lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-2132/17

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudRiigikohtu halduskolleegium · 11.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2132/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1529
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PlanS § 27 lg 1, 2, 9KeÜS § 18 lg 1Käitise asukoha valikKeÜS § 22Kohustuste rakendaminePlanS § 28 lg 1, 5PlanS § 30 lg 1, 2HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 45Kaebeõiguse piirangudKeÜS § 30Juurdepääs õiguskaitsele keskkonnaasjadesPlanS § 32PlanS § 33PlanS § 35

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-2132/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja19.10.20173-17-2132/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium05.06.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (48)

lahend.ee
3-26-962/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja14.04.20263-26-426/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium13.03.20263-25-3556/28Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium17.12.20253-22-1463/48Riigikohtu halduskolleegium11.12.20253-25-2630/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja12.08.20253-25-2094/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja28.07.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi

Menetlusosalised

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3172132 11. oktoober 2018 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest MTÜ Emajõe Kaitseks kaebus Vabariigi Valitsuse korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks ja riigi eriplaneeringu menetluses edasiste toimingute tegemise keelamiseks Kaebaja MTÜ Emajõe Kaitseks Vastustaja Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi kaudu, esindaja Heili Jaamu Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuni 2018. a määrus MTÜ Emajõe Kaitseks määruskaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.31. jaanuaril 2017 esitas Est-For Invest OÜ taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks puidurafineerimise tehase rajamiseks. Vabariigi Valitsus algatas 12. mai 2017. a korraldusega nr 141 Viljandi ja Tartu maakonnas riigi eriplaneeringu puidurafineerimise tehase ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks. Korralduse kohaselt on eriplaneeringu koostamise eesmärk leida tehasele sobivaim asukoht Emajõe vahetus läheduses.
2.MTÜ Emajõe Kaitseks esitas 18. oktoobril 2017 kaebuse, milles palus tuvastada korralduse nr 141 õigusvastasuse ning keelata riigi eriplaneeringu menetluses edasiste toimingute tegemine. Kaebaja selgitas, et on keskkonnaorganisatsioon keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 p 1 tähenduses. Kaebaja eesmärgiks on Emajõe valgala kaitsmine. Kavandatava tehase käitamine mõjutaks Emajõge ning jõega seotud loomastikku ja taimestikku. Eriplaneeringu algatamisel on tehtud selliseid vigu, et menetluse tulemusena ei ole võimalik jõuda õiguspärase lõpplahenduseni. Valitud on vale planeeringuliik, mistõttu viib menetlust läbi haldusorgan, kellel ei ole selleks pädevust. Riigi eriplaneeringu asemel oleks tulnud algatada detailplaneering. Tehase asukoha või toimimise vastu pole suurt riiklikku huvi. Eriplaneeringu kasuks otsustamine riivab kohalike omavalitsuste enesekorraldusõigust. Tehase asukoht on õigusvastaselt valitud juba enne eriplaneeringu algatamist. Korralduse nr 141 seletuskirjast nähtub, et enne eriplaneeringu algatamist kaaluti tehase võimalike asukohtadena nii Emajõe, Pärnu jõe kui ka Narva jõe ümbrust, mis kõik vastasid taotleja kriteeriumitele. Seletuskirja kohaselt leidis

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 21.07.20263-26-1911/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 06.07.20263-25-712/19Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
PlanS § 41 lg 2
3-24-271/14
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
01.07.2025
3-24-271/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja19.05.2025
3-24-1590/27Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium31.03.2025
3-24-2853/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja08.01.2025
3-24-944/12Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium12.11.2024
3-24-2130/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium01.10.2024
3-24-1645/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium18.09.2024
3-24-2192/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja14.08.2024
3-23-2914/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium03.05.2024
3-23-3004/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium22.01.2024
3-22-75/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium19.09.2023
3-23-555/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium10.05.2023
3-23-683/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium20.04.2023
3-23-12/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium19.04.2023
3-22-1535/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium05.04.2023
3-22-1463/29Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja06.02.2023
3-22-2534/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium23.01.2023
3-22-2517/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja14.12.2022
3-22-2516/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja02.12.2022
3-22-1479/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium13.10.2022
3-22-1280/13Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium29.09.2022
3-22-1634/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium15.09.2022
3-22-1633/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium31.08.2022
3-21-847/12Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium06.07.2022

