2-16-114537/10 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista Mxxxx KxxxxxxxBondora Servicer OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Bondora Servicer OÜ esitas 08.07.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4440,75 euro saamiseks. 22.07.2016 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. 01.09.2016.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Bondora Servicer OÜ esitas 21.09.2016 kohtule hagiavalduse, milles palus MxxxxxKxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 1955,97 eurot, intressi 178,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 202,68 eurot, jooksva viivise, menetluskulud ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Harju Maakohus edastas 22.09.2016.a määrusega asja kohtualluvusel Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Tartu Maakohus võttis hagi 10.11.2016.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 21.12.2016.a avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa

2-16-114537 ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal on kostja esitanud portaalis isePankur aadressil www.isepankur.ee laenutaotluse (pakkumuse laenulepingu sõlmimiseks). Hageja on kinnitanud kostja laenutaotluse. Kinnitatud laenutaotluse kohaselt oli kostja laenusumma 2000,00 eurot. Kostja tegi oma kontole väljamakse summas 1915,00 eurot, kuna tasus laenusummast ka hageja teenustasud. Tagastada tuli kostjal siiski laenusumma terves ulatuses. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama laenutaotluse punkti 1.7 kohaselt alates 05.01.2015 igakuiselt 60 kuu jooksul. Kostja ei ole laenusummat summas 1955,97 eurot ega intressi summas 178,30 eurot vastavalt laenutaotluses kokkulepitule tagastanud. Hageja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu üles 08.06.2015 võlgnevuse tõttu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenutaotluse punktist 1.9 ja üldtingimuste punktist 8.2 kohustub kostja tasuma laenusumma, sh iga üksiku osamakse tagasimaksmise tähtaja ületamisel maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast lisaks intressile viivist 0,2% kalendripäevas tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on viivist arvestanud laenulepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast (09.06.2015) kuni hagi esitamiseni (21.09.2016). Hageja on arvestanud ja nõuab viivist 202,68 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Perioodi 22.09.2016 kuni 18.01.2017 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 51,02 eurot (8,00%/365p/100x1955,97€x119p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 253,70 eurot (202,68+51,02). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 1955,97 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 2387,97 eurot, millest 1955,97 eurot moodustab põhivõlg, 178,30 eurot intress ja 253,70 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

2-16-114537 TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 133,22 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 116,78 eurot, kokku 250 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 970 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo arve õigusabi eest summas 950 eurot, millel teenuse nimetuseks on märgitud „esindustasu võlglase Mxxxx Kxxxxkohtumenetluses“. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus hindab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamise eest on esindaja tasu põhjendatud ja vajalik üksnes 190 euro ulatuses. Käesolev hagiavaldus on oma sisult ja mahult peaaegu sama hagiavaldustega, mis on hageja esindaja teistes tsiviilasjades kohtule esitatud. Teiste hagiavalduste eest on hageja esindaja arve alusel esindustasu nõudnud alla 200 euro. Kohus leiab, et ka käesolevalt pole põhjendatud esindustasu rohkem kui 190 eurot, kuivõrd tsiviilasi ei ole keerukam ega mahukam kui teised. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 440 eurot, millest 250 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 190 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik