Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.11.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-100
Haldusasi
Xa kaebus teenistusest vabastamise õigusvastasuse tuvastamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X, vandeadvokaat Eero Tonka Vastustaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, esindaja, esindaja Illimar Pärnamägi
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Tunnistada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 15.12.2021 käskkiri nr 3-1/21107 „X teenistusest vabastamine“ õigusvastaseks ja mõista Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt Xa kasuks välja tema kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis. Kohustada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit hüvitise täpse summa välja arvutamiseks ja Xale väljamaksmiseks 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.12.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
5.2 Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks enne kaebaja teenistusest vabastamise otsustamist viinud läbi sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnike võrdlust. Vastustaja vastupidine väide on paljasõnaline. Sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnike võrdlust ei nähtu ei kaevatavast käskkirjast, ei koondamisteatest ega ka kohtumenetluses vastustaja poolt esitatud dokumendist pealkirjaga „Vahetu juhi selgitus ametikohtade võrdluse teostamise kohta“ (vt vastustaja 04.03.2022 menetlusdokumendi lisa 1). Viimati nimetatud dokumendist nähtub üksnes vahetu juhi hinnang kaebajale. Vastustaja poolt kohtumenetluses esile toodud mittevaieldav asjaolu, et kaebaja tegeles vahetult teenistusest vabastamisele eelnenud perioodil kiire interneti arendamise riigipoolse toetuse väljamaksete taotluste menetlemise projektiga, viitab kohtu hinnangul pigem sellele, et koondamissituatsioonis olnud teenistujate teenistusalaste näitajate võrdlemine polnud sideosakonna töökorraldusest ja teenistusülesannete jaotusest tulenevalt võimalik (puudub vaidlus, et selle projektiga tegeles kaebaja vastustaja otsesel korraldusel), mistõttu tulnuks sellises olukorras ATS § 116 lg 2 kolmanda lause kohaselt eelistada ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid. Asjas pole aga tuvastatud, et vastustaja oleks kaebaja teenistusest vabastamise küsimuse otsustamisel nimetatud asjaoludega arvestanud. Ka kohtumenetluse käigus pole vastustaja näidanud ega tõendanud teenistust jätkavate ametnike eeliseid võrreldes kaebajaga ATS § 116 lg 2 kolmanda lause tähenduses.
5.3 Teenistusse jäämise eelisõiguse küsimuse otsustamisel on tegemist ametnike teenistusest vabastamise õigust omava isiku kaalutusõigusega. Kuivõrd vastustaja pole otsustamisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega, siis on tegemist kaalutlusõiguse väärkohaldamisega. Kaalutlusvea tõttu on kaebaja teenistusest vabastamine materiaalselt õigusvastane ja puudub vajadus hinnata kaebaja ja vastustaja teisi teenistusest vabastamise õiguspärasust käsitlevaid väiteid. 5.4 Kuna kaebaja on teenistusest vabastatud õigusvastaselt, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kaebuses taotletud ATS § 105 lg 1 sätestatud kaebaja kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ATS § 105 lg-s 1 sätestatud kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks ei ole vaja kindlaks teha muid asjaolusid peale teenistussuhte õigusvastase lõpetamise (vt RKHKo 18.10.2016, nr 3-3-1-13-16, p 29). Kaebus tuleb jätta aga rahuldamata osas, milles kaebaja taotleb kaheteistkümne kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmist, mis kaebaja arvutuste järgi on 19 757,52 eurot. Kohus pole tuvastanud selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid ATS § 105 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitise suuruse muutmist. Kaebaja hinnang, et seaduses sätestatud kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitis ei oma vastustaja suhtes piisavat preventiivset mõju hoidumaks tulevikus sarnastest vigadest, pole asjakohane. ATS § 105 lg-s 1 sätestatud hüvitis pole nimelt käsitatav sanktsiooni, vaid kahjuhüvitisena (vt RKHKo 19.04.2016, nr 3-3-1-83-83, p 13). Hüvitise suurendamine võib olla põhjendatud näiteks juhul, kui õigusvastane teenistusest vabastamine on toonud ametnikule kaasa keskmisest raskemad tagajärjed. Näiteks on 15 000 euro suurune hüvitis mõistetud välja isikule, kes õigusvastase teenistusest vabastamise tõttu kohtu hinnangul suure tõenäosusega kaotas õiguse saada väljateenitud aastate pensioni (vt RKHKo 18.10.2016, nr 3-3-1-13-16, p 30-32).
5.5 Väljamaksmisele kuuluv rahasumma tuleb kindlaks teha vastustajal (vt HKMS § 167 lg 1).
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.