Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad EgeLii Luik ja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Menetlusosalised
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.01.2024.
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD, TAOTLUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.15.11.2023 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. PPA põhjendab oma taotlust alljärgnevaga:
PPA selgitab, et PPA 15.11.2023 otsusega nr 12311060086-1lõpetati isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus. Isikule tutvustati otsust allkirja vastu ja isikule anti araabiakeelne tõlge. Avalduse tagasivõtmisega ja otsuse teatavaks tegemisega lõppes rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus ning isiku saatus muutus Eestis seadusliku aluseta viibivaks välismaalaseks. Seoses rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse lõppemisega, pidas PPA 15.11.2023 kell 12:15 isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 23 lg 1, § 19 lg 1, § 23 lg 1 p 1 alusel 48 h kinni. Isikul puudub välismaalasteseaduses sätestatud alus Eesti Vabariigis viibimiseks. PPA on koostanud isikule 13.09.2023 sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052271999. Taotluse esitamise hetkeks on ettekirjutus täitmata ja kuulub sundtäitmisele. 03.11.2023 esitas isik suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse, mis võeti vastu 06.11.2023. Isik peeti 06.11.2023 kell 13:00 kinni. Isik paigutati kinnipidamiskeskusesse haldusasjas nr 3-23-2498 kuni 07.01.2024.
1.2.Isiku Eestis viibimise asjaolud on järgmised. Isik saabus Eestisse 13.09.2023 kell 02:45 Tallinna lennujaama saabunud Ateena-Tallinna lennuga nr A-3770. Tallinna lennujaama piiripunkti piirivalvurid teostasid teenistusülesandeid ning profileerimise käigus kontrolliti kahte isikut. Üks isikutest esitas Rumeenia Vabariigi passi nr XXXXXX, mis oli väljastatud Y (sündinud XX XX XXXX) nimele. Ametnikel tekkis kahtlus dokumendi ehtsuses, mistõttu toimetati isik täiendavasse kontrolli. Isiku asjade läbivaatamise käigus leiti ka Rumeenia Vabariigi isikutunnistus nr XXXXXX, mis oli väljastatud Y (sündinud XX XX XXXX), mis oli samuti võltsimistunnustega. Isik peeti 13.09.2023 kell 03:10 VSS § 15 lg 1 alusel 48-tunniks. Dokumendi uurimise aktidega nr 183/2023 ja 184/2023 osutusid dokumendid täielikuks võltsinguks. Seejärel viidi isikuga läbi vestlus ning isik esitas end kui Süüria Araabia Vabariigi kodanik X, kes on sündinud XX XX XXXX Süürias. Küsitluse käigus selgitas isik, et saabus Schengeni viisaruumi ilma seadusliku aluseta täpselt tuvastamata ajal (arvatavasti üks kuu tagasi) laevaga Türgist Kreekasse ning teda smuugeldas Xnimeline isik. Kreekas viibides varjas isik ennast ametivõimude eest kohalikus hotellis, kus ootas talle lennupiletite, võltsitud Rumeenia passi ja isikutunnistuse toomist. Võltsitud dokumente oli isikul vaja teiste Schengeni liikmesriikide kaudu Saksamaale jõudmiseks, kuna tema õiged isikut tõendavad dokumendid põlesid ära 2013. aastal Süürias tema kodu rünnaku käigus. Eesti Vabariigist pidi isik edasi suunduma Saksamaale, kus elavad tema sugulased ja teised süürlased.
1.3.Isik tuleb PPA hinnangul kinni pidada, kuna esineb välismaalase põgenemise oht (VSS § 23 lg 1 p 1) ja isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalik dokument ja ning selle hankimisega läheb aega (VSS § 23 lg 1 p 3). VSS § 23 lg 1 p 1 ja 3 alustel isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik VSS § 18 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata. Isiku suhtes esineb ka VSS § 23 lg 1 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus, sest isiku väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki on tarvis saada isiku reisidokument, mida käesoleval hetkel isikul ei ole. PPA ja isik on dokumendi saamise kiirendamiseks pöördunud korduvalt Süüria saatkonna poole.
1.4.PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 68 p 2 ja p 6 kohane põgenemisoht, kuna isik esitas võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse saamiseks (p 2) ja isik on varasemalt PPA-le teada andnud ja PPA järeldab ka isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub aga isikul selleks ajend, mida on oma käitumisega tõendanud (ebaseaduslik piiriületus, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine väljasaatmise vältimiseks). Kinnipidamiskeskuses on isikuga korduvalt vesteldud, kuid isik avaldab korduvalt soovi Saksamaale minna. Isik ei mõista, et tal pole õigust viibida Schengeni alal ega edasi reisida Saksamaale. Isik saabus Schengeni viisaruumi (Keekasse) ebaseaduslikult ja ilma seadusliku aluseta vahendajate abiga. Isiku eesmärk oli jõuda Saksamaale. Kreekas olla varjas end isik ametivõimude eest. Seal viibides hankis isik endale võltsituid Rumeenia passi ja isikutunnistuse. Isik kasutas teadlikult võltsitud dokumente eesmärgiga läbida Schengeni liikmesriikide piirivalvekontrolle ja luua petlikku ettekujutust sellest, et tal on õigus viibida Schengeni viisaruumis (Rumeenia kodanikel on õigus viibida Schengeni viisaruumis viisavabalt 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul). Lisaks isiku nähtub ütlustest, et tema eesmärk on jõuda Saksamaale. Küsitluse raames selgus, et isikul ei ole perekondlikke, majanduslikke ja sotsiaalseid sidemeid Eesti Vabariigis. Isikul on Saksamaal väidetavalt vend ja õde, kuid tegemist ei ole lähisugulastega perekonnariive hindamise vaates. Isiku pereliikmed (abikaasa ja lapsed) asuvad Türgis. Isik on olnud alates 2015. aastast Türgis ning on seal pagulase staatuses. Kuigi isik on avaldanud soovi Süüriasse naasmiseks, ei välista see asjaolu, et vabaduses viibides oleks isik lahkumiskohustuse täitmiseks kätte saadav. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga vabastamise järgselt jätkata teekonda Saksamaale. PPA on seisukohal, et selline isiku käitumine ja tema hoiakud viitavad selgelt sellele, et ta ei austa Schengeni liikmesriikides, sh Eestis, kehtivat õiguskorda.
1.5.Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et X suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid. Põgenemisoht on prognoosotsus ning ohu realiseerimiseks ei pea see olema realiseerinud. Lähtuvalt isiku varasemast käitumisest on PPA-l alust arvata, et vabaduses viibides isik ei asuks PPA-ga koostööle ega oleks kättesaadav enda lahkumiskohustuse täitmiseks. Isik võib hakata end varjama oma plaani lõpule viimiseks ja lahkuda Saksamaale. Kuigi isik on avaldanud vabatahtlikult soovi Süüriasse tagasipöördumiseks, ei ole PPA hinnangul tegemist õiguskuuleka ega varasema käitumise tõttu usaldusväärse isikuga, mistõttu puudub isiku suhtes usaldus leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks. PPA hinnangul eluliselt usutav, et isik eelistab liikuda riiki, kus tal on ees tuttavaid ja perekonnaliikmeid, mitte jääda Eestisse, kus tal puudub kogukond ja mille riigikeelt ta ei oska. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Isikut ei saa suunata elama majutuskeskusesse, kuna see on ettenähtud vaid rahvusvahelise kaitse taotlejate majutamiseks. Eestis puudub isikul elukoht ning enda majutamiseks kuni väljasaatmiseni
puudub isikul piisavalt raha. Samuti ei ole isikul ühtegi reisidokumendi, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. PPA hinnangul ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud.
1.6.PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vabaaja veetmise võimalused, perearsti ning psühholoogi abi ja võimalus viibida värske õhu käes.
2.Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde ja selgitas, et isik aitab hetkel oma dokumenteerimise menetlusele ise kaasa. Samas hindas PPA isiku kaasaaitamiskohustuse täitmise muutuvaks, sest varasemalt esitas isik KPK hinnangul ainult väljasaatmise vältimiseks rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA selgitas, et arvestades head koostööd Süüria saatkonnaga ja isiku väljasaatmist ilmselt saatemeeskonnata, võib kogu protsess aega võtta kuni kaks kuud, kuid selle eelduseks on dokumenteerimise edukas lõpetamine.
3.Kohtuistungil X taotlusele vastu ei vaielnud ja väljendas soovi võimalikult kiiresti Süüriasse tagasi saada, et ta saaks minna oma lapseootel naise juurde. Perekond vajavat tema abi. Isik kinnitas, et tema sugulased saavad tema reisidokumentide väljaandmist hõlbustavad ja kiirendavad kinnitused Süüria saatkonda edastada. KPK üldiste tingimuste kohta tal märkusi ei olnud, kuid ta märkis, et ta üldine meeleolu on väga rõhutud seoses teadmisega, et pere ja naine vajavad tema abi.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on VSS § 15 lg 2 ja VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. PPA tuvastas 13.09.2023, et puudutatud isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks ning 13.09.2023 tehti puudutatud isikule sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052271999. Ettekirjutus on kehtiv ja seega puudub X seaduslik alus riigis viibimiseks, mistõttu on puudutatud isik väljasaadetav. VSS § 15 lg 1 kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lõikes 1 sätestatud alusel. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 23 lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga
välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. VSS § 23 lg 11 kohaselt halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
6.Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb välismaalase põgenemise oht. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Sama paragrahvi p 2 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. Isikut on kinni peetud kohtu loal kahes haldusasjas. Tallinna Halduskohus andis 14.09.2023 määrusega PPA-le loa isiku kinnipidamiseks haldusasjas nr 3-23-2014 (kuni 14.11.2023) ning 07.11.2023 määrusega haldusasjas nr 3-23-2498 (kuni 07.01.2023). Kohtud on nimetatud asjades tuvastanud, lähtudes puudutatud isiku taustast ja tema varasemast käitumisest, et isiku kinnipidamist põhjendab tema põgenemise oht. PPA on taotluses seostanud põgenemisohu isikuga seotud konkreetsete asjaoludega, tuginedes VSS § 68 p-dele 2 ja 6 ning ka kohtu hinnangul lubavad taotluse põhjendused praegusel juhul jaatada põgenemisohu esinemist vastavalt VSS § 68 p-dele 2 ja 6. Põgenemisohu lõplikuks kindlaks tegemiseks tuleb vaadelda välismaalasega seotud asjaolusid kogumis ning keelatud ei ole arvestada isiku minevikusündmusi ja tema varasemat käitumist (vt ka Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17, 19). Taotluses toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole isiku põgenemisoht väike ning olukorras, kus välismaalane on kinni peetud ebaseadusliku piiri ületamise ja ilma seadusliku aluseta Eesti Vabariigis viibimise tõttu, sealjuures võltsitud dokumentide alusel, tuleb põgenemisohtu jaatada. Käesoleval juhul on puudutatud isik haldusasjades nr 3-23-2014 ja 3-23-2498 avaldanud, et soovib jõuda Saksamaale. Kohtule nähtuvalt on isik olnud valmis sinna jõudmiseks kasutama ebaseaduslikke viise. Isik saabus Eesti Vabariiki tahtlikult ebaseaduslikult eesmärgiga riik transiidina läbida, püüdes end ametivõimude eest varjata, olles end varjanud ka Kreekas. Isik on ise nii PPA-le kui ka kohtule kinnitanud, et planeeris oma reisiteekonna ebaseaduslike piiriületustega ning tegi selleks vastavaid ettevalmistusi (võltsitud reisi- ja isikut tõendavad dokumendid). Kohus ei pea usutavaks, et kinnipidamiskeskusesse paigutamata jätmisel on isik ametivõimudele kättesaadav lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks. Tõenäoliselt jätkaks isik oma teekonda soovitud riiki. Kohus võtab põgenemisohu hindamisel arvesse ka asjaolu, et isikul puudub Eestis elukoht ja perekondlikud sidemed, mistõttu puuduks isikul vabaduses viibides ajend enda lahkumiskohustuse täitmise korraldamisele kaasa aitamiseks. Seega leiab kohus, et puudutatud isikuga seotud asjaolud kogumis annavad küllaldase aluse kahtluseks, et esineb põgenemisoht.
7.Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel ning kuna PPA taotluses kirjeldatud asjaolud kinnitavad põgenemise ohtu, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Kohtupraktikas on leitud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peab olema ka tõhus ehk tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2020 määrus nr 3-20-274 p 9). Isikul puudub välisriigi reisidokument ja isikut tõendav dokument, mistõttu ei ole võimalik neid hoiule võtta (VSS § 10 lg 2 p 6). Ka muud VSS § 10 lg-s 2 nimetatud järelevalvemeetmed ei tagaks praegusel juhul menetluse ajaks isiku Eestisse jäämist. Puudutatud isiku senine käitumine, tema ütlused ning varasemalt väljendatud kindel soov jõuda Saksamaale enda sugulaste juurde, ei tekita kohtul veendumust, et puudutatud isik oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise korral edasiste väljasaatmistoimingute tegemiseks kättesaadav ega üritaks enne toimingute tegemist teise riiki edasi liikuda.
8.PPA on esitanud taotluse isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kaheks kuuks. Arvestades, et isik ilmselt ei soovi Schengeni alalt lahkuda ega ka Süüriasse naasta, on tõenäoline, et ilma kinnipidamiskeskusesse paigutamiseta ei ole võimalik isikut tulemuslikult Eestist välja saata.
9.Kohus leiab, et isiku kinnipidamise eeldused on täidetud. Isiku kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohaldada leebemaid, VSS §-s 10 loetletud meetmeid. Isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta, perekonnaliikmeid ning tal puudub raha Eestis toime tulekuks.
10.Eeltoodud põhjustel annab kohus loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.01.2024 (k.a)
11.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga