Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.12.2023 määruse peale.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.12.2023 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib kaebuse tagastamise osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on ringkonnakohtu määrus lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7).
Päästeamet tegi XXX tegutseva ilusalongi ruumides 19.12.2023 paikvaatluse ja tuvastas tuleohutuse nõuete rikkumised, mis kajastati paikvaatluse protokollis. Päästeamet andis XXX korteriomandi omanikule Xle 21.12.2023 kirjaga teada kavandatavast ettekirjutusest ning võimaldas esitada selgitused ja vastuväited 7 tööpäeva jooksul.
2.X esitas Tallinna Halduskohtule 28.12.2023 kaebuse, milles palus keelata Päästeametil ettekirjutuse tegemine ja kohustada Päästeametit korraldama korduv paikvaatlus kooskõlas seaduse nõudega (s.o omaniku või tema volitatud isiku juuresolekul).
3-23-3004 19.12.2023 paikvaatlus oli õigusvastane, sest selle aeg ei olnud kaebajaga kooskõlastatud. Päästeamet teavitas kaebajat paikvaatluse toimumisest, kuid kaebaja ei jõudnud välja pakkuda sobivat kuupäeva, sest ta ei ela Narvas ja tema terviseseisund on halb. XXX ruumid on antud üürile ja paikvaatlus segas üürniku tegevust. Üürnikul ei olnud volitust esindada kaebajat paikvaatluse käigus. Kaebaja ei saa kinnitada tema juuresolekuta fikseeritud rikkumiste olemasolu. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras keelata Päästeametil ettekirjutuse tegemine kohtumenetluse ajaks, sest ilma korduva paikvaatluseta kaebaja osalusel pole võimalik teha õiguspärast ettekirjutust.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 29.12.2023 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Päästeamet andis kaebajale 21.12.2023 teada, et kavatseb teha ettekirjutuse, mille sisuks on 19.12.2023 tehtud paikvaatluse käigus tuvastatud ohutusnõuete rikkumise kõrvaldamine. Sellist ettekirjutust on võimalik tõhusalt vaidlustada tühistamiskaebusega ja vajaduse korral taotleda esialgse õiguskaitse korras selle täitmise peatamist. Seega ei ole keelamiskaebuse lubatavuse eeldused täidetud ning see nõue tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada. Päästeameti 19.12.2023 paikvaatlus on menetlustoiming, mis ei riku eraldiseisvalt, s.o ilma Päästeameti kavandatava ettekirjutuseta, kaebaja õigusi, mistõttu ei ole selle vaidlustamine HKMS § 45 lg 3 järgi lubatav. Seega puudub kaebajal õigus nõuda uue paikvaatluse korraldamist. Kohustamisnõude eesmärk ei ole võimaldada kaebajal sekkuda haldusmenetlusse enne lõpliku haldusakti andmist, et suunata seda kaebajale meelepärasel viisil. Kuna kaebus tagastatakse, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.X palub 03.01.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Halduskohus leidis ebaõigesti, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Päästeameti tehtud paikvaatlus ei olnud seaduslik ja paikvaatluse tulemusel avastatud väidetavaid rikkumisi ei eksisteeri. Paikvaatluse kui menetlustoiminguga riivati oluliselt kaebaja õigusi. Kaebaja ei saanud viibida paikvaatluse juures, kontrollida, kas protokolli kantakse õiged andmed, esitada küsimusi ja vastuväiteid. Päästeamet kavatseb koostada ettekirjutuse, mille aluseks on õigusvastaselt tehtud menetlustoiming ja valed andmed. Kaebaja vaidlustas ka menetlustoimingut ehk paikvaatlust, mis tehti kaebaja juuresolekuta. Ettekirjutuse vaidlustamisel ei saa kaebaja enam taotleda korduva paikvaatluse tegemist, vaid peab lähtuma ebaseadusliku paikvaatuse tulemustest ja selle põhjal tehtud ettekirjutusest. Halduskohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja
2(4)
3-23-3004 riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Seega tagastab ringkonnakohus kaebajale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot.
6.Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 29.12.2023 määruse tühistamiseks. Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ja tema kaebuse võis tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei olnud alust.
Kaebaja palus esiteks keelata Päästeametil ettekirjutuse tegemine.
8.HKMS § 45 lg 1 piirab keelamiskaebuse esitamise kolme kumulatiivse eeldusega: 1) on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, 2) haldusakt või toiming rikuks kaebaja õigusi ning 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Viimati nimetatud eeldus on täidetud, kui õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline (Riigikohtu 21.10.2021 otsus nr 3-20-286, p 11; 24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, p 12).
9.Kui Päästeamet teeb kaebajale ettekirjutuse tuleohutusnõuete rikkumiste kõrvaldamiseks, on kaebajal võimalik esitada halduskohtule kaebus selle tühistamiseks. Kui kohus tühistab ettekirjutuse, ei ole kaebajal kohustust seda täita, samuti ei saa sel juhul kohaldada kaebaja suhtes sunniraha või muid sanktsioone. Kaebajal on lisaks võimalik esitada heastamiskaebus, kui ta leiab, et ettekirjutusega kaasnesid talle õigusvastased tagajärjed. Kaebuse menetlemise ajaks on kaebajal õigus taotleda kohtult esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse täitmise peatamist või muude asjakohaste abinõude kohaldamist. Oma õiguste kaitsmine ei oleks kaebaja jaoks ebamõistlikult keeruline. Seega ei ole keelamiskaebuse esitamise eeldused täidetud.
10.Teiseks palus kaebaja kohustada Päästeametit korraldama uus paikvaatlus, sest 19.12.2023 paikvaatlus on kaebaja hinnangul õigusvastane.
11.Paikvaatlus on menetlustoiming. HKMS § 45 lg 3 järgi pole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus üldjuhul võimalik ning isikul tuleb ära oodata haldusmenetluse lõpptulemus. Haldusmenetluse kõikide aspektide üheskoos vaidlustamine ühe kohtumenetluse raames on ökonoomne. Kaebaja saab kaebuses tema õigusi rikkuva haldusakti peale esitada väited nii menetlustoimingute õigusvastasuse kui ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta.
12.Erandina võib haldusakti andmisega lõppevas menetluses tehtava menetlustoimingu peale esitada kaebuse, kui menetlustoiming rikub iseseisvalt ja tulevasest haldusaktist sõltumatult kaebaja materiaalseid õigusi või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise tulevikus (Riigikohtu 11.10.2018 määrus nr 3-17-2132, p 8). Need eeldused ei ole siinses asjas täidetud. Asja materjalidest ei nähtu, et Päästeameti 19.12.2023 paikvaatlus oleks rikkunud eraldiseisvalt kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Kaebuses toodud selgituste kohaselt on kaebaja andnud XXX asuvad ruumid üürile ilusalongi pidajale. Kaebaja ei saa kaitsta oma üürniku õigusi, mistõttu ei ole tähtsust, kas paikvaatlus segas üürniku tegevust. Kaebaja peab 19.12.20213 paikvaatlust õigusvastaseks eeskätt põhjusel, et Päästeamet tegi paikvaatluse kaebaja osaluseta. Seega kaebaja väidetest lähtudes võib paikvaatlusega olla rikutud üksnes kaebaja menetluslikke õigusi. Samas Päästeamet kirjeldas 21.12.2023 teates paikvaatlusel tuvastatud rikkumisi, tõi välja tähtajad, mille jooksul tuleks Päästeameti hinnangul rikkumised kõrvaldada, ning andis kaebajale tähtaja eeltoodu kohta selgituste ja vastuväidete esitamiseks. On võimalik, et kaebaja selgitused ja vastuväited annavad Päästeametile aluse muuta kavandatavat ettekirjutust või see jätta sootuks andmata.
14.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.12.2023 määrus muutmata. 3(4)
3-23-3004
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.