2-16-17727/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus OÜ XXXX (likvideerimisel) likvideerija esitas 24.11.2016.a kohtule pankrotiavalduse. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: OÜ XXXX (likvideerimisel) on asutatud 24.07.1996 ja registreeritud Äriregistris registreerimisnumbri XXXX all. AS XXXX on ümberkujundatud osaühinguks 03.10.2013 ning püsivat majandustegevust alustas äriühing 1996. aastal. Äriühingu peamisteks tegevusaladeks oli mootorsõidukite hooldus ja remont (EMTAK kood 45201) ja mootorsõidukite osade ja lisavarustuse jaemüük (EMTAK kood 2008). Äriühingu osakapitali suuruseks on 25 564 eurot, mis koosnes osast nimiväärtusega 25 564 eurot. Äriühingu ainuosanikuks on Imre Marmor. OÜ XXXX (likvideerimisel) ainuosaniku otsusega 03.10.2016 võeti vastu otsus osaühingu majandustegevuse lõpetamise kohta ja algatati likvideerimismenetlus. Likvideerijaks nimetati Kaupo Meier ning vastav kanne on tehtud äriühingu registrikaardile 10.10.2016. Pankrotimenetluse käigus esitati võlgniku likvideerija poolt OÜ XXXX auditeerimata raamatupidamisbilanss seisuga 31.detsember 2016 ning Harju Maakohtu registriosakonnast sai ajutine haldur võlgniku 2015 majandusaasta aruande. OÜ XXXX bilansi 31.12 2016 kohaselt omas võlgnik seisuga 31.12.2016 kohustusi kokku summas 321 178 eurot. Suurimaks võlausaldajaks on XXXXOÜ, kellele äriühing võlgneb 238 757 eurot. Ettevõtte töötajatega on kõik töölepingud lõpetatud ning ettevõttel on töötajate ees kohustusi kokku summas ca 16 600 eurot. Kuna bilansis kajastatud kohustused on kõik lühiajalise iseloomuga kohustused, mõjutavad need otseselt võlgniku maksevõimet ja maksevõime näitajaid. Äriregistrist saadud võlgniku 2015 majandusaasta aruande järgi ei vastanud äriühingu omakapital Äriseadustikus sätestatud nõuetele ning lühiajalisi kohustused ületasid käibevara summas 25 5184 eurot. Äriühingu omakapital oli miinus 25 5184 eurot. Maksu- ja Tolliameti info kohaselt on seisuga 29.12.2016 OÜ XXXX (likvideerimisel) maksuvõla suuruseks 15 402,75 eurot, millele lisandub arvestuslik intress summas 1436,74 eurot. Kokku maksuvõlg koos intressiga summas 16 839,49 eurot. Muid teadaolevaid võlakohustusi äriühingul ei ole. Täitemenetluse registris OÜ XXXX kohta andmed puuduvad, äriühing on sissenõudjaks kolmes täitemenetluses. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused seisuga 31.12.2016 summas ca 325 000 eurot. Eeltoodud summale lisanduvad arvestuslikud intressid, viivised jms.

Võlgniku käibevarast enamuse moodustavad varuosade laojääk summas 10 588 eurot ning debitoorsed võlgnevused summas 10520 eurot. Debitoorsete nõuet osas on võlgnik esitanud kolm täitmisavaldust, kuid senini nõudeid rahuldatud ei ole. Varuosade laojäägiks on enamuses vanemate sõidukimudelite Ford varuosad, mille realiseerimine on raskendatud, kuna neil varuosadele puudub nõudlus. OÜ XXXX (likvideerimisel) likvideerija hinnangul müügiks ostetud kaubal puudub väärtus, kuna see on raskesti realiseeritav. OÜ XXXX juhatus liikme ütluste kohaselt on osad varuosad soetatud juba 10 aastat tagasi ning neid ei ole õnnestunud müüa. Reaalseks varaks, mida õnnestuks pankrotimenetluse käigus müüa on varuosade laojääk, kuid selle müügist saadud tulu oleks ilmselt oluliselt väiksem kui bilansist kajastatud. Varuosade jäägi väärtuseks võiks hinnata kuni 5% bilansilisest väärtusest s.o 500 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt on üürileandja palunud üüripinna vabastada (üürivõlgnevus) ning kaupade jäägi hoiustamiseks tuleks leida uus üüripind. Kuna võlgnikul selleks hetkel rahalised vahendid puuduvad, on tõenäoline, et kaupade transpordikulu ja uue üüripinna üürikulu oleks oluliselt suuremad kui kaupade müügist saadud, mistõttu kaupade müügist saadud tulem ei kata neid kulusid. Debitoorsete võlgnevuste laekumise kohta ei oska hinnangut anda, kuna aruande koostamise seisuga puuduvad nõuete alusdokumendid. Debitoorsete võlgnevust laekumise tõenäosus võiks olla ca 10% summast, arvestades asjaoluga, et täitemenetlustes ei ole õnnestunud nõudeid täita. Maanteeameti liiklusregistri andmeil kuulub OÜ-le XXXX (likvideerimisel) sõiduk Peugeot Partner, registreerimisnumber XXXX , esmane registreerimine 2006.a. Sõidukile on seatud Harju Maakohtu kohtumääruse alusel käsutamise keeld. Kinnistusraamatu andmeil võlgnikule kinnistuid ei kuulu. Äriühingu varale kommertspante seatud ei ole. Konservatiivse hinnangu järgi on võlgniku vara eeldatavaks suuruseks ca 2000-3000 eurot. Ajutine haldur on arvamusel, et praegusel ajal OÜ XXXX (likvideerimisel) mingit majanduslikkuega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna äriühingul puuduvad selleks vajalikud käibevahendid. Äriühingu käsutuses olnud teeninduspindade üürilepingud on lõpetatud septembris ja oktoobris 2016 ning peale seda majanduslikku tegevust ei toimu. Äriühingu müügitulu 2015 aastal oli kokku 638761 eurot ning 2015 majandustegevuse tulemuseks on kahjum summas -26 6242 eurot. Võlgniku maksevõime näitajad on mitterahuldavad, võlgnikul puudub likviidne vara, mille arvelt katta lühiajalisi kohustusi, eelkõige kohustusi tarnijate ja töötajate ees. Üldkokkuvõttes võib aktsepteerida võlgniku pankrotiavalduses toodud selgitusi maksejõuetuse tekke põhjuste kohta. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Äriühing muutus maksejõuetuks 2015 majandusaasta lõppedes. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on summas ca 325 000 eurot, millele võivad lisanduda intressid, viivised ja muud võimalikud kohustused ning võlgnikul vara suuruseks on ca 2000-3000 eurot, on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, maksejõuetuse tekke põhjuseks on käibekapitali puudujääk seega muu asjaolu Pankrotiseaduse

tähenduses. Ajutise halduri menetluse käigus saadud informatsiooni põhjal on vähetõenäoline, et haldur suudaks pankrotivara moodustada nii palju, et võlausaldajate nõuded suudetakse rahuldada. Ajutise halduri hinnangul on võimalik pankrot välja kuulutada, kuid hiljem võib selguda, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotimenetlus võib raugeda PankrS § 158 alusel. Seega asub haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ XXXX (likvideerimisel) pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalev Mägi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlgasid vähemalt 325 000 eurot. Võlgniku vara suuruseks on umbes 20003000 eurot. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõtmise või tagasinõudmise nõudeid. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Ajutine pankrotihaldur palub kinnitada ajutise halduri tasuks 1170 eurot, millele lisandub käibemaks ja tehtud kulutused summas 64 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise halduri tasuks 1170 eurot + käibemaks ja kinnitada kuludeks 64 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik