Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
16.01.2017, Rakvere
Tsiviilasja number
2-16-18295
Tsiviilasi
OÜ Viru Elektrik avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: OÜ Viru Elektrik, rk 10013920, asukoht Piira, Mõisa 22; juhatuse liige Aleksei Sokolov Ajutine pankrotihaldur: Tiia Kalaus- Tartu Fortuuna 1, 50603, tel 7407 662, 504 6694; [email protected]
esindajad
Rahuldada avaldus. Kuulutada välja võlgniku OÜ Viru Elektrik, rk 10013920 pankrot 16.01.2017 kell 12.00. Pankrotimenetlus on algatatud Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr. 1346/2000 artikkel 3 lõike 1 alusel ning selle suhtes kohaldatakse Eesti Vabariigi seadust. Pankrotihalduriks nimetada Tiia Kalaus- Tartu Fortuuna 1, tel 7407 662, 504 6694; [email protected]. Kinnitada ajutise pankrotihalduri tasu summas 1311.38 eurot, sh maksud ja kulud summas 102.62 eurot. Ajutise halduri tasu mõista välja pankrotivarast ja kanda kontole nr xxxx Nordea Bank. Kulud välja mõista pankrotivarast ja kanda OÜ Civilex kontole nr EE3122002210553877366. Menetluskulu PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes jääb võlgniku kanda.
Pankrotiseaduse § 85 kohaselt kohustada võlgnikku andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige võlgniku vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta. PankrS § 89 kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust PankrS § 85-88, § 20 ja § 35 lõike 1 p 3 sätestatud kohustuste rikkumisega. Käesolevas menetluses on kohustatud isikuks Aleksei Sokolov, keda ülalnimetatud kohustuste tekkimisest teavitada käesoleva määruse saatmisega. Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek ja võlgniku vande andmine 06.02.2017 kell 11.00 Rakveres, Rohuaia 8, saalis nr. 2. Kohustada võlgnikku osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg 1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotimääruse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtumäärus tehakse teatavaks 16.01.2017 kell 12.00.
Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Tartu Maakohtu registriosakonnale. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. PankrS § 32 sätestab, et pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud
Perioodil 15.05.2014 – 19.02.2016 täitsid juhatuse liikme kohustusi E T (i.k. xxxx) ja J T (i.k. xxxx) . Äriühingu osakapitali suuruseks on 26 800 eurot. Võlgniku tegevusaladeks võlgniku andmetel on: elektrikilpide koostamine, elektripaigaldustööd, elektripaigaldiste käidukorraldus ja elektripaigaldiste kontrollmõõtmised. Ettevõte omab ISO17025 sertifikaati elektrimõõtmiste labori teenuste osutamiseks ja 2006.aastal ISO 9001:2000 sertifitseeriti kvaliteedijuhtimissüsteem. Mõlemad sertifikaadid kehtivad käesoleval ajal. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud registrile 2015.aasta eest. Pankrotiavalduse esitamise ajal oli ettevõte tegevuse peatanud, sest puudusid tellimused. Töölepingud töötajatega olid lõpetamata. Ajutise halduri nõusolekul lõpetas võlgnik 11 töötajaga töölepingu 30.12.2016 seisuga. Käesoleval ajal on lõpetamata töölepingud tegevjuhi ja raamatupidajaga, kuivõrd ajutisel halduril oli vajalik saada teavet ja dokumente ettevõtte maksejõuetuse tuvastamiseks. Lähtudes eeltoodust, käesoleval ajal on ettevõtte tegevus lõpetatud. II Andmed võlgniku vara kohta:
Auto.24 lehel on eelnimetatud vara müügihinnad alates 3700 €. Lõplik hind sõltub sõiduki tehnilisest seisukorrast, läbisõidust ja muudest asjaoludest. Maanteeameti sõiduki tasutauuringu andmetel on mõlema sõiduki läbisõit üle 100 000 km, mõlemal on kehtiv tehnoülevaatus kuni aprill 2017.a. Ajutine haldur hindab kahe sõiduki väärtuseks kokku ca 8000 €. Peale eeltoodute on võlgnikul kehtivad liisingulepingud kolmele sõidukile: - sõiduauto xxxx (xxxx); - sõiduauto xxxx (xxxx); - sõiduauto xxxx (xxxx). Kõikide sõidukite omanikuks on Swedbank Liising AS. xxxx on võlgniku kasutuses kapitalirendilepingu alusel ja xxxx kasutusrendilepingu alusel. Liisinguandja kinnitusel on seisuga 26.12.2016 liisingvara jääkväärtused (s.h. debitoorne võlgnevus) järgmised: - xxxx (xxxx), reg. märk xxxx summas 2 832,06 €; - xxxx (xxxx), reg. märk xxxx summas 3 601,22 €; - xxxx (xxxx), reg. märk xxxx summas 24 398,14 €. Kuigi sõidukite omanikuks on liisingettevõte, siis ajutise halduri hinnangul võiks vara müük kasutaja poolt (s.h. pankrotimenetluses) anda tulemuse, mis ületab liisingu nõudeid. Kuna liisingvara ei saa käsitleda võlgniku enda varana, siis hindab ajutine haldur käesoleval ajal võlgnikule kuuluvate sõidukite võimalikuks väärtuseks kuni 8000 €.
tagamine), AS 4GS (valvesüsteemi tagamine); Rakvere Vesi (vee- ja kanalisatsiooni tagamine). Ajutine haldur analüüsinud konto väljavõtet 2016.a. jooksul võib esialgselt väita, et kontol teostatud tehingud vastavad tavapärasele majandustegevusele. Sularaha väljamaksed puuduvad. Konto juurde pangakaarte avatud ei ole. Ülejäänud krediidiasutused ei ole kinnitanud lepinguliste suhete olemasolu võlgnikuga. Kassas rahaliste vahendite jääk puudub. Kassase laekunud vähesed rahalised vahendid on kantud pangakontole. Tegevjuhi kinnitusel ettevõttes sularaha kassat tavapäraselt ei kasutatud 2.2.4 Nõuded kolmandate isikute vastu Võlgniku andmetel oli seisuga 7.12.2016 laekumata arveid summas 7 701 €. Käesolevaks ajaks on debitoorne võlgnevus osaliselt vähenenud, sest osad deebitorid on maksetähtaja saabudes oma kohustuse täitnud. Täpne debitoorse võlgnevuse summa on teadmata, kuid eelduslikult ei oma see koguvara suhtes tähendust. Seega, ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule kuuluva vara prognoositav väärtus kokku võib olla kuni 200 000 €. III Andmed võlgniku kohustuste kohta:
siis 150 000 € on kokkuleppest tulenev võlgnevus ja 12 131,62 € on võlgnevus jooksvate arvete eest.
Lähtudes eeltoodust ja tuginedes PankrS § 31 lg 4 sätestatule, kui pankrotiavalduse esitab võlgnik ise, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. V Vara tagasivõitmise võimalused: Ajutine haldur ei ole käesolevaks ajaks tuvastanud aluseid, mis võimaldaksid esitada hagi vara tagasivõitmiseks. Ajutise halduri hinnangul pole võlgnik selliseid tehinguid enne ajutise halduri nimetamist teostanud. VI Maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused: Ajutise halduri hinnangul saabus võlgniku jaoks maksejõuetus koos tavapärase aktiivse tegevuse lõppemisega, oktoobris-novembris 2016.a. Võlgniku enda esitatud selgituste kohaselt oli ettevõttele kõigi aegade raskeim möödunud, 2016.aasta. Viimase aasta jooksul kaotati seoses naftahindade langusega ja investeeringute vähenemisega kogu tegevusperioodi vältel olnud suurkliendid xxxx, xxxx ja xxxx. Samas mahus tellimusi teiste valdkondade klientide arvelt polnud võimalik Eesti väiksuse tõttu polnud võimalik taastada. Ajutine haldur on teostanud võrdluse 2015. ja 2016.a. majandusnäitajate osas ning tuvastanud, et seisuga 7.12.2016 oli müügitulu vähenemine võrreldes 2015.aastaga üle kahe korra. Võlgnik on küll vähendanud ka tegevuskulusid võrreldes eelneva perioodiga, kuid vaatamata sellele on tekkinud aasta lõpuks kahjum. Kuigi raamatupidamislikult võlgniku maksejõuetus otseselt arvandmetes ei kajastu, siis tegelikult on võlgnikul tekkinud majanduslikult olukord, kus puuduvad rahalised vahendid ja ka likviidsed varad, mille arvelt täita lühiajalisi kohustusi. Võttes aluseks asjas kogutud materjalid, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku makseraskused tekkisid 2016.aastal ning tegevuse lõpetamisel kujunes välja alaline maksejõuetus. VII Juhatuse liikme vastutusest: Analüüsides juhatuse liikme tegevust, siis ajutine haldur on seisukohal, et äriühingu juhtorgani liige ja muu tegevjuhtkond on antud olukorras käitunud vastavalt seaduses sätestatule ning täitnud oma kohustusi juhatuse liikmele omase hoolsusega. Pankrotiavaldus on esitatud kohtule olukorras, kus puudusid perspektiivikad väljavaated olukorra parendamiseks. VIII Kokkuvõte Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Võlgnikul puudub käesoleval ajal reaalset rahavoogu tootev tegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu perspektiiviga. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ja muu likviidne vara, mis kiire realiseerimise korral võimaldaks tasuda lühiajalisi kohustusi. Kogu võlgniku vara koosneb peaasjalikult kinnistust, koos äri- ja toomishoonega, mis on eluliselt vajalik võlgniku majandustegevuse jätkamiseks. Oma peamise vara võõrandamisega oleks võlgnik jäänud ilma tema tegevuseks vajalikust tootmisbaasist ning seetõttu pole see mõeldav lahendusena tegevuse jätkamiseks ning olemasolevate võlgade tasumiseks. Võlgnikul oleks järjepidevuse jätkamiseks vajalik perspektiivsete lepingute (tellimuste) olemasolu, kuid antud hetkel need puuduvad.
Kuna puudub juba mõnda aega perspektiiv uute tellimuste saamiseks, siis ajutise halduri hinnangul pole võimalik ka saneerimine. Viimase teostamiseks oleks vajalik, et võlgnik oleks jätkusuutlik ja pidevalt tegutsev ettevõte. Tegevuse lõpetanud ettevõtet pole võimalik saneerida. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes PankrS § 31 lg 1 teeb ajutine haldur Viru Maakohtule ettepaneku: rahuldada võlgniku pankrotiavaldus ja kuulutada välja OÜ Viru Elektrik pankrot; määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht; avaldada vastav teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded; mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud. Pankroti väljakuulutamisel annab ajutine haldur nõusoleku pankrotihaldurina jätkata. Õiguslik põhjendus
kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.