Aktsiaseltsi Elero hagi Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
96 599 eurot 20.11.2024 ja 12.02.2025
Kohtuistungi aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Elero (rg-kood 10390054) lepinguline esindaja vandeadvokaat Ann Tarkin (e-post xxx ) Kostja: Narva linna (Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika ameti kaudu rg-kood 75029524) lepingulised esindajad vandeadvokaat Artur Sanglepp ja Annika Vait (e-post xxx , xxx )
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Elero hagi Narva linna (Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti kaudu) vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.
2.Jätta kostja Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti menetluskulud nende põhjendatud ulatuses hageja AS Elero kanda.
3.Välja mõista Elero AS-lt kostja Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti kasuks menetluskulud kogusummas 11 445,12 eurot (üksteist tuhat nelisada nelikümmend viis eurot 12 senti) ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahuldamata osas jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda.
4.Jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
1.AS Elero esitas 19.05.2023 Viru Maakohtule hagi Narva linna vastu 77 357,80 euro ja viivise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt Kostja (tellija) ja Hageja (töövõtja) sõlmisid 15.02.2021 töövõtulepingu nr 5.1-6/16/2021 (edaspidi „Töövõtuleping“), mille objektiks olid Narva linna tänavavalgustuse projekteerimis- ja renoveerimistööd [lisa 1]. Töövõtuleping oli sõlmitud riigihankemenetluse1 tulemusel Kostja kui hankija poolt koostatud ja etteantud tingimustega (tüüptingimustega leping VÕS § 35 tähenduses). Lepingu täitmise käigus ilmnesid erinevad lisaja muudatustööd ning muud tööde teostamise tähtaegasid otseselt takistavad ja pikendavad asjaolud. Sellest tulenevalt oli möödapääsmatu tööde tähtaegade pikendamine, mida tehti nii Töövõtulepingu Muutmise Kokkuleppega Nr 6 [lisa 2] kui 01.11.2022 allkirjastatud Töövõtulepingu Muutmise Kokkuleppega Nr 8 [lisa 3]. Viimase, Töövõtulepingu Muutmise Kokkuleppega Nr 8 sätestati tööde pikendatud lõpptähtajaks 14.november 2022. Hageja saavutas tööde kasutusvalmiduse ja andis tööd Kostjale üle juba 2022.a augusti alguseks ehk juba väga oluliselt enne lõpptähtaega 14.november 2022. Selle kohta allkirjastati 10.augustil 2022 ka vastavasisuline „TÖÖDE (EHITISE) LÕPLIKU ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT“ [lisa 4]. Tööde esinenud vaegtööd, mille esinemine on ehituses tavapärane, likvideeriti 2022.a novembriks, misjärel allkirjastati tagantjärgi hilinemisega „Narva linna tänavavalgustuse taristu projekteerimis ja renoveerimistööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakt“ [lisa 5]. Kostja esitas 13.12.2022 kirjaga nr 3-2/2785 Hagejale tööde tähtaegade väidetavate rikkumise eest leppetrahvinõuded kogusummas 77 357,80 eurot (60 993,65 + 16 364,15) ühes tasaarvestuse avaldusega [lisa 6]. Hageja avaldas Kostjale koheselt, et ta leppetrahvidega ja tasaarvestusega ei nõustu. Teostatud tööde eest Kostjale (tellijale) tasumiseks väljastatud lõpparve maksetähtaeg oli 16.02.2023. Hageja palus hagis: 1) Mõista Narva linnalt (Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti kaudu) Elero AS kasuks välja põhivõlg summas 77 357,80 eurot. 2) Mõista Narva linnalt (Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti kaudu) Elero AS kasuks välja viivised hagi esitamise seisuga summas 5123,79 eurot. 3) Mõista Narva linnalt (Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti kaudu) Elero AS kasuks välja viivis määraga 0,05% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast (s.o 20.05.2023) kuni põhivõla täieliku ja nõuetekohase tasumiseni.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on esitanud hagis mitmeid etteheiteid kostjale seoses sellega, et möödapääsmatu oli pikendada tööde teostamise tähtaegasid. Hageja väitel pikendati tähtaegasid sel põhjusel, et kostja menetles hageja tähtaja 3 pikendamise taotluseid kaua või et muudatuste tegemise vajadus tulenes kostjast. Selline seisukoht ei ole õige. Hageja pidigi saavutama tööde kasutusvalmiduse hiljemalt juuni lõpuks, mitte aga hiljem, nagu on hageja püüdnud jätta ekslikku muljet. Seega, hageja, viidates, et saavutas tööde kasutusvalmiduse oluliselt enne tööde lõpptähtaega, loob selliselt faktilisi asjaolusid presenteerides kohtule ebaõige mulje, justkui ta teostaski töid tähtaegselt. Pärast 30.06.2022. a tähtaega jäi hagejal üksnes tähtaeg dokumentatsiooni kordategemiseks, mida hageja samuti rikkus. 2022. a mai lõpuks oli ilmselge, et hageja ei jõua ka pikendatud vahetähtaja jooksul lepingus kokkulepitud töid valmis koos kasutusvalmiduse saavutamisega. Kostja juhtis oma 30.05.2022. a kirjas nr 3-2/1258 hageja tähelepanu asjaolule, et tänavavalgustuse ehitustööd peavad olema valminud ja kasutusvalmidus tagatud, k.a kaevetrassid taastatud tähtajaga hiljemalt 31.05.2022. a, kahjuks ei ole tänase päeva seisuga (30.05.2022. a) osa ehitustöödest valminud ning ei ole tagatud ka kasutusvalmidus (vt ka ülal p 1.3.5 ja p 1.3.6, lepingu muudatuse kokkulepe nr 5 ja hageja tähtaja pikendamise taotlus) ning et lepingus sätestatud vahe- ja lõpptähtaegade rikkumise eest rakendab kostja leppetrahvi kooskõlas lepingu p-ga 12.4.1 ning nõuab leppetrahvi 0,05% tööde (algsest) üldmaksumusest ehk 1487,65 eurot päevas alates 01.06.2022. a lõpetamata töö tähtaega ületanud päeva eest kuni Ehitustööd on tervikuna valminud ja kasutusvalmidus tagatud. Teostatud lisa- ja muudatustöid ei ole seega alust pidada lepingu täitmisega hilinemise põhjuseks.
11.08.2022. a ehk 41 päeva kokkulepitud tähtajast hiljem allkirjastasid pooled tööde (ehitise) üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja oli saavutanud ehitise kasutusvalmiduse ning vaegtöödest oli hagejal tarvis asendada 47 ajutist valgustit; viia läbi elektripaigaldiste kasutuselevõtule eelnev audit ning korrigeerida tööprojekte. Lisaks on üleandmise-vastuvõtmise akti lisas märgitud, et seoses taastamistöödega on tuvastatud järgmised puudused, mis tuleb lisada vaegtööde nimekirja: Kangelaste tanul taastatud betoonist äärekivid tuleb asendada graniidist äärekividega, kivikatte plaadi vahele lisada liiva, tihendada korduvalt vibroplaatidega, taastada kivikatte kivi asfaldi täitmist, sirgestada Kangelaste tn-l äärekivid, korrigeerida Tallinna mnt-l kivikate Hageja ei teavitanud kostjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööde vahetähtajaks mistahes üleandmist takistavatest asjaoludest. Seega esitaski kostja 25.08.2022. a kirjaga nr 32/1956 leppetrahvi (summas 60 993,65 eurot) rakendamise teate koos tasaarvelduse avaldusega (hagiavalduse lisa nr 14). Eelnevast nähtub, et hageja on jätnud osa olulisi asjaolusid hagiavalduses kajastamata. Selliselt on hageja püüdnud jätta kohtule ebaõiget muljet, et vaatamata korduvatele lepingus sätestatud tööde valmimise tähtaegade pikendamistele täitis hageja oma kohustused õigeaegselt ning nõuetekohaselt. Ebaõige on hageja seisukoht, et eeltoodud põhjusel ei ole kostja leppetrahvinõude rakendamine põhjendatud. Kostja eeltooduga ei nõustu ning põhjendab oma seisukohta järgmises alapeatükis. Kostja on esitatud leppetrahvinõuded kogusummas 77 357,80 eurot (60 993,65 eurot + 16 364,15 eurot) on põhjendatud. Kostja esitatud tasaarvestusavaldus on samuti põhjendatud, õiguspärane ja kehtiv.
3.Viru Maakohtu esimehe 10.09.2024 käskkirjaga nr 11-1/25 jagati nimetatud ts. asi kohtunik Olev Mihkelson menetlusse. Kohus pidas 20.11.2024 ja 12.02.2025 kohtuistungid poolte osavõtul. Pooled arutasid kompromissi sõlmimist, kuid kompromissini ei jõudnud.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Maakohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Hagi ese: Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmise nõue (VÕS § 635 lg.1) VÕS § 635 lg.1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
6.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 6.1 Aktsiaselts Elero (edaspidi hageja või töövõtja) ja Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti (edaspidi kostja või tellija) vahel on sõlmitud 15.02.2021. a töövõtuleping nr 5.16/16/2021 (edaspidi leping). 6.2 Poolte kokkuleppel tegi hageja lisa- ja muudatustöid. Kostja ei nõustu hageja tõlgendusega selle kohta, et lisa- ja muudatustööde tõttu esines tööde teostamise tähtaegasid otseselt takistavad ja pikendavad asjaolud. 6.3 Pooled mitmel korral pikendanud tööde teostamise tähtaegasid. Kostja ei nõustu selles osas hageja toodud põhjenduste ja selgitustega; 6.4 Hageja teostatud töös esinesid mitmed puudusi, milleks hageja pidi parandama vaegtööd. 6.5 Hageja on kostjale esitanud arve nr 23012 summas 420 686,50 eurot. 6.6 Kostja on esitanud hagejale leppetrahvinõuded töövõtulepingu p 12.4.1. alusel kogusummas
77 357,80 eurot (25.08.2022. a summas 60 993,65 ning 13.12.2022. a summas 16 364,15 eurot) esitanud. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja on need ka tasaarvelduse korras kinni pidanud 22.06.2022. a arvest nr 22047 summas 14 230,30 eurot ja 26.01.2023 arvest nr 23012 summas 63 127,50 eurot. Poolte vahel on vaidlus: 1) Kas hageja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud ning sellest tulenevalt kas kostjal oli õigus hagejale leppetrahvinõuded esitada; 2) Kas kostjal oli õigus leppetrahvinõudeid hagejale maksmisele kuuluvatest summadest kinni pidada ja teha seega tasaarvestusavaldus.
7.Lepingu tähtajad (Lepingu p.7) 7.1 Töövõtulepingu p.7 kohaselt Ehitustööde ja Ehitise (sh. võimalike vaegtööde tegemine, dokumentide üleandmine, kooskõlastuste ja nõutavuse korral kasutusteatiste/kasutuslubade taotlemine) Tellijale täieliku üleandmise lõpptähtaeg on 14 kuud alates lepingu sõlmimise päevast (15.02.2021). See tähendab, et töövõtja (hageja) pidi tööd Tellijale (kostjale) täielikult üle andma 16.04.2022. Seejuures olulisteks vahetähtaegadeks olid: 1) Projekteerimistööd valmis, ning tööprojektid kõigis osades pidid olema Tellijale üle antud hiljemalt 4 kuu pärast ehk 16.juuniks 2021; 2) Ekspertiis tööprojektile tehtud ning kõik vajalikud kooskõlastused saadud hiljemalt 5 kuu pärast. Tööload, sh kaeveload saadud hiljemalt 5 kuu pärast ehk 16.juuliks 2021; 3) Ehitustööd valminud (ka põhiline kasutusvalmidus) hiljemalt 13 kuu pärast ehk 16.märtsiks 2022; 4) Tööload, sh kaeveload lõpetatud hiljemalt 14 kuu pärast. Ehitusdokumendid üle antud hiljemalt 14 kuu pärast lepingu allkirjastamist ehk 16.aprilliks 2022. 7.2 28.07.2022 sõlmisid pooled töövõtulepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt: 1 Projekteerimistööd valmis, ning tööprojektid kõigis osades Tellijale üle antud hiljemalt 04.08.2021 (tähtaega pikendati ca 1,5 kuud) 2 Ekspertiis tööprojektile tehtud ning kõik vajalikud kooskõlastused saadud hiljemalt. Tööload, sh kaeveload saadud hiljemalt. 04.08.2021 (tähtaega pikendati 19 päeva) 3 Ehitustööd valminud (ka põhiline kasutusvalmidus) hiljemalt 30.06.2022 (tähtaega pikendati ca 3,5 kuud ) 4 Tööload, sh kaeveload lõpetatud hiljemalt. Ehitusdokumendid üle antud hiljemalt 31.08.2022 (tähtaega pikendati 4,5 kuud). 7.3 31.10.2022 sõlmisid pooled töövõtulepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt Tööload, sh kaeveload pidi olema lõpetatud ja ehitusdokumendid üle antud hiljemalt 14.11.2022 ehk lõpptähtaega pikendati veel ca 2,5 kuu võrra. 7.4 Tööde lõpliku vastuvõtmise akt allkirjastati 02.12.2022 (N.S. 05.12.2022).
