X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 02.08.2023 ettekirjutuse nr 1052270626 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Andres Simson Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Julia Novodevitšenski von Jung
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 09.02.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 02.08.2023 Xle ettekirjutuse nr 1052270626 (edaspidi: ettekirjutus) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 1, § 72 lg 11, § 72 lg 4, § 73 lg 1, § 11 lg 1 alusel Eesti Vabariigist lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 09.08.2023. Ettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 10.08.2023. Samuti kohaldas PPA VSS § 74 lg 1 ja § 74 lg 3 alusel kaebaja suhtes 2-aastase sissesõidukeelu Schengeni alale.
Otsuse järgi on Eestisse saabuval välismaalasel kohustus enda viibimisõigus selgeks teha määral, mis välistaks tema ebaseaduslikult riiki jäämise. Kaebaja on viibinud Schengeni alal alates 2019.a. Kaebajale on varsemalt väljastatud 2 korda ettekirjutus Eestist lahkumiseks. PPA ametnikud selgitasid kaebajale 2022.a, et tal on lubatud Poola elamisloaga Eestis viibida 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul. Kaebaja selgitused viibimisõiguse osas ei ole usaldusväärsed ja kaebaja kuritarvitas Poola elamisloast tulenevat liikumisvabadust. PPA järeldab kaebaja käitumisest ja hoiakutest, et kaebaja ei soovi lahkumiskohustust täita, mistõttu on tema puhul põgenemise oht. Siiski annab PPA-le kaebajale võimaluse täita lahkumiskohustus vabatahtlikult. Kaebajal puuduvad Eestis majanduslikud ja perekondlikud sidemed. Kaebajal elab Eestis õde, kellega tal ei ole sõltuvussuhet. Kaebajale anti võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja nõustus lahkumisega. PPA võttis sissesõidukeelu kohaldamisel arvesse kaebajale varasemalt koostatud ettekirjutusi, Schengeni alal ja Eestis viibimist, Poola elamisloa väärkasutamist ning teadlikult viibimistingimuste rikkumist. PPA arvestas kaebaja soovidega, kuid kaebaja soov Eestis töötada ei kaalu üle Eesti riigi õigust mitte lubada riiki välismaalasi, kes on Eestis viibinud õigusliku aluseta. Kuna kaebaja tegi koostööd ning ostis koheselt lennupiletid, siis PPA vähendab sissesõidukeeldu 1 aasta võrra. 2aastane sissesõidukeeld on proportsionaalne ning vajalik eesmärgi saavutamiseks.
2.X esitas 14.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse 02.08.2023 lahkumisettekirjutuse nr 1052270626 tühistamiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
3.Ettekirjutus ei ole proportsionaalne. VSS § 74 lg-st 3 tulenevalt võib sissesõidukeeld olla lühem. Ettekirjutuses ei ole arvesse võetud kaebajaga seotud asjaolusid. Kaebaja on aidanud menetlusele kaasa ning nõustunud lahkuma Schengeni alalt talle antava tähtaja jooksul. Mitmeaastane sissesõidukeeld piirab oluliselt kaebaja liikumisvabadust, st kaebajal ei ole võimalik siseneda Eestisse ega Schengeni alale. Kaebajal ei ole võimalik jätkata oma elamisloa saamise menetlusega Poolas ega oma eluga Eestis.
4.Kaebaja on viibinud Schengeni alal ajavahemikul 2019-2023. Selle aja jooksul on ta püüdnud seadustada oma viibimist. Kaebaja on täitnud pikaajalise elamisloa saamise kriteeriumid, esitanud vastava taotluse ning võtnud elamisloa menetluses esindaja. Elamisloa taotlust menetletakse mitu kuud, mille jooksul on sageli vaja esitada täiendavat informatsiooni ja dokumente. Seega võib juhtuda, et menetluslikel põhjustel venib elamisloa saamine pikemaks ning isiku elamist võimaldava dokumendi kehtivus lõppeb.
5.Poola Vabariigi (Poola) ametnike hinnangul ei viibi kaebaja ebaseaduslikult Schengeni alal, kuna olukord on tekkinud pikema menetluse tõttu, mistõttu pikendati kaebaja elamisluba kuni 31.07.2023. Kui kaebajal oleks elamisloa saamine ebatõenäoline, ei oleks tema elamisluba menetluse ajaks pikendatud. Seega saab kaebaja Poolast pikaajalise elamisloa ning kaob VSS § 7 lg-s 1 toodud alus tema väljasaatmiseks.
6.Juhul, kui kaebaja saadetakse välja sissesõidukeeluga 2 aastaks, ei ole tal võimalik oma elamisloa menetluses osaleda. Ühtlasi ei saa kaebaja oma elamisloale järele minna, kuna see väljastatakse saajale isiklikult. Juhul, kui Poola ametivõimud ei väljasta kaebajale elamisluba, soovib kaebaja viivitamatult taotleda Eestis töötamiseks elamisluba. Seda ei oleks tal samuti võimalik sissesõidukeelu puhul teha.
7.Kaheaastase sissesõidukeeluga riivatakse kaebaja huve, kuna ta kaotab sel juhul Poolas oma pikaajalise elaniku staatuse. Kaebaja väljasaatmisel ja sisenemise keelamisel kahe aasta jooksul ei vasta ta enam pikaajalise elamisloa saaja tingimustele ning tal on pärast sissesõidukeelu tühistamist
või lõppemist vajalik alustada uuesti viisa või tähtajalise elamisloa taotlemisega. Pikaajalise elamisloa saamise kriteeriumite täitmine algusest peale tähendab aastatepikkust ootamist ning kohustust selle aja jooksul vastavas riigis viibida. Seega piirab see isiku liikumisvabadust oluliselt.
8.Ettekirjutuses puudub põhjendus, miks on vaja kohaldada just kaheaastast sissesõidukeeldu. Põhjus, miks kaebajal puudub elamist võimaldav dokument, on Poola elamisloa menetluse venimine. PPA ei ole arvestanud asjaoluga, et kaebajal on Eestis lähedased ning ta soovib asuda tööle. Tegemist on VSS § 72 lg 3 tähenduses isiku põhjendatud huvidega, mida pikaajaline sisenemise keelamine piirab. Kaebaja on loonud endale Eestis elu, leidnud sõbrad, elukoha ja töö. Kuna kaebaja on teinud palju eeltööd ning võtnud ühendust erinevate tööpakkujatega, et endale töö leida, ei ole tagatud, et ta hiljem tagasi tulles töökoha leiab. Ühtlasi aitavad töö ja lähedaste olemasolu välismaalast integreerida ning tõstavad tõenäosust, et ta hakkab Eestisse tulles elama seaduskuulekat elu. Õiguskuulekate välismaalaste integreerimine aitab kaasa ka Eesti majanduse arengule ning täidab seega ka Eesti poliitilisi ja majanduslikke huve.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
9.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud ettekirjutus on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. PPA on kaebajale ettekirjutuse koos selles sisalduva sissesõidukeelu kohaldamisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud VSS norme. PPA on vaidlustatud haldusakti andmisel piisava põhjalikkusega ja kooskõlas seadusega kaalunud kõiki huve ning langetanud õiguspärase otsuse.
10.PPA kontrollis 01.08.2023 Tallinnas aadressil Tartu mnt 78 asuvaid toitlustusasutusi. Mangali Grilli läheduses viibis meesterahvas, kelle osas oli PPA-l alus arvata, et isik võis töötada selles toitlustusasutuses. Isikul paluti esitada dokumendid viibimisaluse kontrollimiseks. Meesterahvas esitas kontrolliks Aserbaidžaani Vabariigi passi nr XXXXXX, kehtivusega 05.07.2018 - 04.07.2028, mis on väljastatud X (sündinud XX XX XXXX Aserbaidžaanis) nimele. Samuti esitas X Poola tähtajalise elamisloa nr XXXXXX kehtivusega 11.02.2022-04.03.2023. X passis oli Poola elamisloa taotlemise templijäljend 20.02.2023 kuupäevaga. 01.08.2023 viidi Xga läbi küsitlus asjaolude Eestis viibimise asjaolude välja selgitamiseks. Isik selgitas, et sisenes viimati Schengeni alale Varssavi lennujaama kaudu 03.02.2019 ja kasutas selleks Poola D-viisat nr 011911986 kehtivusega 22.12.18 - 03.12.2019. Poola saabus kaebaja töötamise eesmärgil. Pärast viisa lõppemist taotles X endale elamisluba töötamiseks. Viimati väljastati talle elamisluba töötamiseks perioodiks 11.02.2022 04.03.2023. Enne elamisloa kehtivuse lõppu 20.02.2023 esitas X Poolas 5-aastase elamisloa taotluse. X sõnul on tal elamisloa osas kohtuvaidlus pooleli. Eestis on X sagedamini käinud alates detsemberist 2022. X viibis Eestis ajavahemikul detsember 2022 kuni veebruar 2023. Seejärel naasis Poolast Eestisse 2023 aasta aprillis, seejärel viibis X Poolas 12-13.06.2023 või kuni 14.06.2023 ja tuli Eestisse tagasi. 29.06.2023 kontrollis politseipatrull Xt ja võttis passi hoiule. Kuna isikul oli ostetud bussipilet Poola, siis menetlust läbi ei viidud ja isik lahkus samal päeval Poola. Viimati tuli X bussiga Eestisse 03.07.2023 eesmärgiga asuda tööle treenerina Kalevi Poksiklubi MTÜ-sse. X väitis, et sai klubi promootorilt ametliku kutse. PPA ametnik kontrollis antud informatsiooni. Kalev Poksiklubi MTÜ juhatuse liige kinnitas, et tunneb Xt ja läbirääkimisi oli peetud, kuid ametlikku kutset nad ei ole esitanud, kuna X pidi oma dokumendid enne korda ajama. Isikul paluti asjaolusid täpsustada. Seejärel X muutis oma ütlusi ning selgitas, et on Eestis tihedamini käinud alates detsembrist 2022. X on loonud Eestis küll kontakte poksiklubidega, kuid tegelikult tuli ta külla oma õele ja sõpradele (küsitluses kasutab isik sõna onu). X õde elab Eestis elamisloa alusel juba pikemat aega. X väitis, et 26.06.2023 oli tema advokaat Poolas öelnud, et tema Poola elamisloa vastus tuleb kahe kuni kolme nädala pärast. X ei oodanud Poolas elamisloa saamise vastust, kuna talle meeldib Eestis rohkem. Samuti selgitas X, et ta ei olnud teadlik, et teise liikmesriigi elamisloa alusel võib väljaspool Poolat viibida 90 päeva 180 päevase perioodi jooksul. X arvas, et kui korra Poolas ära
käib, siis hakkab uus 90-päevane periood kehtima. PPA arvestas, et isik on Eestis viibinud perioodidel 15.12.2022- 12.04.2023 (119 päeva), 14.04.2023 - 29.06.2023 (77 päeva) ning 03.07.2023 - 02.08.2023 (31 päeva), kokku 227 päeva. 180 päevane periood algas 03.02.2023, kuid sel päeval oli isiku viibimine jätkuv, mistõttu arvestati viibimise alguse kuupäevaks 15.12.2023. X on väljaspool Poolat viibinud 227 päeva (kõik päevad Eestis). Sellest lähtuvalt on kaebaja Eestis viibinud kokku 137 päeva seadusliku aluseta. PPA tegi 01.08.2023 päringu Poola ametivõimudele. Vastuse kohaselt oli X elamisluba pikendatud kuni 31.07.2023. Alates 01.08.2023 puudub kaebajal seaduslik viibimisalus Poolas, seega alates 01.08.2023 polnud Xl õigust viibida üheski Schengeni liikmesriigis.
11.Kuivõrd ettekirjutuse koostamise kuupäeval 02.08.2023 puudus kaebajal seaduslik alus viibimiseks Eestis ja Schengeni alal, ei olnud PPA-l kaebajale ettekirjutust koostades kaalutlusõigust, kas lahkumisettekirjutus koostada või mitte. Kuna oli tuvastatud, et kaebaja viibib Eestis ja Schengeni alal ebaseaduslikult, oli PPA kohustatud koostama kaebajale lahkumisettekirjutuse. Kaebajale oli enne ettekirjutuse tegemist tagatud õigus olla ärakuulatud, küsiti kaebaja arvamust ja vastuväited lahkumisettekirjutuse ning sissesõidukeelu kehtestamise osas. Kaebajal lahkumisettekirjutuse osas vastuväiteid ei olnud ja ta oli nõus lahkuma Eestist vabatahtlikult, sissesõidukeelu osas kaebaja oli nõus üheaastase sissesõidukeeluga. Ettekirjutus toimetati kaebajale kätte 02.08.2023. 02.08.2023 ametnik küsitles kaebajat ning andis kaebajale võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Küsitlus on läbiviidud küsimus/vastus vormis. Enne küsitluse algust kaebajale oli tutvustatud välismaalase õigusi ja kohustusi. Kaebaja kinnitas, et on nõus lahkuma Eestist ja Schengeni alalt vabatahtlikult. Seega koostas vastustaja kaebajale vabatahtliku lahkumistähtajaga ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning määras vabatahtliku lahkumistähtaja 7 päeva, kaebaja oli sellise vabatahtliku lahkumistähtajaga nõus. Vastustaja on lahkumisettekirjutuse osas rakendanud kaalutlusõigust ning andis kaebajale võimaluse vabatahtlikuks lahkumiseks. 02.08.2023 edastas kaebaja sugulane e-posti teel lennupiletite broneeringu 08.08.2023 TallinnBakuu lennule nr 6AK4HA, mis pidi Tallinnast väljuma 19:55. Kaebuses väljatoodud asjaolude täpsustamiseks tegi PPA täiendava päringu Poola ning sai vastuse, et kaebaja esitas oma tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse 20.02.2023 ning kaebaja elamisluba oli pikendatud kuni 31.07.2023. Kaebaja sai 26.06.2023 otsuse Poolas tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise kohta. 04.08.2023 esitas kaebaja kaebuse 26.06.2023 otsusele. Lõplikku otsust selles küsimuses ei ole. Kaebaja võib jääda Poola kuni lõpliku otsuse tegemiseni. Seega alates 04.08.2023 on kaebajal tekkinud viibimisõigus Poolas.
12.VSS § 74 lg-st 1 tulenevalt sai vastustaja kohaldada kaebajale sissesõidukeelu 3- aastaks. Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata üksnes humaansetel kaalutlustel (VSS § 74 lg 4) ning neid ei esinenud. Kaebajal puuduvad Schengeni konventsiooni liikmesriikides kaitsmist väärivad isiklikud, majanduslikud või muud sidemed. Kuna kaebaja organiseeris lahkumisettekirjutuse menetluse ajal lennupiletite ostmist kodakondsusjärgsesse riiki, hindas vastustaja kaebaja koostöövalmidust ja vähendas sissesõidukeeldu ühe aasta võrra ja määras kaebajale sissesõidukeelu Schengeni alale kaheks aastaks. Ettekirjutuse koostamisel ja sissesõidukeelu kohaldamisel kaalus vastustaja kõiki asjaolusid ja kogutuid tõendeid. Kui välismaalane asub elama võõras riigis, siis ta peab endale selgeks tegema selle riigi seadused ja nõuded, mis tagavad välismaalase seadusliku viibimist selles riigis. Eestis viibides puutus kaebaja korduvalt kokku migratsiooniametnikega, kes on kaebajale suulises vestluses juba 2022 a. selgitanud viibimise reegleid Eestis ja Schengeni alal. Kaebaja selgitused viibimisõiguse osas ei ole usaldusväärsed ja kaebaja väärkasutas tahtlikult Poola elamisloast tulenevat liikumisvabadust. Lisaks ei ole välismaalase hooletus ja/või viisavabade päevade valesti lugemine kaalutlus, mis tingiksid sissesõidukeelu kohaldamata jätmise. Seega lähtus vastustaja sissesõidukeeldu kohaldades seadusest. Vastustaja hindas sissesõidukeelu pikkuse määramisel kaebaja käitumist ja suhtumist Eesti õiguskorda ajal, kui viimane Eesisse ilma seadusliku aluseta viibima jäi, ja isiku välismaalasena kaasaaitamiskohustuse täitmist.
