Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23.06.2022 otsuse nr 2101220005514 tühistamise-, samuti Siseministeeriumi 26.02.2022 otsuse nr 1-24/30 ning 20.07.2022 otsuse nr 1-24/174 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, esindaja v.adv. Siret Saks; Vastustajad – 1. Siseministeerium, esindaja Liisa Olesk;
2.Politsei- ja Piirivalveamet; Kaasatud haldusorgan - Kaitsepolitseiamet, esindaja Siim Jurkatam
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kaebaja 15.11.2022 menetlusdokumendis nimetatud taotlused täiendavate materjalide väljanõudmiseks lisaks nendele, mis on käesolevaks ajaks niigi haldusasja materjalide juurde esitatud ja ka menetluse osaliselt kinniseks kuulutamiseks;
2.Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 07.12.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
X (sündinud XX XX XXXX) esitas Tallinna Halduskohtule 05.07.2022 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 23.06.2022 otsuse nr 2101220005514 ja Kaitsepolitseiameti (KAPO) 28.02.2022 otsuse nr 1057302789/BL tühistamise nõudes. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-22-1447.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 26.07.2022 Xi (sündinud XX XX XXXX, Venemaa Föderatsiooni kodanik) kaebus Siseministeeriumi 20.07.2022 otsuse nr 1-24/174 tühistamise nõudes (kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-22-1595). Kaebusest nähtuvalt oli Xi suhtes sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsleri 26.02.2022 otsusega nr 1-24/30 „Sissesõidukeelu kohaldamine“ kohaldatud tähtajalist sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki kehtivusega 5 aastat. X esitas taotluse sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks. Siseministeerium jättis 20.07.2022 otsusega nr 124/174 Xi taotluse sissesõidukeelu kehtivusaja lühendamiseks või kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohus võttis kaebused haldusasjades nr 3-22-1447 ja nr 3-22-1595 menetlusse 09.09.2022 määrustega.
4.Politsei- ja Piirivalveamet esitas kaebusele asjas nr 3-22-1447 omapoolse seisukoha 06.10.2022 ja KAPO 10.10.2022 ja 13.10.2022.
5.Tallinna Halduskohus liitis 04.11.2022 määrusega haldusasjad nr 3-22-1447 ja nr 3-22-1595 ühte menetlusse ning luges liidetud haldusasjade ühiseks numbriks nr 3-22-1447. Sama määrusega jäeti Xi kaebuse nõue Kaitsepolitseiameti 28.02.2022 otsuse nr 1057302789/BL tühistamiseks läbi vaatamata.
6.Kaebaja teatas 15.11.2022 täiendavas seisukohas, peale haldusasjade liitmist, et taotleb ka Siseministeeriumi 26.02.2022 otsuse nr 1-24/30 tühistamist ja et kaebaja on kogu menetluse kestel soovinud vaidlustada haldusakti, mille alusel on temale kohaldatud sissesõidukeeld – ametkonna eksimuse tõttu on sissesõidukeelu aluseks märgitud ebaõige haldusakt. Kuivõrd sissesõidukeelu aluseks on Siseministeeriumi 26.02.2022 otsus nr 1-24/30, mitte KAPO 28.02.2022 otsus, siis täiendas kaebaja kaebust ning taotles Siseministeeriumi 26.02.2022 otsuse nr 1-24/30 tühistamist.
7.Tallinna Halduskohus luges 27.09.2023 määrusega kaebuse Siseministeeriumi 26.02.2022 otsuse nr 1-24/30 tühistamise nõude lisamisega muudetuks ja täiendatuks ning määras asja lahendamiseks kirjalikus menetluses andes protsessiosalistele tähtajad täiendavate taotluste või menetlusdokumentide esitamiseks. Ühtlasi määrati kindlaks ka kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg.
8.Kaebaja esitas 27.10.2023 oma täiendava seisukoha.
