Korrakaitse › Politsei toimingud

Kohus peab kaebaja väidete osas läbivalt oluliseks selgitada, et kohtusse pöördumise aluseks on reeglina kaebaja subjektiivsete õiguste kaitse. Halduse tegevuse seaduslikkust ja selle kaudu avalikku huvi saab isik kohtusse pöördudes, kui halduse tegevus isiku õiguseid ei riku, kaitsta üksnes erandjuhtudel (nt PlanS § 141). Kohus ei eita seda, et täitevvõimu tegevus peab olema seaduslik. Küll aga ei saa kohus sekkuda olukorras, kus isik soovib lihtsalt veenduda haldusorgani tegevuse õiguspärasuses, kuid kaebuse rahuldamise tulemuseks ei oleks isiku mõne reaalse õiguse kaitse, st mõne hüve/õiguse saamine, kohustusest või keelust vabanemine vms.

Seega mistahes mittemenetluslikke õiguseid, mida kaebaja soovib salvestamise olemasolu kaudu kaitsta, on tal nende tõendite alusel võimalik saavutada ja vastavaid nõudeid esitada, mh kui kaebaja pereelu filmiti ülemääraselt (vrdl kaebaja 07.09.2023 päring, dtl 4: „Kaamerat kasutati küll kokkulepitult üksnes relvade hoiutingimuste salvestamiseks /.../.“). PPA on relva hoiutingimuste kontrolli kohta koostanud ülesande lehe, mille arvamuse osa („Kontrolli teostaja arvamus või muu teave ülesande täitmise kohta“) on ülesande lehe kohaselt täidetud 07.09.2023 (dtl 22-23). Kohtu hinnangul vastab ülesande leht ka minimaalses vajalikus ulatuses HMS § 18 lg 2 sätestatud protokollile esitatavatele nõuetele – ülesande lehelt on leitav menetlustoimingi teostamise aeg ja koht, kaebaja ja politseiametnike nimed (menetlusosalised), politseiametnike kaudu on tuvastatav haldusorgan, menetlustoimingu eesmärk (relva hoiutingimuste kontroll) ja menetlustoimingu eesmärgist lähtuvalt vajalikus ulatuses taotlused ja ütlused. Kohtule esitatud ülesande leht on küll allkirjastamata (HMS § 18 lg 3), kuid kohtule ei nähtu, kuidas nende andmete puudumine saaks rikkuda kaebaja menetluslikke või mittemenetluslikke õiguseid. Kohtule ei nähtu ka, et kaebaja õiguseid saaks rikkuda see, millal tehti vormikaamera kasutamise märge (11.10.2023 seisukoha p 8.1, dtl 35) või kas on toime pandud süütegu (13.12.2023 menetlusdokumendi p-d 6.1-6.4, dtl 153-154). Süüteokahtluse korral on võimalik kaebajal esitada vastav teave prokuratuurile.

määruse nr 3-22-1555 p 6, Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023 määruse nr 3-23-1820 p 10 ja 20.04.2023 määruse nr 3-22-2021 p 13. Politseiametnike suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimine toimub avaliku teenistuse seaduse (ATS) alusel (PPVS § 1 lg 6).1 ATS alusel läbiviidavale haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust arvestades avaliku teenistuse seaduse erisusi (ATS § 4). ATS ptk 8, mis reguleerib ametnike distsiplinaarvastutust, ei sätesta eriõigusi distsiplinaarmenetluse algatamisel või läbiviimisel tehtavate otsuste vaidlustamiseks ega kohtus kaitstavat õigust nõuda ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimist või põhjendatud otsust menetluse algatamata jätmise kohta. Distsiplinaarmenetluse tulem saab olla kas ametnikule distsiplinaarkaristuse määramine või määramata jätmine (ATS § 76). Distsiplinaarmenetluse tulemusel antav haldusakt saab mõjutada ametniku, kelle suhtes menetlus läbi viidi, õigusi. Kaebaja õigusi antav haldusakt või haldusakti andmata jätmine mõjutada ei saa, kuna distsiplinaarmenetluse alustamata jätmisega, alustamisega, distsiplinaarkaristuse määramata jätmise ega määramisega ei tekitata, muudeta ega lõpetada kaebaja õigusi või kohustusi. ATS regulatsioon on siinkohal erinev ka nt AdvS regulatsioonist advokaatide suhtes aukohtumenetluse algatamise osas, kus on eraldi sätestatud huvitatud isiku õigus aukohtu poole pöörduda (AdvS § 16 lg 1) kui ka aukohtu otsuse vaidlustamise õigus (AdvS § 18 lg 1). Ametnike osas sellist regulatsiooni ette nähtud ei ole. Seetõttu jätab kohus kõrvale ka kaebaja erinevad väited võimalike rikkumiste kohta relva hoiutingimuste kontrollimisel (sh enne 07.09.2023 toimunud kontrollide teostamisel), millega kaebaja soovib kohtule nähtuvalt distsiplinaarmenetluse vajadust põhjendada.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

Politseiniku distsiplinaarvastutusega seotud PPVS §§ 86-92 tunnistati kehtetuks politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eriteenistuste ühtlustamine) § 1 lõikega 36 (https://www.riigiteataja.ee/akt/127052022002).

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.