13.Kaebaja ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust, viibides Eestis ilma seadusliku aluseta, üritades hoida lahkumisettekirjutuse menetlusest kõrvale, kuid lahkumisettekirjutuse koostamise ajal pidas vastustaja võimalikuks vähendada kaebajale kohaldatud sissesõidukeelu pikkust kolmest aastast kahe aastani. Kaebajale vabatahtlikuks lahkumiseks antud tähtaeg oli 08.08.2023, mille kohta esitas kaebaja vastustajale lennupiletite broneeringud, kuid lennule kaebaja ei ilmunud, samuti ei olnud kaebaja vastustajale kättesaadav. Kuna kaebaja asus alates 08.08.2023 vastustaja eest ennast varjama, puudus vastustajal alus vabatahtlikuks lahkumiseks antud tähtaja pikendamiseks, seega alates 09.08.2023 on lahkumisettekirjutus sundtäidetav. Lahkumisettekirjutuse täitmise menetluse raames tegi vastustaja 07.09.2023 korduspäringu Poola, mille kohta sai vastuse, et kaebajal on kohtumenetluse ajal õigus viibida Poolas. Kaebaja esindaja on pöördunud 06.09.2023 ja 12.09.2023 telefoni teel PPA poole küsimusega, kas kaebaja saab vabatahtlikult Poola Vabariiki lahkuda. Kaebaja esindaja ei kinnitanud kaebaja lahkumise plaane.
14.Kaebajale kohaldatud Schengeni sissesõidukeeld on õiguspärane ja käesoleval ajal puudub põhjus selle muutmiseks siseriiklikuks sissesõidukeeluks. Sissesõidukeelu kohaldamise ajal puudus kaebajal alus Schengeni alal viibimiseks (lahkumisettekirjutus koostati 02.08.2023 ja kaebust Poola kohtule esitas kaebaja 04.08.2023), seega 02.08.2023 seisuga puudus vastustajal alus VSS § 74 lg 42 kohaselt piirata sissesõidukeelu kehtivust Eesti territooriumiga. Sissesõidukeeld ei ole veel kehtima hakanud, VSS § 74 lg 1 kohaselt hakkab sissesõidukeeld kehtima lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Poola on kaebaja vastuvõtvaks riigiks VSS § 74 lg 42 kohaselt, mida on Poola oma 07.09.2023 vastuses ka kinnitanud. Seega ei takista sissesõidukeelu olemasolu kaebajal Poola lahkumast. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ artikli 11 p 4 kohaselt kui liikmesriik kaalub elamisloa või muu riigis viibimise õigust andva loa väljastamist kolmanda riigi kodanikule, kelle suhtes on mõni teine liikmesriik väljastanud sisenemiskeelu, konsulteerib ta kõigepealt sisenemiskeelu väljastanud liikmesriigiga ning võtab arvesse selle huvisid vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni (2) artiklile 25. Seega Poolas kohtukaebuse positiivse tulemuse saavutamisel alustab Poola konsulteerimismenetluse Eestiga, mille tulemusena saab vastustaja muuta Schengeni sissesõidukeelu siseriiklikuks sissesõidukeeluks.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Kohus jätab kaebuse rahuldamata, kuna vaidlustatud ettekirjutus õiguspärane, sh proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. PPA ei ole kohaldanud vääralt HMS §-s 54 ning VSS-s sätestatud aluseid.
16.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajal oli Poola riigi väljastatud elamisluba kehtivusega kuni 31.07.2023. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud ettekirjutus õigusvastane, kuna kaebaja esitas 20.02.2023 Poolas uue elamisloa taotluse ning elamisloa taotluse menetlemine on viibinud kaebajast mitteolenevatel põhjustel.