9.Kaitsepolitseiamet ja Siseministeerium esitasid 27.11.2023 oma vastused kaebaja täiendavate seisukohtade osas.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
10.Kaebaja selgitab, et soovis 23.06.2022 siseneda kell 13:40 Narva 1 PP kaudu Eestisse. Kaebajal Eestisse siseneda ei võimaldatud ning tehti otsus nr 2101220005514. Otsuses on keeldumise aluseks märgitud sissesõidukeeldu piirav otsus, mis on kehtestatud Kaitsepolitseiameti 28.02.2022 otsusega nr 1057302789/BL. Kaebaja märkis, et ei ole mitte kunagi saanud tutvuda Kaitsepolitseiameti otsuse ega selle sisuga. Kaebaja leiab, et tema suhtes riiki sisenemist mitte võimaldav otsus ei ole õiguspärane. Sissesõitu mitte võimaldav otsus tugineb ainult ühele põhjendusele, milleks on sissesõidukeeld. Kaebajale ei ole teada, et temast tuleneks mingisugune oht Eesti julgeolekule.
Lisaks ei tea kaebaja, et tema võiks õhutada Eestis või välisriigis rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist. Kaebaja ei ole ohuks avalikule korrale.
11.Täiendavas 27.10.2023 seisukohas toob kaebaja välja, et Kaitsepolitseiamet on oma vastuses keeldumise aluseks olevat otsust sisustanud aastaraamatu väljavõtetega. Veel on KAPO märkinud, et lisaks VSS-le võib olla kodaniku sissesõidukeelu aluseks ELKS § 5210. Kaebaja jääb seisukoha juurde, mille kohaselt puuduvad mis tahes põhjendused sissesõidukeelu kohaldamiseks. Asjaolud, mida KAPO on välja toonud, on kirjeldused aastaraamatust. Kaebajaga seotud fakte koos neid tõendavate tõenditega, mis sisutaksid etteheidet kaebaja suunal, mitte ükski menetlusosaline esitanud ei ole. Lisaks ei nõustu kaebaja sellega, et vahet pole, millisel alusel sissesõidukeeld kohaldatakse. Haldusaktil peab olema korrektne õiguslik alus, selleta on otsus õigusvastane.
12.Täiendavas 27.10.2023 seisukohas taotleb kaebaja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 1940 eurot, samuti asjas kantud riigilõiv.
POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI SEISUKOHT
13.Vastustaja selgituste kohaselt koostas PPA X ́le riigipiiri seaduse (RiPS) § 91 alusel 23.06.2022 piiril väljastatud sisenemiskeelu nr 2101220005514 põhjusel, et isikule on kehtestatud sissesõidukeeld Eesti Vabariiki. X ́le väljastati Narva-1 piiripunkis sisenemiskeeld ja suunati tagasi Vene Föderatsiooni.
SISEMINISTEERIUMI SEISUKOHT
14.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Käesoleval juhul kohaldati kaebajale sissesõidukeeldu Siseministeeriumi 26.02.2022 otsusega nr 1-24/30 VSS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel. Sissesõidukeeldu kohaldati kuna Kaitsepolitseimeti andmetel on põhjendatult alust arvata, et kaebaja võib oma tegevusega ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut. Ettepaneku kaebajale sissesõidukeelu kohaldamiseks tegi 24.02.2022 Kaitsepolitseiamet Siseministeeriumile saadetud taotlusega nr 1515 „Sissesõidukeelu taotlus“. Kuna konkreetsed faktilised asjaolud ja Kaitsepolitseiameti põhjendatud arvamuse kujunemine kaebajast lähtuva julgeolekuohu kohta on riigisaladus, siis on need kajastatud täiendavalt 24.02.2022 salajase tasemega dokumendis nr 1. Lähtuvalt VSS § 32 lõikest 1 hinnatakse sissesõidukeelu ümbervaatamise taotluse lahendamisel, kas pärast sissesõidukeelu kohaldamist on kaebajat puudutavates asjaoludes toimunud selliseid muutusi, mis tingiks sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise või lühendamise. Kaebajale sissesõidukeelu kohaldamise ajal ei omanud kaebaja Rumeenia kodakondsust. Rumeenia kodakondsuse omandas kaebaja alles 07.04.2022, seega ligi poolteist kuud pärast sissesõidukeelu kohaldamise otsuse tegemist. Samal ajal omab kaebaja jätkuvalt ka Venemaa Föderatsiooni kodakondsust. Võttes arvesse, et kaebajale kohaldati sissesõidukeeldu just põhjusel, et tema Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut ja avalikku korda ning et ta võib õhutada Eestis või välisriigis rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist, siis ei ole ka pärast sissesõidukeelu kohaldamise otsuse tegemist Rumeenia kodakondsuse omandamine selliseks asjaoluks, mis oleks tinginud sissesõidukeelu muutmise vastavalt VSS § 32 lõikele 1. Samuti on oluline välja tuua, et kuna kaebaja on endiselt ka Venemaa Föderatsiooni kodanik, siis on kaebajal jätkuvalt sellega kaasnevad õigused ja kohustused, mida tuleb temast lähtuva ohu hindamisel arvesse võtta. Antud asjaolu ei muuda Rumeenia kodakondsuse omandamine. Ja kuigi sissesõidukeeld riivab kaebaja omandiõigust, ei kaalu see üles võimalike julgeolekuriskide realiseerumist ning riive on põhjendatud, et tagada riigi julgeolek.
15.Täiendavas 29.11.2022 seisukohas jäi Siseministeerium oma varasemate seisukohtade juurde ja leiab, et otsus nr 1-24/174 ja otsus nr 1-24/30 on õiguspärased haldusaktid, vastavad kõikidele sellistele haldusaktidele esitatavatele nõuetele, on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele. Xile sissesõidukeelu kohaldamisel arvesse võetud asjaolud ei olnud muutnud ning puudus alus sissesõidukeelu kehtivusaja lühendamiseks või keelu kehtetuks tunnistamiseks.
16.Täiendavas 27.11.2023 seisukohas leidis Siseministeerium endiselt, et nii 26.02.2022 otsus nr 124/30 kui ka 20.07.2022 otsus nr 1-24/174 on õiguspärased haldusaktid vastates kõikidele sellistele haldusaktidele esitatavatele nõuetele. Kaebajale kohaldati sissesõidukeeldu kehtivusajaga 5 aastat, mitte võimalikus maksimaalses määras (seda nii VSS-i kui ka ELKS-i kohaselt). VSS § 31 lõikes 3 sätestatakse, et sissesõidukeelu otsustamisel ja selle kehtivusaja määramisel arvestatakse kogumis nimetatud sättes toodud asjaolusid. Võttes arvesse maailma julgeolekuolukorda, kaebajast lähtuvat ohtu ning asjaolu, et kaebajal puuduvad teadaolevalt Eestis kaitsmist väärivad sidemed, on kaebajale sissesõidukeelu kohaldamine tähtajaga 5 aastat proportsionaalne ja kohane meede. Sissesõidukeelu kohaldamisel ja selle kehtivusaja määramisel on oluline ka ohu jätkuvus ning käesoleval juhul ei ole põhjust eeldada, et see oht lähiajal muutuks või kaoks.
KAITSEPOLITSEIAMETI SEISUKOHT
17.Kaitsepolitseiamet tegi Siseministeeriumile ettepaneku kehtestada kaebaja suhtes sissesõidukeeld, samuti esitas amet arvamuse kaebaja vaidemenetluses, kuid Kaitsepolitseiamet ei ole teinud otsust kaebaja suhtes sissesõidukeelu kehtestamiseks. Sellesisulise otsuse tegi 26.02.2022 Siseministeerium.
