3-23-2661 Y, C ja Y kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.09.2023 otsuse nr 15.3-3.2/682-1, 28.09.2023 otsuse nr 15.33.2/771-1, 12.10.2023 vaideotsuse nr 15.3-3.6/124, 22.11.2023 ettekirjutuse nr 1052273917 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks Kaebajad Y, C ja Y, esindaja Artjom Morozov Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MG
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.12.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Vanasadama Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
Võtta Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.12.2023 määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 06.12.2023 määruse resolutsiooni p 1 osas, millega peatati Politsei- ja Piirivalveameti 22.11.2023 ettekirjutuse nr 1052273917 täitmine kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Teha selles osas uus määrus ning peatada Politseija Piirivalveameti 22.11.2023 ettekirjutuse nr 1052273917 täitmine kuni 07.03.2024.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
Y esitas 06.04.2023 tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks ning tähtajalise elamisloa taotluse
3-23-2661 lähedase sugulase juurde oma lastele. Taotlused registreeriti ja võeti PPA-s menetlusse 06.04.2023 numbritega 1063269328, 1063270607 ja 1063271413.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus 08.09.2023 otsusega nr 15.3-3.2/682-1 Yle tähtajalise elamisloa pikendamisest ja lastele elamisloa andmisest. Kaebajad esitasid otsuse peale vaide.
3.PPA keeldus 28.09.2023 otsusega nr 15.3-3.2/771-1 Yle isikut tõendava dokumendi andmisest.
4.PPA jättis 12.10.2023 vaideotsusega nr 15.3-3.6/124 vaide rahuldamata.
5.PPA kohustas 22.11.2023 ettekirjutusega nr 1052273917 Y Eestist lahkuma 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 22.12.2023 ja kohaldas Yle Schengeni sissesõidukeelu 1 aastaks ja 6 kuuks.
6.Y, C ja Y esitasid halduskohtule kaebuse PPA 08.09.2023 otsuse, 28.09.2023 otsuse,12.10.2023 vaideotsuse ning 22.11.2023 ettekirjutuse nr 1052273917 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks pikendada kaebajate tähtajalised elamisload. Kaebajad taotlesid esialgse õiguskaitse (EÕK) korras PPA 22.11.2023 ettekirjutuse täitmise peatamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebajad märkisid kokkuvõtlikult, et kui nad peavad Eestist lahkuma, mõjutab see negatiivselt nende osalemist kohtumenetluses. Samuti peavad nad otsima kolimiseks lisavahendeid. Negatiivseim aspekt on laste eraldamine sotsiaalsest keskkonnast (kool, lasteaed, spordiklubid), millega nad on juba kohanenud ja harjunud.
7.PPA taotles vastuses EÕK rahuldamata jätmist.
8.Tallinna Halduskohus peatas 06.12.2023 määruse resolutsiooni p-ga 1 PPA 22.11.2023 ettekirjutuse täitmise kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused on sätestatud välismaalaste seaduse (VMS) §-s 43. Kaebajad ei vaidlusta asjaolu, et vaidlustatud ettekirjutuse koostamise ajaks puudus neil seaduslik alus Eestis viibimiseks. Sellest järeldub, et lahkumisettekirjutuse koostamine väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 1 alusel oli õiguspärane ning lahkumisettekirjutuse tühistamise nõudega ei saavuta kaebaja õigust Eestis viibida. Samas on kaebajad vaidlustanud ka PPA otsused, millega keelduti kaebajate tähtajalise elamisloa pikendamisest, elamisloa andmisest ja isikut tõendava dokumendi andmisest. Seega positiivse kohtulahendi korral on kaebajatel võimalus oma Eestis viibimine seadustada; 2) praeguses menetlusstaadiumis ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks ja keelduda esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisest sel põhjusel; 3) kaebajad on taotluses välja toonud pöördumatute tagajärgedena asjaolu, et nad ei saaks kohtumenetluses osaleda. Eelnev