Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
18.01.2017, Tallinn
Kohtuasja number
2-16-18753
Kohtuasi
AK (K) hagi SK (K) vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.12.2016 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AK määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AK (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
hagis esitatud andmetel asus kostja püsiv elukoht Vene Föderatsioonis, tuli kohtualluvuse kindlaksmääramisel kohaldada Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Eesti-Vene õigusabileping). EestiVene õigusabilepingu art 21 lg 1 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama muu hulgas tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Hageja viidatud õigusabilepingu art 40 praegusel juhul ei kohaldunud, sest viimane reguleerib kahjunõude menetlemist, mis on tekkinud õigusvastase teo tagajärjel. Nimetatud artiklit ei olnud võimalik analoogia korras kohaldada ka alusetule rikastumisele, sest alusetu rikastumise eelduseks ei ole teo õigusvastasus. Kuivõrd hageja on mitmel kohal selgitanud, et kostja elukoht asub Vene Föderatsioonis, ei olnud Eesti kohus praegusel juhul pädev asja menetlema, mistõttu tuli avaldus jätta menetlusse võtmata. Eelnevale lisaks ei olnud hageja kõiki määruses osundatud puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, mistõttu oli alus ka TsMS § 3401 lg 2 järgi hagi menetlemisest keelduda. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Vorminõuded on sätestatud TsMS §-des 363 ja 338. Hagiavalduses ei olnud märgitud hagi ese, hagi alus ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kuivõrd kohus saab tagada üldjuhul üksnes hagi, mis on menetlusse võetud (RKTKm 3-21.124-04, p 17) ja hageja ei taotlenud hagi tagamist enne hagi esitamist, jättis kohus taotluse hagi tagamiseks läbi vaatamata. Määruskaebus
Määruse põhjendused
esitletud menetlusosalise andmetest lähtumist ei saa pidada kohtu poolt menetlusõiguse rikkumiseks. Samas märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus kohtul on kahtlus kostja elukoha osas, on võimalik küsida vastavalt TsMS § 75 lg 3 lausele 3 kostja seisukohta. Ringkonnakohus märgib seoses maakohtu viitega TsMS §-le 3401, et nimetatud säte reguleerib üldsättena kõikide menetlusdokumentide puuduste kõrvaldamise korda. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on ammendavalt kirjas TsMS §-s 371. Kusjuures hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata jätmisel on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Ülalmärgitud põhjustel tuleb asi saata maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Vastuseks hageja etteheitele hagi tagamata jätmise osas märgib ringkonnakohus, et kohus on hagi tagamise sätteid kohaldanud korrektselt. Maakohus on õigesti viidanud nimetatud taotluse lahendamisel Riigikohtu lahendile 3-2-1-124-04. Viidatud lahendist tuleneb, et hagi tagamise abinõu saab määrata ainult hagile, mis vastab hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas, s.t mille korral on kohus otsustanud hagiavalduse menetlusse võtta. Erandiks on TsMS § 155 lg-s 2 sätestatud juhtum, mil hagi tagamise taotlus esitatakse enne hagi esitamist. Kuivõrd hageja ei esitanud TsMS § 155 lg 2 alusel hagi tagamise taotluse, jättis maakohus õigesti hagi tagamise taotluse läbi vaatamata, kui keeldus hagi menetlusse võtmisest. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.