X kaebus soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks (töötamine asfalditöölisena 13 aastat 5 kuud ja 7 päeva)
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X;
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
1.Jätta kaebus rahuldamata;
2.Jätta menetluskulud või protsessiosaliste endi kanda
võimalikud
menetluskulud
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 18.01.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Sotsiaalkindlustusametile 09.11.2022 avalduse ja dokumendid pensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 on kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist kahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2" (loetelu nr 2). X taotles pensioni loetelu nr 2 osa XVII Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadmestamine, restaureerimine ja remont, erialakoodi 11140 alusel asfalditöölisena (töölepingus on olnud ametinimetuseks liikurmasinajuht-teetööline).
2.X oli 18.01.2023 telefonivestluses Sotsiaalkindlustusametile kinnitanud, et ta on kuni pensioniavalduse esitamise kuupäevani töötanud 13 aastat 5 kuud ja 7 päeva asfalditöölisena ja soovib seda tunnistajate ütluste alusel tõendada.
3.Sotsiaalkindlustusamet peatas 07.02.2023 otsusega nr E12614-1 X pensioniavalduse menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kolme kuu jooksul otsuse kättesaamisest. Otsusest nähtuvalt on kaebajal täidetud soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalik üldine 25-aastane pensionistaaž, kuid täitmata on pensionile õigust andev soodusstaaži nõue. Soodusstaaži tõendatud ei ole.
4.X esitas 13.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, et tuvastada tunnistajate ütluste alusel töötamine asfalditöölise ametikohal alates 02.09.2009 (kaebuse täpsustuses parandatud kuupäev 02.06.2009) kuni 09.11.2022. Kaebusele oli lisatud Sotsiaalkindlustusameti 07.02.2023 otsus nr E12614-1.
5.Tallinna Halduskohtu 22.02.2023 määrusega jäeti kaebus käiguta. Kaebajal tuli täpsustada tuvastamist vajav periood. Samuti tuli kohtule teatada tunnistajate nimed (sh nende täpsed aadressid, võimalusel ka telefoni nr), kes oskavad anda ütlusi selle kohta, millistel ametikohtadel ja milliseid tööülesandeid X Nordecon AS-is täitis. Lisaks tuli märkida, millisel perioodil tunnistajad kaebajaga koos töötasid. Kaebajal tuli teatada, millises menetluses ta asja läbivaatamist soovib.
6.Kaebaja vastas eelnimetatud käiguta jätmise määrusele 02.03.2022 täpsustades, et periood, mille tuvastamist ta taotleb, peaks olema ajavahemikus 02.06.2009 kuni 09.11.2022. Tunnistajatena tõi kaebaja välja A ja B nimed, koos elukohtade aadressidega ning lisatud olid ka tunnistajate töölepingud Nordecon AS-is töötamise kohta perioodil, mille osas kaebaja tuvastamist taotles. Kaebaja teatas, et soovib asjas kirjalikku menetlust.
7.Tallinna Halduskohus võttis 15.03.2023 määrusega kaebuse menetlusse. Vastustajal tuli esitada hiljemalt 13.04.2023 oma seisukoht kaebuse kohta koos asjassepuutuvate dokumentidega. Kohus võimaldas (ei olnud kohustuslik) samaks kuupäevaks ka kaebajal esitada oma küsimused, mida soovitakse esitada tunnistajatele Aʼle ja Bʼle.
8.Vastustaja esitas 13.04.2023 oma seisukoha kaebuse osas ja küsimused tunnistajatele. Vastustaja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kaebaja ei ole küsimusi tunnistajatele esitanud, kuid see ei olnud ka kohustuslik.
9.Tallinna Halduskohtu 14.04.2023 määrusega otsustas kohus kuulata tunnistajatena kirjalikult üle A ja B. Tunnistajatel tuli vastata hiljemalt 12.05.2023 küsimustele, mida Sotsiaalkindlustusamet pidas vajalikuks küsida. Tunnistajad esitasid tähtaegselt oma kirjalikud ütlused.
10.Tallinna Halduskohtu 04.08.2023 kohtunõudega võimaldati Sotsiaalkindlustusametil esitada (arvestades tunnistajate ütlusi) lõplikud seisukohad käesolevas haldusasjas. Sotsiaalkindlustusamet vastas eelnimetatud kohtunõudele 23.08.2023 asudes seisukohale, et töötamine asfalditöölisena ei ole tunnistajate ütluste põhjal kinnitust leidnud.