8.Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud tõenditega, sh töövõtulepingu (hagi Lisa 1), lepingu muutmise kokkulepetega (hagi lisad 2-3), kostja kirjaga hagejale lepingu rikkumisest ja leppetrahvi kohaldamist (hagi lisa 14), tööde üleandmise aktist (hagi lisa 5) ja kostja kirjaga hagejale (leppetrahvi kohaldamise ja tasaarvelduse kohta (hagi lisa 6) on tõendamist leidnud, et leppetrahvi kohaldamine ja tasaarveldus hageja poolt esitatud tasunõudega oli põhjendatud. Kostja tuli hageja taotlusele vastu ja sõlmis hagejaga 28.07.2022 kokkulepe tööde üleandmise
vahetähtaegade pikendamise osas, kuid kokkulepitud tähtajaks (30.06.2022) hageja töid valmis ei saanud ning kostja teavitas hageja oma 25.08.2022 kirjas leppetrahvi rakendamisest. Poolet vahel ei ole vaidlust, et nimetatud vahetähtajaks oli 30.06.2022, kuid hageja andis tööd üle 11.08.2022 ehk 1 kuu ja 11 päeva hiljem. Sama kirjaga tegi kostja hagejale ka tasaarvestuse avalduse. Seega leppetrahvi rakendamine summas 60 993,65 eurot oli põhjendatud. Vaidlust ei ole ka selle üle, et tööde lõplikuks tähtajaks leppisid pooled kokku peale mitut tähtaja pikendamise kokkulepet 14.11.2022, kuid tööd anti kostjale üle alles 02.12.2022. Kostja on arvestanud seejuures viivitamist kuni 25.11.2022 ehk mil hageja parandas viimased puudused. Kohus on seisukohal, et ka selle viivituse eest nõudis kostja põhjendatult leppetrahvi kohaldamist ja teostas hageja nõudega põhjendatult tasaarvestuse. Kostja rikkus lepingus ja muutmise lepetes kokkulepitud tähtaegasid ja sellest tulenevalt oli kostjal õigus nõuda ka leppetrahvide rakendamist. Kostja on käitunud lepingu täitmisel heas usus ja tulnud vastu hageja kui töövõtja taotlustele, kuid hageja on sellele vaatamata lepingus ja selle muutmise lepetes kokkulepitud tähtaegu rikkunud. Kohus ei nõustu hageja väitega, et vaegtööde esinemist saaks pidada normaalseks või tavapäraseks või et vaegtöödega töö vastaks lepingu mõttes lepingu tingimustele. Töövõtja eesmärk ja Tellija soov peab olema see, et lepingus kokkulepitud tehakse kokkulepitud tähtajaks kohase kvaliteediga, ilma et valminud tööd peaks kuidagi veel parandama/ümber tegema. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, miks vaatamata mitmele kokkuleppele tähtaja pikendamise osas, ei suutnud hageja töid ka uuteks kokkulepitud tähtaegadeks valmis teha. Kohus ei nõustu hageja väitega, et leppetrahvi nõuded on vastuolus hea usu põhimõttega. Pooled leppisid töövõtulepingu p-s 12.4.1 leppetrahvi kohaldamise, seega on väide hea usu põhimõtte rikkumisest paljasõnaline. Kohus on seisukohal, et puudub ka alus leppetrahvi vähendamiseks. Hageja vastavad väited selleks alust ei anna. Menetluskulude jaotus
9.Seoses hagi rahuldamata jätmisega, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
10.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta nende põhjendatud ulatuses hageja kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
11.Kostja esindaja esitas 14.02.2025 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 22 872,84 eurot, sh õigusabikulud 22 855,44 eurot (kokku 111 tundi 12 minutit, sellest 34 tundi 18 minutit hinnaga 145 eurot tund, lisandub käibemaks 20%, koos käibemaksuga 174 eurot tund - AB Alterna; ning 76 tundi 54 minutit hinnaga 180 eurot tund, lisandub käibemaks 22%, koos käibemaksuga 219,60 eurot tund, AB Rask) ja sõidukulu 12.02.2025 summas 17,40 eurot (sh käibemaks). Kostja palub menetluskulud välja mõista
hagejalt, samuti viivise menetluskuludelt. Kuna kostja menetluskulud on kajastatud tabelina 5-l lehel, siis ei hakka kohus neid detailselt eraldi välja tooma. Kostjat esindas perioodil 01.06.2023-09.08.2023 Advokaadibüroo Alterna (34 tundi 18 minutit) ning alates 20.08.2024 Advokaadibüroo Rask (76 tundi 54 minutit).
12.Hageja esindaja esitas 17.02.2025 vastuväite kostja menetluskulude nimekirja osas, milles märkis: „Hageja annab käesolevaga teada, et üldplaanis palub hageja kohtul hinnata menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 1. Siiski soovib hageja märkida, et hageja hinnangul on ülemäärane kostja poolt 12.02.2024 istungiks ettevalmistamisele kulutatud aeg perioodil 04.02.2025-10.02.2025 kokku 15 tundi ja 48 minutit. Hageja hinnangul on maksimaalselt põhjendatud kulu istungiks valmistumisele 4 tundi. Samuti on hageja hinnangul põhjendamatu kulu 12.02.2024 istungil osalemise eest 1h ulatuses, võttes arvesse, et kohtuistung nii kaua ei kestnud. Hageja hinnangul on 12.02.2024 istungil osalemise põhjendatud kulu 42 minutit.“ Hageja esindaja esitas 14.02.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad tema menetluskulud kokku 13 905,56 eurot. Hageja palub menetluskulud välja mõista kostjalt, samuti viivise menetluskuludelt.
13.TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on 12.05.2021 määruse nr. 2-20-114596 punktis 11 märkinud, et: „TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17).“
14.Kohus tutvudes kostja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et kostja esindaja/esindajate menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on esitanud kohtule: 15.06.2023 vastuse hagiavaldusele (13,0 lk); 14.08.2023 seisukoht hageja 12.07.2023 seisukohale (10,5 lk); 12.11.2024 seisukoha esitatud asjaolude suhtes (9,5 lk); 20.12.2024 seisukoha kostja kompromissettepaneku suhtes (1,5 lk); 16.01.2025 seisukoha hageja 20.12.2024 seisukohale (3,5 lk). Lisaks on kostja esindaja esitanud 06.01.2025 päringu seoses kohtualluvusega (ca 0,5 lk); 15.06.2023 on kostja esitanud tõendid (kirjavahetus, aktid, lepingu muutmise kokkulepped, omanikujärelevalve kirjad, jne); 14.08.2023 tõendid (kirjavahetus, Narva LV määrus). Lisaks on kostja esitanud 14.02.2025 menetluskulude nimekirja (6,0 lk) ja 19.02.2025 seisukoha (0,5 lk), kuid viimaste toimingute eest ei ole tasu taotletud. Kokku on kostja esindaja esitanud kohtule 5 sisulist menetlusdokumenti (seisukohad), kokku 38,0 lk (sh päised, lisade nimekirjad, viited seadusandlustele, jne, st menetlusdokumentide sisuline osa moodustab oluliselt väiksema mahu). Nimetatud 5 dokumendi koostamisega seotud ajakulu moodustab kokku 61 tundi ja 36 minutit. Lisaks eeltoodule on kostja esindaja märkinud aja kohtuistungitele ettevalmistumiseks:
17.09.2024-20.11.2024 - ettevalmistumine 20.11.2024 kohtuistungiks, ajakulu 9 tundi 18 minutit; 04.02.-10.02.2025 - ettevalmistumine 12.02.2025 kohtuistungiks kokku 15 tundi 48 minutit; kokku moodustab 2 kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu kokku 25 tundi 6 minutit. Kostja esindaja on osalenud 2-l kohtuistungil, 20.11.2024 – ajakulu 0,5 tundi ning 12.02.2025 – ajakulu 1,0 tundi (tegelikult kestis kohtuistung mitte rohkem, kui 0,5 tundi (täpsemalt 23 minutit). Kostja esindaja on märkinud veel hulgaliselt muid toiminguid ja nendega seotud ajakulu (suhtlemine kliendiga, tähtaegade fikseerimine, kliendile asjast ülevaate koostamine selgitused kliendile, jne, ca 23,0 tunni ulatuses).
15.Kohtu hinnangul on, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kostja lepinguliste esindajate ajakulu vajalik ja põhjendatud osaliselt. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Kohus leiab, et arvestades kostja esindajate poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, on kostja esindajate õigusabikulud põhjendatud osaliselt. Esindajad, olles valinud, kuidas oma tööjaotust menetluses kasutada ja kordamööda analüüsinud ning materjalidega korduvalt tutvunud ei ole aluseks teiselt poolelt menetluskulude väljamõistmiseks. Pool ei pea vastutama igasuguse vastaspoole menetluskulu eest. Kohus ei sea küll kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kostja esindajal on menetluskulude nimekirja kohaselt seisukohtade ettevalmistamiseks, koostamiseks, esitamiseks (61 tundi 36 minutit), kliendi teavitamisteks, esindajate poolt dokumentidega tutvumiseks ja analüüsiks, kirjavahetusteks kliendiga (ca 23,0 tundi), kohtuistungiteks ettevalmistumine (ca 25 tundi), kohtuistungitel osalemine (1,5 tundi), kulunud kokku 111 tundi 12 minutit. Kohus leiab, et tegemist on oluliselt ülepaisutatud toimingutele kulunud ajaga ja osaliselt toimingutega, mille eest vastaspool vastutama ei pea. Kohus kahtleb selles, et kogenud advokaatidel kulus seisukohtade koostamisele ja esitamisele kokku ca 61,5 tundi; samuti kahtleb kohus selles, et esindajatel kulus 2-ks kohtuistungiks ettevalmistumiseks kokku ca 25,0 tundi – nimetatud ajakulud on ilmselgelt ebamõistlikult suured ja ülepaisutatud. Kohus leiab, et arvestades kostja esindajate poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, on kostja esindajate õigusabikulud põhjendatud 50% ulatuses esitatud taotlusest, so summas 11 427,72 eurot koos käibemaksuga (so ajakulu 55 tundi 36 minutit; võttes arvesse menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute paljusust, kus ühe toiminguga seotud ajakulu on jaotatud mitmeks päevaks/nädalaks või isegi kuuks, siis ei pea kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt võimalikuks hinnata eraldi iga toimingut, vaid rahuldab kostja 50% ulatuses), millele lisandub sõidukulu 17,40 eurot, so kokku 11 445,12 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostja põhjendatud õigusabikulud moodustavad kokku 11 427,72 eurot (55 tundi 36 minutit, sh käibemaks). Kuna kostja kandis sõidukulu seoses 12.02.2025 kohtuistungiga summas 17,40 eurot, siis moodustavad kostja menetluskulud 11 445,12 eurot (11 427,72+17,40). Kohus leiab, et kostja kantud menetluskulud on põhjendatud summas 11 445,12 eurot ning jätab need hageja kanda. Rahuldamata osas jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 11 445,12 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (11 445,12 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja enda kanda, seega ei anna kohus hinnangut hageja menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele. TsMS 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.