Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 3. november 2023, Tartu 3-22-1555 X (endise nimega Y) kaebus Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu seoses internetile juurdepääsu piiramisega vanglas ja kaebaja pöördumiste lahendamata jätmisega Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. mai 2023. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla Vastustaja Justiitsministeerium
RESOLUTSIOON
Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. mai 2023. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vanglas kinni peetav isik X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu.
1.1.Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 20. aprilli 2022. a haldusakt nr 6-10/7052-2 ning kohustada Viru Vanglat ja Eesti Vabariiki (Justiitsministeeriumi) tagama kaebajale ligipääs isiklikule ja ettevõtte e-postile, Facebookile ning veebilehtedele e-toimik.ee, politsei.ee, eriik.ee, just.ee, vangla.ee. Kaebuse esitamise seisuga on vaie nimetatud haldusakti peale lahendamata ja Justiitsministeeriumile edastamata. Kaebaja soovib e-posti ja Facebooki kontot kasutada tõhusamaks suhtlemiseks lähedaste, sõprade ja tuttavatega, seoses ettevõttega, uute positiivsete kontaktide loomiseks ning teenuste müügiks. E-toimik.ee lehele ligipääsu vajab kaebaja seoses erinevate kohtumenetlustega toimikutega tutvumiseks ja kohtutega suhtlemiseks. Lisaks soovib kaebaja erinevate võlgnike vastu esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldusi kohtule, mida saab esitada üksnes e-toimik.ee lehelt. Teistele soovitud lehtedele on kaebajal vaja ligipääsu asjaajamiseks seoses era- ja perekonnaeluga, ettevõtlusega ning info
hankimiseks. E-posti teel saab suhelda vanglaametnikega ja teiste ametiasutustega tõhusamalt ning saada kiiremini ja lihtsamalt vastuseid, vähendades paberkandjal esitatud pöördumiste menetlemisega kaasnevat tööressurssi.
1.2.Kaebaja taotleb kaebuses ka Eesti Vabariigilt talle õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitise 50 000 eurot väljamõistmist. Kaebaja toob välja, et ta on esitanud 01. august 2021–13. juuli 2022 vanglale erinevaid pöördumisi haldusmenetluste algatamiseks, kuid tema pöördumisi ei ole lahendatud. Ka Justiitsministeerium ei ole vaatamata kaebaja pöördumistele midagi ette võtnud. Vaatamata haldusasjas nr 3-21-161 tehtud otsusele sunnitakse jätkuvalt vanglas kokkusaamisele tulnud isikuid lahti riietuma. Kaebaja on korduvalt pöördunud Justiitsministeeriumisse seoses tema suhtes vangla poolt kehtestatud täiendavate julgeolekuabinõudega, kuid midagi ei ole ette võetud ja vanglal võimaldati 22 kuu jooksul kaebaja õigusi rikkuda. Kaebaja teeb Justiitsministeeriumile ja vanglale etteheiteid ka seoses tugevdatud järelevalve osakonna kinnipeetavate hõivatuse mittetagamisega. Kuna Viru Vangla ja Justiitsministeerium on kaebajat kohelnud väärikust alandavalt ja ebainimlikult ning tema õigusi ja vabadusi vähemalt viimase kolme aasta jooksul rikkunud, teda väärkohelnud ja purustanud kaebajale olulisi sotsiaalseid sidemeid, siis tuleb eeldada kaebajal mittevaralise kahju tekkimist (vaimsed ja füüsilised kannatused, nördimus, alandatuse tunne, heaolu ja tervise rikkumine jne).
1.3.Kaebaja taotleb kaebuses kohustada Eesti Vabariiki võtma tarvitusele kõik meetmed Viru Vanglas pöördumistele tähtaegselt vastamise/lahendamise tagamiseks. Samuti taotleb kaebaja Eesti Vabariigi kohustamist algatama menetlus ja võtma vastutusele Viru Vangla direktor M. Aas, II üksuse juht T. Salomets ning II üksuse kontaktisik T. Tiivas seoses kaebaja õiguste rikkumiste ja väärkohtlemistega. Kaebaja taotleb asjas vangistusseaduse kohaldamata jätmist ning palub tunnistada selle §-d 1–104 täies ulatuses Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (EIÕK) vastuolus olevaks ning kohustada Eesti Vabariiki välja andma uus põhiseaduse ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse Rec(2006)2 ja ÜRO standarditega kinnipeetavate kohtlemiseks kooskõlas olev vangistusseadus. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlus.
2.Tartu Halduskohus tagastas 30. mai 2023. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis taotluse haldusasjade nr 3-22-1555 ja 3-23-187 liitmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse läbi vaatamata.
2.1.Halduskohus leidis, et mitte ükski õigusnorm ei anna kinnipeetavale õigust nõuda vanglaametnike vastutusele võtmist. Kuna kaebajal puudub vastav subjektiivne õigus, ei ole tal ka õigust selliseid nõudeid halduskohtule esitada. Kaebaja ei saa eraldiseisvas kohtumenetluses nõuda ka kohtu poolt vanglaametnike suhtes mingite muude karistuslike meetmete kohaldamist. Vastav kaebuse nõue kuulub kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
2.2.Kaebajal puudub kaebeõigus ka sellise üldise kohustamisnõude esitamiseks, et vangla või Justiitsministeerium tagaks pöördumiste tähtaegse menetlemise. Erinevate pöördumiste menetlemise kord ja lahendamise tähtajad on sätestatud erinevates õigusaktides ning vanglal on kohustus neid järgida. Kui vangla vastavaid õigusnorme ei järgi, on kaebajal võimalik esitada kindlat vangla haldusakti või toimingut puudutav konkreetne nõue. Kui pöördumisele ei jõuta tähtaegselt vastata, siis ei ole kaebaja õigus enda õiguste kaitsele oluliselt riivatud, sest ta saab konkreetse pöördumisega seonduva vangla tegevuse kohtus vaidlustada.
2.3.Kaebaja nõue kohustada Eesti Vabariiki andma välja uus PS-ga kooskõlas olev vangistusseadus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Seaduste vastuvõtmine on Riigikogu pädevuses ning kohus ei saa teha seadusandlikule võimule ettekirjutisi. Kohus saab üksnes jätta asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigust loova akti kui see on vastuolus PS-ga või Euroopa Liidu õigusega.
2.4.Kaebaja hüvitamisnõude seoses tema erinevate pöördumiste lahendamata ja õiguste kaitse tagamata jätmisega kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Kaebaja väidetavad kahju tekitanud tegevused seonduvad Viru Vangla tegevusega, siis tuleb vastustajaks lugeda Viru Vangla. Viru Vangla teatas kohtule, et kaebaja ei ole esitanud vanglale kaebuse asjaoludega seonduvalt kahju hüvitamise taotlust. Kui lugeda kahjunõue esitatuks Justiitsministeeriumi vastu, siis tuleks selline kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebaja õigusi ei saa kuigi intensiivselt riivata Justiitsministeeriumi tegevus tema pöördumistele vastamisel. Samuti ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda ministeeriumilt vangla üle järelevalve teostamist, mistõttu ei oleks kahjunõue kuigi perspektiivikas.
2.5.Interneti kasutamise laiendamise taotlustega seonduvate tühistamis- ja kohustamisnõuete osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p 21 alusel. Viru Vangla on kaebaja pöördumisele vastanud, et VangS § 311 loetleb kindlad lehed, millele juurdepääs on võimaldatud. Kuna kaebaja nimetatud veebilehed sellest loetelust puuduvad, ei tagata neile ka juurdepääsu. VangS § 311 ütleb selgelt, et kinnipeetavale on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist. Facebooki kontole soovis kaebaja juurdepääsu seoses kirjavahetuse haldamisega – selline tegevus on kinnipeetavale keelatud. Kuivõrd kaebaja
11.aprilli 2022. a taotlus ja vangla 20. aprilli 2022. a vastus taotlusele puudutavad üksnes ligipääsu võimaldamist kaebaja ja tema ettevõtte e-postile ja Facebookile, mitte aga kaebuses nimetatud riigiasutuste veebilehtedele, siis ei ole riigiasutuste veebilehti puudutavas osas läbitud kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. Kõnealuse kohustamisnõude puhul saab lugeda vastustajaks Viru Vangla, mitte Justiitsministeeriumi, kuna interneti kasutamise peab kinnipeetavale tagama vangla.
2.6.Eelneva kohustamisnõudega seoses halduskohus täpsustab, et haldusasja nr 3-23-187 raames saab kaebaja kaitsta oma õigusi osas, mis puudutab soovitud riigiasutuste veebilehtedele ligipääsu. Nimetatud haldusasjas kaebaja taotleb Viru Vangla 10. jaanuari 2023. a vastuse nr 610/514-2 tühistamist, mis seondub kaebaja 6. jaanuari 2023. a taotlusega ligipääsu tagamiseks ettevõtte ja isiklikule e-postile, Facebooki kontole ning veebilehtedele emta.ee, e-riik.ee, just.ee, politsei.ee. Menetlusökonoomiat arvestades ei ole põhjendatud liita käesolevat kaebust kohtuasja nr 3-23-187 juurde, kuna see ei võimaldaks asja kiiremat ja lihtsamat lahendamist.
2.7.Ligipääsupiirang veebilehele Facebook ja e-kirjavahetusele ei kujuta kaebaja õigustele niivõrd intensiivset riivet, et oleks õigustatud kohtumenetluse täiemahuline läbiviimine. Ei saa eeldada, et vangla peab tagama kaebajale ettevõtlusega tegelemiseks sarnased tingimused, nagu need on vabaduses viibijatel. Kaebaja saab enda võimaliku töö ja ettevõtlusega seonduvat korraldada ning peresidemeid säilitada telefoni ja kirja teel ning kokkusaamistega.
2.8.Arusaamatuks jääb nõue jätta VangS §-d 1-104 kohaldamata, kuivõrd kõik nimetatud sätted ei reguleeri kaebuses vaidlustatud vangla tegevust ega saaks asja sisulisel lahendamisel tähtsust omada. Kohus ei näe interneti kasutamist vanglas puudutava VangS sättes vastuolu PSga osas, mis puudutab ligipääsu piirangut e-kirjavahetusele ja Facebooki lehele. Piirang kaebaja soovitud veebilehele Facebook ja e-postile ligipääsule on õigustatud, kuna need võimaldavad elektroonilist suhtlemist ega vasta seega vangla turvanõuetele. EIK praktikast ei saa teha järeldust, et kinnipeetavatel peaks olema piiranguteta juurdepääs mistahes veebilehtedele. Viru Vangla 20. aprilli 2022. a vastuse nr 6-10/7052-2 osalise tühistamise ja kaebaja isiklikule ning ettevõtte e-postile ja Facebooki lehele ligipääsu saamiseks kohustamise nõuete osas tuleb pidada kaebuse rahuldamist pigem ebatõenäoliseks ja kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks, mistõttu tagastab kohus kaebuse nende nõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
3.X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles märgib, et halduskohus tagastas kaebuse ebaõigesti. Kaebaja taotleb halduskohtu määruse tühistamist, teha uus määrus, millega vabastada riigilõivu tasumisest ning saata asi halduskohtule menetlusse võtmiseks ja haldusasjaga nr 3-23-187 liitmiseks. Kohtul on PS §-st 13, 14, 15 ja HKMS § 2 lg-st 1 tulenev kohustus tagada kaebaja õiguste ja vabaduste kaitse ja vajadusel luua selleks asjakohased
menetlused. Kaebaja õigus nõuda ametnike vastutusele võtmist ja selleks menetluse algatamist tuleneb karistusseadustik (KarS) §-st 324, PS §-st 18 ja EIÕK art-st 3, 13. HKMS § 37 lg 2 p 2 kohaselt on kaebajal õigus nõuda kohtult Justiitsministeeriumi, kui vanglate üle järelevalvet teostava valitsusasutuse kohustamist algatada menetlus ametnike poolt oma ametiseisundi kuritarvitamise abil kaebaja õiguste ja vabaduste rikkumise ja väärkohtlemise uurimiseks. Halduskohus, kohustamisnõude tagastamisel, piiras kaebaja juurdepääsu kohtumenetlusele ebaõigesti. Kaebaja õigus esitada pöördumisi ja saada neile seaduses sätestatud tähtaegade jooksul vastused tuleneb PS §-st 46 ning kui täitevvõim rikub kaebaja õigust, saab kohtult nõuda täitevvõimu kohustamist käituda seaduslikult. Kaebaja pidas silmas, et vangistusseadus tuleks jätta asjas kohaldamata ja tunnistada see PS ja välislepingutega vastuolus olevaks. Hüvitamisnõude esitas kaebaja Eesti Vabariigi, mitte vangla vastu, kuna riigi tegemata jätmiste tõttu tekitati kaebajale kahju. Kaebaja rõhutab, et ta ei soovi kogu vangla juurdepääsu teatud internetilehekülgedele, vaid isiklikult tema juurdepääsu. Kaebaja on eluaegset vangistust kandev kinnipeetav, kellel tekib vabanemise võimalus 20. mail 2025.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Tartu Ringkonnakohus leiab, et Xi määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda. Halduskohus kohaldas kehtivat õigust õiguspäraselt ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