11.Tallinna Halduskohtu 30.08.2023 määrusega otsustati vaadata haldusasi läbi kirjalikus menetluses. Kohus määras täiendavate taotluste ja menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 02.10.2023 ja teise menetlusosalise poolt avalduste esitamise korral neile vastamise tähtajaks hiljemalt 17.10.2023.
12.Tallinna Halduskohtu 24.10.2023 e-kirjaga teatati menetlusosalistele kohtuotsuse teatavakstegemise aja edasilükkumisest ning 01.12.2023 määrusega tehti uuesti teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
13.Kaebaja soovib tunnistajate A ja B ütluste alusel kohtus tõendada, et ta on töötanud sisuliselt asfalditöölisena ajavahemikus 02.06.2009 (algses kaebuses ekslikult märgitud kuupäevana 02.09.2009) kuni sooduspensioni avalduse esitamiseni 09.11.2022. Kaebaja soovib saada soodustingimustel pensionile.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
14.SVPS § 1 p-s 2 sätestatakse, et isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatatud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25 aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel (soodusstaaž), on õigus pensionile 5 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §- s 7 sätestatud vanusesse jõudmist. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega 206 (määrus 206) kinnitatud loetelu nr 2 (loetelu nr 2) osa XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont“ koodi 11140 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile asfalditöölisel. Määruse p 3 alapunkti 1 kohaselt annab selgitusi sooduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude nr 1 ja nr 2 rakendamise kohta Sotsiaalministeerium (varasema nimetusega EV Sotsiaalhooldusministeerium). Sotsiaalministeerium on 2015. aasta vastuses Sotsiaalkindlustusametile selgitanud, et loetelud töötati välja Nõukogude Liidus kehtinud sooduspensionile õiguse andnud nimekirjade alusel. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud seadusandja tahet, et võrreldes kehtiva seadusandlusega on tunduvalt vähendatud sinna lülitatud tööstus- ja majandusharude hulka, senisest rohkem on rakendatud sooduspensioni saajate ringi piiravaid lisatingimusi, ning et eelnõu ei too kaasa pensioni saajate ringi suurendamist. Kuna Eestis nimetatud määruse rakendamise kohta täiendavaid juhendeid välja ei antud, lähtus ministeerium selgituse andmisel nõukogude ajal väljaantud ehituse, montaaži ja ehitusremonttööde tariifikvalifikatsiooniteatmikust ja soodustingimustel vanaduspensioni puudutavast juhendmaterjalist neid kutsealasid mitte laiendades. Ministeeriumi selgituse kohaselt on määruse 206 järgi õigus soodustingimustel vanaduspensionile asfalditöölisel, asfaldikeetjal, asfaltbetoonilaoturi juhil ja teisaldatava asfaltbetooniseguri juhil, st isikutel, kes otseselt ja pidevalt puutuvad kokku asfaldiga seda tootes või laotades. Tariifikvalifikatsiooniteatmiku kohaselt on asfalditöölise töödeks teede ehitamisel ja remondil teede katmine asfaltbetooniga ja materjalidega, mis on töödeldud musta sideainega ehk musta kattega ning et konkreetsemalt on tehtavateks töödeks käsitsi asfaldi laotamine, laotatud asfaldikihi viimistlus käsitsi või mehhaniseeritud abivahenditega ning aukude ja pragude remont (väljaraiumine, puhastamine, tihendamine, katmine asfaldiga).
15.Töölepingu kohaselt töötas kaebaja: - alates 02.06.2009 liikurmasinajuht-teetöölisena ning tema tööülesandeks olid liikurmasinajuhi ametiga seonduvad tööd asfalditehases; - alates 02.10.2009 liikurmasinajuht-teetöölisena ning tema peamisteks tööülesanneteks olid liikurmasinajuhi ametiga seonduvad tööd tootmisdivisjonis; - alates 18.06.2012 liikurmasinajuht-teetöölisena ning tema tööülesandeks oli liikurmasinajuhi ametiga seonduvad tööd teedeehitus- ja tootmisdivisjonis; alates 28.04.2014 asfalditehases liikurmasinajuhina ning tema tööülesandeks oli liikurmasinajuhi
ametiga seonduvad tööd asfalditehases. Liikurmasinajuhi-teetöölise, liikurmasinajuhi või teetöölise ametnimetust loeteludest ei leia. 02.11.2022 kirjas Pensioniametile on tööandja Nordecon AS (AS Nordecon Infra ühines Nordecon AS-ga ja kustutati äriregistrist 31.12.2010, AS Nordecon Infra varasem nimi oli aktsiaselts ASPI), selgitanud, et ametinimetus liikurmasinajuht-teetööline ei vasta töö tegelikule sisule. Tööandja sõnul on kaebaja töö tegelik sisu kogu aeg olnud asfalditööline asfalditehases asfaldi tootmises. Nimekirjadest leiab ametnimetuse asfalditööline vaid nimekirjast nr 2 osast nr XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont“ koodi alt 11140. Kaebaja töötas asfalditehases. Tõendamist ei ole leidnud, et kaebaja töötas teede ehitamisel ja remondil ning et tema töö sisuks oleks teede katmine asfaltbetooniga ja/või musta kattega. Sotsiaalkindlustusametil puudub õigus loetelu täiendada või võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga. Eelnimetatud asjaolu on toetanud ka Riigikohus lahendis 3-17-1108. Haldusasjas nr 3-10-601 (jõustunud Riigikohtu määrusega) tehtud lahendi p-s 15 asus kohus seisukohale, et Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga pelgalt selle tõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega. Isikul on õigus soodusstaaži tuvastamiseks pöörduda kohtusse ka juhul, kui dokumendid tema töötamise kohta on säilinud, kuid need ei kajasta õigesti tema tööülesandeid, töö sisu ja/või töötingimusi, mis on olulised otsustamaks isiku õiguse üle saada sooduspensioni.
16.Täiendavas 23.08.2023 seisukohas on Sotsiaalkindlustusamet selgitanud, et vastustaja hinnangul kinnitavad kirjalikult ülekuulatud tunnistajate tunnistused, et kaebaja ei töötanud asfalditöölisele vastaval ametikohal loetelu nr 2 osa XVII Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont eriala koodi 11140 tähenduses. Tunnistuste kohaselt töötas kaebaja liikurmasinajuhi – teetöölisena ja laadurijuhina asfalditehases ning osales detsember – märts asfalditehase remondis ja hoolduses, samal ajal kui ettevõttes olid tööl ka asfalditöölised, kes paigaldasid asfalti. Tõendamist ei ole leidnud et kaebaja töötas teede ehitamisel ja remondil ning et tema töö sisuks oleks teede katmine asfaltbetooniga ja/või musta kattega.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Käesolevas haldusasjas on taotletud soodustingimustel vanaduspensioni määramise õigust andva staaži (töötamine asfalditöölisena 13 aastat 5 kuud ja 7 päeva) tõendamist tunnistajate ütluste alusel.
18.Kaebaja esitas Sotsiaalkindlustusametile 09.11.2022 avalduse ja dokumendid pensoini määramiseks SVPS § 1 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25 aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel (soodusstaaž), õigus pensionile 5 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 (määrus 206) kinnitatud loetelu nr 2 (loetelu nr 2) osa XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont“ koodi 11140 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile asfalditöölisel. Kaebaja taotles soodustingimustel vanaduspensioni määramist loetelu nr 2 osa XVII Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont, erialakoodi 11140 alusel asfalditöölisena.
19.Asja materjalidest nähtuvalt peatas Sotsiaalkindlustusamet 07.02.2023 otsusega nr E12614-1 kaebaja pensioniavalduse menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kolme kuu jooksul otsuse kättesaamisest. Otsuse kohaselt on kaebajal täidetud soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks vajalik 25-aastane pensionistaaž, kuid täitmata on pensionile õigust andev soodusstaaži nõue.
20.Eeltoodust tulenevalt on käesolevas asjas vaidluse all, kas kaebaja töötamine tööandja Nordecon AS-is töölepingu nr 1316 (ja selle muudatuste) alusel liikurmasinajuhina ja liikurmasinajuhtteetöölisena tuvastamist taotletaval perioodil on käsitatav töötamisena asfalditöölisena, mis tulenevalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelust, annab võrdselt loetelus loetletud tööde ja ametikohtadega, õiguse sooduspensionile.
