X kaebus Vabariigi Valitsuse 18.07.2022 korralduse tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X;
nr 192
Vastustaja – Vabariigi Valitsus (Siseministeeriumi kaudu), esindaja Piret Alamaa
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 20.12.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 27.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 18.07.2022 korralduse „Eesti kodakondsusest andmisest keeldumise“ nr 192 tühistamise nõudes. Kaebaja teatas, et sai korralduse tähitud kirjana kätte 05.08.2022.
2.Tallinna Halduskohtu 30.09.2022 määrusega võeti kaebus menetlusse. Vastustaja esitas oma seisukoha 31.10.2022.
3.Tallinna Halduskohtu 28.09.2023 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Kohus andis protsessiosalistele ka vastavad tähtajad täiendavate taotluste või menetlusdokumentide esitamiseks. Ühtlasi määrati kindlaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg.
4.Vastustaja esitas 26.10.2023 oma täiendava seisukoha.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
5.Kaebaja ei nõustu ei nõustu Vabariigi Valitsuse korraldusega, kuna tema poolt toime pandud rikkumistest on möödunud palju aega, tema karistused on kantud, ta ei ohusta Eesti elanikke ning trahvid on tasutud. Kohtuotsuse jõustumisest on möödunud umbes 7 aastat. Kaebaja selgitab, et Eesti on tema kodumaa, ta on siin sündinud. Kaebaja vanematel olid hallid passid. Kaebaja selgitab, et halli passiga ei saa ta normaalselt reisida ning minna tööle ühtegi maailma riiki. Kuna kaebajal on hall pass ja ta naisel, Y, on Vene pass, üritatakse ka kaebaja lastele sünnijärgselt anda Venemaa kodakondsust. Kaebaja ei ole lastele kodakondsust taotlenud. Politseist on antud kaebajale soovitus kõigepealt proovida endale kodakondsust saada ja seejärel taotleda lastele, et neile saaks anda isapoolse Eesti kodakondsuse. Kaebaja soovib, et ta lapsed elaksid ja õpiksid täielikult Eesti ühiskonnas kui tõelised eestlased.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja on seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks ja korralduse tühistamiseks.
7.Kodakondsuse andmine korduvalt kriminaalkorras karistatud isikule erandkorras on Vabariigi Valitsuse kaalutlusotsus. Vabariigi Valitsus keeldus kaebajale Eesti kodakondsuse andmisest lähtudes kodakondsuse seaduse § 21 lg-st 11 ning lg 1 p-st 4, viimase kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.
8.Kodakondsuse saamiseks on riigil õigus seada piiranguid ja võtta arvesse isiku senist ja tulevikus eeldatavat käitumist. Eesti kodakondsuse andmise mõte ei ole anda isikutele suuremat liikumisvabadust teistesse riikidesse viisavaba reisimise või lihtsamatel tingimustel tööle asumiseks.
9.Kriminaalkorras korduvalt karistatud isikule saab Eesti kodakondsuse anda üksnes KodS § 21 lõike 11 alusel, mille kohaselt võidakse Eesti kodakondsus erandina anda või taastada isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ja kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut. Seadusandja tahe on olnud, et üldjuhul kriminaalkorras korduvalt karistatud isikud kodakondsust ei saa. Vabariigi Valitsus on erandi tegemise võimalikkuse hindamisel arvestanud kaebaja süütegusid kogumis ning karistuste kustumisest möödunud aega. Kaebajat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral: 2013., 2014. ja 2015. aastal. Toime on pandud avaliku korra raske rikkumine, vargus, narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine ning ka kehaline väärkohtlemine. Lisaks on kaebaja aastatel 2011–2018 toime pannud üheksateist väärtegu. Kaebaja poolt toime pandud kuritegude eest mõistetud karistuste andmed kanti karistusregistri arhiivi alles vähem kui aasta tagasi (korralduse andmise seisuga 7 kuud tagasi) ehk 7. detsembril 2021. Kui karistatuse kustumisest on möödas niivõrd lühike aeg, ei saa Vabariigi Valitsus asuda seisukohale, et isik on oma tegudest teinud õigeid järeldusi ning asunud elama õiguskuulekat elu.
10.Lugedes KodS § 21 lg 11 ja KarRS § 5 lg 1 ja 2 ning KarRS § 21 lg 1 p 4 koostoimes, saab järeldada, et korduvalt kriminaalkorras karistatud isikutele kodakondsuse erandina andmise kaalumisel saab ja tuleb arvesse võtta isiku kehtivaid ja ka arhiivi kantud karistusandmeid, sealhulgas andmeid väärtegude toimepanemise kohta, isegi kui süüteod on toime pandud pikka aega tagasi. Teistmoodi ei oleks võimalik täita KodS § 21 lõikes 11 toodud eesmärki.
11.Täiendavas 26.10.2023 seisukohas märgib vastustaja, et kaebaja esitas kodakondsuse saamise taotluse vaid enda osas. KodS § 14 näeb ette alaealisele võimaluse taotleda kodakondsust koos Eesti kodakondsust taotleva vanemaga. X taotlus Eesti kodakondsuse saamiseks KodS § 6 alusel võeti menetlusse 17.12.2021. Sellele ei olnud lisatud taotlusi alaealistele lastele kodakondsuse saamiseks. KodS näeb ette võimaluse lastele kodakondsuse taotlemiseks ka ilma, et vanematele oleks varasemalt antud Eesti kodakondsus. Eeldusel, et lastel on pikaajalise elaniku elamisluba, saaks kaebaja oma lastele taotleda Eesti kodakondsust § 13 lg 41 alusel vaatamata sellele, et tal endal Eesti kodakondsust ei ole. Kui lastel on Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, saaksid lapsed nimetatud alusel kodakondsuse tinglikult ja vastav Vabariigi Valitsuse korraldus jõustuks peale seda, kui nad saaksid vabastuse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest (alus: KodS § 13 lg 42).
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2022 korraldusega nr 192 otsustati mitte anda Eesti kodakondsust X, kuna teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ja ka mitmete väärtegude eest. Vabariigi Valitsus on võtnud arvesse, et kaebaja on pannud süüteod toime täiskasvanuna ehk vanuses, mille puhul võis eeldada, et ta oli võimeline oma tegude tagajärgedest aru saama. Arvestatud on ka asjaolu, et karistatuse kustumisest ei olnud kuigi palju aega mööda läinud ning vastustaja ei pidanud seda piisavaks, et otsustada erandina kodakondsuse andmist. Vastustaja leidis kõiki aspekte kogumis hinnates, et kaebajale ei ole võimalik Eesti kodakondsust vastavalt kodakondsuse seaduse § 21 lõike 1 punktile 4 ja § 21 lõikele 11 erandkorras anda, sest teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, mistõttu soovib Vabariigi Valitsus veenduda tema õiguskuulekuses pikema ajaperioodi jooksul.
13.Vaidlustatud haldusakti andmisel on viidatud kodakondsuse seaduse § 20 lõikele 1, mille kohaselt otsustab Eesti kodakondsuse andmise või taastamise Vabariigi Valitsus, välja arvatud juhul kui Eesti kodakondsus saadakse sama seaduse paragrahvi 13 (kodakondsuse saamine alaealisena) neljanda lõike alusel. Samuti on tuginetud sama seaduse § 21 lõike 1 punktile 4 ja § 21 1õikele 11.
14.Kodakondsuse seaduse § 21 lg 1 p 4 ei võimalda anda ega taastada Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Selles, et kaebajat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral (aastatel 2013, 2014 ja 2015) avaliku korra raske rikkumise, varguse ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, aga ka kehalise väärkohtlemise eest, antud juhul vaidlust ei ole. Seega oli küsimus kodakondsuse seaduse § 21 lõikes 11 sätestatud erandi kohaldamises või kohaldamata jätmises.
15.Tulenevalt kodakondsuse seaduse § 21 lõikest 11 võidakse Eesti kodakondsus anda või taastada erandina isikule, keda on korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ja kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
16.Vastustajaga võib nõustuda kõigepealt selles, et kodakondsuse andmine korduvalt kriminaalkorras karistatud isikule erandkorras on Vabariigi Valitsuse kaalutlusotsus. Vabariigi Valitsus on küsimust kaalunud. Kuritegude toimepanemise asjaolusid ning taotleja isiku hilisemat käitumist on arvestatud. Vabariigi Valitsus on erandi tegemise võimalikkuse hindamisel arvestanud kaebaja süütegusid kogumis ning karistuste kustumisest möödunud aega. Kokkuvõtvalt on Vabariigi Valitsus asunud seisukohale, et praegu ei olnud võimalik veel kodakondsust erandina anda. Vastavalt kodakondsuse seaduse § 20 lõikele 1 on sellise küsimuse lahendamine Vabariigi Valitsuse pädevuses. See tähendab ühtlasi ka seda, et kohus Vabariigi Valitsuse asemel kaalutlusõigust ei teosta ning taoliste otsustuste puhul on kohtulik kontroll üldse teataval määral piiratud. Kohtul tuleb
hinnata ja kontrollida peamiselt seda kas vaidlustatud haldusakti andmisel lähtuti kehtivast õigusest, kas tegemist oli asjakohaste kaalutlustega ja kas seejuures ei ole olulisi või ilmselgeid vigu tehtud. Vastustaja on arvestanud karistatuse kustumisest möödunud aega, kuritegude iseloomu ja kaebaja isikut ning pidanud vajalikuks kaebaja õiguskuulekuses mõnevõrra pikema perioodi kestel siiski veel täiendavalt veenduda. Õiguskuulekuses on peetud vajalikus täiendavalt veenduda ilmselt veel ka seetõttu, et erinevaid rikkumisi on olnud varaasematel aegadel siiski suhteliselt palju. Vaidlustatud haldusakti lehekülgedel 1-2 on need eraldi alapunktidena välja toodud, mida kohus siinkohal üle ei korda ning milles nähtuvalt haldusasja materjalist vaidlust ka ei ole. Seega ei saa vastustaja soovi veenduda kaebaja õiguskuulekuses pikema perioodi jooksul põhjendamatuks pidada. See jääb samuti vastustaja kaalutlusruumi piiridesse ning ilmselget viga sellega seonduvalt täheldada ei saa. Seega ei ole kaebuse rahuldamiseks ega vaidlustatud korralduse tühistamiseks alust. Mis puutub kaebaja laste võimalustesse saada kodakondsust, siis otseselt see küsimus käesoleva vaidlusega ei seostu, kuid vastustaja on oma täiendavas seisukohas kaebaja jaoks neid võimalusi mõnevõrra selgitanud, kuid see on siiski teistsuguse rõhuasetusega temaatika ning sõltub samuti teatavate eelduslike tingimuste täidetavusest.
17.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustajal ei ole menetluskulusid olnud või siis ei ole nende väljamõistmist taotletud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.