5.Kaebaja ei ole rahul sellega, et talle ei võimaldata vanglas ligipääsu isiklikule ja ettevõtte e-postile ja mitmetele veebilehtedele. Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse asudes seisukohale, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, osaliselt on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Viru Vangla, mis määrati halduskohtu poolt vastustajaks õigesti, on rõhutanud, et VangS § 311 kohaselt on kinnipeetavale keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist. Ringkonnakohtu arvates ei ole mõeldav, et vanglas viibiv kinni peetud isik, saab vabaduses viibivate isikutega suhelda internetilehtede kaudu ja ilma igasuguste piiranguteta. Vanglas kehtivad kinnipeetavatele kindlad piirangud ja reeglid, millega peab vanglasse sattudes ka arvestama. Kohtule ei nähtu asjaolusid, mis tingiksid kaebaja kohtlemise erandlikkuse veebilehtedele ja elektronpostile ligipääsu keelamisel. Kuna kinnipeetavale võimaldatakse suhelda ka kirja- ja telefoni teel ning kokkusaamiste kaudu, ei saa järeldada, et e-posti ja suhtlemist võimaldavate veebilehtede kasutamise keelamine riivab intensiivselt kaebaja õigusi. Eeltoodu alusel ei saa jaatada ka tõenäosust, et kohus rahuldab kaebaja kohustamiskaebuse tagada ligipääs e-postile ja tema soovitud internetilehtedele.
6.Halduskohus selgitas õigesti, et kaebajal puudub kaebeõigus nõuda vanglaametnike vastutusele võtmist. Halduskohtusse võib isik pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks ja see isiku subjektiivne õigus, mida ta soovib kohtus kaitsta, peab tulenema mõnest õigusnormist. PS sätestab küll isiku põhiõigused, kuid vaidluste tekkimisel on vaja järgida PS alusel välja antud seadusi ja muid õigusakte, mis reguleerivad konkreetsemaid olukordi. See, et kaebajale mingi vanglaametniku tegevus või toiming tundub ebaõige või ülekohtune, ei tähenda, et kaebaja saaks nõuda vanglaametniku karistamist.
7.Kaebaja viidatud PS § 46 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus. Nimetatud säte ütlebki, et kaebaja võib vanglale esitada pöördumisi ja vangla vastab õigusaktis ette nähtud tähtaja jooksul. Kui vangla kaebaja pöördumisele tähtaegselt ei vasta, peab kaebaja põhjendama, kuidas see tema õigusi riivab. On arusaadav, et kinnipeetavate poolt suurel hulgas esitatud pöördumiste tõttu võib vanglaametnikel tekkida olukord, kus ei jõuta õigusaktis sätestatud tähtaja jooksul kõigile pöördumistele vastata, kuid kaebajal ei ole sellisel juhul õigust nõuda, et tema pöördumistele tuleb kindlasti vastata ettenähtud tähtpäevaks. Halduskohus leidis õigesti, et vanglal on kohustus järgida õigusaktides sätestatud pöördumiste
menetlemise korda ja lahendamise tähtaegu, kuid kaebajal ei ole takistusi esitada kindlat vangla haldusakti või toimingut puudutav konkreetne nõue halduskohtule.
8.Määruskaebuses on esitatud väide, et kaebaja esitas hüvitamisnõude Eesti riigi mitte Viru Vangla vastu. Halduskohus märkis vaidlustatavas määruses, et HKMS § 18 lg 1 alusel teeb vastutaja kindlaks kohus ning menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu arvamusega, et kuna kaebuses välja toodud tegevused, millega väidetav kahju tekitati, seonduvad Viru Vangla tegevustega, tuleb hüvitamisnõude osas vastustajaks lugeda Viru Vangla.
9.Kaebaja on määruskaebuses taotlenud tühistada halduskohtu vaidlusalune määrus, teha uus määrus, millega vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning saata asi Tartu Halduskohtule menetlusse võtmiseks ja haldusasjaga nr 3-23-187 liitmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtu otsustus keelduda kohtuasjade 3-22-1555 ja 3-23-187 liitmisest, ei ole vaidlustatav, mistõttu jätab ringkonnakohus sellekohase taotluse tähelepanuta. Samuti oli halduskohtu otsustus, jätta riigilõivust vabastamise taotlus kaebuse tervikuna tagastamise tõttu läbi vaatamata, igati põhjendatud.
10.Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. mai 2023. a määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.