Swedbank AS hagi OÜ XXXX ja XXXX vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
66 103,43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood XXXX, asukoht XXXX); Hageja volitatud esindaja: Jüri XXXX (e-post: XXXX); Kostja I: OÜ XXXX (registrikood XXXX, asukoht XXXX; e-post:
XXXX);
Kostja II: XXXX (isikukood XXXX, registreeritud elukoht XXXX; e-post: XXXX).
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
11. jaanuar 2017 Hageja volitatud esindaja: Jüri XXXX Kostja I seaduslik esindaja ja kostja II: XXXX
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjatelt Osaühing XXXX ja XXXX solidaarselt välja hageja Swedbank AS-i kasuks 11.08.2014. a arvelduskrediidilepingust nr XXXX tulenev võlgnevus kokku summas 30 000 eurot. Lisaks nimetatud summale mõista kostjalt I Osaühing XXXX täiendavalt välja hageja Swedbank AS-i kasuks 11.08.2014. a arveduskrediidilepingust nr XXXX tulenev võlgnevus summas 20 006,93 eurot.
3.Mõista kostjalt OÜ XXXX välja hageja Swedbank AS-i kasuks 11.08.2014. a arvelduskrediidilepingust nr XXXX tulenev viivis põhinõudelt (29 400 eurot) alates 21.10.2016 kuni põhinõude (29 400 eurot) täitmiseni arvelduskrediidilepingus sätestatud määras 0,15 % päevas.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud 60% ulatuses kostjate kanda solidaarselt ja täiendavalt 40% ulatuses jätta menetluskulud kostja OÜ XXXX kanda. 4.2 Mõista kostjatelt OÜ XXXX ja XXXX solidaarselt välja hageja Swedbank AS-i kasuks menetluskulud summas 660 eurot. Lisaks nimetatud summale mõista kostjalt OÜ XXXX täiendavalt välja hageja menetluskulud summas 440 eurot. 4.3 Kostjate OÜ XXXX ja XXXX poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (660 eurot solidaarvastutusena + 440 eurot täiendavalt OÜ XXXX vastutusena) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi
2-16-15943 jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja Swedbank AS esitas Harju maakohtule 21.10.2016 hagiavalduse OÜ XXXX (kostja I) ja XXXX (kostja II) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista OÜ-lt XXXX lepingust XXXX tulenevast nõudest Swedbank AS-i kasuks välja 50 006,93 eurot, mõista OÜ-lt XXXX Swedbank AS-i kasuks välja viivis põhinõudelt 29 400 eurot alates hagi esitamisest kuni nõude täitmise lepingus sätestatud määras ehk 0,15 % päevas ning mõista XXXX’ilt solidaarselt lepingust XXXX tulenevast nõudest Swedbank AS-i kasuks 30 000 eurot.
2.11.08.2014 sõlmisid Swedbank AS ja OÜ XXXX, keda esindas XXXX, tähtajalise arvelduskrediidilepingu nr XXXX, mille alusel andis hageja OÜ-le XXXX ehk krediidisaajale arvelduskrediiti summas 30 000 eurot. Lepingu punkt 1.4 alusel tuli krediidisaajal tasuda krediidi kasutamise eest intressi 7.000 % aastas ja lepingu punkt 1.7 alusel kohustistasu 2.000% aastas. Lepingu punkt 1.10 kohaselt oli krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist puudujäävalt summalt 0,150% päevas. Krediidi kasutuse lõpptähtpäevaks lepiti lepingu punkti 1.3 kohaselt kokku 08.08.2015.
3.Krediidisaaja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes krediidiandjale tähtajaks, s.o 08.08.2015, nõuded tasumata. Lepingu tähtaja saabumisega muutus ka kogu arvelduskrediit sissenõutavaks alates 09.09.2016. Hageja saatis 16.11.2015 kostjatele kirjad, milles palus nõude tasumist hiljemalt 16.12.2015. Kostjad said kirjad kätte, kuid kostjad nõudeid ei tasunud. Hageja saatis täiendavad kirjad ning pankrotihoiatused ka 21.04.2016, kuid kostjad ka nendele kirjadele vaatamata nõudeid ei tasunud.
4.Hagi esitamise seisuga on kostjatel hagejale arvelduskrediidi summast tasumata 29 400 eurot, mis nähtub arvelduskrediidi lepingu nr XXXX operatsiooni väljavõttelt, vaadeldes tulpa nimega põhiosa. Samuti ei täitnud krediidisaaja intressi tasumise kohustust, jäädes intressi tasumisega võlgnevusse alates 06.08.2015. Hagejale tasumata intressi võlgnevus on hagi esitamise seisuga kokku summas 49,37 eurot, mille kujunemine on järgitav samuti hagi lisast nr 4, vaadeldes tulpa nimega intress alates kuupäevast 06.08.2015 ning tulpasid arvestatud ja tasutud. Kuna krediidisaaja ei tasunud kasutatud krediiti tähtaegselt arvestas hageja rahalise kohustuse täimisega
2-16-15943 viivitamise eest lepingujärgset viivist 0,150% tasumata summalt päevas. Hagi esitamise seisuga on hageja põhinõude viivise nõue kokku summas 19 367,54 eurot. Viivise nõude kujunemise käik on järgitav hagi lisast nr 4, vaadeldes tulpa nimega viivis, mida on arvestatud kogu perioodil 09.09.2015- 21.10.2016, mil arvelduskrediidi nõue on olnud sissenõutav.
5.Vastavalt lepingu p-le 1.11.2. tagas kohustust ka XXXX (edaspidi XXXX) käendus. Arvelduskrediidi saaja kohustus vastavalt lepingu p-le 1.12.1. tasuma iga kvartal käendustasu 3,800% aastas. Käendustasu viivist on arvestatud perioodil 06.08.2015 – 21.10.2016, mis on hagi esitamise seisuga 293,98 eurot. Hagi esitamise seisuga on lepingust XXXX tulenev hageja nõue kostjate vastu 50 006,93 eurot, mis koosneb põhiosas 29 400,00 eurot, intressist 49,37 eurot, viivistest 19 367,54 eurot ja XXXX tagatistasu viivistest 896,04 eurot.
6.Kooskõlas lepingu punktiga 1.11.1 sõlmisid hageja ja kostja 11.08.2014 käenduslepingu nr XXXX, mille järgi vastutab kostja II arvelduskrediidilepingu nr XXXX ja lepingu kõigist lisadest tulenevate krediidisaaja OÜ XXXX kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt OÜ-ga XXXX. Kostja vastutuse rahaline maksimumsumma on käenduslepingu punkti 1 kohaselt 30 000 eurot. Käendusleping on kehtiv seni kuni laenulepingust tulenevad kohustused on täielikult täidetud (käenduslepingu punkt 10). Põhjusel, et kostja II vastutab käenduslepingu kohaselt summas 30 000 eurot, siis esitab hageja kostja vastu nõude summas 30 000 eurot. Seoses sellega, et krediidisaaja ei täitnud lepingu järgseid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja kostjatele 16.11.2015 ja 21.04.2016 teatised, milles informeeris asjaolust, et krediidisaaja on jätnud kohustused nõuetekohaselt täitmata ning palus kostjal II täita käenduslepingust tulenev käenduskohustus. Kostja II sai teatised kätte, kuid ei ole käenduskohustust täitnud.
