Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 26.10.2023, Tartu 3-23-1969 X.X.-i kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise, Viru Vangla 29.08.2023. a vaideotsuse nr 6-12/209-4 tühistamise ja vangla kohustamise nõudes Tartu Halduskohtu 27.09.2023. a määruse resolutsiooni p1 X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.
RESOLUTSIOON
Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.09.2023. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 05.09.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu järgmiste nõuetega. Kaebaja ei ole nõus Viru Vangla 03.08.2023. a otsusega nr 6-16/193-4, millega vangla jättis tema kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata. Kaebuse ning selles viidatud Viru Vangla otsuse tekstist järeldub, et vangla lahendas kahju hüvitamise nõuet, mis seondus talle riigi õigusabi ja menetlusabi blankettide väljastamata jätmisega. Kaebaja möönis, et võis nimetatud otsuse peale esitada kohtule kaebuse hilinenult, kuid tema hinnangul on selleks mõjuv põhjus – edasikaebamise tähtaja puudumine. Kaebaja palus ka tühistada Viru Vangla 29.08.2023. a vaideotsus nr 6-12/209-4, millega jäeti rahuldamata tema vaided nr 6-12/209-1 ja 6-12/255-1, ning kohustada vanglat väljastama talle riigi õigusabi taotluse, riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise ja riigilõivu tasumisest vabastamise blankette. Kaebaja väitel vajab ta neid teistmismenetluste algatamiseks kümnetes kriminaal- ja haldusasjades.
Blankettide väljastamisest edasisel keeldumisel palus kaebaja vanglal hüvitada kogu kahju, mis on seotud tema ebaseadusliku viibimisega vanglas 13 aastat, s.o 156 kuu eest 288 600 eurot.
Vastuseks kohtunõudele edastas vangla halduskohtule kohtueelse menetluse dokumendid, sh kaebaja pöördumised ja taotlused, vangla vastuskirjad, kaebaja vaided nr 6-12/209-1 ja 6-12/255-1, kahjunõude nr 6-16/193-1 ja 6-16/193-3 ning Viru Vangla 03.08.2023. a otsuse nr 6-16/193-4.
3.Tartu Halduskohus tagastas 27.09.2023. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1). Määruse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
3.1.Kaebaja nõuab kaebuses Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, kuid on kaebuse eseme sõnastanud ebaselgelt. Kaebusest saab välja lugeda, et kaebaja ei ole rahul Viru Vangla 03.08.2023. a otsusega nr 6-16/193-4, millega vastustaja lahendas tema 02.06.2023. a kahju hüvitamise nõuet (nr 6-16-193-1), mida kaebaja täpsustas 28.07.2023 (dtl 19). Kaebaja taotles kohtueelses menetluses hüvitist 1000 eurot. Vanglale esitatud hüvitamisnõudest koos selle täpsustusega saab välja lugeda, et väidetav kahju on tekitatud sellega, et vangla keeldus kaebajale väljastamast EIK-i pöördumiseks vajalike erinevate dokumentide väljatrükke, mida EIK nõuab 4 kuu jooksul, ning tal ei olnud võimalik EIK-i pöörduda. Kaebaja väitel on vangla pidevalt 3 aasta jooksul rikkunud kaebajale Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni §-st 34 tulenevaid õigusi. Kaebuses kohtule ei täpsusta kaebaja dokumentidest koopiate mittesaamisega seonduva kahju hüvitamise nõuet. Kohus peab põhjendatuks tugineda selle nõude osas HKMS § 121 lg 2 p-le 2 1. Selle sätte kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus ei pea seejuures otstarbekaks koguda täiendavaid tõendeid selleks, et võrrelda, kas kaebaja 05.06.2023 esitatud kahju hüvitamise nõue langes oma eseme poolest täielikult kokku nõudega, mida vangla lahendas 30.11.2022. a otsusega nr 6-16/190-4, ning kas vastustaja on 03.08.2023. a otsusega kahju hüvitamise nõude põhjendatult tagastanud. Kohtu hinnangul ei saa EIK-i pöördumiseks vajalike kaebuse vormide andmisest keeldumise korral olla kohaseks nõudeks mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Et esitada nõuetekohaselt neljakuulise tähtaja jooksul taotlus EIK-i,on kinnipeetaval enda õiguste tõhusaks kaitseks võimalus esitada koheselt vanglale kohustamisvaie ning samas taotleda kohtult esialgset õiguskaitset vormikohaste blankettide andmiseks kohustamiseks. Kohus möönab, et õigus oma väidetavalt rikutud õigusi EIK-i menetluses kaitsta on iseenesest kaalukas õigushüve. Kui aga isik on sellise tõhusa õiguskaitsevõimaluse ise minetanud, ei saa tema õiguste riivet vormikohaste blankettide andmata jätmisel pidada kuigivõrd intensiivseks. Kaebaja ei ole ka välja toonud, millistes kohtuasjades tal on olnud EIK-i pöördumine takistatud, ning kohtul pole võimalik hinnata, kas tegemist oli üldse olukordadega, kus EIK-i pöördumise eeldused oleks täidetud (siseriiklik kohtumenetlus ammendavalt läbitud). Seega ei pea kohus tõenäoliseks, et asja sisuliselt läbi vaadates oleks alust väidetava mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohtu hinnangul ei saa esineda ühegi riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve riivet. Seega on täidetud mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaldamise eeldused.
3.2.Vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudest nähtub veel, et kaebaja soovib kahju hüvitamist ka põhjusel, et teda on hoitud ebaseaduslikult vanglas seonduvalt kriminaalasjadega nr 1-21-3195 ja 1-21-474. Kaebuses kohtule märgib kaebaja: „Edaspidisel keeldumisel väljastada need blanketid palun kohustada vanglat hüvitama mulle kogu kahju, mis on seotud minu ebaseadusliku viibimisega vanglas 13 aastat.“ Kaebaja hindab väidetavat kahju 288 600 euro suuruseks. Kohtu hinnangul ei saa selline kahju
hüvitamise nõue olla suunatud vangla vastu, vaid kaebaja peab ebaõigeks tema kinnipidamist karistuse kandmiseks viidatud kohtulahendite alusel. Riigikohtu praktika (erikogu 25.01.2019. a määrus asjas nr 3-18-1652) kohaselt tuleneb süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) §-st 4, et ka kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda SKHS-s kehtestatud menetluskorrast. Seega tuleb kohtuotsusega süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudega pöörduda maakohtusse. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuna väidetav kahju on tekitatud kriminaalasjades tehtud kohtulahendite alusel (mitte vangla tegevuse tõttu), ning vastava vaidluse lahendamine on maakohtu pädevuses, tagastab kohus ebaseadusliku vangistuses hoidmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
3.3.Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 29.08.2023. a vaideotsus nr 6-12/209-4 (dtl 3-4) ja kohustada vanglat väljastama kaebajale riigi õigusabi taotluse, riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise ja riigilõivu tasumisest vabastamise blanketid. Seega on kaebaja esitanud kohtule tühistamis- ja kohustamisnõude vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-dele 1 ja 2. Kuigi HKMS § 45 lg 4 seab piirangud vaideotsuse iseseisvale vaidlustamisele, ei pea kohus praegusel juhul põhjendatuks jätta kaebust tühistamisnõude täpsustamiseks käiguta – kohus mõistab, et kaebaja eesmärk on vaidlustada talle eelnimetatud blankettide andmata jätmist (vt taotlused dtl 22-25, 29, 31-33). Haldusasja tõenditest ilmneb, et vangla on kaebajale varasemas praktikas soovitud blankette ka väljastanud ning edaspidi keeldunud, arvestades mh taotletavate blankettide suurt hulka (nt 30. juuni 2023. a vastus taotlusele nr 6-10/141352; dtl 35, p 4). Kohtule teadaolevalt ei takista vormikohaste blankettide puudumine menetlusabi ja riigi õigusabi taotluste esitamist. Tegemist on näidisvormidega (HKMS § 115 lg 5, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 185 lg 5, riigi õigusabi seaduse § 12 lg 3), mis peavad olema igaühele vabalt kättesaadavad Justiitsministeeriumi veebilehel ning igas kohtus ja advokaadibüroos, kuid seadusest ei tulene vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavatele piiramatult näidisvormide väljatrükke. Kaebajad, sh vanglas kinni peetavad isikud ning ka kaebaja ise esitavad väga sageli riigi õigusabi taotlusi ja menetlusabi taotlusi kas kaebuste koosseisus või eraldi avaldusena, kasutamata seejuures vastavaid näidisvorme (blankette). Halduskohtute praktikas on järjekindlalt selliseid avaldusi aktsepteeritud ning kohtule teadaolevalt ei ole takistusi ka kriminaalmenetluse. Vangla ei ole eelnimetatud näidisvormide osas teabevaldajaks avaliku teabe seaduse § 5 tähenduses, vaid tegemist on kehtiva õiguse normidega, mis on kättesaadavad Riigi Teataja andmebaasi kaudu. Kinnipeetavatel on vangistusseaduse §-st 311 tulenevalt juurdepääs internetis ametlikele õigusaktide andmebaasidele, mis võimaldab ka juurdepääsu vastavatele menetlusseadustike sätetele ja näidisvormidele ning tutvuda, millised andmed tuleks kohtule menetlusabi taotledes esitada. Seega riivab blankettide andmisest keeldumine kaebaja õigusi vähesel määral. Tal võib olla küll taotlusi esitada ebamugavam, kuid mitte võimatu. Kohus ei pea tõenäoliseks, et rahuldaks esitatud tühistamisnõude või vanglat blankettide piiramatuks väljastamiseks kohustamise nõude. Seega on ka vaideotsuse nr 6-12/209-4 tühistamise ja kohustamisnõude osas täidetud HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebuse tagastamise eeldused.
4.X.X. sai halduskohtu määruse kätte 04.10.2023.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Kaebaja palub 17.10.2023. a määruskaebuses Tartu Halduskohtu 27.09.2023. a määruse tühistamist osas, millega tema kaebus tagastati ja uue määruse tegemist, millega esitatud kaebus menetlusse võtta.
5.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on 27.09.2023. a määrus ebaseaduslik vastuolu tõttu PS § 24 lg-ga 1. Viru Vanglaga seotud vaidluste osas on kohtualluvuseks Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja. Tartu Halduskohtu Tartu kohtumaja ei ole pädev Viru Vangla asjades kohut mõistma.
5.2.Riigikohtule ei saa esitada riigi õigusabi taotlust kriminaalasja teistmiseks paberilehel ega ka vene keeles.
5.3.Ma olen ebaseaduslikult 13 aastat vanglas istunud. Seega peab vangla väljastama mulle riigi õigusabi saamiseks blankette kohtute poolt arutatud kriminaalasjade teistmiseks.
5.4.Viru Maakohtu kohtunik on minu kriminaalasjas eiranud Riigikohtu praktikat ja olen ka 3 viimast aastat ebaseaduslikult vanglas istunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus kuulub halduskohtu 27.09.2023. a määruse resolutsiooni p 1 osas tagastamisele HKMS § 207 lg 2 alusel. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamis-, tühistamis- ja kohustamiskaebuse HKMS §-de 121 lg 2 p 2 1 (kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline) ja 121 lg 1 p 1 (vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses) alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 27.09.2023. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Ükski määruskaebuses toodud vastuväide ei anna alust asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.
6.1.Kuna kohtuotsusega süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudega tuleb seadusest tulenevalt pöörduda maakohtusse, mida halduskohus kaebajale ka selgitas, siis ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust kaebaja väited selle kohta, et teda on alusetult süüdi mõistetud ja seetõttu ka alusetult vanglas kinni peetud ning et maakohus on kriminaalasjas otsuse tegemisel eiranud kohtupraktikat.
6.2.Samuti ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks kaebaja väide, et Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajal puudub pädevus lahendada asju, mis on seotud Viru Vanglaga, sest neid peab kohtualluvuse korras lahendama üksnes Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja. HKMS § 8 lg 5 kohaselt isik, kellelt on võetud vabadus, esitab kaebuse oma viibimiskoha järgi. Kohtute seaduse § 18 järgi arutab halduskohus esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju; halduskohtud on Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus; Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja ning kohtumajad asuvad halduskohtu tööpiirkonnas, mille määrab valdkonna eest vastutav minister. Kohtumajade täpsed asukohad määrab valdkonna eest vastutav minister. Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht. Justiitsministri 27.10.2005. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 2 p 2 järgi on Tartu Halduskohtu tööpiirkondadeks Jõgeva maakond, Põlva maakond, Tartu maakond, Valga maakond, Viljandi maakond, Võru maakond, Ida-Viru maakond ja LääneViru maakond. Vaidlust ei ole selles, et Tartu Halduskohtul on kaks kohtumaja – üks Tartus ja üks Jõhvis. Kuna iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht ja Tartu Halduskohtu, mitte Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja, tööpiirkonnaks on ka Ida-Viru maakond, siis ei ole asjaolu, et Viru Vanglas kinni peetava isiku kaebust lahendab Tartu Halduskohtu Tartu Kohtumaja kohtunik, käsitletav seadusega kehtestatud kohtualluvuse reegli rikkumisena ega ka
vastuoluna PS § 24 lg-ga 1 (kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.