti vaie rahuldamata (dtl 16, korduv dtl 21)).

3.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 21 alusel, kuivõrd kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tallinna Ringkonnakohus on pidanud analoogse kaebuse tagastamist samal alusel 07.03.2024 määruses nr 3-24-217 põhjendatuks. Kaebaja on algses taotluses sidunud märke sellega, et vangla toetab kaebaja tingimisi ennetähtaegset vabastamist, aga usalduse kaotuse tõttu ei saa kaebajat paigutada avavanglasse (dtl 13). Ka kohtule esitatud kaebuses (dtl 1) leiab kaebaja, et märke negatiivne mõju avaldub selles, et kaebajat ei paigutatud avavanglasse. Lisaks leiab kaebaja, et märge avaldab ilmselgelt negatiivset mõju tingimisi ennetähtaegselt vabastamise menetluses ja kohtutes. Seega kaebaja eesmärgiks on, et ta individuaalses täitmiskavas olev riskihinnang (vt justiitsministri 14.05.2008 määruse1 nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 2 lg 1 ja § 3) ei oleks takistuseks kaebaja avavanglasse paigutamisel ega tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses.
3.1.Riigikohus on selgitanud, et ITK-s märgitud ohuhinnangul ei ole regulatiivset toimet. ITK-s sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub õiguskaitsevajadus (HKMS § 44 lg 1). ITK on programmiline dokument, milles vangla esitab kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edaspidistest toimingutest ja haldusaktidest. Kinnipeetav saab kohtus vaidlustada ITK rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning osutada seejuures tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule ITKs (vt RKHK otsus haldusasjas nr 3-3-1-95-09, p 26 ja otsus nr 3-18-111 p 13). Kui vangla keeldub kinnipeetavat nt tema ohtlikkuse tõttu avavanglasse ümber paigutamast, saab halduskohus avavanglasse ümberpaigutamisest keeldumise otsuse õiguspärasuse hindamise raames kontrollida ka ITK, sh selles märgitud ohuhinnangu õiguspärasust (samas, p 15). Kaebaja on esitanud 05.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab enda avavanglasse paigutamata jätmist (haldusasi nr 3-23-1513) ning halduskohus on 17.11.2023 otsusega jätnud kaebuse rahuldamata. Kohtuotsus ei ole jõustunud. Seega puudub kaebajal eraldiseisev kaebeõigus ITK vaidlustamiseks „usalduse kaotuse“ staatuse eemaldamiseks või muul viisil samal eesmärgil formuleeritud nõude esitamiseks. ITK-s toodul ei ole iseseisvalt kaebaja õiguste teostamisel tähendust ning mistahes haldusakti või toimingu tegemisel on kaebajal võimalik vaidlustada koos sama haldusakti või toiminguga ka ITK-s antud ohuhinnangut. Seega peab vangla igal juhul kontrollima, kas ITK-s toodud ohuhinnang on endiselt ajakohane ja asjakohane, arvestades ka muid asjakohaseid kaalutlusi.
3.2.Ka juhul kui möönda kaebajal kaebeõigust avavanglasse üleviimise eesmärgil, on kaebaja õiguste riive väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Riigikohus selgitas 06.11.2023 otsuses nr 5-23-35, et kinnipeetava õigus kanda karistust avavanglas ei tulene vahetult põhiseadusest. Vangistus on kuriteo toimepanemise eest kohtu mõistetav karistus, mis piirab vabaduspõhiõigust (PS § 20). Vangistuse kui vabaduse piirangu alused ja kord peavad olema sätestatud seaduses ning kinnipeetaval on õigus sellele, et tema vangistuse täideviimisel lähtutaks seadusest. Kuivõrd seadusandja on näinud ette võimaluse, et vangistus viiakse täide avavanglas, ning sätestanud selleks vajalikud normid, on kinnipeetaval õigus sellele, et seadust järgitakse ka

https://www.riigiteataja.ee/akt/112052022004

2(3)

avavanglasse paigutamisel (p 28). Reeglina saab VangS § 20 lg 1 kohaselt kinnipeetava paigutada avavanglasse alles reaalse vangistuse lõppfaasis (Riigikohtu 12.06.2023 lahend nr 1-18-9392 p 18). Kinnipeetaval pole subjektiivset õigust nõuda enda ümberpaigutamist avavanglasse. Küll aga on tal subjektiivne õigus nõuda, et vangla hindaks, kas kinnipeetav vastab selles normis sätestatud tingimustele, ning tingimuste täidetuse korral kaaluks tema avavanglasse ümberpaigutamist (Riigikohtu 10.04.2019 lahendi nr 3-18-111 p 18). Seega ei ole kaebajal subjektiivset õigust avavanglasse paigutamiseks; küll aga avavanglasse paigutamise tingimuste täitmise kontrollimiseks ja asjakohaseks kaalumiseks. Kaebaja ITK-st nähtub, et kaebaja karistusaja lõppkuupäevaks on 02.06.2027 ning seega saaks kaebaja avavanglasse paigutamine olla võimalik VangS § 20 lg 1 ning Täitmisplaani § 17 lg 1 erinevaid tingimusi järgides kõige varem 02.12.2025 ehk kohtumääruse koostamise ajal rohkem kui 1,5 aasta pärast (vt ITK, dtl 7). Kinnipeetaval ei ole õiguspärast ootust sellele, et ta olulist osa oma karistusest ära ei kanna või kannab seda olulises osas kinnise vangla režiimist soodsamal režiimil, s.o avavanglas. Järgides VangS § 20 lg 1 sõnastust, s.o avavanglasse paigutamise võimaluse sidumist isiku vabanemisega, saab selle eesmärgiks olla ennekõike paari aasta jooksul vabanemise eel kinnipeetava vabanemiseks ettevalmistamine. Kaebaja ei ole lähiajal vabanemas ega täida VangS § 20 lg-s 1 nimetatud tingimusi. Nii ei saa kaebaja individuaalses täitmiskavas toodud riskihinnang tema avavanglasse paigutamist lähiajal takistada. Ka juhul, kui kohus kohustaks märget eemaldama, ei omaks selline kohtulahend rohkem kui 1,5 aasta pärast kaebaja avavanglasse paigutamise võimalusele pika aja möödumise tõttu tähtsust.

3.3.Kaebaja võib tugineda ITK-s esitatu ekslikkusele ka tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. ITK-s toodu ei ole siduva toimega, et ennetähtaegselt vabastamise menetluses ITK võimalikule ekslikkusele tuginemiseks tuleks eelnevalt läbida haldus(kohtu)menetlus. Nagu nähtub kohtute infosüsteemist, on kaebaja jäetud ennetähtaegselt vabastamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2023 määrus nr 1-19-7421).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium