Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 05.12.2023, Tartu 3-22-435 Xi kaebus Tartu Vangla 06.01.2022. a käskkirja nr 63/11 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas ja 16.02.2022. a vaideotsuse nr 1-11/43-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 14.12.2022. a otsus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tartu Vangla apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 14.12.2022. a otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kuulutada menetlus kaebaja terviseandmeid puudutavas osas (tl 23-27p ja 36-37) kinniseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 04.01.2024 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla määras 06.01.2022. a käskkirjaga nr 6-3/11 teiste kinnipeetavate seas Xi tööle vangla majandustööle abitöölise ametikohale osalise koormusega ajavahemikus 10.01.31.12.2022. Käskkirja kohaselt enne majandustööle määramist tuvastas arst, et kinnipeetava tervislik seisund võimaldab osaleda osakoormusega kergel majandustööl.
2.Tartu Vangla jättis 16.02.2022. a vaideotsusega nr 1-11/43-2 rahuldamata Xi vaide vangla 06.01.2022. a käskkirja peale. Vangla märkis, et X on 16.03.2020 meditsiiniosakonna kande alusel tunnistatud töövõimeliseks ning tööhõives osalemiseks välistavad asjaolud puuduvad.
3.X esitas 16.02.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Tartu Vangla 06.01.2022. a käskkiri nr 6-3/11 osaliselt ja 16.02.2022. a vaideotsus nr 1-11/43-2. Kaebaja
väitel on arsti kooskõlastus kohustuslik eeltingimus enne isiku tööle määramist. Kaebaja töövõimet hindas arst 16.03.2020. Vaidlustatud käskkiri anti välja ligikaudu 1 aasta ja 10 kuud pärast kooskõlastuse andmist. Kaebaja terviseseisundis on toimunud muutused.
4.Tartu Vangla palus 09.05.2022. a vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja väitel ei määratle ükski õigusakt, kuidas ja millal kinnipeetava töövõime kindlaks tehakse. Oluline on, et seda on tehtud enne tööle määramist. Asjaolu, et isik on vahepealsel perioodil käinud arsti juures ja saanud lühiajalisi tööst vabastusi, ei tähenda, et isiku töövõime oleks langenud või ta on muutunud täielikult töövõimetuks. Kaebaja on pideva arstliku järelevalve all ja tema tervisekaardist ei nähtu haiguslikke seisundeid või muutusi, mis ei võimaldaks kaebajat tööle määrata.
5.Tartu Halduskohus rahuldas 14.12.2022. a otsusega kaebuse ning tühistas Tartu Vangla 06.01.2022. a käskkirja nr 6-3/11 kaebajat puudutavas osas ja 16.02.2022. a vaideotsuse nr 1-11/43-2 ning jättis menetluskulud välja mõistmata. Otsuse põhjendused: 1) Kui vastustaja algatas haldusmenetluse kaebaja tööle määramiseks, tuli selle menetluse raames küsida arsti arvamust kaebaja töövõime kohta. Vaidlustatud käskkirja andmise menetluses vastustaja seda ei teinud. Kohtuasjast ei nähtu, et kaebaja arvukad pöördumised arsti poole oleksid jõudnud vangiregistri vahendusel vastustajani või et vastustaja oleks kaalunud neid vaidlustatud käskkirja andmisel või uuendanud haldusmenetluse kaebaja töövõime täiendavaks hindamiseks. 2) Kaebaja terviseandmetest (tl 23-27) nähtuvalt võib tema tervislik seisund ja töövõime olla pärast 16.03.2020 ja enne vaidlustatud käskkirja andmist muutunud. Pärast vaidlustatud käskkirja andmist pöördus kaebaja 04.04.2022 arsti poole kaebusega valule vasakul alaseljas ning 07.05.2022 tegi valveõde kaebajale kaelavalu tõttu valuvaigistava süsti (tl 36-37). 3) Käskkirjas märgitu ei ole kooskõlas arsti hinnanguga. Lisaks andis vastustaja vaideotsuses hinnangu, et kaebaja tervislik seisund ei ole oluliselt muutunud. Pädevus hinnata kinnipeetava töövõimet on arstil. Arsti arvamuse puudumine võis mõjutada asja otsustamist, kuna kaebaja tervislik seisund võib olla pärast 16.03.2020 muutunud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.Tartu Vangla esitas 13.01.2023 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 14.12.2022. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebaja kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Vangla arsti poolt kindlaks tehtud asjaolu, et kinnipeetav on oma tervisest tulenevalt võimeline osalema tööhõives, ei ole asjaolu, mille ülevaatamine saaks või peaks toimuma üksnes vahetult enne tööle määramise käskkirja andmist. Kuivõrd kinnipeetava tervis on pideva arstliku järelevalve all ja kinnipeetava tervises toimuvad muutused, mis vähendavad tema võimet tööd teha, kajastatakse operatiivselt vangiregistris, ei ole vajalik, et enne tööle määramise käskkirja andmist hinnataks kinnipeetava töövõimelisust formaalselt uuesti. 2) Vangiregistrisse kantakse andmed kinnipeetava töövõimelisuse ja temale antud töövabastuste kohta. Tegemist on üksnes arsti tehtud otsuse/antud tõendi andmete kandmisega vangiregistrisse. Kinnipeetava kaebusi, diagnoositud terviserikkeid ega muud sellist teavet töövõime hindamisega seonduvate otsustuste juurde ei lisata. Kohtuotsuse p-des 11 ja 12 toodud arutluskäik ei ole vaidluse eset silmas pidades asjassepuutuv. 3) Xi tervisekaardist ei nähtu haiguslikke seisundeid või tervise muutusi, mis annaksid aluse järeldada, et teda ei võinud majandusabitööle määrata. 27.12.2022. a arsti vastuvõtu raames andis arst hinnangu Xi töövõimelisusele (lisa 1). Kaebaja puhul ei ole üldist töövõimetust tuvastatud ja piirangud on seatud üksnes raskuste tõstmisele.
