Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
RESOLUTSIOON
3-22-1555 30.05.2023 Reelika Kitsing X kaebus Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu seoses internetile juurdepääsu piiramisega vanglas ja kaebaja pöördumiste lahendamata jätmisega
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X taotlus kohtuasjade nr 3-22-1555 ja 3-23-187 liitmiseks rahuldamata.
3.Jätta X riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1.X esitas 17.07.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 20.04.2022. a haldusakt nr 6-10/7052-2 ning kohustada Viru Vanglat ja Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi) tagama kaebajale ligipääs isiklikule ja ettevõtte e-postile ja Facebookile ning e-toimik.ee, politsei.ee, e-riik.ee, just.ee ja vangla.ee veebilehtedele. Kaebaja sõnul esitas ta 22.04.2022 Viru Vanglale vaide, milles taotles haldusakti nr 6-10/7052-2 kehtetuks tunnistamist ja kohustava ettekirjutuse tegemist tagada ligipääs soovitud lehekülgedele. Kaebaja sõnul on kaebuse esitamise seisuga jäetud tema vaie lahendamata ja Justiitsministeeriumile edastamata. Kaebaja soovib isiklikku ja ettevõtte e-posti ja Facebooki kontot kasutada tõhusamaks suhtlemiseks lähedaste, sõprade ja tuttavatega, seoses ettevõttega, uute positiivsete kontaktide loomiseks ning teenuste müügiks. E-toimik.ee lehele ligipääsu vajab kaebaja seoses erinevate kohtumenetlustega toimikutega tutvumiseks ja kohtutega suhtlemiseks, mis on tõhusam vahend kui paberkandjal, mis on nii kaebaja kui ka kohtute jaoks koormavam. Lisaks soovib kaebaja erinevate võlgnike vastu esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldusi kohtule, mida saab esitada üksnes e-toimik.ee lehelt. Teistele soovitud lehtedele on kaebajal vaja ligipääsu asjaajamiseks seoses era- ja perekonnaeluga, ettevõtlusega ning info hankimiseks. Kaebaja arvates on kõnealused piirangud ebavajalikud ja ebaproportsionaalsed. Ka lehtedele politsei.ee, just.ee, e-toimik.ee, e-riik.ee ja vangla.ee ligipääsu piiramine ei ole põhjendatud, sest tegemist on igale inimesele olulist infot sisaldavate
3-22-1555 lehtedega, mis on riigi kontrolli all. E-posti teel suhtlemine võimaldab suhelda ka vanglaametnikega ja teiste ametiasutustega tõhusamalt ning saada kiiremini ja lihtsamalt vastuseid, vähendades paberkandjal esitatud pöördumiste menetlemisega kaasnevat tööressurssi. Kaebaja taotleb kaebuses ka Eesti Vabariigilt talle õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitise 50 000 euro väljamõistmist. Kaebaja toob välja, et ta on esitanud 01.08.2021– 13.07.2022 vanglale erinevaid pöördumisi haldusmenetluste algatamiseks, kuid tema pöördumisi ei ole lahendatud. Ka Justiitsministeerium ei ole vaatamata kaebaja pöördumistele midagi ette võtnud. Kaebaja leiab, et Viru Vangla ja Justiitsministeerium kohtlevad teda väärikust alandavalt ja ebainimlikult. Samuti heidab kaebaja vanglale ja Justiitsministeeriumile ette seda, et vaatamata haldusasjas nr 3-21-161 tehtud otsusele sunnitakse jätkuvalt kokkusaamisele tulnud isikud lahti riietuma. Kaebaja viitab ka haldusasjades nr 3-19-656, 319-1803 ja 3-20-1314 tehtud kohtulahenditele seoses kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Kaebaja sõnul on ta korduvalt pöördunud Justiitsministeeriumisse seoses tema suhtes vangla poolt kehtestatud täiendavate julgeolekuabinõudega, kuid midagi ei ole ette võetud ja vanglal võimaldati 22 kuu jooksul kaebaja õigusi rikkuda. Kaebaja teeb Justiitsministeeriumile ja vanglale etteheiteid ka seoses tugevdatud järelevalve osakonna kinnipeetavate hõivatuse mittetagamisega. Kaebaja leiab, et kuna Viru Vangla ja Justiitsministeerium on tema õigusi ja vabadusi vähemalt viimase kolme aasta jooksul rikkunud, teda väärkohelnud ja purustanud kaebajale olulisi sotsiaalseid sidemeid, siis tuleb eeldada kaebajal mittevaralise kahju tekkimist (vaimsed ja füüsilised kannatused, nördimus, alandatuse tunne, heaolu ja tervise rikkumine jne). Kaebaja taotleb kaebuses ka kohustada Eesti Vabariiki võtma tarvitusele kõik meetmed Viru Vanglas pöördumistele tähtaegselt vastamise/lahendamise tagamiseks. Samuti taotleb kaebaja Eesti Vabariigi kohustamist algatama menetlus ja võtma vastutusele Viru Vangla direktor M, II üksuse juht T ning II üksuse kontaktisik T seoses kaebaja õiguste rikkumiste ja väärkohtlemistega. Kaebaja taotleb asjas vangistusseaduse kohaldamata jätmist ning palub tunnistada selle §-d 1–104 täies ulatuses Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga vastuolus olevaks ning kohustada Eesti Vabariiki välja andma uus põhiseaduse, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse Rec(2006)2 ja ÜRO standarditega kinnipeetavate kohtlemiseks kooskõlas olev vangistusseadus. Kaebuses on esitatud riigilõivust vabastamise taotlus.
2.Viru Vangla edastas 12.09.2022 ja 14.09.2022 vastusena kohtunõuetele Viru Vangla 20.01.2020. a vastuse nr 6-10/45929-2 ja 20.04.2022. a vastuse nr 6-10/7052-2. Ühtlasi teatas Viru Vangla, et kaebaja ei ole esitanud vaiet 20.01.2020. a vastuse peale. Kaebaja 22.04.2022 esitatud vaiet ei olnud vangla kohtule vastamise ajaks lahendanud. Vangla sõnul ei ole kaebaja esitanud Viru Vanglale kaebuse asjaoludega seonduvat kahjunõuet.
3.A. T esitas 23.02.2023 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palub menetlusökonoomiast tulenevalt liita haldusajad nr 3-22-1555 ja 3-23-187 ühte menetlusse, kuna sisuliselt on tegemist identsete vaidlustega.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et A. T kaebus tuleb alljärgnevatel põhjustel tervikuna tagastada.
3-22-1555
5.Kaebaja on ühe nõudena taotlenud kohustada Eesti Vabariiki algatama menetlus ja võtma vastutusele Viru Vangla direktor M, II üksuse juht T. ning II üksuse kontaktisik T. seoses kaebaja õiguste rikkumiste ja väärkohtlemistega. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. See tähendab, et isikule peab mõnest õigusnormist tulenema subjektiivne õigus, mida ta kohtus kaitseb. Kohus leiab, et mitte ükski õigusnorm ei anna kinnipeetavale õigust nõuda vanglaametnike vastutusele võtmist. Kuna kaebajal puudub vastav subjektiivne õigus, ei ole tal ka õigust selliseid nõudeid halduskohtule esitada. Ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse kohaldamise õigus on vastaval ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus, ministril või tema poolt volitatud ametiisikul (vangistusseaduse (VangS) §-d 148 ja 149 ning avaliku teenistuse seaduse § 72 lg-d 1–2). Kaebaja ei saa seetõttu kohtumenetluses nõuda vanglaametnike distsiplinaarkorras karistamist. Kaebaja ei saa eraldiseisvas kohtumenetluses nõuda ka kohtu poolt vanglaametnike suhtes mingite muude karistuslike meetmete kohaldamist. Seega tuleb kaebus kõnealuse nõude osas kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
6.Kaebaja on taotlenud kohustada Eesti Vabariiki võtma tarvitusele meetmed Viru Vanglas pöördumistele tähtaegselt vastamise tagamiseks. Kohus leiab, et ka selle nõude osas kuulub kaebus kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja esitada taolist üldist kohustamisnõuet, et vangla või Justiitsministeerium tagaks pöördumiste tähtaegse menetlemise. Kohus märgib, et vanglale esitatavad pöördumised võivad olla sisult ja ka mahult väga erinevad (vaided, selgitustaotlused, märgukirjad jne). Erinevate pöördumiste menetlemise kord ja lahendamise tähtajad on sätestatud erinevates õigusaktides ning vanglal on kohustus neid järgida. Kui vangla vastavaid õigusnorme ei järgi, siis on kaebajal võimalik esitada kindlat vangla haldusakti või toimingut puudutav konkreetne nõue. Näiteks, kui vangla ei ole kaebaja mingit vaiet tähtaegselt lahendanud, siis ei ole kaebajal takistusi esitamaks halduskohtule kaebus selle vaide esemeks olevas põhinõudes. Kaebaja ei saa nõuda, et vanglas võetaks tarvitusele meetmed, mis igal juhul tagaks erinevate vanglale esitatud pöördumiste tähtaegse lahendamise. Kohtu hinnangul on mõistetav, et suure töökoormuse tõttu võib vanglas esineda olukordi, kus pöördumistele ei jõuta tähtaegselt vastata. Kuna kaebaja õigus enda õiguste kaitsele ei ole sellisel juhul oluliselt riivatud, sest kaebaja saab konkreetsete pöördumistega seonduva vangla tegevuse kohtus vaidlustada, siis ei pea kohus põhjendatuks jaatada kaebeõigust üldise kohustamisnõude osas kõikidele pöördumistele vastamise tähtaegsuse tagamiseks vanglas.
7.Kaebaja ei saa halduskohtule esitatava kaebusega nõuda ka Eesti Vabariigi kohustamist andma välja uus vangistusseadus, mis oleks kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) ja rahvusvahelise õigusega. Vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 2 võib kaebusega nõuda haldusakti andmist või toimingu tegemist. Seaduste vastuvõtmine on Riigikogu pädevuses (PS § 65) ning kohus ei saa teha selleks seadusandlikule võimule ettekirjutusi. Kohus saab üksnes jätta asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on kohtu hinnangul vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega (HKMS § 158 lg 4). Seega kuulub kaebus ka antud nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.
8.Kaebaja on esitanud ka hüvitamisnõude, paludes mõista Eesti Vabariigilt tema kasuks välja õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitis 50 000 eurot seoses tema erinevate pöördumiste lahendamata ja tema õiguste kaitse tagamata jätmisega.
8.1.Kohus leiab, et hüvitamisnõude osas kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja on kahjunõude soovinud esitada küll Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi) vastu, kuid
3-22-1555 vastavalt HKMS § 18 lg-le 1 teeb vastustaja vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus ning menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Kohtu hinnangul seonduvad kaebaja poolt kaebuses välja toodud väidetavad kahju tekitanud tegevused eelkõige Viru Vangla tegevusega, mistõttu tuleb hüvitamisnõude osas vastustajaks lugeda Viru Vangla. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt võib juhul, kui seadus näeb nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, esitada kaebuse halduskohtule üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Viru Vangla teatas 12.09.2022. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei ole esitanud Viru Vanglale kaebuse asjaoludega seonduvalt kahju hüvitamise taotlust. Ka kaebaja ise ei ole kohtule kahjunõude osas kohtueelse menetluse läbimist tõendanud. Seega ei ole kaebaja pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning hüvitamiskaebus ei ole lubatav.
8.2.Kohus märgib, et kui ka lugeda kahjunõue esitatuks Justiitsministeeriumi vastu seonduvalt kaebaja erinevatele pöördumistele vastamata ja vangla üle järelevalve teostamata jätmisega, siis tuleks selline kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 121 lg 2 p 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja õigusi kuigi intensiivselt riivata Justiitsministeeriumi tegevus tema pöördumistele vastamisel. Samuti ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda Justiitsministeeriumilt vangla üle järelevalve teostamist. Seetõttu ei oleks Justiitsministeeriumi vastu esitatud kahjunõue kohtu hinnangul kuigi perspektiivikas.
9.Kaebaja nõuab ka, et kohus tühistaks Viru Vagla 20.04.2022. a vastuse nr 6-10/7052-2 ning kohustaks Viru Vanglat ja Justiitsministeeriumi tagama kaebajale ligipääsu tema soovitud internetilehtedele (s.o Facebook, e-toimik.ee, politsei.ee, e-riik.ee, just.ee ja vangla.ee). Kaebuse sisust lähtudes mõistab kohus, et kaebaja taotleb Viru Vangla 20.04.2022. a vastuse tühistamist osas, mis seondub tema taotlusega laiendada interneti kasutamist vanglas (nimetatud vastuse p 4). Kohus leiab, et interneti kasutamise laiendamise taotlustega seonduvate tühistamis- ja kohustamisnõuete osas tuleb praegune kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p 21 alusel.
9.1.Kaebaja nõudis 11.04.2022 Viru Vanglale esitatud pöördumises võimaldada ligipääsu tema isiklikule ja ettevõtte e-postile, samuti Facebooki kontole. Vangla vastas kaebajale 20.04.2022. a vastuse nr 6-10/7052-2 p-s 4, et vangla on kaebaja samalaadse sisuga pöördumisele varasemalt vastanud (20.01.2020 nr 6-10/45929-2) ning jääb samale seisukohale. Vangla lisas, et isiklikule ja ettevõtte e-postile ligipääsu osas on põhjendused samad, mis Facebooki konto osas ning need on 20.01.2020. a vastuskirjas esitatud. Viru Vangla märkis 20.01.2020. a vastuses, et VangS § 311 loetleb kindlad lehed, millele juurdepääs on võimaldatud. Kuna kaebaja nimetatud veebilehed sellest loetelust puuduvad, ei tagata neile ka juurdepääsu. Seda enam, mis puudutab isiklikku Facebooki kontot, siis VangS § 311 ütleb selgelt, et kinnipeetavale on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist. Nagu kaebaja on oma taotluses täpsustanud, siis Facebooki kontole soovis ta juurdepääsu seoses kirjavahetuse haldamisega – selline tegevus on aga kinnipeetavale keelatud. Kaebaja esitas Viru Vanglale 22.04.2022 vaide, milles taotles haldusakti nr 6-10/7052-2
3-22-1555 kehtetuks tunnistamist ja kohustava ettekirjutuse tegemist tagada ligipääs soovitud lehekülgedele. Viru Vangla teatas kohtule 12.09.2022. a vastuses, et vangla ei ole kaebaja 22.04.2022 esitatud vaiet lahendanud. Kohus leiab, et kuivõrd kaebaja 11.04.2022. a taotlus ja vangla 20.04.2022. a vastus nimetatud taotlusele puudutavad üksnes ligipääsu võimaldamist kaebaja ja tema ettevõtte e-postile ja Facebookile, mitte aga kaebuses nimetatud riigiasutuste veebilehtedele, siis ei ole riigiasutuste veebilehti puudutavas osas kaebajal läbitud VangS § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. Kohus märgib seejuures, et kõnealuse kohustamisnõude puhul saab lugeda vastustajaks Viru Vangla, mitte Justiitsministeeriumi, kuivõrd VangS §-st 311 tulenevalt peab interneti kasutamise kinnipeetavatele tagama vangla. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
9.2.Seonduvalt eelnevas punktis käsitletud kohustamisnõudega peab kohus vajalikuks täpsustada, et kaebaja on esitanud Viru Vanglale 06.01.2023 uue taotluse, milles palus samuti tagada ligipääsu ettevõtte ja isiklikule e-postile, Facebooki kontole ning ka veebilehtedele emta.ee, e-riik.ee, just.ee ja politsei.ee. Viru Vangla vastas kaebaja sellele taotlusele 10.01.2023. a vastusega nr 6-10/514-2 ning antud vangla vastuse osas on kaebaja korrektselt läbinud VangS § 11 lg-st 5 tuleneva vaidemenetluse. Seejärel esitas kaebaja halduskohtule 23.01.2023 kaebuse Viru Vangla 10.01.2023. a vastuse nr 6-10/514-2 tühistamiseks ja vanglale ettekirjutuse tegemiseks tagada ligipääs kaebaja soovitud internetilehtedele või alternatiivselt otsustada asi uuesti. Kaebus registreeriti kohtuasjana nr 3-23-187. Seega saab kaebaja nimetatud kohtuasja raames kaitsta oma õigusi osas, mis puudutab soovitud riigiasutuste veebilehtedele ligipääsu. Kohus ei pea menetlusökonoomiat arvestades põhjendatuks liita praegust kaebust kõnealustes nõuetes kohtuasja nr 3-23-187 juurde. See ei lihtsustaks kohtu hinnangul vaidluse lahendamist, vaid pigem muudaks kaebuse ebaülevaatlikuks. Kaebaja on kohtuasjana nr 3-23-187 registreeritud kaebuses esitanud kaebuse faktilise põhjenduse ning praeguse kaebuse asja juurde liitmine ei ole kaebaja õiguste kaitse seisukohalt vajalik ega võimaldaks asja kiiremat ja lihtsamat lahendamist.
9.3.Seoses kaebaja nõudega saada ligipääsu tema isikliku ja ettevõtte e-postile ning Facebookile märgib kohus, et VangS § 311 kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Kinnipeetaval on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist. Kohtu hinnangul ei kujuta ligipääsupiirang veebilehele Facebook ja e-kirjavahetusele kaebaja õigustele niivõrd intensiivset riivet, et oleks õigustatud kohtumenetluse täiemahuline läbiviimine. Kohus märgib, et vanglakaristust kandma asudes pidi kaebaja arvestama sellega, et võrreldes vabaduses viibijatega on tal oma õiguste realiseerimisel teatud piirangud. Kaebaja ei saa eeldada, et vangla peab talle ettevõtlusega tegelemiseks võimaldama sarnased tingimused, nagu need on vabaduses viibijatel. Kaebaja saab vajadusel enda võimaliku töö ja ettevõtlusega seonduvat korraldada ka telefoni ja/või kirja teel. Samuti ei ole kohtu hinnangul peresidemete säilimiseks e-kirjavahetus tingimata hädavajalik, kuna VangS sätestab selleks ka muid võimalusi (kokkusaamised, helistamine ja tavapärane kirjavahetus). Ka kaebuses toodud muud põhjendused ei anna alust asuda seisukohale, et kõnealune ligipääsupiirang riivaks kaebaja õigusi intensiivselt.
9.4.Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja nõue jätta VangS §-d 1–104 täies ulatuses kohaldamata, kuivõrd kõik nimetatud sätted ei reguleeri praeguses kaebuses vaidlustatud
3-22-1555 vangla tegevust ega saaks seega asja sisulisel lahendamisel tähtsust omada. Kohus ei näe interneti kasutamist vanglas puudutava VangS sättes vastuolu põhiseadusega osas, mis puudutab ligipääsu piirangut e-kirjavahetusele ja Facebook lehele. VangS §-ga 311 välistatakse, et kinnipeetavatel oleks võimalik vaidlusaluste lehekülgede kaudu kasutada internetti viisil, mis võiks ohustada vangistuse täideviimise eesmärke ja selle kaudu vangla julgeolekut ning ühiskondlikku turvalisust laiemalt (vt ka Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, L. Madise jt, Juura 2014, lk 97–98). Piirang kaebaja soovitud veebilehele Facebook ja e-postile ligipääsule on kohtu hinnangul õigustatud, kuna need võimaldavad elektroonilist suhtlemist ega vasta seega vangla turvanõuetele. Vangistusseaduse muutmise seaduse (kinnipeetavate ligipääs internetile) eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et kui kinnipeetavad saaksid kirjavahetust pidada ka veebilehe kaudu, eeldaks selle kontrollimine ulatuslikumaid infotehnoloogilisi arendusi ja investeeringuid. Samas ei pruugi ka alati olla tagantjärgi tuvastatav, kellega on kinnipeetav elektroonilisel teel suhelnud. VangS § 29 lg 21 kohaselt peab vanglateenistusel olema võimalik seda kontrollida. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on selgitanud, et vangistus tähendab paratamatult mitmeid piiranguid kinnipeetavate suhtlusele välismaailmaga, sealhulgas teabe saamisele (19.01.2016. a otsus nr 17429/10 asjas Kalda vs. Eesti). EIK praktikast ei saa teha järeldust, et kinnipeetavatel peaks olema piiranguteta juurdepääs mistahes veebilehtedele (EIK 17.01.2017. a otsus nr 21575/08 asjas Jankovskis vs Leedu ja Riigikohtu üldkogu 30.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-2-1-16, p 22). Seega eelnevat arvestades tuleb kohtu hinnangul pidada Viru Vangla 20.04.2022. a vastuse nr 6-10/7052-2 osalise tühistamise ning kaebaja isiklikule ja ettevõtte e-postile ja Facebooki lehele ligipääsu saamiseks kohustamise nõuete osas kaebuse rahuldamist pigem ebatõenäoliseks ja kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks, mistõttu tagastab kohus kaebuse nende nõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
10.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna A. T kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, jääb kaebaja esitatud riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.