3-17-2132 Keskkonnaministeerium, et Pärnu jõgi on oluline Natura 2000 jõgi, millele ei oleks mõistlik rajada uut survetegurit. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei pidanud vajalikuks algatada riigi eriplaneeringut asukohtadesse, kuhu investor ei soovi tehast rajada. Seega tehti asukohavalik enne planeeringu algatamist, võimaldamata avalikkusel kaasa rääkida. Investori soov ei saa olla asukohavalikul ainumäärav. Seda viga ei ole võimalik edasises planeerimismenetluses parandada, kuna tehase Emajõe äärde planeerimine ei saa lõppeda Pärnu või Narva jõe äärse planeeringuga.

3.Tallinna Halduskohus tagastas 19. oktoobri 2017. a määrusega kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1). Kohus leidis, et on ilmne, et riigi eriplaneeringu algatamine ja menetlemine ei riku kaebaja õigusi ega kahjusta keskkonda. Isegi kui menetluse käigus on tehtud olulisi vigu, ei too see vältimatult kaasa kaebaja huve rikkuva planeeringu kehtestamist. Kaebaja saab oma huve vajaduse korral kaitsta lõppotsuse vaidlustamisega.
4.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. juuni 2018. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus viitas oma 24. novembri 2017. a määrusele haldusasjas nr 3171897, kus ta selgitas korralduse nr 141 vaidlustamise võimalikkust. Määrus jõustus, kui Riigikohus ei võtnud MTÜ Eesti Metsa Abiks määruskaebust menetlusse. MTÜ Emajõe Kaitseks puhul ei esine erisusi, mis annaksid alust praeguses asjas kaebeõigust tunnustada. Menetlustoimingu vaidlustamise eeldused pole täidetud. Isegi kui lugeda eriplaneeringu algatamine õigusvastaseks, ei too see vältimatult kaasa kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist. Tehase asukoha valimisel riigi eriplaneeringu menetluses on keskkonnakaalutluste arvestamine tagatud samamoodi kui madalama tasandi planeerimismenetluses. Kaebajal on võimalik menetluses osaleda. Vastuseis tehase rajamisele ei muuda planeeringu algatamist õigusvastaseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palus haldus- ja ringkonnakohtu määrused tühistada. Nii haldus- kui ka ringkonnakohtu lahend on vastuolus Riigikohtu praktikaga, milles on planeeringute algatamise vaidlustamist võimalikuks peetud. Menetlusosalistel peab olema õigus nõuda, et menetlustoimingud teeks pädev haldusorgan. Kaebajal ja MTÜ-l Eesti Metsa Abiks on erinevad eesmärgid ning ka kaebuste põhjendused lahknevad. Asukohavaliku tegemine juba planeeringu algatamisel tingib planeeringu kehtestamise just Emajõe äärde. Seetõttu toob planeeringu algatamisel tehtud viga vältimatult kaasa kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise.
7.Vastustaja esitas määruskaebusele vastuse, milles palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Planeeringu algatamine ei mõjuta vahetult kaebaja õiguseid ega too kaasa keskkonnahäiringuid. Riigi eriplaneering on tehase asukoha valimiseks sobivaim planeeringuliik. See on maakondade ülene ja võimaldab kaaluda alternatiivseid asukohti suuremal maa-alal. Suure riikliku või rahvusvahelise huvi sisustamisel on Vabariigi Valitsusel avar otsustusruum. Planeeringu algatamise otsuses määratakse planeeringuala algatamise ajal teadaoleva info põhjal. Planeeringu menetluse ajal võib ilmneda uusi asjaolusid, mis tingivad planeeringuala muutmise. Muutmisel tuleb tagada avalikkuse teavitamine ja kaasamine, vajaduse korral muuta algatamise otsust või korrata tehtud menetlustoiminguid. Planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 2 kohaselt võib riigi eriplaneeringu koostada ka riigi territooriumi osa kohta. Järelikult ei pea kaaluma ehitisele sobivaimat asukohta kogu riigi territooriumil. Otstarbekas pole menetleda planeeringut 2(4)

3-17-2132 piirkondades, kuhu ehitise rajamine tegelikult võimalik pole. Planeeringu algatamisel peeti otstarbekaks algatada planeering Emajõe, mitte Pärnu jõe lähedusse või Kirde-Eestisse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Vaidlustatud korraldus – Vabariigi Valitsuse otsus riigi eriplaneeringu algatamiseks – on menetlustoiming, mille vaidlustamise õigus on määratletud HKMS § 45 lgs 3. Haldusakti andmisega päädivas menetluses tehtava menetlustoimingu peale võib esitada kaebuse kahel juhul. Esmalt olukorras, kus menetlustoiming rikub iseseisvalt ja tulevasest haldusaktist sõltumatult kaebaja materiaalseid õiguseid. Teiseks olukorras, kus menetlustoimingu õigusvastasus tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise tulevikus.
9.Kaebaja on kohtusse pöördunud, tuginedes keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigusele, mis tuleneb KeÜS § 30 lgst 2. Kui keskkonnaorganisatsioonil on kaebeõigus haldusakti vaidlustamiseks, siis tuleb tunnustada ka tema kaebeõigust akti andmise menetluses tehtavate toimingute vaidlustamiseks. Seda juhul, kui on täidetud menetlustoimingu vaidlustamise eeldused.
10.Kolleegium nõustub haldus- ja ringkonnakohtuga, et kaebajal puudub vaidlusaluse menetlustoimingu vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Kolleegium märgib, et Vabariigi Valitsus on PlanS § 28 lg 1 kohaselt pädev riigi eriplaneeringut algatama. See, kas praegusel juhul on valitud tehase rajamiseks õige planeeringu liik, on planeeringu materiaalse õiguspärasuse küsimus, mille saab vajaduse korral tõstatada planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamisel. Kaebaja õigusi ei riku ka asjaolu, et tal tuleb oma huvide kaitseks osaleda riigi eriplaneeringu menetluses. Olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemise menetluses osalemine on keskkonnaorganisatsioonide tavapärane ja oluline funktsioon.
11.Kolleegium selgitab lisaks, et suur riiklik huvi PlanS § 27 lg 1 tähenduses võib esineda ka siis, kui ehitis teenib eeskätt ettevõtja huve. Ehitise asukoha või toimimise vastu võib esineda suur riiklik huvi ka seetõttu, et ehitisel või selle kasutamisel võib olla oluline negatiivne kõrvalmõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele. Kohaliku omavalitsuse üksused asuvad Eesti riigi territooriumil ning põhiseadusega pole vastuolus suure riikliku huvi esinemise korral planeerimispädevuse teostamine riigi poolt.
12.Kaebaja tugineb kaebeõiguse põhjendamisel ka asjaolule, et planeeringu algatamisel on planeeringuala õigusvastaselt piiratud Emajõe ümbrusega. PlanS § 27 lg 2 järgi on riigi eriplaneering võimalik koostada kas riigi territooriumi või selle osa kohta. Seega on põhimõtteliselt lubatav riigi eriplaneeringu raames ka kogu riigi territooriumist väiksema planeeringuala käsitlemine. Seda, milliste kriteeriumite alusel planeeringuala kindlaks määratakse, planeerimisseaduses lähemalt ei selgitata. Märgitud on üksnes niipalju, et kui eriplaneeringu algatamiseks on esitanud taotluse mitu isikut, tuleb kaaluda ka nende taotlustes märgitud asukohti (§ 30 lg 2 teine lause). Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest osast – ehitise asukoha eelvaliku tegemine ja pärast ehitisele asukoha leidmist detailse lahenduse koostamine (PlanS § 27 lg 9).
13.Riigi eriplaneeringu algatab Vabariigi Valitsus. Algatamise otsuses tuleb muuhulgas märkida „algatamisel teadaolev planeeringuala asukoht ja selle suurus, sealhulgas planeeringuala piir“ (PlanS § 28 lg 5 p 1). Ühes planeeringu algatamisega algatab Vabariigi Valitsus ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) (PlanS § 28 lg 1). Pärast planeeringu ja KSH algatamist tehakse 3(4)

