Viru Vangla kinnipeetav Sergei Matvejev esitas 15. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 16. oktoobri 2023. a otsuse nr 6-12/292-2 peale, millega vangla tagastas kaebaja vaide.
2.Vastusena kohtunõuetele edastas Viru Vangla 22. ja 27. novembril 2023 kaebuse asjaoludega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid.
3.Tartu Halduskohus jättis 28. novembri 2023. a määrusega S. Matvejevi kaebuse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
4.Kaebaja esitas 11. detsembril 2023 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles mh märkis, et taotleb menetlusabi, kuna tal ei ole võimalik riigilõivu tasuda. Lisaks esitas kaebaja kohtule riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.Kohus leiab, et antud juhul pole asjakohane tagastada esitatud kaebust seetõttu, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohtu hinnangul tagastas Viru Vangla kaebaja vaide õigusvastaselt, kui leidis, et kaebajal ei ole õigust vaidlustada vaide esemeks olevat dokumenti. Kaebaja vaidest nr 6-12/292-1 ilmneb, et kaebaja taotles tööle määramise käskkirja
tühistamist. Sellise käskkirja puhul on tegemist haldusaktiga ning selle vaidlustamisel on kaebajal vaide esitamise õigus.
7.Kohtu hinnangul tuleb siiski S. Matvejevi kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.Kaebaja on esitanud kaebuse Viru Vangla 22. augusti 2023. a käskkirja nr 6-2/573-1 tühistamiseks. Vaidlusaluse käskkirjaga määrati kaebaja tööle haldusosakonda majandustööde abitööliseks, koristaja ametikohale, tähtajatult alates 23. august 2023, tunnitasuga 0,74 eurot vastavalt töötatud tundidele.
9.Viru Vangla 22. augusti 2023. a käskkirjast nr 6-2/573-1 nähtub, et vangla on enne kaebaja tööle määramist teinud kindlaks kaebaja tervisliku seisundi ja töövõimelisuse. Kaebaja vastupidist ka ei väida. Kaebaja väited, mille kohaselt peaks sellise töö eest saama valvurtitega samaväärset palka, kaebaja ei ole seotud Eestiga ning ta viibib alusetult vanglas, ei viita käskkirja õigusvastasusele. Kehtiv õigus ei näe ette, et töötamise kohustusest oleksid vabastatud muu riigi kodanikud ning et kaebaja peaks saama tehtava töö eest sellises suuruses töötasu nagu saavad vanglaametnikud (vt käskkirjas toodud selgitusi töötasu suuruse kujunemise kohta). Kuivõrd kaebaja puhul on tegemist kinnipeetavaga, on tal vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1 tulenev töökohustus ning käesoleval juhul ei nähtu VangS § 37 lg-s 2 toodud aluseid, mis vabastaks kaebaja töötamise kohustusest. Seega on kaebaja tööle määratud õiguspäraselt.
10.Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et ruumide koristamine pole reeglina raske füüsiline töö, leiab kohus, et kaebaja õigusi pole intensiivselt riivatud.
11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus S. Matvejevi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
12.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.
14.Kohus mõistab, et riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise esitamisega on kaebaja avaldanud soovi saada riigi õigusabi enda esindamiseks käesolevas haldusasjas.
15.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
16.Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse ja puuduste kõrvaldamise avalduse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk ning kaebuse aluseks olevad asjaolud. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus S. Matvejevi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.