7.29.12.2016 seisukohas jäi hageja kõikide hagiavalduses esitatud seisukohtade ja taotluste juurde, kuid lisas selguse huvides järgmist. Kostjad on viidanud asjaolule, et laen oli tagatud 80% ulatuses XXXX poolt. Hageja nõustub, et arvelduskrediidi nõuet tagas ka XXXX tagatis, kuid see ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kostjatelt hagis nimetatud nõuete tasumist. Kehtivatest õigusaktidest ei tulene nõuet, et hageja peaks enne nõude kostjate vastu pööramist pöörduma XXXX poole. Seejuures rikuks hageja sellise tegevusega oma kohustusi XXXX ees. Asjaolu, et AS XXXX on väidetavalt oma kohustusi kostjate ees rikkunud, ei mõjuta käesolevat menetlust. Sellises olukorras tuleks kostjatel esitada nõue vastava kolmanda isiku vastu. Hageja ei ole nõustunud ka viivise peatamisega või mittearvestamisega. Kostjate ning Maksu- ja Tolliameti vahelised vaidlused ei mõjuta kuidagi käesoleva asja menetlust ega vaidluseset.
8.11.01.2017 kohtuistungil täpsustas hageja oma nõuet, märkides, et arvelduskrediit muutus sissenõutavaks 09.08.2015, aga viivist arvestab hageja alates 09.09.2015. Käendustasu viivis tekkis seoses sellega, et pank tasus XXXX tagatistasu ning seejärel tekkis pangal nõue kliendi vastu. Käendustasu viivise nõue tekkis varem ja seda arvestab hageja alates 06.08.2015 (tl 86). Samuti täpsustas hageja kohtuistungil, et ta on hagis ekslikult nimetanud XXXX tagatistasu summas 896,04 eurot viivisteks ja nõuab tegelikult nimetatud summas tagatistasu, mitte viivist. Hageja selgitas kohtuistungil, et tegelikult nõutav viivise suurus on põhiosa viivis summas 19 367,54 + XXXX tagatistasu viivis summas 293,98 = kokku 19 661,52 eurot (tl 29).
KOSTJATE VASTUVÄITED
9.Kostjad taotlesid esmalt menetluse peatamist, millise taotluse jättis kohus 02.12.2016 määrusega rahuldamata (tl 59-60).
10.Hagi vastuse kohaselt kostjad ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagis esitatud nõuet. Kostjad ole nõus hagi summaga ja ei nõustu esitatud viiviste nõudega. Kostjad märgivad, et laen on tagatud 80% ulatuses XXXX poolt. Kostjad selgitasid, et võlgnevuse tekkimise asjaolud on järgnevad. Maksu- ja Tolliamet blokeeris kauba impordi sellega, et määras deposiidi 30 000 eurot, mis hiljem
2-16-15943 kohtumenetluse käigus tunnistati õigusvastaseks. Kostjatel oli juba vormistatud müügiarve ja selle alusel pangast saadud finantseering ning tasutud tarnijale. Pank pakkus välja lahenduse, et kostjad võtaks laenu ja maksaksid tagasi faktooringusumma. Pooled sõlmisid laenulepingu 30 000 euro peale, mida garanteeris 80% ulatuses XXXX. Kostjad leppisid tarnijaga kokku, et saadavad kauba tagasi ja nemad omakorda tagastavad kostjatele ostusumma ning kostjad maksavad sellega laenu tagasi. Kaup jõudis küll XXXX sadamasse, kuid kostjate transpordi korraldaja AS XXXX ei väljastanud seda tarnijale, vaid müüs kauba sadamas maha. Kostjatel jäi seega tarnijalt raha saamata ja seetõttu ei saanud laenu tasuda. Kostjad pöördusid kohtusse Maksu- ja Tolliameti vastu, teavitades asjade käigust pidevalt ka panka. Kostjad leiavad, et oli suusõnaline lubadus, et viiviseid ei arvutata ja oodatakse, mis saab kohtuasjast Maksu- ja Tolliametiga.
11.11.01.2017 kohtuistungil selgitasid kostjad, et on teadlikud oma võlast pangale. Kostjad teatasid, et nad ei ole kahjuks võimelised võlgnevust tasuma. Samas kostjad põhinõudele vastu ei vaidle, kostjad vaidlesid vastu üksnes intressile ja viivistele, kuna need on kostjate arvates ebamõistlikult suured. Eelkõige vaidles kostja II vastu viivise suurusele, leides, et viivis on ebamõistlikult suur (tl 86-87). Kostjad viitasid samuti XXXX tagatisele.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele ja põhjendab seda alljärgnevalt.
13.Kostjad pole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja poolt esitatud nõudele ega nõudearvestusele. 11.01.2017 kohtuistungil selgitasid kostjad, et on teadlikud oma võlast pangale ning kostjad ei vaidle vastu hageja põhinõudele. Kostjad vaidlesid vastu üksnes intressile ja viivistele, kuna need on kostjate arvates ebamõistlikult suured. Eelkõige vaidles kostja II (XXXX) vastu viivise suurusele, leides, et viivis on ebamõistlikult suur (tl 86-87).
14.Hageja on oma nõuete aluse ja kujunemise osas esitanud kohtule tõendid (tl 6-15; tl 24-33). Hageja solidaarnõue kostjate vastu tuleneb 11.08.2014. a hageja ja kostja I OÜ XXXX (keda esindas kostja II) vahel sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr XXXX, millest tulenevaid kohustusi kostja I nõuetekohaselt ei täitnud. Hagi esitamise seisuga oli hagejale arvelduskrediidi summa põhiosast tasumata 29 400 eurot. Kostja II vastutab hageja ees tulenevalt 11.08.2014. a käenduslepingust nr XXXX, mille järgi vastutab kostja II arvelduskrediidilepingu nr XXXX ja lepingu kõigist lisadest tulenevate OÜ XXXX kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt kostjaga I. Käendusleping on kehtiv seni kuni laenulepingust tulenevad nõuded on täielikult täidetud. Arvelduskrediidilepingust nr XXXX tulenev hageja nõue kostjate vastu oli hagi esitamise seisuga 50 006,93 eurot, mis koosneb põhiosa nõudest 29 400 eurot, intressist 49,37 eurot, XXXX tagatistasu nõudest summas 896,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivistest kokku summas 19 661,52 eurot. Samas kostja II vastutuse rahaline maksimumsumma on käenduslepingu kohaselt 30 000 eurot (tl 30).
15.Arvestades käesoleva kohtuotsuse p-s 14 nimetatud tõendeid ning kostja vastuväidete puudumist, leiab kohus, et hageja on piisavalt tõendanud oma nõuete alust ja arvestust. Kostjad ei eita, et on hagejale võlgu, samuti pole kostjad väitnud, et nad oleksid teinud hageja näidatust rohkem makseid. Kohtu arvates on põhjendamatu kostjate viide XXXX tagatisele. Hageja nõustub, et arvelduskrediidi nõuet tagas ka XXXX tagatis, kuid märkis kohtu hinnangul õigustatult, et see ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kostjatelt hagis nimetatud nõuete tasumist. Kehtivatest õigusaktidest ei tulene, et hageja peaks enne nõude kostjate vastu pööramist pöörduma XXXX poole. Hagejal oli õigus esitada oma nõue kohe kostjate vastu. Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub alus kostja II kui käendaja vastutuse vähendamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 5 alusel, sest asjas ei ole tuvastatud, et hageja tegevuse tulemusena oleks vähenenud käenduslepingu
2-16-15943 sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised. Kostjad ei ole sellele ka tuginenud.
16.Kostja poolt tl 78-82 esitatud dokumendid ei ole käesoleva asja õigeks lahendamiseks olulised. 11.01.2017 kohtuistungil möönsid ka kostjad ise, et nimetatud dokumendid näitavad eelnevat suhet ning dokumendid oleksid tõendanud midagi vaid siis, kui pank oleks nõus olnud XXXX-iga tegelema. Kohus nõustub hagejaga, et kostjate väited transpordi korraldaja AS XXXX ning Maksu- ja Tolliameti tegevuse kohta ei välista hagi rahuldamist. Asjaolu, et AS XXXX on väidetavalt oma kohustusi kostjate ees rikkunud, ei mõjuta käesolevat menetlust. Soovi korral on kostjatel võimalik esitada nõue vastava kolmanda isiku vastu, kes kostjate arvates on nende ees oma kohustusi rikkunud. Samuti ei ole asjas tuvastamist leidnud, et hageja oleks nõustunud kostjate suhtes viivise peatamisega või mittearvestamisega või andnud kostjatele muid eksitavaid lubadusi. Kohus on seisukohal, et kostjate ning Maksu- ja Tolliameti vahelised vaidlused ei mõjuta kuidagi käesoleva asja menetlust (vt tl 59-60).
17.Kohtu hinnangul on hageja kostjate suhtes ka kohtueelselt korrektselt käitunud, esitades enne kohtusse pöördumist mõlemale kostjale korduvalt nõudeid võlgnevuste tasumiseks ja andes võimaluse vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks(tl 16-23), kuid vaatamata sellele kostjad oma võlgnevust ei tasunud. Kostjate väidetud asjaolu, et nad ei ole võimelised võlgnevust tasuma, ei mõjuta käesoleva asja lahendamist. Võlgnevuse reaalse tasumise võimekuse küsimused selguvad üldjuhul täitemenetluses või pankrotimenetluses ja kuuluvad lahendamisele nendes menetlustes ettenähtud korras. Kostjate väited võimetusest võlga tasuda võivad viidata kostja(te) pankrotisituatsioonile, kuid selle küsimuse lahendamine ei ole käesoleva vaidluse esemeks.
18.Kohus ei nõustu kostjatega, et arvelduskrediidilepingus kokkulepitud intressimäär (6 kuu Euribor + 7%) või viivisemäär (0,15% päevas) oleks OÜ XXXX kui ettevõtja majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul ebamõistlikult kõrged. VÕS § 1 lg 5 kohaselt on tarbijaks võlaõigusseaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandusvõi kutsetegevuse läbiviimisega. Seega ei kohaldu arvelduskrediidilepingule võlaõigusseaduse tarbijasätted. Vaidlust ei ole selles, et kostja II oli kostja I juhatuse liige nii arvelduskrediidilepingu kui käenduslepingu sõlmimise ajal (vt tl 7-13, tl 30-32). 23.03.2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-21-8-06 asus Riigikohus seisukohale, et osaühingu juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija (vt ka Riigikohtu 08.12.2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-09, p 12). Kohus leiab, et ka käesoleval juhul seondus kostja II sõlmitud käendusleping otseselt tema kui äriühingu osaniku ja juhatuse liikme majandustegevusega. Vaidlus puudub selles ja äriregistri teabesüsteemist nähtub, et kostja II oli käenduslepingu sõlmimise ajal OÜ XXXX juhatuse liige ja ainuosanik (tl 38). Puuduvad andmed ja kostjad ei ole tuginenud sellele, et kostja II oleks sõlminud käenduslepingu tarbijana oma isiklike või elukondlike vajaduste rahuldamiseks.
19.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kostjale II ei kohaldu antud juhul võlaõigusseaduse tarbijasuhete regulatsioon, välja arvatud VÕS § 143 osas. VÕS § 143 kohaselt on füüsilise isiku poolt antud käenduse puhul tegemist tarbijakäendusega, mille erinõudeks VÕS § 143 lg 2 kohaselt on see, et käenduslepingus peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Vaidlus puudub selles, et käesoleval juhul on käenduslepingus kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas 30 000 eurot (vt tl 30-32).