21.Nordecon Infra AS töölepingu nr 1613 (vastustaja 13.04.2023 vastuse lisad) alusel asus kaebaja alates 02.06.2009 tööle liikurmasinajuht-teetöölisena. Töölepingu kohaselt oli kaebaja tööülesandeks liikurmasinajuhi ametiga seonduvad tööd asfalditehases. Alates 02.10.2009 töötas kaebaja liikurmasinajuht-teetöölisena ning tema peamisteks tööülesanneteks olid liikurmasinajuhtteetöölise ametiga seonduvad tööd tootmisdivisjonis. Alates 18.06.2012 oli kaebaja tööülesandeks liikurmasinajuht-teetöölise ametiga seonduvad tööd teedeehitus- ja tootmisdivisjonis. Alates 28.04.2014 töötas kaebaja asfalditehases liikurmasinajuhina ning tema tööülesandeks oli liikurmasinajuhi ametiga seonduvad tööd. Vastustaja on välja toonud, (vastustaja 13.04.2023 seisukohas kohtule) et liikurmasinajuhi-teetöölise, liikurmasinajuhi või teetöölise ametinimetust eelpool nimetatud loetelus ei sisaldu.
22.Kohtule esitatud materjalidest (sh kaebaja töölepingust nr 1613) nähtub, et kaebaja töötas asfalditehases. Vastustaja kinnitusel ei ole leidnud tõendamist ei ole leidnud, et kaebaja töötas teede ehitamise ja remondi alal ning et tema töö sisuks oleks teede katmine asfaltbetooniga ja/või musta kattega. Kohus nõustub vastustaja eelnimetatud seisukohaga.
23.Määruse 206 punkti 3 alapunkti 1 kohaselt annab selgitusi sooduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude nr 1 ja 2 rakendamise kohta Sotsiaalministeerium. Sotsiaalministeerium on 2015. aasta vastuses (vastustaja 13.04.2023 seisukoha lisa 1) Sotsiaalkindlustusametile selgitanud, et loetelud töötati välja Nõukogude Liidus kehtinud sooduspensionile õiguse andnud nimekirjade alusel. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud seadusandja tahet, et võrreldes kehtiva seadusandlusega on tunduvalt vähendatud sinna lülitatud tööstus- ja majandusharude hulka, senisest rohkem on rakendatud sooduspensioni saajate ringi piiravaid lisatingimusi, ning et eelnõu ei too kaasa pensioni saajate ringi suurendamist. Kuna Eestis nimetatud määruse rakendamise kohta täiendavaid juhendeid välja ei antud, lähtus ministeerium selgituse andmisel nõukogude ajal väljaantud ehituse, montaaži ja ehitusremonttööde tariifikvalifikatsiooniteatmikust ja soodustingimustel vanaduspensioni puudutavast juhendmaterjalist neid kutsealasid mitte laiendades. Ministeeriumi selgituse kohaselt on määruse 206 järgi õigus soodustingimustel vanaduspensionile asfalditöölisel, asfaldikeetjal, asfaltbetoonilaoturi juhil ja teisaldatava asfaltbetooniseguri juhil, st isikutel, kes otseselt ja pidevalt puutuvad kokku asfaldiga seda tootes või laotades. Tariifi-kvalifikatsiooniteatmiku kohaselt on asfalditöölise töödeks teede ehitamisel ja remondil teede katmine asfaltbetooniga ja materjalidega, mis on töödeldud musta sideainega ehk musta kattega ning et konkreetsemalt on tehtavateks töödeks käsitsi asfaldi laotamine, laotatud asfaldikihi viimistlus käsitsi või mehhaniseeritud abivahenditega ning aukude ja pragude remont (väljaraiumine, puhastamine, tihendamine, katmine asfaldiga).
24.Seonduvalt eeltooduga taotlebki kaebaja soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamiseks kuulata tunnistajatena üle A ja B, kellega kaebaja on vastaval perioodil koos töötanud. Vastustaja esitas 13.04.2023 menetlusdokumendis küsimused, millised palus tunnistajatele esitada. Kaebaja omapoolseid küsimusi tunnistajatele esitada ei ole soovinud, kuigi kohus vastava võimaluse kaebajale andis.
25.Tunnistaja A on oma tunnistuses (11.05.2023 menetlusdokument) tunnistanud, et: - ta töötas koos kaebajaga alates 2011. aastast samas struktuuriüksuses, tunnistaja asfalditehase operaatorina ja hiljem asfalditehase tootmisjuhina, kaebaja liikurmasinajuhi-teetöölisena (tunnistaja vastuse p-d 1 - 3); - ta teab, et kaebaja töötas liikurmasinajuhi – teetöölisena ja alates aastast 2011 töötab kaebaja laadurijuhina asfaltbetoontehase töömaal kuni tänaseni (p 4); - liikurmasina juhina on kaebaja töö ülesanneteks asfalditehase külmdosaatori täitmine, täitematerjalide vastu võtmine, tehasest tehase „pesu“ välja võtmine, bituumeni vastu võtmine, „jooksvad“ remontööd/hooldus ning ka hooajavälised hooldus ning remontööd. Tööülesannete täitmisel puutub kaebaja kokku ka asfaldist tekkivate aurudega, bituumeni aurudega ning peentolmu ja jämetolmuga. Asfalditehase rikke korral ladustab ka valmis toodangut/asfaldit laaduriga veokite haagistele (p 5); - tööl olid ka asfalditöölise ametinimetusega töötajad, kes ei töötanud ABT töömaal (p 6); - asfalditootmise periood on aprillistnovembrini ning muu osa ajast teostati asfalditehase remont- ja hooldustöid (p 7 - 9).
26.Tunnistaja B on tunnistanud (11.05.2023 menetlusdokument), et: - ta töötas koos kaebajaga alates 2008 kuni tänaseni samas struktuuriüksuses (p 1 ja 2); - tunnistaja töötas asfalditehase operaatorina ja juhina ning kaebaja liikurmasinajuht teetöölisena (p 3); - tööpäeva jooksul tuleb laadida materjale erinevatesse punkritesse, tehasest erinevate toodete vahel välja võtta asfaldi jääke, masina pesuks mõeldud killustikke, mis tolmavad ja on bituumeniga koos, vajadusel ka väljastab kuumpunkritest asfaltbetooni autode kastidesse. Tuleb vastu võtta bituumenit (p 5); - tööl olid ka asfalditöölise ametinimetusega töötajad, kes tegelesid asfaldi paigaldusega ning et asfalditöölised ei töötanud asfalditootmise üksuses (p 6); - kaebaja töötas aprillist-novembrini asfalditootmises ja ülejäänud aja tegeletakse asfalditehase remont- ja hooldustöödega (p-d 7 – 9).
27.Seega ei töötanud kaebaja asfalditöölisele vastaval ametikohal loetelu nr 2 osa XVII Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont eriala koodi 11140 tähenduses. See ilmneb küllalt selgelt ka tunnistajate A ja B ütlustest. A ja B tunnistuste kohaselt töötas kaebaja liikurmasinajuhi – teetöölisena ja laadurijuhina asfalditehases ning osales ajavahemikul detsembrist märtsini asfalditehase remondi- ja hooldustöödes samal ajal kui ettevõttes olid tööl ka asfalditöölised, kes paigaldasid asfalti.
28.Vastustaja esitatud andmetest ja tunnistajate kirjalikest tunnistustest ilmneb, et teede ehitamine ja katmine asfaltbetooniga ja/või musta kattega ei ole töö põhisisuna tõendamist leidnud. Teatavad võimalikud kokkupuuted asfaldi kahjuliku mõjuga ei anna alust käsitada kogu tööd ja tegevust asfalditöölisena kui see tervikuna vaadelduna seda pigem ei olnud. Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga pelgalt selle tõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega.
29.Lähtuvalt eeltoodust võib nõustuda Sotsiaalkindlustusameti vastuväidete ning sesisukohaga selles, et kaebaja tööd ei saanud käsitada asfalditöölisena Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade vastavasislise loetelu ning erialakoodi tähenduses, mistõttu ei saa antud juhul ka soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamisele suunatud nõuet rahuldada.
30.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid antud juhul ei nähtu asja materjalist, et vastustajal oleks saanud tekkida haldusorgani väliseid menetluskulusid, kusjuures vastustaja ei ole teatavate menetluskulude väljamõistmist ka taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste menetluskulud või siis võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.