põhjus ei ole piisav, kuivõrd kaebajad soovivad haldusasja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Eestis viibimine ei ole seega vältimatult vajalik. Samuti on kaebajatel volitatud esindaja, kes tagab kohtus kaebajate huvide kaitse; 4) vastuoluline on taotluses toodud põhjus, et kaebajatel puudub raha kolimiseks. Kaebuse p-s 2.2 tuuakse välja, et Yl on piisav sissetulek ning normaalne rahaline olukord, mis võimaldab toimetulekut. Toimetuleku tõendamiseks on esitatud ka vastavad tõendid. Sissetuleku puudumine ei oleks ka aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamisele; 5) esialgse õiguskaitse kohaldamist soovitakse lisaks põhjusel, et kaebajad soovivad jätkata lasteaias, koolis ja huviringides käimist. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 28 p 1 alap (e) sätestab, et osalisriigid tunnustavad lapse õigust haridusele. Pidades silmas selle õiguse 2(5)
3-23-2661 järjekindlat elluviimist ja lähtudes võrdsete võimaluste printsiibist, nemad omalt poolt rakendavad meetmeid, mis tagaksid korrapärase koolikohustuse täitmise ja väljalangevuse vähendamise. Ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lg 2 järgi on koolikohustuslik isik (sh välisriigi kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isik, v.a Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja laps, kelle elukoht on Eestis), kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Eeltoodud sätetest ei tulene, et kaebajad vajavad koolis ning lasteaias käimiseks seaduslikku alust Eestis viibimise kohta. Põhjendatud on kaebajate (laste) huvi käia harjumuspärases koolis või lasteaias ning huviringis vähemalt kuni kooliaasta lõpuni. Kaebajate õigused ei ole piisavalt tagatud vastustaja pakutud juhul, et neil on positiivse kohtulahendi korral võimalik Eesti kooli ja lasteaeda naasta. Laste kasvamisel on oluline stabiilne keskkond ja järjepidevus; 6) kaebajad esitasid tõendid, millest nähtuvalt on Yl raha, et ta saaks eeldatavalt elada kuni kohtumenetluse lõpuni ka juhul, kui tal ei ole võimalik ennast tööle registreerida seadusliku viibimise aluse puudumise tõttu. Kaebajatel puudub õigus sotsiaaltoetustele (sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS) § 3 lg 1). Avaliku huvi ülemäärast kahjustamist ei kaasne.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.PPA taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus rahuldas EÕK taotluse üksnes laste huvide kaalutlustel; 2) kaebaja ei saa antud olukorras oma lastele tagada stabiilset keskkonda, sest kaebajal puudub legaalne sissetulek ning selle lähitulevikus tekkimine pole tõenäoline. Viimaste aastate jooksul elatusid kaebajad suuremas osas toimetulekutoetusest ja lapsetoetusest, millele hetkel neil õigust ei ole. Seega on kaebajad olukorras, kus kaebaja ei ole võimeline teenima sissetulekut endale ja lastele täisväärtusliku või vähemalt rahuldava elu tagamiseks, samuti ei saa nad asendada töötasu sotsiaalsete toetustega; 3) halduskohtu väide, et tõenditest nähtub, et kaebajatel on elamiseks vajalik raha kuni kohtumenetluse lõpuni, on arusaamatu. Esitatud tõenditest nähtub, et laste isa kandis teatud raha kolmandatele isikutele. Teada pole, mille eest on see raha makstud. Samuti olid need ülekanded tehtud 2021–2022, mitte käesoleva menetluse ajal või vahetult enne kaebuse esitamist. Isa igakuiselt makstav elatis 600–700 eurot ei ole piisav legaalne sissetulek Eestis toimetuleku tagamiseks VMS-i mõttes; 4) kaebajad peavad Eestis kuskil elama, kuid nende üürileping on kehtivuse kaotanud. Eestisse jäämine pole laste huvides. Üksnes hariduse aspekti arvestamine pole piisav. Perekonna sissetulek pole piisav. Kodakondsusjärgne riik on kohustatud kaebajad vastu võtma ja tagama neile vajalikud teenused; 5) kaebajatel puudub ülekaalukas EÕK kohaldamise vajadus.