20.Lisaks on oluline rõhutada, et kuna hageja nõue kostja II vastu käesolevas menetluses ei ületa 30 000 eurot, siis on kostja II väited ebamõistlikult kõrgest intressi- ja viivisemäärast täiesti asjakohatud. Nimelt on hageja nõue kostjate vastu ka ilma intressi ja viivist arvestamata suurem kui 30 000 eurot (vt käesoleva kohtuotsuse p 14: ainuüksi tagastamata krediit summas 29 400 eurot
2-16-15943 ja tagatistasu nõue summas 896,04 eurot on kokku suuremad kui 30 000 eurot). Kuna hageja on oma nõude kostja II vastu piiranud 30 000 euroga (milline võlgnevus on kostjatel ka ilma intressi ja viivist arvestamata) siis on kostja II väited liigkõrgest intressist ja viivisest ainetud. Kohus märgib ka seda, et hageja intressinõue moodustab üksnes 49,37 eurot.
21.Arvestades eeltoodut kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Asja lahendamisel kuuluvad kohaldamisele lisaks juba eelnevalt kohtu poolt viidatud õigusnormidele ka muud võlaõigusseaduse asjakohased sätted, mida kohus alljärgnevalt tsiteerib. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.
22.Kostja II solidaarvastutus hageja ees piirdub 11.08.2014. a hageja ja kostja I vahelisest arvelduskrediidilepingust nr XXXX tulenevate nõuetega, kuid mitte suuremas summas kui käenduslepingus kokku lepitud kostja varalise vastutuse piirmäär 30 000 eurot. Kostja II kui käendaja vastutuse õiguslikuks aluseks on mh VÕS § 142 lg 1, mille järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja antud juhul hageja kui võlausaldaja ees kohustuse rikkumise korral solidaarselt, sest käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
23.Kokkuvõttes tuleb kostjatelt Osaühing XXXX ja XXXX välja mõista hageja kasuks solidaarselt 11.08.2014. a lepingust nr XXXX tulenev võlgnevus kokku summas 30 000 eurot. Lisaks nimetatud summale tuleb kostjalt I Osaühing XXXX välja mõista hageja kasuks täiendavalt 11.08.2014. a lepingust nr XXXX tulenev võlgnevus 20 006,93 eurot. Kokku on hageja arvelduskrediidilepingust nr XXXX tulenev nõue kostja I vastu 50 006,93 eurot, mis koosneb põhiosa nõudest 29 400 eurot, intressist 49,37 eurot, XXXX tagatistasu nõudest summas 896,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivistest kokku summas 19 661,52 eurot. Samuti tuleb kostjalt Osaühingult XXXX välja mõista hageja Swedbank AS-i kasuks viivis põhinõudelt (29 400 eurot) alates hagi esitamisest 21.10.2016 kuni nõude (29 400 eurot) täitmiseni arvelduskrediidilepingus sätestatud määras 0,15 % päevas.
24.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võtab menetluskulude jaotuse määramisel arvesse, et hageja kogunõude 50 006,93 euro tasumise eest vastutavad kostjad solidaarselt 30 000 euro eest (ehk ligikaudu 60% ulatuses) ning ülejäänud osas (40% ulatuses) vastutab hageja nõude eest üksnes kostja I. Arvestades eeltoodut ja hagi rahuldamise ligikaudset proportsiooni, peab kohus antud asjas õigeks jätta menetluskulud 60% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja täiendavalt 40% ulatuses kostja I kanda.
2-16-15943
25.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust summas 1100 eurot (tl 34). Kohus leiab, et hageja riigilõivu kulu summas 1100 eurot on vajalik ja põhjendatud. Lähtuvalt kohtu määratud menetluskulude kandmise proportsioonist tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuluna hageja tasutud riigilõivust 660 eurot (60% x 1100 eurot) ja kostjalt I täiendavalt 440 eurot (40% x 1100 eurot).
26.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus hageja avalduse alusel, et kostjate poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (660 eurot solidaarvastutusena + 440 eurot kostja I vastutusena) tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.