17.HKMS § 158 lg 2 kohaselt kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Välismaalaste seaduse (VMS) § 44 lg 3 sätestab, et Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisloa või pikaajalise viisa alusel võib Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul. Kaebaja ei ole vaidlustanud PPA esitatud andmeid, et kaebaja viibis Eestis järgmistel perioodidel: 15.12.2022 - 12.04.2023 (119 päeva), 14.04.2023 29.06.2023 (77 päeva) ning 03.07.2023 - 02.08.2023 (31 päeva), kokku 227 päeva. Seega on kaebaja Eestis viibinud kokku 137 päeva seadusliku aluseta.
18.VSS § 2 lg 1 järgi on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Väljasõidukohustus on välismaalase kohustus Eestist lahkuda, mis tuleneb vahetult seadusest või seaduse alusel antud haldusaktist. Välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida, on vahetult seadusest tulenevalt väljasõiduks kohustatud (VSS § 3 lg ja lg 2). Eelnevat aluseks võttes, ei saa olla vaidlust, et 02.08.2023 seisuga puudus kaebajal Eestis viibimiseks seaduslik alus.
19.Kaebaja vaidlustab eelkõige sissesõidukeelu kohaldamist Schengeni alale, kuivõrd kaebuse kohaselt esitas kaebaja 20.02.2023 Poolas uue elamisloa taotluse, millise osas ei ole veel otsust tehtud. Eelnevad kaebaja väited ei ole tõesed. 26.06.2023 keeldus Poola vastav ametkond kaebajale elamisloa väljastamisest. Kaebaja vaidlustas nimetatud otsuse Poola pädevas kohtus ning kaebajal on lubatud viibida Poolas kuni kohtumenetluse lõpuni (dtl 56). Eelnevast ei tulene, et nimetatud loa alusel on kaebajal õigus viibida kogu Schengeni alal.
20.Kaebajale kohaldati sissesõidukeeld VSS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel, s.o sissesõidukeeld tulenes kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemisest. VSS §-i 74 regulatsiooni silmas pidades tuleb lahkumisettekirjutuse tegemisel üldjuhul kohaldada välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks (lg 1), sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata vaid humaansetel kaalutlustel (lg 4) või lühendada selle kehtivust, kui eelnimetatud tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (lg 3). Kaebaja puhul humaanseid kaalutlusi ei nähtu. Seega on vaidluse all eelkõige küsimus, kas esinevad mingid asjaolud, mis muudavad 3-aastase sissesõidukeelu ebaproportsionaalseks. Vastustajal on selle üle otsustamisel suur kaalumisruum. VSS § 74 lg-s 1 nimetatud tähtaega võib põhimõtteliselt lühendada nullini.
21.Vaidlustatud ettekirjutus ja seal sisalduv sissesõidukeeld on piisavalt põhjendatud ning antud kaalutlusvigadeta. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud midagi tähelepanuta, mistõttu oleks tulnud sissesõidukeelu tähtaega täiendavalt VSS § 74 lg 3 alusel lühendada. Vastustaja arvestas asjaoluga, et kaebaja oli koostöövalmis ning soovis vabatahtlikult Eestist lahkuda. Kaebaja selgitas 02.08.2023 PPA-le, et on nõus üheaastase Schengeni alale sissesõidukeelu kohaldamisega, kuna tahab asuda Eestis tööle poksitreenerina. Samuti selgitas kaebaja, et on nõus ostma koheselt lennukipiletid Aserbaidžaani lendamiseks (dtl 43, dtl 45).
22.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal puuduvad Schengeni konventsiooni liikmesriikides kaitsmist väärivad isiklikud, majanduslikud või muud sidemed. Kaebaja on selgitanud PPA-le, et tal on Eestis õde ja onu. Kaebaja soovib töötada Eestis, kuna omab kontakte poksiklubidega (dtl 38). Samas ei esitanud kaebaja tõendeid, et omab Eestis seaduslikku alust (lepingut vms ja vastavat registreeringut) töötamiseks. Ka sugulastega suhtlemiseks külastas kaebaja Eestit aastas korra või paar (dtl 38). Seega ei saa väita, et kaebajal oleksid Eestis elavate sugulastega sõltuvussuhted VMSi tähenduses. Samuti ei nähtu kohtule, et kaebaja oleks loonud endale püsiva elupaiga Eestis, sh leidnud töö. Kaebaja selgitas 01.08.2023 PPA-le, et tuli Eestisse üksnes sugulasi külastama (dtl 38).
23.Kohus on PPA-ga ühel meelel selles, et kaebaja teadmatus Eestis viibimise tähtaegade kohta ei ole aluseks sisenemiskeelu tähtaja lühendamiseks. Vastustaja kinnitusel antakse välismaalasele PPAs juriidilist abi tähtaegadest arusaamiseks.
24.Kaebaja viitab, et vastustaja oleks pidanud arvestama, et kaebaja on taotlenud elamisluba Poolas töötamiseks. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, ei oma nimetatud asjaolu määravat tähtsust, kuivõrd kohtuotsuse vormistamise seisuga ei ole menetlusosalised kohtule teada andnud asjaolust, et Poola kohus oleks tühistanud otsuse, millega Poola riik ei andnud kaebajale elamisluba.
25.Sissesõidukeelu tähtaja pikkuse vähendamist ei tingi ka see, et kaebaja ei ohusta Eesti julgeolekut. Vastustaja on sissesõidukeelu tähtaja pikkuse määramisel võtnud õigesti arvesse, et kaebaja kuritarvitas Poolas väljastatud elamisluba, kuivõrd kaebaja ei töötanud Poolas, vaid elas Eestis. Kaebaja pole esile toonud muid kaalukaid argumente, lähtudes vaid eelkõige oma subjektiivsest soovist elada ja töötada Eestis. Jääb arusaamatuks, miks ei ole kaebaja sellele soovile vaatamata püüdnud oma Eestis viibimist aastate vältel seadustada.
26.Samuti ei ole kaebaja põhjendanud, miks ta kuritarvitas oma lubadust lahkuda Eestist. Kaebaja viibis Eestis ilma seadusliku aluseta ning vastustaja kinnitusel üritas hoida lahkumisettekirjutuse menetlusest kõrvale. Kaebaja asus alates 08.08.2023 vastustaja eest ennast varjama.
27.Kohus nõustub vastustajaga, et PPA kohaldas õigesti Schengeni alale sissesõidukeelu, kuna vaidlustatud haldusakti vormistamise ajal puudus kaebajal alus Schengeni alal viibimiseks, kuivõrd kaebaja vaidlustas elamisloa andmisest keeldumise Poola kohtus 04.08.2023. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta kuritarvitas oma lubadust lahkuda Eestist. Kaebaja viibis Eestis ilma seadusliku aluseta ning vastustaja kinnitusel üritas hoida lahkumisettekirjutuse menetlusest kõrvale. Kaebaja asus alates 08.08.2023 vastustaja eest ennast varjama. Seega ei ole kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld kehtima hakanud.
28.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel artikli 11 p 4 järgi kui liikmesriik kaalub elamisloa või muu riigis viibimise õigust andva loa väljastamist kolmanda riigi kodanikule, kelle suhtes on mõni teine liikmesriik väljastanud sisenemiskeelu, konsulteerib ta kõigepealt sisenemiskeelu väljastanud liikmesriigiga ning võtab arvesse selle huvisid vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni (2) artiklile 25. Ka VSS § 74lg 42 järgi piirab Politsei- ja Piirivalveamet lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivust Eesti Vabariigi territooriumiga, kui välismaalase vastuvõtvaks riigiks on Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriik. Vastustaja kinnitusel kaalub vastustaja Schengeni alale sissesõidukeelu muutmist siseriiklikuks sissesõidukeeluks juhul, kui kaebaja kaebus Poola kohtus rahuldatakse. Poola ametnik kinnitas 07.09.2023 vastuses, et sissesõidukeelu olemasolu ei takista kaebajal Poola naasmist. Seega on alusetud kaebaja väited osas, et kaebajal puudub praegusel ajal võimalus minna Poola, et osaleda kohtumenetluses.
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.