X kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 15.12.2021 käskkirjale nr 3-1/21-107
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Eero Tonka Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, esindaja MK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11.11.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.11.2022 otsus haldusasja nr 3-22-100 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.12.2023. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) vabastas 15.12.2021 käskkirjaga nr 3-1/21-107 X teenistusest koondamise tõttu 31.12.2021. Alates 01.01.2022 jõustuva struktuurimuudatuse tõttu kaotatakse teenistuskohtade koosseisust sideosakonna juristi ametikoht. Puudub ametikoht, mida avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 7 alusel pakkuda.
2.X esitas 13.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse teenistusest vabastamise õigusvastasuse tuvastamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks. Vastustajale oli sideosakonnas ühe juristi ametikoha kaotamine juba pool aastat ette nähtav ning kaebaja koondamise asemel saanuks kaotada vahepeal täitmata sideosakonna juristi ametikoha. Vastustaja on jätnud teostamata sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnike võrdluse. Vastustaja on jätnud enne kaebaja koondamist talle pakkumata sarnaste teenistusülesannetega ametikoha.
3.TTJA palus jätta kaebus rahuldamata, leides, et koondamismenetlus viidi läbi õiguspäraselt.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 11.11.2022 otsusega kaebuse osaliselt, tunnistades TTJA 15.12.2021 käskkirja nr 3-1/21-107 õigusvastaseks ning mõistis TTJA-lt kaebaja kasuks välja tema kolme kuu keskmise palga hüvitise. Puudub vaidlus, et TTJA sideosakonna koosseisus oli kolm täidetud juristi ametikohta, millest üks alates 01.01.2022 kaotati. Seega oli tegemist koondamissituatsiooniga. Teenistusest vabastamise otsustamisel koondamise tõttu tuleb otsustada teenistusse jäämise eelisõiguse küsimus. ATS § 116 lg 2 sätestab, et koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus põhikohaga ametnikul ja põhikohaga ametnikest paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul. Puudub vaidlus selles, et sideosakonna kahele juristi kohale eelistatud isikud ja kaebaja olid põhikohaga ametnikud. Ametiasutusel on kohustus enne teenistuja koondamist võrrelda koondamissituatsioonis olevate teenistujate teenistusalaseid näitajaid ja teostada seejärel kaalutud valik. Alles pärast sellise valiku tegemist saab asutus teavitada teenistujat tema vabastamisest koondamise tõttu. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks enne kaebaja teenistusest vabastamise otsustamist viinud läbi sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnike võrdluse. Vastustaja vastupidine väide on paljasõnaline. Sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnike võrdlust ei nähtu ei kaevatavast käskkirjast, koondamisteatest ega ka kohtumenetluses vastustaja poolt esitatud dokumendist pealkirjaga „Vahetu juhi selgitus ametikohtade võrdluse teostamise kohta“. Viimati nimetatud dokumendist nähtub üksnes vahetu juhi hinnang kaebajale. Vastustaja poolt kohtumenetluses esile toodud mittevaieldav asjaolu, et kaebaja tegeles vahetult teenistusest vabastamisele eelnenud perioodil kiire interneti arendamise riigipoolse toetuse väljamaksete taotluste menetlemise projektiga, viitab pigem sellele, et koondamissituatsioonis olnud teenistujate teenistusalaste näitajate võrdlemine polnud sideosakonna töökorraldusest ja teenistusülesannete jaotusest tulenevalt võimalik (puudub vaidlus, et selle projektiga tegeles kaebaja vastustaja otsesel korraldusel), mistõttu tulnuks sellises olukorras ATS § 116 lg 2 kolmanda lause kohaselt eelistada ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid. Asjas pole tuvastatud, et vastustaja oleks kaebaja teenistusest vabastamise küsimuse otsustamisel nimetatud asjaoludega arvestanud. Ka kohtumenetluse käigus pole vastustaja näidanud ega tõendanud teenistust jätkavate ametnike eeliseid võrreldes kaebajaga ATS § 116 lg 2 kolmanda lause tähenduses.
2(6)
3-22-100 Teenistusse jäämise eelisõiguse küsimuse otsustamisel on tegemist ametnike teenistusest vabastamise õigust omava isiku kaalutusõigusega. Kuivõrd vastustaja pole otsustamisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega, siis on tegemist kaalutlusõiguse väärkohaldamisega. Kaalutlusvea tõttu on kaebaja teenistusest vabastamine materiaalselt õigusvastane ja puudub vajadus hinnata kaebaja ja vastustaja teisi teenistusest vabastamise õiguspärasust käsitlevaid väiteid. Kuna kaebaja on teenistusest vabastatud õigusvastaselt, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kaebuses taotletud ATS § 105 lg-s 1 sätestatud kaebaja kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis. Kaebus tuleb jätta rahuldamata osas, milles kaebaja taotleb kaheteistkümne kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmist. Asjas pole ilmnenud selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid ATS § 105 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitise suuruse muutmist. Kaebaja hinnang, et seaduses sätestatud kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis ei oma vastustaja suhtes piisavat preventiivset mõju hoidumaks tulevikus sarnastest vigadest, pole asjakohane. ATS § 105 lg-s 1 sätestatud hüvitis pole nimelt käsitatav sanktsiooni, vaid kahjuhüvitisena. Hüvitise suurendamine võib olla põhjendatud näiteks juhul, kui õigusvastane teenistusest vabastamine on toonud ametnikule kaasa keskmisest raskemad tagajärjed. Näiteks on 15 000 euro suurune hüvitis mõistetud välja isikule, kes õigusvastase teenistusest vabastamise tõttu kaotas õiguse saada väljateenitud aastate pensioni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 11.11.2022 otsus tühistada osas, mille kohus jättis kaebuse rahuldamata, ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus täies ulatuses. Kui kaebaja taotleb ATS § 105 lg 1 alusel kolme kuu keskmise palga summast suuremat hüvitist, tuleb nõude lahendamisel muu hulgas arvesse võtta ka teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Halduskohus pole seda teinud. Kaebaja koondamine oli välditav. Olukorras, kus sideosakonna juristi kolmest kohast oli täidetud kaks ja vastustajale oli ette nähtav, et üks koht kolmest peatselt kaotatakse, nimetas vastustaja 2021. a suvel ikkagi ametisse ka kolmanda juristi. Halduskohus ei nõudnud kolmanda juristi ametisse nimetamisega seotud dokumente välja. Kaebaja kasvatab kolme alaealist last, ametisse jäetud juristidel ei ole ülalpeetavaid. Vastustaja eksis oluliselt põhiseaduse §-s 27 sätestatud perekonna ning vanemate ja laste kaitse põhimõtete vastu. Vastustajal oli võimalik pakkuda kaebajale enne koondamist teist ametikohta. Selle asemel valetas vastustaja kaebajale, et tal puudub selline ametikoht. Vastustaja on kaebaja suhtes üles näidanud üleolevat ja lugupidamatut suhtumist. Näiteks väitis vastustaja, et kaebajal puudub piisav inglise keele oskus. Samuti on alusetu vastustaja hinnang, et kaebajal puuduvad tööks vajalikud oskused. Enne koondamisteate andmist puudus igasugune mõistlik suhtlus ja konstruktiivne dialoog. Koondamisteade esitati kaebajale vahetult enne jõule ning kaebaja sünnipäeva. Vastustaja väidab vääralt, et kaebaja jäi kompromissläbirääkimistel jäigalt 6 kuu hüvitise nõude juurde. Tegelikult oli kaebaja nõus 5 kuu hüvitisega. Koondamisteate esitamise ja kaebaja teenistusest vabastamise järgselt on vastustaja järjepidevalt üksnes rõhutanud kaebaja alaväärsust ja enda üleolekut. Selline käitumine ja suhtumine on põhjustanud kaebajale enam pingeid, stressi ja läbielamisi, kui see olnuks vastustaja poolt vastustaja viisaka ja lugupidava käitumise korral. ATS § 105 lg-s 1 sätestatud hüvitis hõlmab muu hulgas ka õigusvastase käitumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Lähtuda tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg-st 5. 3(6)
3-22-100 Õige pole halduskohtu seisukoht, et ATS § 105 lg-s 1 sätestatud hüvitis pole käsitatav sanktsiooni, vaid kahjuhüvitisena ning arvestada saab üksnes kaebajale ametist vabastamisega kaasnenud tagajärgi, mitte aga vastustaja käitumist, rikkumise ulatust ja suhtumist kaebajasse ametist vabastamise ajal ja selle järgselt. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-83-15 leidnud, et hüvitisel on nii kahju hüvitamise kui ka enese rehabiliteerimise eesmärk. Määratav hüvitis peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ega tohi riivata mõistliku isiku õiglustunnet. Lisaks tuleb arvestada, et vastustaja on avaliku võimu teostaja, kellelt tuleb eeldada eeskujulikku ja eksimatut käitumist ametnikega suhtlemisel, teenistussuhtes kehtivate reeglite järgimisel ning teenistussuhte õiguspärasel lõpetamisel.
6.TTJA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Põhjendatud pole kaebaja väited, et vastustaja oli tema suhtes lugupidamatu ja üleolev. Vastustaja on olnud vastutulelik. Vahetu juht on kaebaja kohta esitanud üksnes tõendatud väiteid. Hinnang ametnikule, mille kohaselt kuulub ta koondamisele, ei ole üleolev ega ebaviisakas. Sellise hinnangu andmist nõuab ATS. Asjaolu, et vahetu juhi poolt antud hinnangut ei saa käsitada kui isiklikku ebasümpaatiat või negatiivset suhtumist, on muu hulgas leidnud Tallinna Ringkonnakohus 11.07.2019 otsuses nr 3-18-1009. Olukorras, kus kohus tuvastas vastustaja eksimuse üksnes koondamise põhjendamisel, puudub alus kolme kuupalga suuruse hüvitise suurendamiseks. Kaebaja väidab vääralt, et vastustajal oli võimalik talle pakkuda teist ametikohta. Kaebaja teenistusstaaži vältel sai vastustajale selgeks, et kaebaja ei ole niivõrd võimekas juristi ametikohal kui temaga koondamissituatsioonis olnud kaks teist juristi. Seda kinnitab asjaolu, et koondamisele eelnenud kuue kuu jooksul ei täitnud kaebaja juristi ülesandeid. Vastustaja ei valetanud, et vabad ametikohad puuduvad. Seejuures on koondataval omal algatusel võimalik esitada taotlus vabade ametikohtade loetelu esitamiseks. ATS § 90 lg-st 7 ei tulene kohustust pakkuda kaebajale ametikohta, mille kvalifikatsiooninõuded on kõrgemad ja tööülesanded keerukamad, kui kaebaja senine ametikoht. Kaebaja heidab ette, et teda ei edutatud tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juristi ametikohale. Selle ametikoha osas oli välja kuulutatud konkurss. Koondamissituatsioonis olev ametnik ei saa ametiasutusele dikteerida, millises korras viimane täidab konkursi korras täidetava koha. Kaebaja poolt taotletav ligi 20 000 euro suurune hüvitis ei ole õiguslikult põhjendatud. Kolme kuu hüvitis on õiglustundel põhinev. ATS § 105 lg-s 1 sätestatud hüvitis ei ole olemuselt mittevaralise kahju hüvitis, vaid kompensatsioon õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral. Vastustaja ei ole esimene tööandja, kelle suhtes on kaebaja kohtusse pöördunud hüvitise nõudega (vt haldusasjad nr 3-18-862, 3-18-1009). Seega annab kaebaja varasem käitumise aluse arvata, et teenistussuhte lõppemine päädib põhjendamatute laimavate süüdistustega eelneva tööandja vastu. ATS § 105 lg 2 sätestab suurema hüvitise muu hulgas olukorraks, kus õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnik kasvatab alla 7-aastast last. Kaebajal on küll kolm alaealist last, kuid nad on vanemad kui 7-aastased. Kolme lapse kasvatamine ei anna alust ATS § 105 lg-s 1 sätestatud hüvitise suurendamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Kuna vastustaja pole apellatsioonkaebust esitanud, on vaidluse all üksnes küsimus, kas kaebajale oleks tulnud määrata suurem hüvitis kui kolme kuu keskmise palga ulatuses. Ringkonnakohus lähtub seejuures halduskohtu poolt tuvastatud asjaolust, et vastustaja 15.12.2021 käskkiri nr 3-1/21-107 on põhjendamispuuduste tõttu õigusvastane. 4(6)
3-22-100 Ringkonnakohus märgib vaid, et halduskohus on haldusakti õiguspärasust kontrollides tuginenud ATS-i redaktsioonile, mis kaotas kehtivuse 31.03.2013.
8.Vastavalt ATS § 105 lg-le 1 on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Sama lõike teise lause kohaselt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kuigi halduskohus oma seisukohta täpsemalt ei põhjendanud, nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldusega, et asjaolud, mis tingiksid ATS § 105 lg-s 1 sätestatud hüvitise suurendamise, puuduvad. Alljärgnevalt hindab ringkonnakohus kaebaja väiteid, miks oleks hüvitise suurendamine siiski põhjendatud.
9.Asjakohane ei ole kaebaja kaalutlus, et vastustaja on avaliku võimu teostaja, kelle suhtes kehtib hüvitise suuruse kindlaksmääramisel kõrgendatud standard. ATS reguleeribki teenistussuhteid, kus nn tööandjaks on avaliku võimu kandja. Seega on seadusandja ATS § 105 lg-s 1 hüvitise tavapärase suuruse kehtestamisel eeltooduga juba arvestanud. Samuti ei ole põhjust arvata, et seadusjärgse hüvitise väljamõistmisel riivatakse kellegi õiglustunnet.
10.Halduskohus leidis õigesti, et ATS § 105 lg-s 1 nimetatud hüvitis ei ole sanktsioon. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-83-15 ei tulene vastupidist. Riigikohus on rehabiliteerivat eesmärki vaadelnud kõigi nõuete kontekstis, mida saab distsiplinaarkorras õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral kohtule esitada. Riigikohus väljendas lahendis selgelt, et ATS § 105 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitis on käsitatav kahjuhüvitisena (p 13). ATS-i kontekstis saab tegemist olla avaliku võimu poolt tekitatud kahjuga, millele laieneb riigivastutuse seaduse (RVastS) regulatsioon. Õige pole seega kaebaja tuginemine VÕS-i sätetele. Üldjuhul eeldatakse, et ATS § 105 lg 1 lauses 1 sätestatud hüvitisega on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikule tekkinud kahju hüvitatud. Kaebaja ei ole ära näidanud, et tema jaoks oleks seoses õigusvastaselt teenistusest vabastamisega tekkinud kahjulikud tagajärjed, mida tavapäraselt ei kaasne või mida kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis ei kata.
11.Kolme alaealise lapse kasvatamine ei ole hüvitise suurendamise aluseks. ATS § 90 lg 5 järgi on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kui selliseid ametnikke on mitu, siis on eelis ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last. Vaidlust pole selles, et ükski kaebaja lastest polnud koondamise ajal nii noor. Alles eelnimetatud eelisõigustatud isikute puudumise korral tuleb muu hulgas arvestada ka ametniku ülalpeetavate arvuga. Seega ei esinenud kaebaja puhul asjaolusid, mis oleksid andnud talle ilmselge eelise või üldse välistanud koondamise (ATS § 100). Kuigi teenistusest vabastamise haldusakt on põhjendamispuuduste tõttu õigusvastane, ei saa sellest järeldada, et õiguspärane oleks saanud olla üksnes lahendus, mille järgi kaebaja oleks jäetud teenistusse.
12.Õige pole ka kaebaja seisukoht, et koondamine oleks olnud välditav, sest kolmas juristi ametikoht täideti ajal, mil vastustaja teadis struktuurimuudatustest. Õigusvastane pole vastustaja tegevus, mis seisneb vabade ametikohtade täitmises. Vaidlust pole selles, et kolmas jurist nimetati teenistusse ajal, mil struktuurimuudatuste osas polnud siduvat otsustust veel tehtud.
13.Asjaoludest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebajale valetanud vaba ametikoha puudumisekohta. Vastustaja hinnangul olid tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juristi 5(6)
3-22-100 ametikoha kvalifikatsiooninõuded kõrgemad ja tööülesanded keerukamad, kui kaebaja senine ametikoht. Õige pole aga vastustaja viide asjaolule, et ametikoht otsustati täita konkursi teel ning seetõttu ei saanud seda kaebajale pakkuda. Riigikohus avaldas sellise seisukoha 19.12.2011 otsuses nr 3-3-1-50-11, kui kehtis ATS v.r. Kehtiv ATS § 18 lg 5 sätestab seevastu, et konkurssi ei korraldata, kui ametnik viiakse üle teisele ametikohale ATS § 90 lg 7 alusel. Riigikohus on 25.01.2017 otsuses nr 3-3-1-49-16 rõhutanud, et ATS § 90 lg‐st 7 ei tulene ametiasutusele kaalutlusõigust otsustamaks, kas ja millist teist ametikohta ametnikule enne koondamist pakkuda. Säte kohustab ametiasutust hindama, kas isiku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastav ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega vaba ametikoht on olemas (p 16). Vajadusel võib ametikoha pakkumata jätmist põhjendada tagantjärele kohtumenetluses (p 17). Vastustaja on kohtumenetluses esitanud tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juristi ametijuhendi, mille kohaselt peab ametniku inglise keele oskus vastama keeletasemele C1. Kaebaja varasemal ametikohal piisas B1 keeletasemest. Kaebaja ise on CV-s hinnanud oma keeletaseme heaks. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud vastupidiseid andmeid. Määrav ei ole, et juristi ametijuhend on kinnitatud alles 11.02.2022. Inglise keele oskust kõrgtasemel eeldas vastustaja juba 14.12.2021 avaldatud konkursiteates.
14.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on kaebaja suhtes olnud üleolev ja lugupidamatu. Arvestades struktuurimuudatuse toimumise aega, puudub mistahes alus arvata, et kaebaja koondamine enne jõule ning kaebaja sünnipäeva oli kantud soovist tekitada kaebajale täiendavaid läbielamisi. Ka vastustaja hinnangut kaebaja keele- ja tööoskusele ei saa pidada kaebaja alavääristamiseks. Tegemist on kaebaja vahetu juhi analüüsiga, mis on sõnastatud neutraalses vormis. Igasugune negatiivne tagasiside ei ole solvamine.
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.