X. X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu dokumentide väljastamiseks kohustamiseks
RESOLUTSIOON
Tagastada X. X. kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule
päeva jooksul kättetoimetamisest arvates.
Tallinna määruse
1.X. X. esitas 11.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse väljastada 07.09.2023 relvade hoiutingimuste kontrolli kohta vormikaamera kasutamise protokoll ning vastus võimalike süütegude uurimise algatamise või algatamata jätmise kohta. Kaebaja 11.10.2023 ja 13.12.2023 seisukohtadest nähtuvalt soovib kaebaja esitada järgnevad nõuded: - kohustada PPA-d kaebajale väljastama nõutud erivahendi (vormikaamera) kasutamise protokoll; - kohustada PPA-d kaebajale edastama ametlik argumenteeritud seisukoht menetlustoimingu raames toime pandud võimalike süütegude uurimise algatamise või algatamata jätmise osas. Kaebaja on oma seisukohtades selgitanud, et kaebuse eesmärk on kaebaja ja kaebaja perekonna (sh alaealiste laste) õiguste kaitse (11.10.2023 seisukoha p 1), vormikaamera kasutamine inimese kodus rikub inimese põhiõigusi (11.10.2023 seisukoha p 4), kaebaja seisab enda, oma abikaasa ja laste põhiõiguste eest (11.10.2023 seisukoha p 12.2 ja 12.3).
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. Kaebajal ei ole kaebeõigust kaebuses esitatud nõuete esitamiseks. Kohtul ei ole olnud võimalik leida ka muud nõuet, mis aitaks kaebaja õigusi efektiivselt kaitsta, mille esitamine oleks lubatav ja/või mida kaebaja sooviks esitada.
3.Halduskohtule saab esitada HKMS § 37 nimetatud nõudeid. Lisaks peavad esitatavad nõuded aitama kaitsta kaebaja õigusi (HKMS § 44 lg 1) ja teenima kaebuse eesmärki. Kuigi kohtul on kohustus kaebaja avaldusi tõlgendada vastavalt kaebaja tegelikule tahtele (HKMS § 2 lg 4 ls 2), ei ole kohtul võimalik kontrollida kõiki teoreetiliselt võimalikke nõudeid kõikide võimalike kaebaja õiguste riivetega seoses, kui kaebaja ei ole nõuet ja konkreetse õiguse riivet sidunud ega selgitanud, kuidas esitatud nõue tema väljatoodud õigust kaitseb (HKMS § 2 lg 3). Eelnevast tulenevalt kontrollib kohus kaebuse lubatavust kaebuses sõnastatud nõuetest lähtuvalt. 1(4)
Kohus peab kaebaja väidete osas läbivalt oluliseks selgitada, et kohtusse pöördumise aluseks on reeglina kaebaja subjektiivsete õiguste kaitse. Halduse tegevuse seaduslikkust ja selle kaudu avalikku huvi saab isik kohtusse pöördudes, kui halduse tegevus isiku õiguseid ei riku, kaitsta üksnes erandjuhtudel (nt PlanS § 141). Kohus ei eita seda, et täitevvõimu tegevus peab olema seaduslik. Küll aga ei saa kohus sekkuda olukorras, kus isik soovib lihtsalt veenduda haldusorgani tegevuse õiguspärasuses, kuid kaebuse rahuldamise tulemuseks ei oleks isiku mõne reaalse õiguse kaitse, st mõne hüve/õiguse saamine, kohustusest või keelust vabanemine vms.
4.Kaebaja soovib, et PPA väljastaks talle nõutud 07.09.2023 relvade hoiutingimuste kontrolli raames kasutatud erivahendi (vormikaamera) kasutamise protokolli. Tegemist on HKMS § 37 lg 2 p 2 nimetatud kohustamisnõudega. Kaebaja on sellega vaidlustanud menetlustoimingut – et lisaks hoiutingimuste kontrolli protokollile vormistataks ka vormikaamera kasutamise protokoll. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks soovinud saada 07.09.2023 päringus (dtl 4) menetlustoimingu (s.o relva hoiutingimuste kontrolli) protokolli, vaid just vormikaamera kasutamise protokolli, mille kohta PPA kaebajale 11.09.2023 vastas. Seejuures on kaebaja taotlused vormikaamera protokolli saamiseks nii kohtueelselt kui ka kohtumenetluses olnud mitmeti mõistetavad (vrd „/.../ ei antud mulle kaamera kasutamise protokolli,“ ja „Palun mulle see protokoll nüüd viivitamatult edastada.“ – dtl 4; 11.09.2023 kaebuse taotlus 1 „Kohustada PPA-d mulle väljastama nõutud erivahendi (vormikaamera) kasutamise protokoll.“ – dtl 3; 11.10.2023 seisukoha p 11.1 „Ma soovin protokolli, mis kajastab menetlustoimingu teostamise käigus vormikaamera kasutamist, selle kasutamise eesmärki ja muid vajalikke andmeid (s.h. koostaja allkiri).“ – dtl 35-36). Kaebaja on vormikaamera kasutamise protokolli nõude sisu ka kohtumenetluses laiendanud – kui algselt soovis kaebaja vormikaamera kui erivahendi kasutamise protokolli, siis hiljem on kaebaja soovinud [mis tahes] protokolli, mis kaebajale rahuldaval viisil kajastaks vormikaamera kasutamist. Menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (HKMS § 45 lg 3).
4.1.Kaebaja on kohtule kinnitanud, et ei vaidlusta relva hoiutingimuste kontrolli tulemust (13.12.2023 seisukoha p 8.1, dtl 155). Kohtule ei nähtu asjas muud võimalikku tulevikus tehtavat haldusakti või lõplikku toimingut, mille osas oleks hoiutingimuste kontrollis tuvastatu siduv ning võiks seega kaebaja õiguseid tulevikus riivama hakata. Kaebaja ei ole väitnud, et kontrolli tulemusel keelduti tema taotlust rahuldamast. Kui kaebaja taotluse rahuldamisest keeldutakse, saab ta hoiutingimuste kontrollis tuvastatut sama vaidluse raames vaidlustada. Kohtule ei nähtu ka, et kaebaja eesmärgiks oleks vaidlustada kontrollis tuvastatu sisu, st et asjaolud oleksid kaebaja hinnangul valesti tuvastatud.
4.2.Alternatiivselt tuleb käsitleda, kas kaebaja soovitud menetlusprotokolli puudumise saab rikkuda kaebaja mittemenetluslikke õiguseid. Kohtule ei nähtu subjektiivset, mittemenetluslikku õigust, mida kaebaja sellise nõudega kaitsta saaks. Vaidlust ei ole ka selles, et sellist vormikaamera kasutamise protokolli ei ole koostatud. Kui sellise protokolli koostamine oli nõutav, saaks kaebaja protokolli puudumisele ja seega olulises vaidlusaluses küsimuses tõendamiskoormuse vastustajale üleminekule tugineda. Hetkel aga puudub ning kohtule ei ole ka ettenähtav vaidlus, kus nimelt vormikaamera protokolli puudumine oleks keskse tähtsusega, mis annaks kaebajale kaebeõiguse menetlustoimingu tegemiseks kohustamiseks. Kohus märgib ka, et kaebajale on kättesaadav olnud nii relva hoiutingimuste kontrolli ülesannete leht (dtl 22-23) kui ka vormikaamera salvestis ise (kaebaja 11.10.2023 selgituse p 10.2, dtl 35). 2(4)
Seega mistahes mittemenetluslikke õiguseid, mida kaebaja soovib salvestamise olemasolu kaudu kaitsta, on tal nende tõendite alusel võimalik saavutada ja vastavaid nõudeid esitada, mh kui kaebaja pereelu filmiti ülemääraselt (vrdl kaebaja 07.09.2023 päring, dtl 4: „Kaamerat kasutati küll kokkulepitult üksnes relvade hoiutingimuste salvestamiseks /.../.“). PPA on relva hoiutingimuste kontrolli kohta koostanud ülesande lehe, mille arvamuse osa („Kontrolli teostaja arvamus või muu teave ülesande täitmise kohta“) on ülesande lehe kohaselt täidetud 07.09.2023 (dtl 22-23). Kohtu hinnangul vastab ülesande leht ka minimaalses vajalikus ulatuses HMS § 18 lg 2 sätestatud protokollile esitatavatele nõuetele – ülesande lehelt on leitav menetlustoimingi teostamise aeg ja koht, kaebaja ja politseiametnike nimed (menetlusosalised), politseiametnike kaudu on tuvastatav haldusorgan, menetlustoimingu eesmärk (relva hoiutingimuste kontroll) ja menetlustoimingu eesmärgist lähtuvalt vajalikus ulatuses taotlused ja ütlused. Kohtule esitatud ülesande leht on küll allkirjastamata (HMS § 18 lg 3), kuid kohtule ei nähtu, kuidas nende andmete puudumine saaks rikkuda kaebaja menetluslikke või mittemenetluslikke õiguseid. Kohtule ei nähtu ka, et kaebaja õiguseid saaks rikkuda see, millal tehti vormikaamera kasutamise märge (11.10.2023 seisukoha p 8.1, dtl 35) või kas on toime pandud süütegu (13.12.2023 menetlusdokumendi p-d 6.1-6.4, dtl 153-154). Süüteokahtluse korral on võimalik kaebajal esitada vastav teave prokuratuurile.
4.3.Vormikaamera ei ole KorS §-s 781 nimetatud erivahend, mille kasutamise kohta tuleb KorS § 12 lg 4 kohaselt koostada protokoll. Vormikaamera kasutamine ei ole ka eraldi menetlustoiming, vaid menetlustoimingu sisu ja käigu talletamisel kasutatav vahend (vrd fotoaparaat, arvuti). Vormikaamera olemust, kasutamise eesmärki menetlustoimingu läbiviimisel ja asjaolu, et vormikaamera kasutamise kohta eraldi protokolli ei koostata, on PPA kaebajale selgitanud ka 11.09.2023 kirjas nr 2.1-3/33500-2 (dtl 6). Kaebaja taotles videosalvestise koopiat 07.09.2023 (dtl 131) ja koopia tehti kaebajale kättesaadavaks 14.09.2023 (dtl 134). Kaebaja ei ole väitnud, et talle ei oleks vaatamata PPA teavitusele salvestist kättesaadavaks tehtud. Kaebaja kinnitusel sai ta 07.09.2023 menetlustoimingu protokolli kätte kohtumenetluses 04.10.2023, mis arvestades ka kaebaja taotluste ja seisukohtade sõnastuste ebatäpsust (vt allpool) ei ole kohtu hinnangul ülemäära pikk aeg. Kaebaja ei ole ka välja toonud, et viivitus 07.09.2023 menetlustoimingu protokolli (s.o ülesande lehe) saamisel tema õigusi kuidagi eraldiseisvalt rikuks. Käesoleval juhul ei kohaldu samuti kriminaalmenetluse seadustiku sätted, kuivõrd relva hoiutingimuste kontroll toimub haldusmenetluses (RelvS § 1 lg 11). Eelnevast tulenevalt nähtub kohtule, et PPA on kaebajale edastanud nõutud ja olemasoleva protokolli koos lisaga (videosalvestis), mille koostamise kohustus PPA-l seadusest tulenevalt on. Kaebajal ei ole õigust nõuda protokolli vormistamist või sisu endale sobival ja meelepärasel viisil. Kuna eraldi vormikaamera kasutamise kohta ei tule protokolli koostada, puudub kaebajal vormikaamera kasutamise kohta protokolli nõudmiseks kaebeõigus. Täiendavalt toob kohus, et kaebaja viidatud teadustöö ei ole seadus ega seaduse alusel antud muu alamalseisev õigusakt, mille järgimine oleks kohustuslik PPA-le või kohtule.
5.Kaebaja soovib, et PPA edastaks talle ametliku argumenteeritud seisukoha menetlustoimingu raames toime pandud võimalike süütegude uurimise algatamise või algatamata jätmise osas. Sisuliselt on tegemist HKMS § 37 lg 2 p 2 nimetatud kohustamisnõudega distsiplinaarmenetluse algatamise üle otsustamiseks ja vastava otsuse kaebajale edastamiseks. PPA on 04.10.2023 kaebajale ka selgitanud, et ei pea ametniku osas eraldi menetluslikku sekkumist vajalikuks (dtl 16-17). Kohtu hinnangul ei ole kaebajal kaebeõigust nõuda politseiametnike distsiplinaarkorras karistamist ja seega ka õigust nõuda distsiplinaarmenetluse algatamist või algatamata jätmise kohta põhjendatud otsuse tegemist. Konkreetse ametniku distsiplinaarkorras karistamine või distsiplinaarmenetluse läbiviimise üle otsustamine ei mõjuta kaebaja õigusi ega aita neid kaitsta. Ametniku karistamise eesmärgil kaebeõiguse puudumist kinnitab ka kohtupraktika – Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2023 3(4)
määruse nr 3-22-1555 p 6, Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023 määruse nr 3-23-1820 p 10 ja 20.04.2023 määruse nr 3-22-2021 p 13. Politseiametnike suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimine toimub avaliku teenistuse seaduse (ATS) alusel (PPVS § 1 lg 6).1 ATS alusel läbiviidavale haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust arvestades avaliku teenistuse seaduse erisusi (ATS § 4). ATS ptk 8, mis reguleerib ametnike distsiplinaarvastutust, ei sätesta eriõigusi distsiplinaarmenetluse algatamisel või läbiviimisel tehtavate otsuste vaidlustamiseks ega kohtus kaitstavat õigust nõuda ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimist või põhjendatud otsust menetluse algatamata jätmise kohta. Distsiplinaarmenetluse tulem saab olla kas ametnikule distsiplinaarkaristuse määramine või määramata jätmine (ATS § 76). Distsiplinaarmenetluse tulemusel antav haldusakt saab mõjutada ametniku, kelle suhtes menetlus läbi viidi, õigusi. Kaebaja õigusi antav haldusakt või haldusakti andmata jätmine mõjutada ei saa, kuna distsiplinaarmenetluse alustamata jätmisega, alustamisega, distsiplinaarkaristuse määramata jätmise ega määramisega ei tekitata, muudeta ega lõpetada kaebaja õigusi või kohustusi. ATS regulatsioon on siinkohal erinev ka nt AdvS regulatsioonist advokaatide suhtes aukohtumenetluse algatamise osas, kus on eraldi sätestatud huvitatud isiku õigus aukohtu poole pöörduda (AdvS § 16 lg 1) kui ka aukohtu otsuse vaidlustamise õigus (AdvS § 18 lg 1). Ametnike osas sellist regulatsiooni ette nähtud ei ole. Seetõttu jätab kohus kõrvale ka kaebaja erinevad väited võimalike rikkumiste kohta relva hoiutingimuste kontrollimisel (sh enne 07.09.2023 toimunud kontrollide teostamisel), millega kaebaja soovib kohtule nähtuvalt distsiplinaarmenetluse vajadust põhjendada.
6.Kohtule nähtub kaebaja seisukohtadest läbivalt, et kaebajat häirib relva hoiutingimuste kontrolli käigus vormikaamera kasutamine. Sealjuures on kaebaja laiemaks eesmärgiks perekonna õiguste kaitse (11.10.2023 seisukoha p 1, dtl 32) Kaebaja ei ole vormikaamera kasutamise kohta tulevikus kohtule aga ühtki nõuet esitanud, sh on kaebaja jätnud vastamata kohtu 24.11.2023 määruse punktile 3.4. Lisaks kohtule esitatavatele nõuetele, mida kaebaja esitanud ei ole, on kaebajal edaspidi võimalik vajadusel vormikaamera kasutamise tingimused PPA-ga kokku leppida. Seejuures nähtub, et seda on ka 07.09.2023 menetlustoimingul tehtud (vt kaebaja 07.09.2023 päring, dtl 4: „Kaamerat kasutati küll kokkulepitult üksnes relvade hoiutingimuste salvestamiseks /.../.“). Seega juba kaebaja poolt avaldatu pinnalt ei nähtu perekonnaelu riivet enamas ulatuses, mis on vajalik relvaomaniku kohustuste täitmiseks, sh hoiutingimuste kontrolliks, kui relvi hoitakse kodus. Kohus toob välja, et vormikaamera salvestus võib võimaldada saada vaidlusalusest olukorrast tervikpilti, sh ka üksikisiku kasuks (millised olid tegelikud hoiutingimused, milliseid selgitusi ametnik andis, milliseid end soodustavaid ütluseid isik andis, kuidas kontroll tervikuna kulges jne). Seega ei pruugi kaebaja ja tema pere osas absoluutne keeld vormikaamera kasutamiseks, sh hoiutingimuste kontrolli läbiviimisel, olla kuigi suurte eduväljavaadetega.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
Politseiniku distsiplinaarvastutusega seotud PPVS §§ 86-92 tunnistati kehtetuks politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eriteenistuste ühtlustamine) § 1 lõikega 36 (https://www.riigiteataja.ee/akt/127052022002).
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.