Maksu- ja Tolliameti taotlus Xi suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Hanna-Liis Raudsepp Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X (isikukood xxxxxxxxxxx) Lihtmenetlus
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 18.09.2023 haldustoiminguks loa andmise taotlus.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) käsutamise keelumärke seadmist Xile kuuluvale sõiduki Volkswagen Touareg registreerimismärgiga xxxxxx, mis keelab Xi käsutusõigust;
3.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte Xile.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leian, et taotlus vastab seaduses ettenähtud nõuetele ja on põhjendatud.
2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.
3-23-2042
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. See ei oleks ka kooskõlas loa taotlemise eesmärgiga kohaldada vara säilimist tagavaid meetmeid enne, kui isik saab teada maksukohustuste määramisest ning hakkab selle täitmise vältimiseks vara võõrandama. Puudutatud isikul on võimalus esitada loa andmisele vastuväited edasikaebemenetluses (RKHKm nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
4.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et üldjuhul ei või täitmist tagavad toimingud olla esimeseks menetlustoiminguks, sest kahtlus, et rahalise nõude või kohustuse sundtäitmine võib osutuda raskeks või võimatuks, saab tekkida üksnes varem toimunud menetluses. Erandina on peetud võimalikuks algatada vastutusotsuse koostamise menetlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotlusega kahel juhul. Esmalt juhul, kui eelnevas maksumenetluses on kontrollitud juriidilise isiku maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete vastutust. Teiseks juhul, kui kahtlus maksukohustuslase võimaliku käitumise suhtes ning maksumenetluse algatamise vajadus tekkis tagastusnõude tuvastamise käigus (vt Riigikohtu määrus nr 3-3-1-68-16, punkt 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul on maksuhaldur läbi viinud äriühingu suhtes maksumenetluse ning taotluse esitamine ja seeläbi vastutusmenetluse alustamine on lubatav.
6.Loa andmise menetluses tuleb kohtul kohtupraktikast tulenevalt esiteks kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline ning ega ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamise on ebatõenäoline (RKHKm nr 3-191672, p 18). Teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kui loa andmise eeldused on täidetud, tuleb kontrollida ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada (RKHKm nr 3-3-1-15-12, p 57).
7.Seejuures tuleb rõhutada, et loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
8.MTA taotluses toodud faktilisi asjaolusid arvestades on vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline.
8.1.Seisuga 18.09.2023 on X OÜ maksuvõlg 46 862,15 eurot, millest põhivõlg on 30 828,15 eurot on tuvastatud maksuotsusega maksustamisperioodidel, mil X oli äriühingu juhatuse liige. Maksuvõlalt on arvestatud intress 16 034 eurot (sh arvestuslik intress 1017,33 eurot), mis on
3-23-2042 lahutamatult seotud põhivõla mittetasumisega. MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt on äriühingu juhatuse liikme kohustuseks tagada õigete andmetega deklaratsioonide esitamine ning deklareeritud maksukohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Taotluses on maksuhaldur ära näidanud, et X on MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi rikkunud.
8.2.Taotlusest on tuvastatav ja jälgitav eeldatava maksukohustuse suurus ning andmed tagatise kohta (MKS § 1361 lg 2 p-d 2–3). Samuti on põhjendatud täitetoimingu valikut (MKS § 1361 lg 2 punkt 4). Kohtule ei nähtu, et taotluses märgitud ulatuses vastutusotsuse koostamine oleks selgelt välistatud või et täitetoimingu valik väljuks MKS-is lubatu piirest.
8.3.Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et äriühingu maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi. Nähtuvalt maksuhalduri poolt sooritatud päringutest Transpordiameti liiklusregistri andmebaasi, Eesti Väärtpaberikeskusesse ja elektroonilisse kinnistusraamatusse, ei oma äriühing registervara, mille arvelt oleks võimalik maksunõudeid rahuldada. Maksuhaldur ei ole edastanud kohtutäiturile täitmisavaldust täitemenetluse jätkamiseks, kuna äriühingul puudub registervara, mille sundtäitmise tulemusel laekuks raha maksukohustuste katteks. Samuti on maksuhalduri taotluses esitatud andmete põhjal alust arvata, et äriühingu puhul ei ole enam tegemist tegutseva äriühinguga. Arvestades, et viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2018. aasta kohta ning äriühing esitas viimati KMD 2020 detsembrikuus ja TSD 2021 aasta jaanuarikuus, siis on alust eeldada, et äriühing on oma tegevuse lõpetanud. Seda kinnitab ka asjaolu, et alates 09.02.2021 on X OÜ juhatuse liikmeks Y. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on Y hetkel kehtiv seos veel 9 Eesti äriühinguga, millest enamus on kustutamishoiatusega, pankrotis või likvideerimisel. Seega vastab Y vastab likvideerijale iseloomulikele tunnustele. Y juhatuse liikmeks olemise ajal on jäetud esitamata X OÜ maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded. Maksuhalduri hinnangul on äriühing Xi poolt maksumenetluse ajal teadlikult võõrandatud, eesmärgiga varjata tegelikke maksukohustusi ja nende täitmisest kõrvale hoiduda. Seega on maksuhaldur taotluses piisavalt ära näidanud, et äriühing maksukohustuslasena ise ei suuda maksuvõlga tasuda ning maksukohustuse edaspidise sissenõudmise võimalus on ebatõenäoline.
9.Maksuhaldur on põhjendanud, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on vastutusotsuse tegemine. Ei saa olla vaidlust, et kontrolliperioodil oli äriühingu ainus juhatuse liige X, kes vastutas äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täieliku ja tähtaegse täitmise eest. Maksuhaldur on taotluses piisavalt põhjendanud kahtlust, et juhatuse liige võis rikkuda maksuseadustest tulenevaid kohustusi ning juhatuse liikme tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Asjas ei nähtu tõendeid, mis annaks juba vastutusmenetluse algstaadiumis põhjuse välistada, et juhatuse liige tegutses MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vormis (RKHKm nr 3-3-1-17-17, p 13).
10.Vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Äriühing ei ole käesoleval hetkel kustutatud ning maksuvõlg ei ole aegunud. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. X OÜ vanim tasumata maksukohustus on 2020. a aprillikuu tulumaks. Perioodi 04.2020 maksudeklaratsiooni TSD esitamise tähtaeg oli 11.05.2020. MTA leiab, et rasket hooletust pole võimalik aegumise tõttu Xile ette heita, kuid maksuhaldur on seisukohal, et Xi puhul on tahtlus tõendamist leidnud. Seega ei ole aegunud ükski maksusumma määramise tähtaeg. Nõustun MTA-ga, et eelkirjeldatud asjaolud annavad alust järeldada, et tuvastatud asjaolud viitavad maksusumma tahtlikule tasumata jätmisele. See, kas juhatuse liikme tegevus maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmisel oli tahtlik või kantud raskest hooletusest, selgitatakse lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate
3-23-2042 toimingute sooritamise taotluse lahendamisel (RKHK määrus asjas nr 3-3-1-17-17, p 13). Hinnang süü vormile eeldab konkreetse juhtumi asjaolude tuvastamist ja kogumis hindamist (vt nt RKHK otsus nr 3-17-2235/52, p-d 12–16), mis täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise menetluse kiireloomulisust arvestades ei ole üldjuhul kohane. (RKHK määrus asjas 319-1672 p 21). Praegusel juhul ei ole tahtlus välistatud.
11.Täitetoiminguks loa andmisel tuleb otsus teha olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, mis ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks konkreetse maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust. Teisisõnu ei eelda põhjendatud kahtlus, et isik juba oleks astunud samme selleks, et raskendada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist. MKS § 1361 sätestatud meetme eesmärk ongi sellist käitumist ennetada (RKHKm nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse hindamisel on olulise kaaluga isiku käitumine maksuõigussuhtes ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt isiku osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul. Hilisemale sundtäitmise võimatusele ei saa osutada üksinda asjaolu, et isikul puudub tõenäoliselt raha maksukohustuse koheseks ja täielikuks täitmiseks (RKHKm nr 3-19-1672, p 27). Loa andmiseks piisab, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (RKHKm nr 3-3-1-15-12, p 50c).
12.Leian, et antud asjas on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. MTA on kohaselt põhjendanud (MTA taotluse p 3), et Xi tegevusmuster ilmestab seda, et X on astunud samme vältimaks vastutust äriühingu maksuvõlgade tasumise eest. Seega on MTA arvates tõenäoline, et sarnaselt võidakse suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks asutakse vara võõrandama. Nõustun maksuhalduriga, et selline käitumine on piisav selleks, et tekitada põhjendatud kahtlus, et isik võib asuda kõrvale hoidma tulevikus määrata võiva maksukohustuse täitmisest. Olukorras, kus isik rikub maksuseadusi äriühingu juhatuse liikmena, on suur tõenäosus, et sama muster võib korduda ka vastutusmenetluses. X suhtumist maksukohustusse näitab ka see, et X oli X OÜ juhatuse ainuliige kuni 09.02.2021. Alates 09.02.2021 on X OÜ juhatuse ainuliikmeks Y, kes vastab probleemsete äriühingute likvideerija tunnustele. X oli teadlik pooleliolevast maksumenetlusest, mille ajal ta lahkus juhatuse liikme kohalt ja võõrandas X OÜ likvideerijale. Xi teadlikkust käimasolevast maksumenetlusest kinnitab kirjavahetus maksuhalduriga, milles annab teada, et ei ole võimalik dokumente esitada, kuna on kiire ja pole võimalik tulla suulisi selgitusi andma, sest peab minema arsti juurde. Kirjeldatud käitumine viitab asjaolule, et isik püüab vältida vastutust maksukohustuste tasumata jätmise eest.
13.Täitetoimingu valiku puhul annab kohus hinnangu sellele, kas valitud meede riivab ebaproportsionaalselt isiku õigusi.
13.1.Käsutamise keelumärke seadmine Xile kuuluvale sõidukile on põhjendatud. Keelumärke seadmist ei saa pidada ülemäära piiravaks, sest vara on võimalik jätkuvalt kasutada (vt ka RKHKm nr 3-17-1141, p 13).
14.Nõustun, et kui võrrelda Xile tehtavate väljamaksete suurust (sissetulekuid) vastutusotsusega kavandatava kohustuse suurusega, esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks.
15.Arvestades eeltoodut leian, et taotlus käsutamise keelumärke seadmiseks Xi sõidukile on proportsionaalne ja põhjendatud olemasoleva maksuvõla ja eeldatavate täitekulude tagamiseks, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Rahuldan seega MTA taotluse liiklusregistrisse käsutamise keelumärke kandmiseks Xile kuuluvale sõiduki Volkswagen Touareg registreerimismärgiga xxxxxx.
3-23-2042
16.Arvestan taotluse rahuldamisel ka maksuhalduri kinnitusega, tulenevalt MKS § 1361 lg 2 pst 3 lõpetab MTA Xi vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Xil on soovi korral võimalik kanda tagatissumma deposiiti.
17.Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Xile toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist täitetoimingute sooritamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.