3-17-2132 kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks asukoha eelvalik (PlanS § 30 lg 1). Seejuures tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta (PlanS § 30 lg 2 esimene lause).

13.1.Asukoha eelvaliku tegemiseks koostatakse esmalt eelvaliku lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus, mis pannakse avalikule väljapanekule, mille kestel nii menetlusse kaasatud isikutel kui ka kõigil teistel on võimalus avaldada arvamust (PlanS § 32). Seejärel korraldatakse lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse avalik arutelu (PlanS § 33). Lisaks avalikkusega konsulteerimisele küsib planeeringu koostamise korraldaja asjaga seotud asutustelt ja menetlusse kaasatud isikutelt eraldi ettepanekuid lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta (PlanS § 35). Ettepanekus tuleb nimetada lähteseisukohtades väljapakutud asukohaalternatiividest sobivaim, seejuures võib välja pakkuda ka uue alternatiivse asukoha ehitise püstitamiseks (§ 35 lg 2). Samal ajal eelkirjeldatud toimingutega toimub ka KSH esimene etapp, mis peaks tagama asukohavaliku tegemisel asjakohaste keskkonnakaalutlustega arvestamise võimalikkuse (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 8. augusti 2018. a otsus nr 3161472/92, p 23).
13.2.Asukoha eelvalik lõppeb asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega, millega planeeringu koostamise korraldaja kinnitab, et valitud asukoht on kõige sobivam riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks (PlanS § 41 lg 2).
14.Eeltoodust nähtub, et planeeringu algatamise korralduses märgitud esialgne teadaolev planeeringuala ei piira ehitise asukoha valikut üksnes selle alaga. See oleks vastuolus asukohavaliku menetluse eesmärkidega, milleks on muuhulgas avalikkuse ja huvitatud isikute tõhus kaasamine otsustusprotsessi ning käitisele ka keskkonnakaalutluste seisukohast sobivaima asukoha leidmine. Ettepanekud kavandatava ehitise asukoha kohta ei ole piiratud planeeringu algatamise otsuses kindlaks määratud esialgse planeeringualaga.
15.Kolleegium märgib, et käitise asukohavalikul tuleb arvestada KeÜS § 18 lgga 1, mis sätestab käitajale kohustuse lähtuda käitise asukoha valikul eesmärgist vähendada võimalikult suures ulatuses keskkonnahäiringuid. Norm on suunatud küll käitajale, kuid sellest kinnipidamist peavad planeeringute kehtestamise ja lubade andmise käigus jälgima haldusorganid. Seejuures tuleb silmas pidada mõistlikkuse põhimõtet (KeÜS § 22). Sellegipoolest annab KeÜS § 18 lg 1 keskkonnakaalutlustele käitise asukoha valikul olulise kaalu. Seetõttu ei tohiks asukohta, kus käitise rajamise või hilisema käitamisega võiksid kaasneda väiksemad keskkonnahäiringud, juba ette valikust välistada üksnes põhjusel, et sinna käitise rajamine oleks käitajale mõnevõrra kulukam või selle käitamisel saadav tulu väiksem.
16.Eeltoodu põhjal võis halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.06.20263-25-4508/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium