lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-6129/14

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-6129/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.03.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2153
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Teenuse ligipääsu taotlus X-tee iseteenindus keskkonnast.
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2026-06-18
Taotlus
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2026-06-11
taotlus
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2026-06-10
Taotlus Kinnistusraamatu X-tee teenustele juurdepääsu võimaldamiseks
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2026-03-26
Tehnorajatiste omanike päring 2025
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2025-09-08
Elering AS taotlus ligipääsuks Äriregistri ja Kinnistusraamatu X-tee teenustele
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2024-11-01

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 368 lg 1TuvastushagiTsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Elering AS11022625(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.2025, Tallinn Kohtuasja number

2-24-6129

Kohtuasi

Control Process S.A. hagi Elering AS-i vastu vahekohtumenetluse kokkuleppe tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Control Process S.A. määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Control Process S.A. (Poola Vabariigi registrikood 850359556), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Elmer Muna ja Liis Venelaine Kostja Elering AS (registrikood 11022625), lepingulised esindajad vandeadvokaat Raul Kartsep ja vandeadvokaadi abi Katariina Kuum

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Control Process S.A. määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 10.06.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhjendusi.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud Controll Process S.A. kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 696 lg 3Määruskaebuse esitamise õigus

2-24-6129 Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Control Process S.A. (hageja) esitas 17.04.2024 Harju Maakohtule Elering AS-i (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada poolte vahel 14.08.2018 sõlmitud vahekohtu kokkuleppe tühisuse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.08.2018 riigihanke nr 191509 tulemusena hankelepingu nr 1.1-4/2018/474 (hankeleping), millega hageja kohustus osutama kostjale Puiatu kompressorjaama rajamiseks inseneri-, hankekorraldus- ja ehitusteenuseid. Kostja on asunud hageja hankelepingu rikkumisele tuginedes realiseerima hankelepingu alusel hageja antud garantiid. Kostja esitas 28.08.2023 ja 27.10.2023 garandile garantii väljamaksmise nõuded vastavalt 2 243 760 euro ja 2 243 760 euro ulatuses. Kuivõrd hageja kostja etteheidetega ei nõustu, on poolte vahel tekkinud hankelepingu täitmisega seotud erimeelsused, mille lahendamiseks tuleb välja selgitada kohtualluvus. Vahekohtu kokkulepe on tervikuna tühine, sest see on tüüptingimusena ebaselge, järgitud ei ole kohustustlikku vorminõuet ja see ei ole osadeks jagatav. Hankelepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks on nii hagejal kui ka kostjal õigustatud huvi teha kindlaks, millise kohtu poole pöörduda, et tuvastada, kas kostjal on õigus sellise garantiisumma väljamakse saada. Pooltel on tekkinud lepingu täitmisel erimeelsused ning kostja on asunud täitmisele pöörama hageja antud garantiid. Ennatlik ja põhjendamatu on kostja väide, et hageja on eelnevalt tuginenud vahekohtu kokkuleppele. Hageja vahekohtu kokkuleppe alusel algatatud menetlus piirdus hagi tagamise taotluse esitamise ja selle kiireloomulise lahendamisega. Pooled ei jõudnud sisulise vaidluseni ega seetõttu ka kokkuleppe kehtivuse arutamiseni. Kostja vahekohtu kokkuleppe alusel algatatud menetluses osalenud vahekohtunikud jätsid hagejale avaldamata asjaolud, mis viitavad nende erapoolikusele, s.o omavahelisele seotusele ja seotusele kostja lepinguliste esindajate advokaadibürooga. Sellises olukorras on kostja tuginemine vahekohtu kokkuleppe kehtivusele pahatahtlik.
2.Kostja vaidles hagi menetlusse võtmisele vastu. Vastuväidete kohaselt on hagi selgelt perspektiivitu ning hageja käitub vastuoluliselt ja pahatahtlikult. Vahekohtu kokkuleppe alusel on juba toimunud kaks vahekohtumenetlust, neist üks hageja ja teine kostja avalduse alusel. Hageja ei esitanud kummaski menetluses vastuväidet vahekohtu pädevusele ega vaidlustanud neis tehtud lõplike vahekohtuotsuste kehtivust. Hageja on eelnevaga minetanud võimaluse tugineda vahekohtu kokkuleppe võimalikule tühisusele. Ka Eesti kohtud on tsiviilasjas nr 2-23-13565 tehtud jõustunud lahendites möönnud vaidlusaluse vahekohtu kokkuleppe siduvust ja kehtivust ning Eesti kohtute alluvuse puudumist. Juhul, kui vahekohtu kokkuleppe kehtivust peaks olema võimalik hinnata, tuleb seda teha Rootsi, mitte Eesti õiguse alusel, ning hageja viited Eesti õigusest tulenevatele tühisuse alustele tuleb jätta tähelepanuta.

2-24-6129 Maakohtu määrus ja põhjendused

3.Harju Maakohus keeldus 10.06.2024 määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel keelduda, sest hageja ei ole põhistanud õigusliku huvi olemasolu TsMS § 368 lg-s 1 sätestatud tuvastushagi esitamiseks, hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ning hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Hagejal ei saa olla tuvastushuvi hankelepingust tulenevate vaidluste kohtualluvuse kindlakstegemiseks, sest pooled on juba pidanud hankelepingust tulenevaid vaidlusi Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi vahekohtus ja vahekohtu kokkulepe ei ole seega varem vahekohtu valikul takistuseks olnud. Seejuures on hageja pöördunud hankelepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks sellesse vahekohtusse ka ise ja ei ole ümber lükanud kostja väiteid selle kohta, et ta ei ole vahekohtu pädevust vahekohtumenetluse kestel ega vahekohtu otsuseid edasi kaevates vaidlustanud. Samas oleks hageja pidanud vahekohtu kokkuleppe vaidlustama juba enne vahekohtusse pöördumist või vahekohtu menetluses. Toimunud vahekohtumenetlused kinnitavad, et vahekohus on juba kahel korral hinnanud ja kinnitanud enda pädevust, sh kinnitanud vahekohtu kokkuleppe kehtivust. Hagejal on tekkinud kahtlus kokkuleppe tühisuse osas alles pärast seda, kui vahekohus on teinud tema suhtes kahjulikud otsused. Hageja tuvastushuvi ei ole seega suunatud mitte kohtualluvuse kindlakstegemisele, vaid võimaluse leidmisele hankelepingust tulenevate vaidluste pidamiseks hagejale soodsamatel tingimustel. Hageja käitumine on selliselt ka vastuoluline ning tema tuginemine vahekohtu kokkuleppe puudumisele võib olla vastuolus hea usu põhimõttega (RKTKm 21.06.2017, 3-2-1-63-17, p 26.3) ja suunatud õiguste kuritarvitamisele, mida kohus ei tohi lubada. Igal juhul ei ole hageja selgitanud, miks rikub vahekohtu kokkulepe tema õigusi ja miks ei saa selle alusel pidada vaidlust Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudis. Kokkulepe ei ole varem olnud kummalegi poolele takistuseks vahekohtu valikul, mis tähendab, et see ei saanud olla neile ebaselge. Pooled võivad eraldi kokku leppida lepingule kohalduvas materiaalõiguses ja lepinguga seotud vaidluste lahendamise korra õiguses ning need ei pea kattuma. Hageja viited kokkuleppe vorminõude järgimata jätmisele ei saa mõjutada kokkuleppe kehtivust, kui pooled nõustuvad vaidluse lahendamisega vahekohtus (RKTKm 21.06.2017, 3-2-1-63-17, p-d 26.2 ja 26.3). Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta hagi menetlusse. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus eiranud TsMS § 371 lg 1 p-i 8, mis sätestab vahekohtukokkuleppe kehtivuse vaidlustamisel erandi, mille kohaselt tuleb selline tuvastushagi kohustuslikus korras menetlusse võtta. Maakohus ei võinud hagi perspektiivi üle otsustamisel hinnata tõendeid, sest tõendite hindamine on lubatud alles asja sisulisel läbivaatamisel. Seejuures on maakohus hinnanud vaid kostja tõendeid. Tõendite ennatlik ja valikuline hindamine on viinud maakohtu

2-24-6129 spekulatiivse järelduseni, et hageja käitumine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega. Kui maakohus oleks hinnanud ka hageja tõendeid vahekohtumenetluse vahekohtunike erapoolikuse kohta, oleks maakohus jõudnud järeldusele, et kostja poolt vahekohtu lahenditele tuginemine on põhjendamatu ja võib olla vastuolus hea usu põhimõttega. Spekulatiivne on ka maakohtu järeldus selle kohta, et hageja eesmärk tuvastushagi esitamisel on üksnes see, et tema nõudeid menetleks Eesti kohus, kes teeks seda soodsamatel tingimustel. Maakohtu määrusest ei ilmne, miks ei ole hageja õiguste rikkumine hagi faktilistest asjaoludest lähtuvalt üldse võimalik ja miks ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hageja on esile toonud tuvastushuvi ja tuvastushagi esitamise eelduseks olevad asjaolud. Vahekohtu kokkuleppe kehtivuse hindamine on eelduseks sellele, et poolte vaidlused lahendab õige institutsioon. Tuvastushagiga saab vahekohtu kokkuleppe kehtivust tuvastada. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei vääri kaitset hageja õigus selgitada välja, milline menetluskord poolte vaidluste lahendamisele kohaldub. Hageja jääb selles osas hagis esitatu juurde. Maakohus on jätnud hindamata, kas pooltevahelised vaidlused tuleb lahendada ainult vahekohtu reeglite või ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Samuti on maakohus jätnud põhjendamata, miks ei oma asjas tähtsust, et hageja pöördus vahekohtusse vaid hagi tagamise abinõu kohaldamiseks. Pooled ei jõudnud sisulise vaidluse ega küsimuseni, kas vahekohus on pädev asja lahendama, mistõttu on ebaõige maakohtu järeldus, et hageja on vahekohtusse pöördumisega tunnustanud vahekohtu kokkuleppe kehtivust. Hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise lahend ei ole Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi reeglite järgi pooltele siduv. Kostja avalduse alusel algatatud vahekohtumenetluses tehtud vahekohtu otsuse osas on Poola kohtus pooleli selle täidetavaks tunnistamise menetlus ning ei ole välistatud, et Poola kohus ei tunnista vahekohtu pädevust ja vahekohtuotsust. Maakohtu määruse põhjendused on vastuolulised. Ühest küljest on maakohus leidnud, et poolte vahelistele vaidlustele tuleb menetlusõigusena kohaldada Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi reegleid, kuid teisest küljest on maakohus põhjendanud hagi menetlusse võtmata jätmist, tuginedes Riigikohtu seisukohtadele, mis põhinevad tsiviilkohtumenetluse seadustikul.

5.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes maakohtu määruse põhjendustega. Kostja lisab, et asjakohatu on hageja väide, et vahekohtunikud võisid vahekohtumenetluses olla kostja suhtes erapoolikud. See ei seondu vahekohtu kokkuleppe kehtivusega ja maakohus jättis selle õigesti arvestamata. Samuti ei ole vahekohtu kokkuleppe kehtivuse hindamisel mingit tähtsust Poola kohtus toimuval vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise menetlusel ning selle tulemus ei saa mõjutada siinse asja tulemust. Menetluse edasine käik
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-24-6129

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb kohtumääruse põhjendusi.
8.Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus lõppjäreldusena õigesti hagi menetlusse võtmisest, kuid tegi seda ekslikel kaalutlustel. Ringkonnakohus saab selle vea parandada, muutes kohtumääruse põhjendusi.
8.1.Kolleegium selgitab, et TsMS § 371 lg 1 p 8 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtu kokkuleppe kehtivust. Siinsel juhul on hageja esitanud vahekohtu kokkuleppe tühisuse tuvastamise hagi, mis on käsitatav TsMS § 368 lg-s 1 sätestatud tuvastushagina. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tuvastushagi lubatavuse eelduseks on seega tuvastushuvi, mida hageja peab hagis eraldi põhistama. Tuvastushuvi on olemas juhul, kui vaidlusaluse õigussuhte seisukohast on tekkinud ebaselge olukord, mis ohustab hageja õiguslikku positsiooni ja toob kaasa vajaduse asjas selgust saada. Arvestada tuleb ka tuvastushagi ajalise kriteeriumiga, mis väljendub selles, et juba tuvastushagi esitamise ajal ja kuni asja sisulise arutamise lõpuni peab olemas olema aktuaalne oht hageja õiguslikule positsioonile ja sellest tulenev vajadus saavutada õigusselgus. Kohus peab õigusliku huvi olemasolu hagi menetlusse võtmisel omal algatusel kontrollima ning kui hageja ei suuda oma õiguslikku huvi põhjendada, tuleb hagi jätta TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata (TsMS II komm (2017), § 368, p-d 3.1.3.1.a–b, 3.1.3.2 ja 3.1.3.4; RKTKo 03.05.2016, 3-2-1-20-16, p 24).
8.2.Hageja on tuvastushuvi põhistanud sellega, et kostja on asunud hagejapoolsele hankelepingu rikkumisele tuginedes realiseerima hageja hankelepingu alusel antud garantiid ning kuivõrd hageja kostja etteheidetega ei nõustu, on poolte vahel tekkinud hankelepingu täitmisega seotud erimeelsused, mille lahendamiseks tuleb välja selgitada kohtualluvus. Kolleegium märgib, et hagejal on sellises olukorras võimalik oma õiguste kaitseks esitada kohtule hagi. Hageja 05.06.2024 seisukoha p-st 13 ja määruskaebuse p-st 18 nähtub, et hageja ongi pöördunud kohtu poole garantii realiseerimise vaidlustamiseks ning pooleli on menetlused tsiviilasjades nr 2-23-13565 ja 2-23-17671, milles pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus garantii realiseerida. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja esitanud tsiviilasjas nr 2-23-13565 Harju Maakohtule kostja vastu hagi 25.09.2023 ja tsiviilasjas nr 223-17671 on ta seda teinud 14.12.2023 ning mõlemad hagid on kohtu menetluses. Hageja on seega seoses garantii realiseerimisega juba asunud oma õigusi kaitsma ning Eesti kohtus on tsiviilasjade nr 2-23-13565 ja 2-23-17671 näol pooleli menetlused, milles lahendatakse pooltevahelisi vaidlusi, mille kohtualluvuse välja selgitamisega hageja oma tuvastushuvi põhistab. Juhul kui kostja ei nõustu neis asjades vahekohtu kokkuleppele tuginedes Eesti kohtu pädevusega, saab kohus neis võtta seisukoha vahekohtu kokkuleppe kehtivuse küsimuses, ning hagejal ei saa sellises olukorras olla õiguslikku huvi pöörduda kohtusse veel eraldi tuvastushagiga vahekohtu kokkuleppe tühisuse tuvastamiseks. Nimelt näeb rahvusvahelise puutumusega asjades mh vahekohtu kokkuleppe tunnustamist ja vormi reguleeriv 1958. a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni art 2 lg 3 ette, et kui ühe lepinguosalise riigi kohtu menetluses on asi, mille suhtes poolte vahel on

2-24-6129 sõlmitud vahekohtu leping art 2 lg-te 1 ja 2 tähenduses, siis laseb see kohus neil ühe poole taotlusel pöörduda vahekohtu poole, kui ta ei leia, et nimetatud leping on kehtetu, mitte toimiv või seda ei ole võimalik täita. Kolleegium lisab, et tuvastushagi eraldi menetlemine ei vasta sellises olukorras ka menetlusökonoomia põhimõttele ning võib viia vastuoluliste lahenditeni. Kui aga kostja tsiviilasjades nr 2-23-13565 ja 2-23-17671 vahekohtu kokkuleppele ei tugine või see ei peaks osutuma neis vaidlustes asjakohaseks, ei esine aktuaalset ohtu hageja õiguslikule positsioonile.

8.3.Kuivõrd hageja ei ole esile toonud, et tema huvi vahekohtu kokkuleppe tühisuse tuvastamise vastu oleks laiem kui tsiviilasjades nr 2-23-13565 ja 2-23-17671 esitatud nõuete lahendamine, ei ole hageja põhistanud sellist õiguslikku huvi, mis annaks talle alust nõuda vahekohtu kokkuleppe tühisuse tuvastamist eraldi menetluses. Tuvastushuvi puudumise tõttu tuleb hagi jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
9.Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab määruse põhjendusi.
10.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.
11.Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse, saab TsMS § 696 lg 3 järgi koosmõjus TsMS § 372 lg 5 teise lausega esitada Riigikohtule määruskaebuse, kui hagi ei võetud menetlusse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja