Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ekaterina Kouru Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X (sündinud xx xx xxxx).
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 22.11.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Võtta asja menetluse juurde varasemas haldusasjas nr 3-23-2467 esitatud tõendid.
3.Anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.01.2024 (k.a).
4.Tõlkida määrus Xle gruusia keelde. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult Xle tutvustada ja selgitada, et määruse tõlge gruusia keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.
5.Avaldatavas kohtumääruses asendada puudutatud isiku ees-ja perekonnanimi tähemärkidega.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) 20.11.2023 otsusega nr 12311020065-1 lõpetati X (edaspidi ka isik) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 23 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 2 alusel isiku rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumise tõttu, ehk isik muutus taotlejast illegaaliks.
2.Seoses rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse lõppemisega, pidas PPA 20.11.2023 kell 15:00 isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 19 lg 1, § 23 lg 1 p 1 ja p 3 alusel 48 h kinni. Isikul puudub välismaalaste seaduses sätestatud alus Eesti Vabariigis viibimiseks ning PPA peab isiku arvele võtma ning koostama talle sundtäidetava lahkumisettekirjutuse koos Schengeni sissesõidukeeluga ehk isikuga on vaja läbi viia illegaalimenetlus.
3.Isik X, kes on sündinud xx xx xxxx, oli PPA poolt kinni peetud 02.11.2023 kell 14:41 Tallinnas, Pärnu mnt 139 asuvas politseimajas VRKS § 361 lg 2 p 3, 4 alusel 48-tunniks ja toimetatud kinnipidamiskeskusesse, kuna isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Isikul ei olnud PPAle esitada oma rahvust tõendavat passi. Isikul oli olemas Gruusia juhiluba nr xxxxxxxx, kehtivusajaga 07.05.2022 kuni 07.05.2037.
4.X on sündinud xx xx xxxx, Gruusias, isik tuvastati tema Gruusia juhiloa alusel. Ta omab Gruusia kodakondust, isikul kodakondsust tõendavad dokumendid puuduvad (Eestis bussijaamas kaotas ta enda sõnul passi ära). 02.11.2023 kell 14:41 esitas isik suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Vesteldes Xga, ütles isik alguses, et tuli Gruusiast Lätti kaks kuud tagasi ja sõitis Flixbussiga 01.11.2023 Eestisse. Eestis bussijaamas kaotas ta enda sõnul ära oma passi. Samuti kaotas ära rahakoti. Hiljem ütleb isik, et saabus Gruusiast Lätti 7 kuud tagasi. Ta elas Lätis isa juures. Pärast seda, kui politseiametnik on tema asjade hulgast leidnud bussipileti suunal Tallinna-Rakvere, kuupäevast 31.10.2023, ütleb isik, et tuli Eestisse hoopis 31.10.2023.
5.X soovis Eestis varjupaika. Isik peeti kuni 48 tunniks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel kinni ning alustati menetlustoimingutega.
6.Tallinna Halduskohus andis haldusasjas kinnipidamiskeskusesse kuni 04.12.2023.
3-23-2467
loa
isiku
paigutamiseks
7.PPA esitas 20.11.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lg 1 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esineb VSS 15 lg 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 23 lg 1 p 1 ja p 3 asjaolud. Ühtlasi taotles PPA võtta asja menetluse juurde varasemas haldusasjas nr 3-23-2467 esitatud tõendid.
8.Kohtuistung toimus Tallinnas 22.11.2023.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kõigepealt lahendab kohus PPA taotluse võtta asja menetluse juurde varasemas haldusasjas nr 3-23-2467 esitatud tõendid. HKMS § 62 lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Lisaks sätestab HKMS § 61 lg 4, et varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega. Haldusasjas nr 3-23-2467 andis kohus loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamisseks seoses isiku poolt rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise ja selle menetlemisega. Kuna käesolev taotlus on PPA poolt esitatud, sest lõppenud on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on käesoleva taotluse menetlus lahutamatult seotud haldusasjaga nr. 3-23-2467. Haldusasjas nr. 3-23-2467 leidsid tõendamist mitmed käesoleva taotluse lahendamisel olulised asjaolud, mistõttu võtab kohus haldusasjas nr 3-23-2467 esitatud tõendid käesoleva haldusasja juurde ning tugineb taotluse menetlemisel muu hulgas nii juurde võetud tõenditele kui ka haldusasja nr. 3-23-2467 kohtumääruses tuvastatud asjaoludele.
10.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
11.VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. X osas andis Tallinna Halduskohus 03.11.2023 loa haldusasjas nr. 3-23-2467 X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks seoses X rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ja menetlusega seonduvate asjaolude väljaselgitamisega. X võttis tagasi taotluse rahvusvahelise kaitse kohaldamiseks, mistõttu VRKS § 23 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus lõpeb ja isik tuleks kinnipidamiskeskusest vabastada. X on aga välismaalane ja tal puudub vastavalt välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 sätestatule seaduslik alus Eestis viibimiseks.
12.VSS § 23 lg 1 alusel võib Politsei- ja Piirivalveamet taotleda halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht;2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. VSS § 15 lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lõikes 1 sätestatud alusel. Kõik VSS § 23 lg 1 toodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. Halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lõikes 1 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11). VSS § 23 lg 1 p 1 ja p 3 kohaselt võib välismaalase paigutada kinnipidamiskeskusesse kui esineb välismaalase põgenemise oht ja välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. PPA on selgitanud puudutatud isiku võimalikku põgenemisohtu tuginedes VSS 68 p 8. VSS 68 p 6 sätestab, et välismaalase põgenemise oht esineb muu hulgas, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Riigikohtu halduskolleegiumi 31.05.2017 määruses asjas nr 3-3-1-93-16 (p 13) väljendatud seisukohast tulenevalt peab PPA ja kohus välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama. Haldusasjas nr. 3-23-2467 leidis tõendamist, et isik saabus Riiga 12.01.2023 lennukiga, lahkus lennukiga Riiast 26.01.2023 ning saabus uuesti Riiga 27.04.2023. Isik on Läti ametivõimude andmetel Gruusia kodanik. Tal on pass nr xxxxxxx kehtivusega 14.06.2022 kuni 14.06. 2032. Läti elamisluba talle väljastatud ei ole. Rahvusvahelise kaitse taotlust ta Lätis esitanud ei ole. Isik pöördus 02.11.2023 Tallinnas Pärnu mnt 139 asuvasse politseimajja, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Samas saabus isik Eestisse enda väitel kaks päeva varem ehk 31.10.2023. Kohus nõustub PPAga, et isiku puhul esineb põgenemise oht. X oli teadlik sellest, et ta on viibinud Lätis ebaseaduslikult, ta ei lahkunud koduriiki ja ei püüdnud oma Lätis viibimist ka seadustada. Samuti ei taotlenud ta esimeses turvalises riigis rahvusvahelist kaitset,
vaid elas selle asemel Lätis ebaseaduslikult pikka aega ja seejärel pöördus Eestisse, kus veetis ka aega vähemalt 2 päeva, enne kui pöördus PPA poole rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks. Isik on esitanud ka segaseid ja vasturääkivaid ütlusi muu hulgas seoses Eestisse saabumise, passi ja rahakoti kaotamise ning Rakveres käiguga enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist, mis ei tekita isiku suhtes usaldust. Isikul ei ole Eestis võimalikku elukohta ega lähedasi. Eestiga ei seo teda miski. Kuna isik on Schengeni alas järjepidevalt ebaseaduslikult viibinud vähemalt alates käesoleva aasta aprillist, on oht, et vabaduses viibides võib ta asuda PPA eest kõrvale hoidma ja jätkata ebaseaduslikku viibimist Euroopa Liidu territooriumil. Lisaks eelnevale tuleb välja tuua, et isiku väljasaatmine VSS § 18 lg 1 toodud tähtaja jooksul ei ole võimalik, sest isikul puudub reisidokument. PPA-l puudub võimalus väljasaatmise lõpule viimiseks 48 tunni jooksul. Kuna esineb põgenemisoht, on põhjendatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni kaheks kuuks.
13.Kohtuistungil puudutatud isik avaldas soovi võimalikult kiiresti kodumaale naasta. PPA esindaja väitis, et ehk õnnestub juba kohtuistungi toimumise päeval minna saatkonda ehk kinnipidamine kujuneb eelduslikult lühemaks kui kaks kuud. Samas ei ole PPA esindaja väitel kinnipidamisele alternatiivi, sest isiku suhtes esineb põgenemisoht ja tal ei ole kehtivat reisidokumenti, mida PPA saaks hoiule võtta. Isikut ei saa suunata varjupaigataotlejate keskusesse, kuna isik varjupaika ei taotle. Kinnipidamiskeskusest vabanemisel puuduksid isikul sotsiaalsed garantiid.
14.VSS § 10 lg 2 näeb ette ka leebemad järelevalvemeetmed kui puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine. X ei ole oma varasema käitumisega tekitanud usaldust sellisel määral, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks põhjendatud. Järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel ning kuna PPA taotluses kirjeldatud asjaolud kinnitavad põgenemise ohtu, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Kohus pole kohtuasja materjalide alusel veendunud, et muud järelevalvemeetmed täidaksid puudutatud isiku puhul praegu kinnipidamisega samaväärset eesmärki. Puudutatud isik on viibinud Schengeni alal pidevalt vähemalt käesoleva aasta 27. aprillist alates. Kuigi isikul puudub kehtiv reisidokument puudub Schengeni alal riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole keeruline. Isikul puuduvad Eestis elukoht ja lähedased.
15.Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on isikul võimalus igapäevaselt ringi liikuda, viibida värskes õhus ja kasutada sportimisvahendeid. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud toit ja vajadusel pidev arstiabi.
16.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus PPA taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.01.2024 (k.a.).
17.PPAl tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3).
18.Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPAle (HKMS § 265 lg 3). Xle tuleb toimetada kätte määruse tõlge gruusia keeles.
19.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.