18.Kaitsepolitseiameti ettepaneku ja Siseministeeriumi otsuse tegemise hetkel oli Xil üksnes Venemaa Föderatsiooni kodakondsus. Ka praeguseks ei ole X oma Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest loobunud. Vastavalt VSS § 301 lg 3 ei avalikustata, sealhulgas andmesubjektile, sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevaid põhjendusi. Alates 24.02.2022 kui Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin alustas provotseerimata ja põhjendamatut laiaulatuslikku sõjalist agressiooni Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse vastu, on Venemaa Föderatsiooni praeguste ja endiste kodanike Eesti Vabariiki sisenemine ja siin viibimine teravdatud tähelepanu all, sest Venemaa Föderatsiooni jätkuv sõjategevus Ukraina vastu ja välja kuulutatud osaline mobilisatsioon mõjutab negatiivselt nii Eesti Vabariigi kui Euroopa Liidu julgeolekut. Kaitsepolitseiamet leiab, et Venemaa Föderatsiooni jätkuva sõjategevuse tõttu Ukrainas, tuleb ennetavalt maandada Venemaa Föderatsiooni praeguste ja endiste kodanike sisserändega kaasnevaid ohte Eesti ja teiste NATO ning Euroopa Liidu liikmesriikide julgeolekule, sest Venemaa Föderatsioonist lähtuv potentsiaalne sõjaline ja mittesõjaline oht mõjuks realiseerumisel väga kahjustavalt Eesti Vabariigi kultuurile, majandusele ja riigi rahvusvahelisele mainele. Ettepanek sissesõidukeelu kehtestamiseks sai tehtud 24.02.2022, s.o samal päeval, kui Venemaa alustas laiaulatuslikku sõjalist rünnakut Ukraina vastu.
19.Kaebaja suhtes sissesõidukeelu kohaldamine oli proportsionaalne meede. Tuleb arvestada, et välismaalase Eestis viibimine on hüve, mitte õigus. Sissesõidukeelu kehtestamisel ei saa lähtuda tõsikindla teadmisega ähvardavast ohust. Sissesõidukeelu kehtestamise puhul on tegemist prognoosil põhineva haldusorgani otsustusega, mille eesmärgiks on võimalik ohtude ennetamine. Vajadus kaitsta riigi julgeolekut välismaalasest tingitud võimaliku ohu eest kaaluvad igal juhul üles
välismaalase õiguse viibida Eestis, nagu ka õiguse saada üksikasjalikku teavet põhjuste kohta, miks tema õigusi piiratakse.
20.Täiendavas 29.11.2022 arvamuses jääb Kaitsepolitseiamet selle juurde, et kaebaja suhtes sissesõidukeelu kohaldamine oli ja on jätkuvalt põhjendatud, et ennetada ja tõkestada kaebaja tegevust Eestis. Kaitsepolitseiametil ei ole põhjendatud alust arvata, et kaebaja Venemaa Föderatsiooni toetav tegevus oleks muutunud või see lähiaastatel muutuks.
21.Täiendavas 27.11.2023 seisukohas juhtis Kaitsepolitseiamet tähelepanu, et HKMS § 158 lõike 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Siseministeeriumi sissesõidukeelu kohaldamise otsust (Siseministeeriumi 26.02.2022 otsus nr 1-24/30) tuleb hinnata ex ante vaatlusviisist lähtuvalt ehk akti õiguspärasuse ja ohu hindamisel saab arvestada üksnes nende asjaoludega, mis olid olemas otsuse tegemise ajal. Ainukese uue asjaoluna tõi kaebaja oma 24.06.2022 esitatud taotluses välja, et tal on lisaks Venemaa Föderatsiooni kodakondsusele ka Rumeenia kodakondsus. Kaebaja sai Rumeenia kodakondsuse pärast sissesõidukeelu kehtestamist. Kaitsepolitseiameti hinnangul ei andnud kaebaja välja toodud asjaolu(d) alust tema suhtes kehtestatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks. Seoses Rumeenia kodakondsuse omandamisega ei ole kaebaja loobunud oma Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest. Samuti ei muutu Rumeenia kodakondsuse omandamisega olematuks kaebaja varasemad teod, mis on andnud põhjendatult alust arvata, et Xi Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut ning ta võib õhutada Eestis rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 23.06.2022 otsust nr 2101220005514, aga samuti Siseministeeriumi 26.02.2022 otsust nr 1-24/30 ning 20.07.2022 otsust nr 1-24/174. Kaebaja taotleb eelnimetatud otsustuste tühistamist.
23.Politsei- ja Piirivalveameti 23.06.2022 otsustuse puhul on tegemist piiril väljastatud sisenemiskeeluga, Siseministeeriumi 26.02.2022 otsusega kehtestati kaebaja suhtes 5-aastane sissesõidukeeld ning 20.07.2022 otsusega jäeti kaebaja taotlus sissesõidukeelu kehtivusaja lühendamiseks või kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Eelnevast nähtub, et tegemist on omavahelises seoses olevate otsustustega, mis sisuliselt moodustavad ühtse terviku.
24.Politsei- ja Piirivalveameti 23.06.2022 otsuse nr 2101220005514 andmise alusena on viidatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse (edaspidi ka – ELKS) paragrahvile 523, mille esimese lõike teise punkti kohaselt võib Euroopa Liidu kodanikul või tema perekonnaliikmel keelata välispiiril riiki siseneda kui tema suhtes on kehtestatud sissesõidukeeld. Kaebaja suhtes oligi Siseministeeriumi 26.02.2022 otsusega nr 1-24/30 sissesõidukeeld kehtestatud. Selles, et sissesõidukeeld kehtestati Siseministeeriumi 26.02.2022 otsusega, menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole. Seega oli Politsei- ja Piirivalveametil 23.06.2022 sisenemiskeelu väljastamiseks õiguslik alus olemas. Asjaolu, et viibimisõiguse piiramise märke tegemisel on viidatud (ilmselt) sissesõidukeelu registri numbrile, mitte aga otsusele nr 1-24/30, ei muuda seda õigusvastaseks, sest see ei mõjutanud asja otsustamist (Vt ka HMS § 58). Taoliste vaidluste puhul taandub kogu küsimus pigem sellele kas sissesõidukeelu kohaldamine oli põhjendatud ja kui see osutub põhjendatuks, siis ei ole ka Politsei- ja Piirivalveameti 23.06.2022 otsuse tühistamiseks alust.
25.Siseministeeriumi 26.02.2022 otsuse nr 1-24/30 vastuvõtmisel on lähtutud sisuliselt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi ka VSS) § 29 lõike 1 punktidest 1, 4 ja 5.
Vastavalt VSS § 29 lg 1 punktidele 1, 4 ja 5 võidakse kohaldada välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kui on põhjendatult alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut, avalikku korda või teiste isikute tervist (p 1), kui välismaalane on saanud või on põhjendatult alust arvata, et ta on saanud eriväljaõppe või eriettevalmistuse dessantoperatsioonideks või diversiooni või sabotaaži alal või muu eriväljaõppe, mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab vahetult rakendada illegaalsete relvaformeeringute ülesehitamisel või väljaõppel (p 4) või kui välismaalane õhutab või on põhjendatult alust arvata, et ta võib õhutada Eestis või välisriigis rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist (p 5). Sissesõidukeelu kohaldamise otsustamine oli vastavalt VSS § 31 lg 1 Siseministeeriumi pädevuses ning selles ei ole ka vaidlust. Ettepaneku sissesõidukeelu kohaldamiseks tegi ministeeriumile Kaitsepolitseiamet, mida VSS § 311 lg-s 1 sätestatu ka võimaldab. Kaitsepolitseiamet on kaasatud käesolevas haldusasjas arvamuse andjana ühtlasi menetlusse. Siseministeerium on arvestanud ka VSS § 31 lõikes 3 sätestatud asjaolusid, asudes seisukohale, et selliseid aspekte, mis peaksid tingima sissesõidukeelu kohaldamata jätmise, antud juhul ei esinenud. VSS § 31 lõikes 3, kokku üheksas punktis, sätestatud asjaolusid arvestatakse kogumis, mis tähendab seda, et isegi juhul kui mingisugusel üksikul (näiteks majanduslik) aspektil võib olla teatav tähendus, siis ei kaalu see üles muude aspektide kogumit. Vastustaja ongi arvestanud kõike kogumis. Nimetatud otsustus ei ole vastuolus ka ELKS § 5210 lõikega 1, mille kohaselt võib Euroopa Liidu kodaniku suhtes kohaldada sissesõidukeeldu kui on põhjendatud alust arvata, et ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvatervist. Vastustaja ja Kaitsepolitseiameti hinnangul oligi selliseks arvamuseks põhjendatud alus olemas. Arvestades käesolevas haldusasjas esitatud materjali ning menetlusosaliste selgitusi, ei saa asuda seisukohale, et vastustaja vastavasisulise käsituse puhul oleks tegemist põhimõtteliste kaalutlusvigadega ja kui sisulisi või põhimõttelisi kaalutlusvigu ei ilmne ning haldusakti andmiseks oli olemas ka vastav õiguslik baas, ei ole selle tühistamiseks alust. Siinkohal ei saa kõrvale jätta ka asjaolu, et sissesõidukeelu puhul oli tegemist prognoosil põhineva ning ennetava otsustusega ja et välismaalase riigis viibimise võimalust on vaja vaadelda pigem kui hüve, mitte kui subjektiivset õigust.
26.Siseministeeriumi 20.07.2022 otsusega 1-24/174 jäeti rahuldamata kaebaja taotlus sissesõidukeelu kehtivusaja lühendamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Nimetatud otsustuse puhul tugines vastustaja VSS § 32 lõikele 1, mille kohaselt võib sissesõidukeelu välismaalase põhjendatud taotluse alusel kehtetuks tunnistada või selle kehtivusaega lühendada kui sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud või ära langenud, samuti humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda. Siseministeerium asus seisukohale, et sissesõidukeelu kohaldamist tinginud asjaolud ei olnud selleks ajaks muutunud ega ära langenud ja et samuti ei esinenud selliseid humaanseid kaalutlusi, mis oleksid võinud tingida sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise või selle tähtaja lühendamise. Seonduvalt Kiviõlis paikneva korteriomandi kasutamisega märkis vastustaja, et selle puhul ei ole tegemist taolise riivega, mis kaaluks üles võimalikud julgeolekuriskid ja et kaebajal on võimalik soovi korral hallata korterit kas läbi kolmandate isikute või pärast sissesõidukeelu lõppemist. Vastustaja eelnimetatud seisukohaga ei ole põhjust mitte nõustuda.
27.Lähtuvalt eeltoodust ei olnud kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Formaalselt vaadatuna on lahendamata või siis osaliselt lahendamata kaebaja 15.11.2022 menetlusdokumendis esitatud taotlused kõigi sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olnud dokumentide väljanõudmiseks Siseministeeriumilt ja menetluse kohtu poolt vajalikus ulatuses kinniseks kuulutamiseks. Nimetatud taotlus jääb rahuldamata. Kohus on pidanud asja lahendamiseks edastatud senist materjali piisavaks.
Riigisaladusena käsitatavaid dokumente ei ole menetlusosalised esitanud ning seda, et juurdepääsupiirangute taotlust on vaja sisuliselt põhjendada ja et toimiku materjalidele ei saa piirata juurdepääsu etteulatuvalt, on kohus selgitanud 13.10.2022, 14.10.2022 ja 31.10.2022 kirjadega. Teatavate materjalide kohustuslikku esitamist ei ole kohus nõudnud. Seega ei olnud vaja ka menetlust teatavas ulatuses kinniseks kuulutada. Kaebaja 15.11.2022 taotlus jääb rahuldamata ning kohus kajastab seda lühidalt ka käesoleva lahendi resolutsioonis.
28.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustajad ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.