Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2023, Tartu Kohtuasja number
3-23-1969
Kohtuasi
Xi kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise, Viru Vangla 29. augusti 2023. a vaideotsuse nr 6-12/209-4 tühistamise ja vangla kohustamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla Kaebuse tagastamine
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4; § 21 lg 4).
ASJAOLUD
1.Viru Vanglas kinni peetav isik X esitas 5. septembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu järgmiste nõuetega.
1.1.Kaebaja ei ole nõus Viru Vangla 3. augusti 2023. a otsusega nr 6-16/193-4, millega vangla jättis tema kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata. Kaebuse ning selles viidatud Viru Vangla otsuse tekstist järeldub, et vangla lahendas kahju hüvitamise nõuet, mis seondus talle riigi õigusabi ja menetlusabi blankettide väljastamata jätmisega. Kaebaja möönab, et võis nimetatud otsuse peale esitada kohtule kaebuse hilinenult, kuid tema hinnangul on selleks mõjuv põhjus – edasikaebamise tähtaja puudumine.
1.2.Kaebaja palub ka tühistada Viru Vangla 29. augusti 2023. a vaideotsus nr 6-12/209-4, millega jäeti rahuldamata tema vaided nr 6-12/209-1 ja 6-12/255-1, ning kohustada vanglat väljastama talle riigi õigusabi taotluse, riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise ja riigilõivu tasumisest vabastamise blankette. Kaebaja väitel vajab ta neid teistmismenetluste algatamiseks kümnetes kriminaal- ja haldusasjades.
3-23-1969
1.3.Blankettide väljastamisest edasisel keeldumisel palub kaebaja vanglal hüvitada kogu kahju, mis on seotud tema ebaseadusliku viibimisega vanglas 13 aastat s.o 156 kuu eest 288 600 eurot.
2.Vastuseks kohtunõudele edastas vangla 18. septembril 2023 kohtu küsitud kohtueelse menetluse dokumendid sh kaebaja pöördumised ja taotlused, vangla vastuskirjad, kaebaja vaided nr 6-12/209-1 ja 6-12/255-1, kahjunõude nr 6-16/193-1 ja 6-16/193-3 ning Viru Vangla 3. augusti 2023. a otsuse nr 6-16/193-4.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud hüvitamis-, tühistamis- ja kohustamisnõuded. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 lähtub kohus kaebuse nõude ja aluse tõlgendamisel kaebaja tegelikust tahtest.
4.Kaebaja nõuab kohtule esitatud kaebuses Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, kuid on kaebuse eseme sõnastanud ebaselgelt. Kaebusest saab välja lugeda, et kaebaja ei ole rahul Viru Vangla 3. augusti 2023. a otsusega nr 6-16/193-4, millega vastustaja lahendas tema 2. juuni 2023. a kahju hüvitamise nõuet ( nr 6-16-193-1 (dtl 16-17), mida kaebaja täpsustas 28. juulil 2023 (dtl 19). Kaebaja taotles kohtueelses menetluses hüvitist 1000 eurot.
4.1.Vanglale esitatud hüvitamisnõudest koos selle täpsustusega saab välja lugeda, et väidetav kahju on tekitatud sellega, et vangla on keeldunud kaebajale väljastamast Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumiseks vajalike erinevate dokumentide väljatrükke, mida EIK nõuab 4 kuu jooksul, ning tal ei olnud võimalik EIK-i pöörduda. Kaebaja väitel on vangla pidevalt 3 aasta jooksul rikkunud kaebajale Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni §-st 34 tulenevaid õigusi. Kaebuses kohtule ei täpsusta kaebaja dokumentidest koopiate mittesaamisega seonduva kahju hüvitamise nõuet.
4.2.Kohus peab põhjendatuks tugineda selle nõude osas HKMS § 121 lg 2 p-le 21. Selle sätte kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus ei pea seejuures otstarbekaks koguda täiendavaid tõendeid selleks, et võrrelda, kas kaebaja 5. juunil 2023 esitatud kahju hüvitamise nõue langes oma eseme poolest täielikult kokku nõudega, mida vangla lahendas 30. novembri 2022. a otsusega nr 6-16/190-4, ning kas vastustaja on 3. augusti 2023. a otsusega kahju hüvitamise nõude põhjendatult tagastanud. Kohtu hinnangul ei saa EIK-i pöördumiseks vajalike kaebuse vormide andmisest keeldumise korral olla kohaseks nõudeks mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Et esitada nõuetekohaselt neljakuulise tähtaja jooksul taotlus EIK-i,on kinnipeetaval enda õiguste tõhusaks kaitseks võimalus esitada koheselt vanglale kohustamisvaie ning samas taotleda kohtult esialgset õiguskaitset vormikohaste blankettide andmiseks kohustamiseks. Kohus möönab, et õigus oma väidetavalt rikutud õigusi EIK-i menetluses kaitsta on iseenesest kaalukas õigushüve. Kui aga isik on sellise tõhusa õiguskaitsevõimaluse ise minetanud, ei saa tema õiguste riivet vormikohaste blankettide andmata jätmisel pidada kuigivõrd intensiivseks. Kaebaja ei ole ka välja toonud, millistes kohtuasjades tal on olnud EIK-i pöördumine takistatud, ning kohtul pole võimalik hinnata, kas tegemist oli üldse olukordadega, kus EIK-i pöördumise eeldused oleks täidetud (siseriiklik kohtumenetlus ammendavalt läbitud). Seega ei pea kohus tõenäoliseks, et asja sisuliselt läbi vaadates oleks alust väidetava mittevaralise kahju
3-23-1969
hüvitamiseks. Kohtu hinnangul ei saa esineda ühegi riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve riivet. Seega on täidetud mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused.
5.Teiseks ilmneb vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudest, et kaebaja soovib kahju hüvitamist ka põhjusel, et teda on hoitud ebaseaduslikult vanglas karistusena kriminaalasjade nr 1-21-3195 ja 1-21474. Kaebuses kohtule märgib kaebaja: „Edaspidisel keeldumisel väljastada need blanketid palun kohustada vanglat hüvitama mulle kogu kahju, mis on seotud minu ebaseadusliku viibimisega vanglas 13 aastat.“ (kaebuse tõlge, dtl 8). Kaebaja hindab väidetavat kahju 288 600 euro suuruseks. Kohtu hinnangul ei saa selline kahju hüvitamise nõue olla suunatud vangla vastu, vaid kaebaja peab ebaõigeks tema kinnipidamist karistuse kandmiseks viidatud kohtulahendite alusel. Riigikohtu praktika (erikogu 25. jaanuari 2019. a määrus asjas nr 3-18-1652) kohaselt tuleneb süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) §-st 4, et ka kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda SKHS-s kehtestatud menetluskorrast. Seega tuleb kohtuotsusega süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudega pöörduda maakohtusse. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuna väidetav kahju on tekitatud kriminaalasjades tehtud kohtulahendite alusel (mitte vangla tegevuse tõttu), ning vastava vaidluse lahendamine on maakohtu pädevuses, tagastab kohus ebaseadusliku vangistuses hoidmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
6.Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 29. augusti 2023. a vaideotsus nr 6-12/209-4 (dtl 3-4) ja kohustada vanglat väljastama kaebajale riigi õigusabi taotluse, riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise ja riigilõivu tasumisest vabastamise blanketid. Seega on kaebaja esitanud kohtule tühistamis- ja kohustamisnõude vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-dele 1 ja 2.
6.1.Kuigi HKMS § 45 lg 4 seab piirangud vaideotsuse iseseisvale vaidlustamisele, ei pea kohus praegusel juhul põhjendatuks jätta kaebust tühistamisnõude täpsustamiseks käiguta – kohus mõistab, et kaebaja eesmärk on vaidlustada talle eelnimetatud blankettide andmata jätmist (vt taotlused dtl 2225, 29, 31-33). Haldusasja tõenditest ilmneb, et vangla on kaebajale varasemas praktikas soovitud blankette ka väljastanud ning edaspidi keeldunud, arvestades mh taotletavate blankettide suurt hulka (nt 30. juuni 2023. a vastus taotlusele nr 6-10/14135-2; dtl 35, punkt 4).
6.2.Kohtule teadaolevalt ei takista vormikohaste blankettide puudumine menetlusabi ja riigi õigusabi taotluste esitamist. Tegemist on näidisvormidega (HKMS § 115 lg 5, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 185 lg 5, riigi õigusabi seaduse § 12 lg 3), mis peavad olema igaühele vabalt kättesaadavad Justiitsministeeriumi veebilehel ning igas kohtus ja advokaadibüroos, kuid seadusest ei tulene vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavatele piiramatult näidisvormide väljatrükke. Kaebajad, sh vanglas kinni peetavad isikud ning ka kaebaja ise esitavad väga sageli riigi õigusabi taotlusi ja menetlusabi taotlusi kas kaebuste koosseisus või eraldi avaldusena, kasutamata seejuures vastavaid näidisvorme (blankette). Halduskohtute praktikas on järjekindlalt selliseid avaldusi aktsepteeritud ning kohtule teadaolevalt ei ole takistusi ka kriminaalmenetluse. Vangla ei ole eelnimetatud näidisvormide osas teabevaldajaks avaliku teabe seaduse § 5 tähenduses, vaid tegemist on kehtiva õiguse normidega, mis on kättesaadavad Riigi Teataja andmebaasi kaudu. Kinnipeetavatel on vangistusseaduse §-st 311 tulenevalt juurdepääs internetis ametlikele õigusaktide andmebaasidele, mis võimaldab ka juurdepääsu vastavatele menetlusseadustike sätetele ja näidisvormidele ning tutvuda, millised andmed tuleks kohtule menetlusabi taotledes esitada. Seega riivab blankettide andmisest keeldumine kaebaja õigusi vähesel määral. Tal võib olla küll taotlusi esitada ebamugavam, kuid mitte võimatu. Kohus ei pea
3-23-1969
tõenäoliseks, et rahuldaks esitatud tühistamisnõude või vanglat blankettide piiramatuks väljastamiseks kohustamise nõude.
6.3.Seega on ka vaideotsuse nr 6-12/209-4 tühistamise ja kohustamisnõude osas täidetud HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebuse tagastamise eeldused.
7.Eelnevat arvesse võttes tagastab kohus kaebuse tervikuna.
8.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja nime tähemärgiga.
9.Kuigi kaebaja on esitanud kohtule venekeelse kaebuse, mille kohus on menetlusabi korras lasknud tõlkida, ilmneb kohtuasja toimikust kaebaja võimekus esitada eestikeelseid dokumente (kaebaja vaided ja pöördumised dtl 16-17, 19, 22-25, 29, 31-33, 37). Seetõttu ei tõlgi kohus käesolevat kohtumäärust. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.