10.Kaebaja taotles vastuses PPA määruskaebuse rahuldamata jätmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
12.Kohus võib mh isiku põhjendatud taotluse alusel teha vaidemenetluse ajal määruse isiku õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1 ja lg 2). Esialgse õiguskaitse määruse 3(5)
3-23-2661 tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab taotluse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajatel esineb EÕK vajadus, kuna vastasel korral lasub neil kohustus Eestist lahkuda.
14.Halduskohus sedastas, et kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, analüüsimata täpsemalt kaebuse rahuldamist puudutavaid väiteid.
15.Ringkonnakohtu hinnangul pidi antud vaidluses lahkumiskohustuse täitmise peatamiseks esinema kaebuses viited sellele, et kaebajatele on tähtajalise elamisloa andmisest keeldutud ekslikult. Kui neid viiteid ei esine, ei ole kaebaja ega laste huvides viibida riigis ilma, et nad saaksid seda teha seaduslikult. Sellest sõltub kaebaja võimalus töötada ja seaduslikku tulu teenida ning saada riigi ja kohaliku omavalitsuse pakutavaid muid hüvesid.
16.PPA keeldus kaebajale tähtajalise elamisloa pikendamisest VMS § 123 p 2 alusel põhjusel, et tal puudus VMS § 9 mõttes piisav legaalne sissetulek. PPA toob välja, et kaebaja pole tähtajalise elamisloa andmise ajal tööl käinud, vaid elas erinevatest toetustest (s.o toimetulekutoetus ja peretoetus). Kaebaja sai abi Toidupangalt ning Töötukassa on teinud väljamakse vabatahtlikult tehtud töö eest. PPA toob välja, et kaebajal polnud elamisloa kehtivuse ajal (kehtis 25.05.2018–25.05.2023) Eestis töötanud ning ajavahemikul 07.2018– 01.2020 oli tema sissetulekuks vanemahüvitis. PPA lisab, et legaalse sissetuleku nõude täitis kaebaja alles elamisloa lõppedes, kuid saadav sissetulek pole piisav kaebaja ja tema laste toimetulekuks (VMS § 117 lg 1 p 3 ja lg 2). Kolmeliikmelise pere sissetuleku määr 2023. a-l oli 1160 eurot (siseministri 12.01.2017 määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ (määrus nr 7) § 53 lg 1 ja sotsiaalhoolekande seadus (SHS) § 131 lg 3). PPA toob välja, et võlaõiguslepingu kohaselt on kaebaja sissetulekuks 200–300 eurot, kuid tal tuleb tasuda üüri 800 eurot ja laste spordiklubi eest 120 eurot. PPA toob esile, et PPA ametnik soovitas kaebajal nõuda laste isalt elatise maksmist ning otsuse tegemise ajaks on seda poolte kokkuleppel tehtud ühe korra. Kokkuleppe olemasolu kohta pole aga PPA-le tõendeid esitatud. Kaebaja väidete kohaselt lahkus laste isa 2020. a-l Ameerika Ühendriikidesse tööle ning kaebaja on sellest ajast alates kasvatanud lapsi üksi. Laste isa viimane töötasu laekus 10.2019 ning tema tööleping lõppes 20.09.2019. PPA toob välja, et kaebaja lapsed on sündinud 2016 ja 2018 ning pole Eesti Hariduse Infosüsteemi kohaselt alustanud Eestis koolihariduse omandamist. PPA hinnangul lasub kodakondsusjärgsel riigil (s.o Kamerunil) kohustus kaebajad vastu võtta ning neil on võimalik oma elu korraldada seal. Kaebajal muud sidemed Eestiga puuduvad.