7.X vastust vangla apellatsioonkaebusele ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
9.Sisuliselt sama vaidlust samade menetlusosaliste vahel lahendas Riigikohus 03.03.2023. a otsusega haldusasjas nr 3-20-2194, milles tühistas ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused ning saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Analoogne vaidlus oli samade menetlusosaliste vahel ka haldusasjas nr 3-21-572, milles Tartu Ringkonnakohus tühistas 06.04.2023. a otsusega halduskohtu otsuse ja saatis asja halduskohtule uueks lahendamiseks. Ainus erinevus eelnimetatud haldusasjade ja käesoleva haldusasja puhul on selles, millal on antud vaidlustatud tööle määramise käskkiri. Kõikides haldusasjades tugines vangla tööle määramisel arsti poolt 16.03.2020 antud otsustusele. Seega saab Riigikohtu 03.03.2023. a otsusest juhinduda ka käesolevas haldusasjas.
10.Riigikohus sedastas 03.03.2023. a otsuses (põhjenduste p-d 9-14) kokkuvõtlikult järgmist: Vangistusseaduse § 37 lg-st 3, mille kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst, ei tulene, et töövõimelisus tuleb arsti poolt tuvastada vahetult enne kinnipeetava tööle määramist. Määravat tähtsust ei ole sellel, kui pikk ajavahemik jääb arsti hinnangu ja tööle määramise käskkirja vahele. Hinnata tuleb, kas kaebaja väide, et tema tervislik seisund tööle määramise käskkirja andmise ajal ei võimaldanud tal töötada, vastab tõele. Asjaolude väljaselgitamiseks tuleb kinnipeetav enne tööle määramise käskkirja andmist ära kuulata. Ärakuulamise tulemusena võib muuhulgas selguda, et arst peab kinnipeetava töövõimelisust uuesti hindama. See, et kinnipeetavate tervis on pideva arstliku järelevalve all ja kinnipeetava tervises toimuvad muutused kajastatakse operatiivselt vangiregistris, ei taga täielikult seda, et vanglal oleks tööle määramise käskkirja andmisel kõik kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemiseks vajalikud asjaolud teada. Kinnipeetava ära kuulamata jätmine ei tähenda, et tema tööle määramise käskkiri tuleb ilmtingimata kehtetuks tunnistada. Ärakuulamisõiguse rikkumise korral tuleb selgitada, kas see võis mõjutada lõpptulemust. Riigikohus andis otsuses (põhjenduste p 15) halduskohtule ka juhise, et asja uuel läbivaatamisel tuleb kindlaks teha, kas tõele vastab kaebaja väide, et tema tervislik seisund tööle määramise käskkirja andmise ajal ei võimaldanud tal töötada. Sealjuures on tagantjärgi võimalik kaebaja töövõimelisust käskkirja andmise hetkel kindlaks teha muu hulgas tema tervisekaardi andmete alusel, kasutades terviseandmete hindamisel arsti abi ja võttes arvesse ka muid olulisi asjaolusid.
11.Ringkonnakohus asub analoogselt haldusasjaga nr 3-21-572 ka käesolevas haldusasjas seisukohale, et Riigikohtu seisukohti arvestades ei ole ringkonnakohtul käesolevas haldusasjas muud võimalust, kui tühistada halduskohtu otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks, arvestades Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-20-2194 esitatud seisukohti ja juhiseid. Ka käesolevas haldusasjas halduskohtu poolt esitatud põhjendused on vastuolus Riigikohtu eelviidatud seisukohtadega. Eeltoodust tingituna tuleb halduskohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 200 p 2 alusel. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks apellatsiooniastme kohtuna ise Riigikohtu juhiseid arvestades asja sisuliselt lahendada. Selliselt toimides lahendaks ringkonnakohus asja sisuliselt esimese kohtuinstantsina, mille tulemusena põhiseaduse §-s 149 sätestatud kolmeastmeline kohtusüsteem ei toimiks ning menetlusosalistele jääks vähem võimalusi kohtuotsuse edasikaebamiseks. Nimelt on HKMS § 180 lg 1 järgi menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras halduskohtu otsust vaidlustada ka põhjusel, et halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid.
12.Eeltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 14.12.2022. a otsuse ja saadab asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
13.Kuna ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks tagasi halduskohtule, siis ei otsusta ringkonnakohus menetluskulude jaotuse üle (HKMS § 109 lg 4). Samal põhjusel ei võta ringkonnakohus seisukohta apellatsioonkaebusele lisatud kaebaja tervisekaardi väljavõtte osas, vaid selle asja materjalide juurde võtmise üle saab otsustada halduskohus asja uuel läbivaatamisel.
14.HKMS § 77 lg 1 kohaselt halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. TsMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Vastustaja esitas halduskohtule 09.05.2022. a vastuse ja 12.05.2022. a seisukoha lisadena väljavõtted kaebaja tervisekaartidest (tl 23-27p ja 36-37). Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja eraelu kaitseks vajalik kuulutada menetlus kinniseks tema terviseandmete osas ning huvi asja avaliku arutelu vastu puudub. Eelnevat arvestades kuulutab ringkonnakohus menetluse HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kinniseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.