2-15-12691/12 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Kostja 1 hagi ei tunnistanud. Kirjalikus vastuses hagile (I kd tl 63-65). Kostja leiab, et hageja ei esitanud küllaldaselt tõendeid selle kohta, et kostjal on korteriühistu ees võlgnevus ja ei esitanud tõenduseid selle kohta, et nimetatud võlgnevus kuulub justnimelt kostjale. Kostja leiab, et hageja poolt kohtusse esitatud hagiavalduses esinevad ilmsed vastuolud ja ebatäpsused. Hageja nõuded on sõnastatud laialivalguvalt. Lisaks on hageja poolt kohtusse esitatud dokumendid vastuolus sellega, mida hageja ise oma hagiavalduses esitas. Hageja poolt kohtusse esitatud dokumentidest ei ole võimalik mõista, mis võlga hageja kostjatelt nõuab, millise perioodi eest ja millest see võlg koosneb. Kostja ei eita, et on J. B. ja A. B. pärija. Kuid kostja on valdaja vaid korteri nr xx osas. Teiseks kaasvaldajaks on V. L.. Järelikult on korteriühistu liikmeteks ka mõlemad alaealised isikud – kostja ja V. L.. Ning vastutada nende süü korral võivad nad vaid koos. Kostja tutvus hageja hagiavaldusega ja tema poolt esitatud dokumentidega. Kuid kostja nii ei suutnudki mõista, millest täpselt koosnevad hageja nõuded. Lisaks ei ole arusaadav, millise ajaperioodi eest hageja nõuab võlga. Hageja väidab, et nõuab kostjatelt võlga, mis tekkis ajavahemikus 2014.aasta märtsist kuni 2015.aasta 30. juunini. Oma nõuete põhjendatuse tõendusena esitas hageja kohtule kostjatele esitatud arved. Seejuures olid kõik esitatud arved esitatud vaid kostja nimele. Samal ajal ei ole arvetes ühtegi märget teisest korteriomanikust – V. L.ist. Võla arvestus, mille hageja esitas oma hagiavalduses, ei ole tõestatav nende dokumentidega (lisadega hagiavalduse juurde), millised ta esitas kohtusse. Seoses sellega ei ole võimalik kindlalt tuvastada, kuivõrd tõesed on hageja poolt tehtud võla arvestused ja kuivõrd täpselt need vastavad tegelikkusele. Eraldi sooviks kostja teatada, et talle jääb arusaamatuks kuidas ja mis alusel arvestab hageja neid summasid, mis kuuluvad igakuisele tasumisele ning millised ta lülitab kostjate igakuistesse arvetesse. Hageja ei esitanud ja ei selgitanud ei maksete arvutamise metoodikat, ei tariifide suurust. Seetõttu ei ole võimalik kindlalt väita, kuivõrd põhjendatud ja tegelikkusele vastavad on need summad, mida hageja lülitab igakuistesse arvetesse. Eraldi sooviks kostja teatada, et kuigi ta oli notari poolt tunnistatud A. B. pärijaks, on ta korteri omanikuna ilma jäetud võimalusest seda kasutada ja käsutada (oma osa). See on tingitud asjaolust, et korteris nr xx elavad kõrvalised isikud. Kostja seaduslik esindaja püüdis nendelt teada saada, kes nad sellised on ja mis alusel nad selles korteris elavad. Kuid nad keeldusid end esitlemast ja selgitasid vaid, et üürivad korterit V. L. esindajatelt. Kostja sooviks teatada kohtule, et tema ja korteri teise omaniku V. L. vahel esinevad erimeelsused pärandvara ühise juhtimise suhtes. Sellega seotult valmistab kostja kohtusse dokumente ning kavatseb läbi kohtu saavutada pärijate poolt päritud vara jaotamist. Kostja ei pretendeeri oma osale korteris nr xx. See on seda enam põhjendatud, kuna ülaltoodust on näha, et V. L. läbi oma esindajate käsutab seda korterit ainuisikuliselt.

Hageja ei ole nõus kostja arvamusega, et hageja ei ole tõendanud võla tekkimise perioodi. Käesolevas menetluses nõutud võlgnevus tekkis alates 2014. aasta algusest. Pärast seda suureneb võlgnevus igakuiselt pidevalt. Perioodil 01.01.2014 - 30.06.2015. a laekunud rahaga oli kustutatud enne 2014. aasta tekkinud võlgnevus (31.03.2014. a laekus 133,04 eurot ja 30.06.2014. a laekus 150,00 eurot, kokku on 283,04 eurot). Korteriühistu ja liikme vahelised majanduslikud suhted on järgnevad. Korteriühistu liikmete esindajana kannab kõik vajalikud kulud korterelamu majandamisel ja haldamisel. Igakuiselt esitatakse liikmetele seaduse, põhikirja ja liikmete üldkoosolekute otsuste alusel eeltoodud kulud tasumiseks. Seega igakuiselt tekkivad liikmel eristatavad kohustused. Tulenevalt VÕS § 88 lg 6, kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus (seega antud juhul eelnevalt esitatud arvete alusel tekkinud võlgnevus), teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus, kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus (antud juhul on koormavam ajaliselt varem kohustus kuna kuulub arvestamisele viivis), ning neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. Seega antud juhul hageja on käitunud õiguspäraselt kustutades jooksvalt tasutud tasude arvelt ajaliselt vanemaid võlgnevusi. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja viivitusintressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Hageja tegevus vastab ka antud normile. Kooskõlas kohtute praktikaga tõendatakse elamu hooldusteenuse osutamist esmajoones teenuste eest esitatud arvetega. Kostjale igakuiselt esitatavad arved sisaldavad osutatud teenuseid, tariife ning kostja poolt tasumisele kuuluvaid summasid. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja alused tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest, KÜ põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest (kommunaalteenuste osutajatega on sõlmitud lepingud). Hageja arvestab kostjatele järgmised kululiigid: hooldustasu, keskküte, üldvesi, külm vesi. Hooldustasu arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast. Tariife kinnitab üldkoosolek. See tasu on korteriühistu majandamiskulud (KÜS § 151), so korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Alates 01. mai 2009. a kuni 31. märts 2014. a oli hooldustasu tariif 0,45 eurot/m2 (s.o 7,00 krooni/m2) ning alates 01. aprill 2014. a on tariif 0,50 eurot/m2. Keskküte - see on tasu, mis on seotud soojusenergia tarbimisega. Keksküte arvestatakse talveperioodil, so perioodil, mil elamus töötab küttesüsteem. Keskküte arvestatakse lähtudes korteriomandi reaalosa üldpinnast ja kehtiva kommunaalteenuse tariifist ( põhikirja p 4.2.6.1). Külm vesi – arvestamise aluseks on korteri veemõõturi näidud ja kehtivad kommunaalteenuste tariifid. Veemõõturi näidud esitavad juhatusele korteriomanikud või korteri elanikud (põhikirja p 4.2.6.3). Üldvesi - maja üldveearvesti näidust lahutatakse kõigi korterite veearvesti näidud. Pärast seda jääb tavaliselt jagamata veekogumi jääk. Antud jääk jagatakse korteriühistu liikmete vahel (so korterite vahel) võrdselt ning arvestamise aluseks on kommunaalteenuse tariif (põhikirja p 4.2.6.9 ja 18.01.2009. a üldkoosoleku otsus nr 7).

Arvestades hagi hinda, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Korteriühistu põhikirja p 4.2.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juht- ja kontrollorganite otsuseid, punkti 4.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja punktides 4.2.6.1 – 4.2.6.12 on välja toodud arvestuse alused (küte, üldelekter, vesi ja kanalisatsioon, sooja vee energia, prügivedu, elamu remont, halduskulud, koristus, üldvesi, avariifond, laenu tagasimakse, reservfond). Seega reguleerib hageja põhikiri, kuidas erinevaid kululiike arvestatakse ning kostja 1 seisukoht, et kostja ei mõista hageja nõudeid, on alusetu. Hageja nõuded on tõendanud arvete ja viivisarvetega (I kd tl 142-159), VKG Soojus AS arveldustega (I kd tl 160), kogu elamu kuludega (I kd tl 161-206, II kd tl 1-50), KÜ Kalevi 35 üldkoosoleku protokollidega (I kd tl 80-83). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli kohustus majandamiskulude (remondifondi, hooldustasu) eest tasuda, samuti selle kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust, kui hageja esitab tõendid mingi asjaolu tõendamiseks, lasub kostjal omakorda kohustus omapoolseid vastuväiteid tõendada. Vastavalt korteriühistu seaduse (KÜS) § 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest (sh hooldustasu jne), arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti (KÜS § 15 1 lg 1). KÜS § 15 lg 1 tulenevalt koostab korteriühistu juhatus igal aastal ühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks majandustegevuse aastakava, mis muuhulgas sisaldab korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta (KÜS § 15 lg 1 p 2 ja 3). Korteriühistu liige on kohustatud tasuma tema poolt tarbitavate kommunaalteenuste eest (vesi, kanalisatsioon, keskküte) ning lisaks hooldustasu ja remondifondi makseid. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. Vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tuvastatud on et kostjad on maksekohustust rikkunud, st. kostja ei ole nõuetekohaselt majandamiskulusid tasunud. Kostjad ei ole käesoleval juhul tõendanud, et neil ei ole kohustust hageja ees või et nad on oma liikmesusest tulenevad kohustused hageja ees täitnud nõuetekohaselt. Seega on kostjad kohustatud tasuma võlgnevuse. Asjaolu, et kostja 1 ei saa aru, mille eest ta võlgu on, ei vabasta teda majandamiskulude tasumise kohustusest. Hageja viivisenõue. Hageja viivisenõude rahuldamise eelduseks on raha maksmise kohustuse rikkumine kostja poolt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuna kostjad ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma.