Xi kaebus Eesti Töötukassa 7. märtsi 2023. a otsuse ja 17. aprilli 2023. a vaideotsuse tühistamiseks ning töötukassa kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X, volitatud esindaja vandeadvokaadi abi Kirke Vaino Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Asendada kaebaja nimi avaldatavas otsuses tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27. novembril 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.Eesti Töötukassa määras 22. aprilli 2021. a otsusega nr TVH/21/018778 Xile osalise töövõime viieks aastaks. Töötukassa määras 23. aprilli 2021. a otsusega nr TVT/21/023287 kaebajale osalise töövõime perioodiks (5. aprillist 2021 kuni 4. aprillini 2026) töövõimetoetuse.
3-23-1099
2.Töötukassa lõpetas 7. märtsi 2023. a otsusega nr TVT/23/015547 kaebajale töövõimetoetuse maksmise alates 1. veebruarist 2023, kuna kaebaja õpingud Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis (TTK) olid katkenud.
3.Kaebaja esitas töötukassa 7. märtsi 2023. a otsuse peale vaide. Kaebajale jäi arusaamatuks, miks töötukassa informeerib teda 1. veebruaril 2023 jõustunud otsusest tagantjärele 8. märtsil 2023. Kaebaja soovis, et töötukassa tunnistaks 7. märtsi 2023. a otsuse kehtetuks, jätkaks töövõimetoetuse maksmist katkestuseta või lükkaks 7. märtsi 2023. a otsuse edasi, kuni kaebaja on end töötuna registreerinud.
4.Töötukassa jättis kaebaja vaide 17. aprilli 2023. a vaideotsusega nr VO/23/765 rahuldamata. Kaebaja õppis Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel 19. augustist 2021 kuni 1. veebruarini 2023 TTK-s. Õpingute katkemise tõttu ei vastanud kaebaja alates
2.veebruarist 2023 ühelegi töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 12 lg 1 p-des 1–6 ja 8–14 sätestatud tingimusele. Kaebaja ei võtnud end 14 kalendripäeva jooksul ka töötuna arvele.
7.märtsi 2023. a otsus ei hakka kehtima pärast 30 päevast vaidlustustähtaja möödumist. Vaidlustamistähtaeg ei ole seotud otsuse jõustumisega. Töötukassa teeb päringud riiklikesse andmebaasidesse ning kontrollib toetuse saaja vastavust toetuse tingimustele kord kuus enne makse tegemist. Veebruarikuu eest töövõimetoetuse makset arvutades tegi töötukassa veebruarikuu kohta päringu märtsi alguses. Selle tulemusel selgus kaebaja õpingute katkemine
1.veebruarist 2023. Kaebaja pidi olema teadlik, et toetuse saamiseks peab ta vastama TVTS § 12 lg-s 1 esitatud tingimustele, sest vastustaja 23. aprilli 2021. a otsuse järgi lõpetatakse töövõimetoetuse maksmine enne otsuses märgitud perioodi lõppemist, kui taotleja nendele tingimustele ei vasta. Kaebajal oli kohustus teatada töötukassale asjaoludest, mis mõjutavad tema õigust saada töövõimetoetust. Toetuse määramise ja maksmise tingimused on imperatiivsed, seega ei olnud töötukassal kaalutlusõigust, kas maksta töövõimetoetust tingimuste mittetäitmise korral edasi või mitte.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 17. mail 2023 kaebuse töötukassa 7. märtsi 2023. a otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ning töötukassa kohustamiseks maksma kaebajale
2.veebruarist kuni 7. maini 2023 välja maksmata töövõimetoetus.
5.1.Osalise töövõimega inimesel on õigus töövõimetoetusele, kui ta vastab vähemalt ühele TVTS §-s 12 lg 1 p-des 1–14 nimetatud tingimusele, sh omandab põhi-, kesk-, kutse- või kõrgharidust. Töötukassa ei tohi töövõimetoetuse maksmist peatada või lõpetada enne, kui on välja selgitanud maksmise lõpetamise aluseks olevad määrava tähtsusega asjaolud (TVTS § 19 lg 6). Kahtluse korral tuleb otsuse aluseks olevad asjaolud välja selgitada haldusakti tegemise ajaks, mitte tagantjärele (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-19-569, p 11). Töötukassal ei ole õigust piirduda asjaolude väljaselgitamisel üksnes riiklike andmekogude ja registrite andmetega. EHIS-es ei ole alati teavet töövõimetoetuse saaja õpingute jätkamise või katkemise kohta, mistõttu ei tohi tugineda üksnes EHIS-e andmetele. Enne otsuse tegemist oleks töötukassa pidanud asjaolud välja selgitama koostöös kaebajaga.
5.2.Töötukassa ei ole enne otsuse tegemist andnud kaebajale võimalust arvamuse ja vastuväidete esitamiseks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1). Haldusmenetluse läbiviimiseks ilma menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata ei ole praeguses asjas õiguslikku alust (vt HMS § 40 lg 3 p 1–7). Töötukassa on oluliselt rikkunud menetlusnõudeid, mistõttu on 7. märtsi 2023. a ostus formaalset õigusvastane.
5.3.Töötukassa ei ole otsust tehes arvestanud TVTS § 12 lg-ga 31. TVTS-i seletuskirja kohaselt maksab töötukassa § 12 lg 31 alusel toetust kuni 95 päeva pärast seda, kui isik on EHIS- e andmetel koolist välja arvatud. Kaebaja soovis ja kavatses õpinguid kõrgharidustasemel jätkata. Muuhulgas seetõttu ei võtnud kaebaja end töötuna arvele, kui sai teada, et ta on koolist välja 2(5)
3-23-1099 arvatud. Kaebaja ei saanud enne töötukassa otsust uut õppeasutust otsida, sest sai TTK otsusest teada töötukassa 7. märtsi 2023. a otsusest. Pärast seda on kaebaja uurinud võimalusi edasi õppimiseks. TVTS-i ebaõige tõlgendamine ja rakendamine tingib töötukassa 7. märtsi 2023. a otsuse materiaalse õigusvastasuse. Isegi kui töötukassal oleks olnud õigus toetuse maksmine lõpetada, oleks tulnud seda teha 2. veebruarist 2023, mis on toetuse maksmise lõpetamise aluseks oleva asjaolu tekkimise päevale järgnev päev (TVTS § 19 lg 1 p 2).
Töötukassa palus 26. juuni 2023. a vastuses kaebuse rahuldamata jätta.
6.1.TVTS § 12 lg 31 reguleerib olukorda, kui inimene on vastava haridustaseme omandanud, mitte olukorda, kus tema õpingud on katkenud. Kui inimene ei asu õppima, ei tööta vms, peab ta toetuse saamiseks olema töötuna arvele võetud hiljemalt 1. septembril (TVTS eelnõu seletuskiri, 468 SE II, Riigikogu XIII koosseis). Kui osalise töövõimega inimene ei tööta ega viibi tööturult eemal mõjuval põhjusel, peab ta olema töötuna arvele võetud ja täitma töötu kohustusi, st otsima aktiivselt tööd ning olema kohe valmis tööle asuma.
6.2.Kaebaja õpingud ei lõppenud 1. veebruaril 2023 TTK-s hariduse omandamisega, vaid õpingud katkestati. Kaebaja arvati seetõttu õppeasutuse nimekirjast välja, mida tõendab EHIS- e väljavõte (vastustaja 26. juuni 2023. a vastuse lisa 1). TVTS-i toetuse maksmise tingimustele vastavust kontrollib vastustaja riiklike andmekogude alusel. Kui seal andmeid ei ole, küsib töötukassa selgitusi toetuse taotlejalt või teistelt inimestelt. Praeguses asjas kinnitasid EHIS-e andmed kaebaja õpingute katkemist, seetõttu ei olnud vaja HMS § 40 lg 3 p 2 alusel lisaandmeid küsida. Kaebaja selgitused tulevikus õppima asumise kohta ei oleks muutnud vastustaja otsust.
6.3.Kaebaja on ekslikult mõistnud toetuse maksmise lõpetamise kuupäeva. 1. veebruar 2023 on toetuse maksmise viimane päev. Seda kinnitab kaebajale 8. märtsil 2023 tehtud toetuse väljamakse 9 eurot ja 31 senti selle päeva eest (väljavõte töötukassa infosüsteemist, vastustaja 26. juuni 2023. a vastuse lisa 2). 1. aprillini 2023 oli töövõimetoetuse päevamäär 16 eurot ja 33 senti, millest ühe kalendripäeva toetus osalise töövõimega inimesel TVTS § 13 lg 2 p 1 järgi on 57 protsenti päevamäärast, s.o 9,3081. TVTS § 12 lg-s 1 sätestatud tingimuse täitmise 14. päev oli 16. veebruar 2023. See tähendab, et kaebaja pidi uuesti tingimusi täitma asuma ajavahemikul
2.veebruarist kuni 16. veebruarini 2023. Kaebaja ei vastanud sellel perioodil ühelegi nõutud tingimusele, mistõttu on töövõimetoetuse lõpetamine seisuga 1. veebruar 2023 õiguspärane.
7.9. oktoobri 2023. a vastuses kohtunõudele selgitas vastustaja, et soovis haldusmenetluse läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt (HMS § 5 lg 2). Kaebaja ei õppinud välismaal, millisel juhul vastustajal registri andmed üldjuhul puuduvad ning tekib vajadus küsida selgitusi. Kaebaja ärakuulamisel ei olnud eraldi eesmärki ning kaebajal ei olnud esitada faktilisi asjaolusid, mis oleks vastustaja otsust muutnud. Töötukassal on kohustus koguda tõendeid üksnes vajaduse korral (TVTS §19 lg 6).
8.Kaebaja 16. oktoobri 2023. a seisukoha järgi tuleb töövõimetoetuse saajale tagada õigus olla ära kuulatud (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-41-1-03, p 16). Õiguskantsler on leidnud, et töötukassa põhjendus, et üldjuhul on töövõimetoetuse maksmise lõpetamise otsused õiged ilma inimest menetlusse kaasamata, ei ole toetuse maksmise lõpetamiseks piisav. Selle põhjendusega ei saa eirata põhiseaduslikku õigust heale haldusele ja jätta inimene elatusvahenditeta, sest see on põhiseaduse §-des 10, 14 ja 28 lg-s 2 sätestatud õiguste piiramine (vt kaebaja 16. oktoobri 2023. a seisukoha lisa 1). Kaebaja ei teadnud, et on koolist välja arvatud, kuni töötukassa 7. märtsi 2023. a otsuse kättesaamiseni. Kaebaja jäi elatusvahenditeta päeva pealt. Sellist olukorda oleks saanud vältida, kui vastustaja oleks võimaldanud kaebajal esitada enne otsuse tegemist arvamuse ja vastuväited.
3(5)
3-23-1099 Vastustaja ei edastanud 26. juuni ja 9. oktoobri 2023. a vastuseid kaebaja esindajale, rikkudes HKMS § 53 lg-s 2 sätestatud kohustust. Seetõttu on kohtul võimalik teda trahvida. Samuti ei ole kohus e-toimikus vastustaja edastatud dokumentidele vastuvõtmise kohustust määranud ega saatnud kaebaja esindajale teavitust vastustaja esitatud dokumentide kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.TVTS § 19 lg 1 p 2 järgi lõpetatakse osalise töövõimega isikule toetuse maksmine enne määratud töövõimetoetuse perioodi lõppemist, kui ta ei vasta ühelegi TVTS § 12 lg 1 p- des 1– 6 ja 8–14 sätestatud tingimusele. Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse lõpetamise aluseks oleva asjaolu tekkimise päevale järgnevast päevast arvates. Töövõimetoetuse maksmist osalise töövõimega isikule ei lõpetata juhul, kui ta on hiljemalt 14 kalendripäeva möödudes TVTS § 12 lg 1 p-des 1–6 või 8–14 esitatud tingimustele vastamise lõppemise päevast arvates töötuna arvele võetud (TVTS § 19 lg 2 p 1 alusel).
10.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei vastanud töötukassa 7. märtsi 2023. a otsuse tegemise ajal ühelegi TVTS § 12 lg 1 p-des 1–6 või 8–14 sätestatud tingimusele. Kaebaja ei ole kaebuses ka vastupidist väitnud. Vaidlus on selle üle, kas vastustaja on rikkunud kaebaja ärakuulamise kohustust ja kas kaebaja ära kuulamine oleks mõjutanud vastustaja otsust. Samuti on vaidlus selle üle, kas vastustajal oli kohustus maksta kaebajale toetust TVTS § 12 lg 31 alusel ning milline oli toetuse maksmise lõpetamise kuupäev.
11.Vaidlust ei ole selle üle, et vastustaja jättis kaebaja ära kuulamata. Sellega on vastustaja rikkunud HMS § 40 lg-t 1, mille järgi peab haldusorgan enne haldusakti tegemist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Vastustaja viidatud HMS § 40 lg 3 p 2 praeguses asjas ei kohaldu. See kohaldub üksnes juhul, kui haldusmenetlust viiakse läbi inimese taotluse alusel või kui menetlusosaline on menetluse käigus andnud seletuse.
12.Kohustust kaebaja ära kuulata, ei väära ka TVTS § 19 lg 6 esimene lause, nagu leiab vastustaja. Selle järgi on töötukassa kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel HMS § 6 tähenduses. Osundatud säte seab töötukassale seega kohustuse täita haldusmenetluses uurimispõhimõtet. Kaebaja ärakuulamise kohustust ei saa aga samastada uurimiskohustusega. Ka ei ole haldusorganil õigust jätta inimene ära kuulamata seetõttu, et ta soovib haldusmenetluse läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi kaebajale. Jättes kaebaja ära kuulamata, rikkus töötukassa seega haldusmenetluse nõudeid ja hea halduse põhimõtet.
13.HMS § 58 järgi ei või haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et selle andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (vt ka riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Kaebaja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et tema ärakuulamine oleks mõjutanud vastustaja otsust. Arvestades seda, et EHIS-e andmed kaebaja koolist välja arvamise kohta olid tõesed ning kaebaja ei vasta ka ühelegi teisele TVTS § 12 lg 1 p-des 1–6 ja 8–14 sätestatud tingimusele, ei mõjutanud kaebaja ära kuulamata jätmine vastustaja otsust. Vastustaja sõnul tegi ta päringu EHIS-esse märtsi algul. Selleks ajaks oli 1. veebruarist, mil kaebaja koolist välja arvati, möödunud enam kui 14 kalendripäeva. Seetõttu ei oleks kaebaja ärakuulamise tulemusel saanud end TVTS § 19 lg 2 p 1 tingimuste täitmiseks enam õigel ajal ka töötuna arvele võtta.
14.TVTS § 12 lg 31 järgi on toetuse saamise õigus inimesel, kes kavatseb pärast põhi-, kesk- , kutse- või kõrghariduse omandamist jätkata hariduse omandamist samal või muul
4(5)
3-23-1099 haridustasemel või kõrgharidusastmel. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja puhul ei ole alust seda sätet kohaldada. Kaebaja on arvatud TTK-st välja ilma et ta oleks omandanud seal pakutavat haridustaset ega kooli lõpetanud.
15.Vastustaja 7. märtsi 2023. a otsuse p 2 alusel on töövõimetoetuse maksmise lõpetamise kuupäev 1. veebruar 2023. Kaebaja leiab, et õige töövõimetoetuse lõpetamise kuupäev oleks olnud 2. veebruar 2023. Kohus nõustub kaebajaga. Toetuse maksmine lõpetatakse TVTS § 19 lg 1 p 2 alusel toetuse lõpetamise aluseks oleva asjaolu tekkimise päevale järgnevast päevast arvates. Kaebaja õpingute viimane päev oli EHIS-e andmetel 1. veebruar 2023. Sellele järgnev päev ehk 2. veebruar 2023 oli seega toetuse maksmise lõpetamise kuupäev. Kuigi vastustaja
7.märtsi 2023. otsuse järgi on töövõimetoetuse maksmise lõpetamise kuupäev 1. veebruar 2023, on töötukassa tasunud 8. märtsil 2023 kaebajale 9 eurot ja 31 senti toetust 1. veebruari eest (vt vastustaja 26. juuni 2023. a vastuse lisa 2). Selline ebatäpsus toetuse maksmise lõpetamise kuupäevas ei ole mõjutanud seega kaebajale toetuse maksmist. Järelikult ei ole põhjust vastustaja 7. märtsi 2023. a otsust ka töövõimetoetuse maksmise lõpetamise eksliku kuupäeva tõttu tühistada.
16.Kohus jätab nii töötukassa 7. märtsi 2023. a otsuse kui ka vaideotsuse tühistamise nõuded rahuldamata. Samuti jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude kohustada vastustajat maksma
2.veebruarist kuni 7. maini 2023 kaebajale välja maksmata toetust.
17.Kaebaja 16. oktoobri 2023. a seisukoha järgi ei edastanud vastustaja kaebaja esindajale 26. juuni 2023. a vastust ega 9. oktoobri 2023. a vastust kohtunõudele. Kaebaja viitab kohtu võimalusele vastutajat selle eest trahvida (HKMS § 53 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 337). Kaebaja on vastustaja vastused kätte saanud ja kohtule õigel ajal oma seisukoha esitanud. Kohtute Infosüsteemi kohaselt on vastustaja 26. juuni 2023. a vastus kaebaja esindajale nähtav alates 26. juunist ning 9. oktoobri 2023. a vastus kohtunõudele nähtav alates 10. oktoobrist. Kaebajale on jäänud seega mõistlik aeg vastustaja vastustega tutvumiseks ja oma seisukohtade esitamiseks.
18.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.
19.Otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, seetõttu tuleb kaebaja nimi asendada avaldatavas otsuses tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.