Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 06.07.2023 otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Marta Gromtsev
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 22.01.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Xile oli välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 4 alusel väljastatud tähtajaline elamisluba töötamiseks vastavalt AS KH Energia-Konsult taotlusele.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 06.07.2023 otsusega Xi tähtajalise elamisloa töötamiseks alates 06.07.2023 kehtetuks. PPA põhjendas, et tuvastas järelevalvemenetluse käigus, et töösuhe AS KH Energia-Konsult ja Xi vahel lõppes Maksu- ja Tolliameti andmetel 14.04.2023. Elamisluba tunnistati kehtetuks, kuna elamisloa tingimused ei ole täidetud (VMS
3-23-1588 § 185 lg-d 1 ja 3, VMS § 135 lg 2 p 2, § 123 p 1). Kuna elamisluba anti töötamise eesmärgil elamisloas märgitud ettevõttes, on kaebaja Eestis viibimise õigus seotud tema Eestis töötamise tingimustega. Töösuhte lõppemisega langes elamisloa andmise alus ära. Seega on PPA-l kohustus tunnistada elamisluba kehtetuks. Vastuväidete või arvamustega ei oleks menetlusosalisel võimalik otsuse sisu mõjutada. VMS § 135 lg 2 p 2 on imperatiivne kehtetuks tunnistamise alus, mis ei eelda kaalutlusõigust. Seega on õigustatud menetlusosalise mitte ära kuulamine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 2 alusel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.X (kaebaja) esitas 14.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 06.07.2023 otsusele (täiendav avaldus 29.08.2023). Kaebuse põhjendused on järgmised. 1) Kaebaja on kvalifitseeritud elektrik, kes on Eestis töötanud ca 5 aastat. 2021. a sattus ta sõltuvusse ja läks sõltuvusprogrammi ning 2023. a ka sõltuvusravile. Ta ei soovi, et tema pere (abikaasa ja kaks väikest last) kannataks. Üks laps käib juba lasteaias. 2) Kaebaja üritas 2023. a juulis naasta töökohta AS-s KH Energia-Konsult, kuid tema asemele oli ravil olemise ajal võetud teine inimene ja lisakohta ei olnud. Kaebaja lubab võimaluse tekkides maksta regulaarselt makse nagu varem. Ta leiaks enda kvalifikatsioonile vastava töö. Tema probleemide põhjuseks oli sõltuvus ja ta soovib olukorda muuta. 3) Kui kaebaja helistas PPA ametnikule (5. juulil), lubati talle anda nädal aega töökoha taastamiseks või uue leidmiseks. Juba järgmisel päeval pärast vestlust aga tühistati elamisluba, millest teavitati teda e-kirjaga. Kaebaja leidis uue tööandja, kes võtaks ta tööle, kuid elamisloa tühistamise tõttu pole see võimalik – uut elamisluba on Valgevene kodanikel sanktsioonide tõttu võimatu taotleda. Kaebaja oskused võiksid riigile kasu tuua. Tal on 29.08.2023 tööandja A Elekter OÜ kutse tööle asumiseks alates 01.09.2023. 4) Kaebaja registreerus õigeaegselt Töötukassas (tööotsijana registreerimise avaldus 27.06.2023) ja teavitas sellest ametnikku õigeaegselt, kuid ei saanud Viljandi Haiglast enne tähtaega lahkuda. Haiglas viibides pöördus kaebaja õigeaegselt Tööinspektsiooni poole (10.05.2023 töövaidlusavaldus). Viljandi Haigla kodukorra tõttu ei saanud kaebaja Tööinspektsiooniga edasi suhelda.
PPA palub 31.08.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt.
1) Valgevene kodanikust kaebajale oli antud tähtajaline elamisluba VMS § 118 p 4 alusel töötamiseks KH Energia-Konsult AS-s alates 18.11.2020 kuni 18.11.2025. Maksu- ja Tolliameti andmetel on töösuhe lõppenud 14.04.2023. PPA tunnistas elamisloa kehtetuks alates 06.07.2023. Elamisloa kehtimine on õigustatud vaid juhul, kui see on vajalik eesmärgi nimel, milleks elamisluba anti. 2) Kaebaja Eestis viibimise õigus oli seotud töötamisega KH Energia-Konsult AS-s. Töösuhte lõppemisega langes ära alus tähtajalise tööloa omamiseks ja PPA-l oli kohustus elamisluba kehtetuks tunnistada (VMS § 135 lg 2 p 2). Pärast töösuhte lõppemist võõrutusravile minek ei saanud mõjutada elamisloa kehtetuks tunnistamist. Otsus ravile alluda oli ajendatud kaebaja kriminaalkaristusest (kriminaalasi nr xxxxxxx). Tähtajaline elamisluba ei anna välismaalasele vääramatut õigust igal juhul ning sõltumata asjaoludest ja eesmärkide muutumisest elada Eestis kogu tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul. Kaebajal puudub vajadus elamisloa järele olukorras, kus ta ei tööta ega kasuta seetõttu elamisluba eesmärgipäraselt. Karistuse kandmise ajaks on kaebajal VMS § 43 lg 1 p-st 5 tulenev seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks.
2(4)
3-23-1588 3) Vaidlustatud otsuses on ekslikult märgitud, et kaebajat ei kuulatud ära. Tegelikult teavitas PPA kaebajat 15.06.2023 kirjaga elamisloa kehtetuks tunnistamise asjaolude esinemisest ja küsis kaebaja edasiste plaanide kohta. PPA kirja saamise ajal oli kaebaja olnud 2 kuud töötu. Kaebaja selgitas vastuses pikaajalisel statsionaarsel ravil viibimist, millest nähtuvalt ei kavatsenud ta lähiajal tööd otsida. PPA ei võinud eeldada, et kaebaja esitab uue tähtajalise elamisloa taotluse. VMS ei anna välismaalasele kaitset töö otsimise ajaks. Pikaajaline tööotsimine ei ole avalikes huvides. Avalikes huvides ei ole ka kaebaja elamisloa kehtima jäämine 9-10 kuuks, kui ta ei kasuta elamisluba eesmärgipäraselt võõrutusravi läbimise tõttu. Aktiivselt hakkas kaebaja tööd otsima, kui tema elamisluba kehtetuks tunnistati. PPA-s ei ole kaebaja uut tähtajalise elamisloa taotlust registreeritud. 4) Kaebaja pereliikmete (abikaasa ja 2 last) osas on tehtud tähtajaliste elamislubade kehtetuks tunnistamise otsused, ent need ei oma praeguses asjas tähtsust. Kaebaja pereliikmete Eestis viibimine on seotud kaebaja tähtajalise elamisloaga. Kaebaja on ise tekitanud olukorra, kus kuriteo toimepanemine ja sellest tulenev kohustus ravile alluda on takistanud elamisloa eesmärgipärast kasutamist. Kaebaja perel on võimalik pöörduda tagasi oma koduriiki ning pärast karistuse ära kandmist võib kaebaja samuti Valgevenesse naasta.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Asja vaidlusküsimus seisneb selles, kas kaebaja tähtajalise elamisloa, mis oli talle väljastatud VMS § 118 p 4 alusel töötamiseks KH Energia-Konsult AS-s alates 18.11.2020 kuni 18.11.2025, kehtetuks tunnistamine oli õiguspärane. Kohus selgitab, et kuna PPA 06.07.2023 tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda selle andmise hetke seisust (HKMS § 158 lg 2 ls 2), ei saanud vastustajal otsustamisel aluseks olla vaidlustatud otsuse kuupäevast hilisema kuupäevaga dokumendid (kaebaja uue töö otsimisega seotud dokumendid 2023. a juulikuust ning kohtule 29.08.2023 edastatud tööandja kutse), mistõttu jätab kohus need tõenditena tähelepanuta (HKMS § 62 lg-d 2 ja 6).
6.PPA on tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamisel tuginenud asjaolule, et tähtajalise elamisloa tingimused ei olnud täidetud vastavalt VMS § 185 lg-tele 1 ja 3, § 135 lg 2 p-le 2 ja § 123 p-le 1. PPA on põhjendanud, et kaebaja Eestis viibimise õigus oli seotud tema Eestis töötamise tingimustega ning töösuhte lõppemisega langes ära ka elamisloa andmise alus.
7.Kohus märgib esmalt, et etteheited kaebaja ära kuulamata jätmisest ei ole põhjendatud. Jääb siiski arusaamatuks, miks on vaidlustatud otsuses põhjendatud kaebaja ära kuulamata jätmist, kui asja materjalidest nähtuvalt on kaebajat enne vaidlustatud otsuse tegemist 15.06.2023 emailiga teavitatud tema tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise aluse tuvastamisest ja antud talle võimalus arvamuse avaldamiseks ja oma edasiste plaanide selgitamiseks (dtl 37). Näiteks küsis PPA kaebajalt selgitusi selle kohta, kas ta plaanib otsida uue töö või Eestist lahkuda. Seega oli kaebajale tegelikult tagatud võimalus esitada menetluses oma seisukohti ning ta on need ka esitanud. Kaebaja on kirja kättesaamist kinnitanud ja PPA-le 19.06.2023 saadetud vastuses (dtl 39-40) selgitanud, et viibib alates 18.04.2023 pikaajalisel statsionaarsel ravil Viljandi Haiglas ning tema ravikuuri planeeritud pikkus on 9-10 kuud. Samuti lubas kaebaja oma vastuses leida ametliku töö pärast ravikuuri lõppu, mis vastuses kirjeldatud ajakava arvestades oleks saabunud kõige varem 2024. a jaanuaris.
8.VMS § 135 lg 2 p 2 sätestab, et tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalase suhtes esineb elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise alus. On õige, et tegu on kaalutlusõigust mittevõimaldava normiga olukorras, kus PPA on tuvastanud elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise aluse esinemise. VMS § 123 p 1 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui selle andmise alus on ära langenud. 3(4)
3-23-1588
9.Praegusel juhul puudub vaidlus, et pärast kaebaja seisukohtade küsimist tunnistas PPA kaebaja tähtajalise elamisloa 06.07.2023 otsusega kehtetuks tulenevalt asjaolust, et oli tuvastanud kaebaja töösuhte lõppemine elamisloas märgitud tööandajaga, AS-ga KH Energia-Konsult alates 14.04.2023. Kaebaja ei ole töösuhte lõppemisele vastu vaielnud, vaid on põhjendanud seda võõrutusravile minemisega, selgitades, et sama tööandja juurde tööle tagasi minemine ei olnud töökoha vahepealse täitmise tõttu enam võimalik. Seega ei ole sisulist vaidlust selles, et kaebaja töösuhe elamisloas märgitud tööandjaga oli lõppenud.
10.Töötamiseks antava tähtajalises elamisloa tingimusi reguleerib VMS § 185. Nimetatud paragrahvi lõige 1 sätestab, et elamisloas määratakse kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel on lubatud töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel (VMS § 185 lg 3). Tähtajaline elamisluba töötamiseks annab välismaalasele õiguse viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel (VMS § 176 lg 2). VMS § 189 lg 1 p 2 kohaselt tunnistatakse töötamiseks antud tähtajaline elamisluba kehtetuks, kui elamisloas kindlaks määratud tingimus on muutunud.
11.Eelnevast nähtub, et töötamiseks antav tähtajaline elamisluba on seotud konkreetse tööandja ja ametikohaga. Kuna elamisloa kehtivus on seatud sõltuvusse konkreetse tööandja juures ja konkreetsel ametikohal töötamisest, annab vastavate tingimuste muutumine aluse tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks.
12.Õige on vastustaja seisukoht, et elamisloa kehtetuks tunnistamist ei saanud mõjutada kaebaja võõrutusravile minek pärast töösuhte lõppemist. Sõltuvusravil viibimine või sõltuvusest vabanemine ei ole alus elamisloa säilitamiseks. Tähtajaline elamisluba ei anna välismaalasele õigust igal juhul ning asjaolude muutumisest sõltumata elada Eestis kogu tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul. PPA on põhjendatult arvestanud, et kaebaja ärakuulamise ajaks oli ta olnud töötu juba 2 kuud ning tema vastuse põhjal ei olnud näha ka lähemal ajal tööle asumise kavatsust. Asjaolu, et kaebaja esitas Töötukassale 27.06.2023 tööotsijana registreerumise avalduse, eelnevat ei väära. VMS ei anna ainuüksi tööotsimise tõttu välismaalasele kaitset.
13.Eelnevast tulenevalt andis kaebaja ja AS KH Energia-Konsult vahelise töösuhte lõppemine aluse kaebaja tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Ehkki PPA ei ole VMS § 135 lg 2 p 2 ja § 123 p 1 kõrval tuginenud otsuses õigusliku alusena ka VMS § 189 lg 1 p-le 2, ei saanud see puudus otsuse sisulisi põhjendusi arvestades mõjutada asja otsustamist ega anna seega eraldiseisvalt alust otsuse tühistamiseks (HMS § 58).
14.Vastustaja on õigesti selgitanud ka seda, et asjas ei oma tähtsust kaebaja pereliikmete tähtajaliste elamislubadega seonduv, kuna nende Eestis viibimine oli seotud kaebaja tähtajalise elamisloaga ja esitatud asjaolude põhjal puudus perekonnal kaebajast eraldiseisvalt õigus Eestis viibimiseks. Vaidlustatud otsus ei riku kaebaja õigust perekonna- ja eraelule. Kaebaja ei saa praegusel juhul nõuda enda tähtajalise elamisloa säilitamist selleks, et perekonnal säiliks Eestis viibimise õigus.
15.Eelnevast lähtudes leiab kohus, et kuna PPA-l esines alus elamisloa kehtetuks tunnistamiseks, on vaidlustatud otsus õiguspärane ning kaebus jääb rahuldamata.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.