17.Kaebaja toob kaebuses välja, et tema sissetulek on piisav, kuna ta teenis raha WOLT Eesti OÜ-st 04–09.2023 igas kuus keskmiselt 600 eurot ning vajadusel võib ta seda suurendada. Kaebaja toob välja ka selle, et laste isa on viie kuu jooksul maksnud iga kuu 670 eurot. Samuti on kaebaja väidete kohaselt laste isa tasunud elamispinna eest ning osa sellest rahast oli mõeldud kaebajale. Kaebaja toob välja, et ta tegeleb ühiskondliku tegevusega ning tema üks lastest käib lasteaias ja teine koolis.
18.Ainuüksi kaebuses väidetud ligikaudu 600 eurot ei saa pidada piisavaks legaalseks sissetulekuks VMS § 9, § 117 lg 1 p 3, määrus nr 7 § 53 lg 1 ja SHS § 131 lg 3 mõttes. Üksnes kaebaja väide, et ta saab vajadusel edaspidi oma sissetulekut suurendada, ei tõenda piisavat 4(5)
3-23-2661 legaalset sissetulekut. Riigi ja kohaliku omavalitsuse makstavad toetused ei ole legaalsed sissetulekud VMS § 9 mõttes. PPA toob 27.12.2023 menetlusdokumendis välja, et kaebaja pole haldusmenetluses väitnud, et laste isa oleks elatist maksnud enne 2023. a augustit ning tõendid kinnitavad, et seda asuti tegema elamisloa andmise pikendamise keeldumise tõttu. Samas on kaebaja seisukohal, et laste isa on kaebajat ja lapsi toetanud ka varem. Kas see on nii ja kas see on käsitatav elatisena või legaalset sissetulekut omava perekonnaliikmete makstud ülalpidamisena VMS § 9 mõttes, siis nimetatud asjaolude kohta pole praeguses menetlusetapis võimalik lõplikke seisukohti võtta. Need asjaolud vajavad kontrollimist, kuna sellest võib sõltuda, kas tegemist on piisava legaalse sissetulekuga. Seega esinevad kaebuses viited nendele asjaoludele, mis ei luba kaebuse perspektiivi pidada selliseks, et ainuüksi sellel alusel jätta EÕK taotlus rahuldamata. Eelduslikult saabub eespool toodud asjaoludes suurem selgus pärast seda, kui halduskohus on nimetatud küsimustes otsusega seisukoha võtnud. Halduskohus kavandab otsuse teha avalikult kohtukantselei kaudu teatavaks 06.02.2024.
19.Ringkonnakohus mõistab halduskohtu seisukohti selliselt, et ta pole omistanud ainumääravat tähendust kaebaja laste huvidele, vaid ta on neid hinnanud koos teiste EÕK lahendamisel tähtsust omavate eeldustega. Tõenäoline on, et kui koolis käiv laps peaks õppeaasta keskel riiki ja kooli vahetama, siis koormakse see teda negatiivselt.
20.Viited avalike huvide ülemäärasele kahjustamisele hetkel puuduvad. Küll aga peab ringkonnakohus õigeks halduskohtu rakendatud esialgse õiguskaitse kestvust lühendada. Kuigi kaebuses esinevad viited sellele, et PPA võis eksida otsuse tegemisel, on nendes võimalik saada suurem selgus pärast seda, kui halduskohus on asja sisuliselt lahendanud. Halduskohus kavandab otsuse teha 06.02.2024. Seetõttu on põhjendatud kohaldatud esialgse õiguskaitse kestvust piirata kuni apellatsioonkaebuse esitamise viimase tähtpäevani, s.o 07.03.2024.
21.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus PPA määruskaebuse osaliselt ning tühistab halduskohtu rakendatud esialgse õiguskaitse kohaldamise kuni kohtuasjas lõpliku otsuse jõustumiseni. Ringkonnakohus kohaldab esialgset õiguskaitset kuni 07.03.2024.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.